Majanduslik j\u00e4tkusuutlikkus t\u00e4hendab, et k\u00f5ik toimuvad protsessid ja projektid peavad andma parima v\u00f5imaliku tulemuse ja selline areng peab olema kasulik mitmele p\u00f5lvkonnale. Majanduslik efektiivsus t\u00e4hendab heaolu olevikus ja v\u00f5imalusi tulevikuks. Idee on selles, et areng m\u00e4\u00e4rab majanduslike saavutuste kvaliteedi, ressursside s\u00e4\u00e4stmise ja osaluse majandusarengus ning toodete ja teenuste tarbimise. \u00dcks majanduslikule j\u00e4tkusuutlikkusele iseloomulikke tunnuseid on ressursside kokkuhoid tootmises v\u00f5i taastuvressursside ja -tehnoloogiate valmimine ning kasutamine. Nii v\u00e4lditakse loodusressursside degradeerumist ja samas rahvuslik tulu kasvab. <\/em><\/p>\nKoolieelne lasteasutus ja majanduslik j\u00e4tkusuutlikkus \u2013 k\u00e4esolevas n\u00e4ites Mammaste lasteaed ja kool. Kas lasteaed asutuse osana on j\u00e4tkusuutlik? Kas mudel \u201elasteaed ja kool\u201c on m\u00f5istlik, annab see paremaid arenguv\u00f5imalusi, -eeliseid v\u00f5i loob hoopis takistusi? On selline asutuse mudel j\u00e4tkusuutlik?<\/p>\n
Mammaste lasteaed, tollel ajal kolhoosidevaheline lastep\u00e4evakodu Mudila avati 1980. aastal. Kuus P\u00f5lva rajooni kolhoosi \u2013 P\u00f5lva, Taevaskoja, E. Vilde nimeline, Rahu, S\u00f5prus ja Koit ning KEK kui ehitaja liitsid oma j\u00f5ud ja selle tulemusena avati lastep\u00e4evakodu 280 lapsele.<\/p>\n
T\u00fc\u00fcpprojektina ehitatud majas olid avatud ka \u00f6\u00f6p\u00e4evased r\u00fchmad ning lapsed toodi bussidega mitmeks p\u00e4evaks kohale. Aegade jooksul muutus vajadus lasteaiakohtade j\u00e4rele. Esialgse 12 r\u00fchma ja 280 lapse asemel oli umbes 10 aastat hiljem laste arvu v\u00e4henemise ja kolhooside lagunemise t\u00f5ttu avatud hoopis v\u00e4hem r\u00fchmasid. Lasteasutuse ruumides said endale t\u00f6\u00f6pinna P\u00f5lva Talupidajate liit, P\u00f5lva valla raamatupidamine. 1992. a avati lasteaia B-korpuses kool ja majja tulid esimesed klassid. Klasside avamise vajadus oli osaliselt tingitud ka sellest, et selleks hetkeks oli paikkonnas \u00f5pilaskohtade puudus. Asutuse nimeks sai Mammaste lasteaed-algkool. Tavatu on ehk ka see, et koolihariduse mudel on Mammastes olnud ikka 1\u20134 klassi, tavap\u00e4rase riikliku 1\u20133 klassi ehk I kooliastme jaotuse alusel. Lasteaias oli avatud 5 r\u00fchma.<\/p>\n
Asutus on p\u00fc\u00fcdnud kohaneda \u00fcmbritseva keskkonna vajaduste ja ootustega \u2013 on see siis lasteaia osa v\u00e4lja\u00fc\u00fcrimine v\u00f5i siis kooliklasside avamine. Kui need otsused olid tehtud (nii valla kui ka haridusasutuse) majanduslikku j\u00e4tkusuutlikkust silmas pidades, siis (kultuurilise) j\u00e4tkusuutlikkuse n\u00e4itajatena on Mammastes l\u00e4bi aja olnud iseloomustavaks m\u00e4rks\u00f5naks asutuse sisulise t\u00f6\u00f6, st \u00f5ppe- ja kasvatust\u00f6\u00f6 pidev m\u00f5testamine ning hariduselus toimuvate muudatuste ja uuendustega kaasaminek. 1994. a liitus lasteaed Hea Alguse programmiga ja ka t\u00e4na t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5ik r\u00fchmad Hea Alguse metoodikat rakendades.<\/p>\n
Et saada paremat \u00fclevaadet ajast ja aegade (34 aasta) jooksul toimunud \u00fchiskondlikest muudatustest lasteaia igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 kontekstis, v\u00f5ib t\u00e4na m\u00e4rks\u00f5nana kasutada Hea Alguse metoodikat. Ajastust, kus \u00f5petaja oli nn k\u00f5igeteadja ja k\u00f5ik lapsed joonistasid kuldnoka nokaga paremale, sest n\u00e4idis oli selline, on kujunenud lapsekeskse l\u00e4henemisega haridusasutus. Muutused on toimunud eelk\u00f5ige \u00f5petajate, seaduseloojate m\u00f5tteviisis \u2013 t\u00e4na peetakse esmat\u00e4htsaks lapsest l\u00e4htumist ja tema individuaalsusega arvestamist. Kui Hea Alguse programmi algusaastatel oli selline m\u00f5tteviis uudne, siis praegu on need p\u00f5him\u00f5tted koolieelse lasteasutuse riikliku \u00f5ppekava alustalad. 1996. aastal laienes Hea Alguse metoodika ka koolidesse ning Mammaste kool liitus samuti Hea Alguse programmiga.<\/p>\n
Aastal 2002 avati \u00fcle pika aja lasteaias taas s\u00f5imer\u00fchm 16 lapsele. Mammastes on s\u00f5imer\u00fchm alati t\u00f6\u00f6tanud p\u00f5him\u00f5ttel, et s\u00f5ime\u00f5petajad saadavad lapsed kevadel aiar\u00fchma ja saavad s\u00fcgisel uued s\u00f5imelapsed. Kas selline korraldus on m\u00f5istlik, j\u00e4tkusuutlik? Mis on sellise l\u00e4henemisviisi plussid ja miinused?\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n
\u00dcmbritseva keskkonna muutunud olud tingisid lasteasutuses taas muudatuste vajaduse. Kui 2006. aastal t\u00f6\u00f6tas lasteaias 6 r\u00fchma ja algselt r\u00fchmaks ehitatud ruumides oli liikumissaal, siis 2008. aasta s\u00fcgisel avati liikumissaali asemel seitsmes r\u00fchm, kus oli kohti 20 lapsele. Lasteaiakohtade vajadus oli taas t\u00f5usuteel. Lasteaiakohtade j\u00e4rjekord tingis vajaduse lasteaeda laiendada. 2012. a avati 8 r\u00fchm, kus oli 24 kohta, ning 2013. a s\u00fcgisel avati lisaks 2 s\u00f5imer\u00fchma. Uued s\u00f5imer\u00fchmad ehitati n\u00fc\u00fcd juba ainult 14 lapsele. Lasteaias on praegu 10 r\u00fchma ja 203 last. Viimaste r\u00fchmade avamine sai v\u00f5imalikuks vaid t\u00e4nu uuele valminud koolimajale.<\/p>\n
Ebat\u00fc\u00fcpilise n\u00e4itena Eesti oludes, kus laste arv \u00fcldiselt v\u00e4heneb ning v\u00e4iksemate koolide uksed tuleb valdadel sulgeda, sest kooli ei suudeta \u00fcleval pidada, avati Mammastes 2013. a 1.\u00a0septembril uus koolihoone umbes 300 lapsele. Kui aegade jooksul on laste arv olnud suurem just lasteaias, siis praegu on vastupidi \u2013 koolis \u00f5pib 253 last. Esimest korda on avatud ka 5. klass. 2013. aasta kevadel saime koolitusloa, mis lubab Mammastes anda p\u00f5hiharidust I ja II kooliastmes.<\/p>\n
Sellega pole Mammaste lasteaia ja kooli jaoks ruumilised ja hariduskorraldust puudutavad muutused kaugeltki l\u00f5ppenud. 2013. a oktoobris liitusid P\u00f5lva vald ja P\u00f5lva linn. N\u00fc\u00fcd on \u00fchinenud omavalitsuses lisaks Mammaste lasteaiale veel 2 lasteaeda \u2013 Mesimumm (137 last) ja Lepatriinu (189 last). Vallavanema s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b aga kolme lasteaia peale juba sellel s\u00fcgisel \u00fche r\u00fchma jagu lasteaiakohtasid \u00fcle. Kuidas m\u00f5jutab laste arvu v\u00e4henemine Mammaste lasteaeda?<\/strong> Kui varem kirjutasid vanemad end P\u00f5lva valda, et laps saaks koha Mammaste lasteaias, siis missugune on olukord n\u00fc\u00fcd? Mis on l\u00e4htekohad, kui omavalitsusel on majandada kolm lasteaeda? Kui lasteaiakohti on piisavalt, mis tagab siis \u00fche asutuse p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise?<\/strong> Mitte ainult p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4mise, vaid ka arengu? Mis on need n\u00e4itajad, v\u00f5tmes\u00f5nad, v\u00e4\u00e4rtused, mis tagavad Mammaste j\u00e4tkusuutlikkuse? On see asukoht? T\u00f6\u00f6tajate professionaalsus? Asutuse erip\u00e4ra? <\/strong><\/p>\nAsutuse oman\u00e4olisuse ning arengusuunad s\u00e4testavad asutuse tegevuse alusdokumendid. Arengukavas s\u00e4testatud tegevussuunad ning v\u00e4\u00e4rtused tagavad asutuses t\u00f6\u00f6tavatele inimestele tervikliku arusaama ja \u00fchtse l\u00e4htekoha, miks, mida ja kuidas me teeme.<\/p>\n
J\u00e4rgnevalt v\u00e4ljav\u00f5tted asutuse arengukavast. Siinkohal tahan t\u00f5deda, et meie jaoks on olnud arengukava koostades oluline, et see on dokument, mis \u201et\u00f6\u00f6tab\u201c, mitte pole koostatud vaid seadusest tulenevate n\u00f5udmiste t\u00e4itmiseks. Selge ja sisukas dokument on olnud tugipunktiks erinevate muutuste keerises (vahetunud on asutuse juhid, muutunud omavalitsus \u2026).<\/p>\n
1. Mammaste lasteaia ja kooli filosoofia<\/strong><\/p>\n1.1 Visioon <\/strong><\/p>\nMammaste lasteaed ja kool \u2013 hea algus Eesti juhtivas parima arengukeskkonnaga lasteaias ja koolis.<\/p>\n
Hea algus \u2013 <\/em>Mammaste lasteaed ja kool rakendab Hea Alguse programmi metoodikat nii lasteaias kui ka p\u00f5hikoolis. Mammaste lasteaias ja koolis j\u00e4tkab laps oma kodus alustatud haridusteed: algul lasteaias, seej\u00e4rel 6-klassilises p\u00f5hikoolis. Lasteaed ja kool on hea algus inimese haridusteele, kogu elu kestvale \u00f5ppimisele.<\/p>\nJuhtiv \u2013<\/em> lasteaia ja kooli \u00f5petajad on huvitatud oma kutse- ja ametioskuste arendamisest, on kursis t\u00e4nap\u00e4evaste \u00f5petamismeetoditega, anal\u00fc\u00fcsivad oma pedagoogilist tegevust ning m\u00f5testavad ja annavad kolleegidele edasi oma teadmisi, oskusi. Lasteaed ja kool soovib olla Eesti haridusasutuste hulgas \u00fcks edukamaid, kelle kogemustest ja tegevusest v\u00f5etakse eeskuju ning \u00f5pitakse. Maakonna ja Hea Alguse v\u00f5rgustiku haridusasutustega tehtav koost\u00f6\u00f6 on vormilt mitmekesine.<\/p>\nParim arengukeskkond \u2013<\/em> lasteaias ja koolis on loodud tingimused k\u00f5igi, laste, \u00f5pilaste, t\u00f6\u00f6tajate, lastevanemate arenguks. \u00d5ppimisele aitavad kaasa positiivsed emotsioonid ja eduelamus. Soodustatakse koost\u00f6\u00f6d ja keskendutakse \u00f5ppija individuaalsetele vajadustele. K\u00f5igil on \u00f5igus \u00f5ppida, t\u00f6\u00f6tada ja elada turvalises ning arendavas keskkonnas, mis t\u00e4hendab kodanikualgatuse soodustamist ja \u00f5igust olla kaasatud neid puudutavate otsuste tegemisse ja ettev\u00f5tlikkusse.<\/p>\n1.2 P\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused <\/strong><\/p>\nMammaste lasteaias ja koolis peame t\u00e4htsaks \u00f5nneliku inimese kasvamist, seet\u00f5ttu kujundame ja hindame j\u00e4rgmisi v\u00e4\u00e4rtusi, mis annavad v\u00f5imaluse \u00f5nnelikuks eluks:<\/p>\n
\n- lapsest\/indiviidist l\u00e4htumine ja tema vajadustele keskendumine;<\/li>\n
- toetav koost\u00f6\u00f6 ja meeskonnat\u00f6\u00f6;<\/li>\n
- hoolivus, s\u00f5bralikkus;<\/li>\n
- \u00f5ppimisoskus ja \u00f5ppimishuvi;<\/li>\n
- avatud suhtlemine;<\/li>\n
- tugev perekond ja peresuhted;<\/li>\n
- esivanemate p\u00e4rand ja traditsioonid.<\/li>\n<\/ul>\n
1.3 Missioon <\/strong><\/p>\nMammaste lasteaed ja kool<\/p>\n
\n- toetab peresid laste arendamisel ja kasvatamisel;<\/li>\n
- loob lapsele parima arengukeskkonna, mis toetab lapse isiksuseks kasvamist;<\/li>\n
- v\u00e4\u00e4rtustab meie maa ja rahva kultuurip\u00e4randit ning kannab edasi kultuuritraditsioone ja \u00fchistegevust;<\/li>\n
- v\u00e4\u00e4rtustab mitmekesist looduslikku, sotsiaalset ja kultuurikeskkonda;<\/li>\n
- m\u00f5testab ja annab edasi parimat pedagoogilist kogemust;<\/li>\n
- n\u00f5ustab kasvatusk\u00fcsimustes piirkonna peresid ja lapsevanemaid.<\/li>\n<\/ul>\n
2.1 P\u00f5hieesm\u00e4rk<\/strong><\/p>\nMammaste lasteaia ja kooli tegevuse p\u00f5hieesm\u00e4rk on inimese, st lapse, \u00f5pilase, t\u00f6\u00f6taja, lapsevanema, kogukonna liikme kasvamisele ja arenemisele kaasaaitamine.<\/p>\n
Kas ja kuidas on Mammaste alusdokumendid seotud majandusliku j\u00e4tkusuutlikkusega?<\/p>\n
Agenda 21 kohaselt tuleb maailma riikidel oma vajadusi ja v\u00f5imalusi arvestades seada pikaajalised arengusuunad<\/strong>, mis aitavad saavutada kvalitatiivse majanduskasvu; tagada inimeste elutaseme t\u00f5usu; kindlustada stabiilse rahvaarvu; muuta v\u00e4\u00e4rtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; s\u00e4ilitada ja m\u00f5istlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning v\u00e4hendada j\u00e4\u00e4tmete ja\u00a0saasteainete hulka (keskkonnaministeeriumi koduleht).<\/p>\nARENGUKAVA TEGEVUSKAVAS P\u00dcSTITATUD EESM\u00c4RGID<\/p>\n
Kui arengukava koostamisel p\u00fcstitati eesm\u00e4rke viies valdkonnas, siis kuidas tagavad nende valdkondade eesm\u00e4rgid asutuse arengu ja p\u00fcsimise reaalses elus?<\/p>\n
\n\n\n| \n 4.1 <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n EESTVEDAMINE JA JUHTIMINE<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00dcldeesm\u00e4rk<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n Asjatundliku juhtimise ja koost\u00f6\u00f6 abil on loodud tingimused \u00f5petajate\/t\u00f6\u00f6tajate arenguks.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n Valdkonna otsesed eesm\u00e4rgid:<\/strong><\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 k\u00f5ikide osalemist soodustav poliitika;<\/p>\n 2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 t\u00f6\u00f6tajate kaasamine, innustamine ja julgustamine;<\/p>\n 3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 hooliv sisekliima;<\/p>\n 4)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 koostoimiv organisatsioon: lasteaia ja kooli koost\u00f6\u00f6;<\/p>\n 5)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 teadlikkus visioonist ja missioonist;<\/p>\n 6)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustest l\u00e4htumine.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n <\/strong><\/p>\nN\u00e4iteid, milles s\u00f5nastatud eesm\u00e4rgid v\u00e4ljenduvad igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s: <\/strong><\/p>\nLasteaia ja kooli \u00f5petajate koost\u00f6\u00f6<\/strong> ja kogemuste vahetamine. Neljanda klassi \u00f5petajad kohtuvad detsembris koolieelikute r\u00fchmade \u00f5petajatega. Koos arutatakse, millele p\u00f6\u00f6rata lasteaias t\u00e4helepanu laste kooliks ettevalmistamisel. Jaanuaris annavad I klassi \u00f5petajad lasteaia \u00f5petajatele \u00fclevaate, kuidas on lastel esimene pool aastat koolis l\u00e4inud. M\u00e4rtsis toimub nn kooli p\u00e4ev \u2013 kooli \u00f5petaja tutvub r\u00fchmas lastega ja sellel p\u00e4eval l\u00e4hevad lapsed koos \u00f5petajaga oma esimesse koolitundi.<\/em><\/p>\nAASTA \u00d5PETAJA<\/em><\/strong> \u2013 lasteaia ja kooli poolel valib juhtkond aasta \u00f5petaja, tuginedes \u00f5petaja t\u00f6\u00f6 vaatluste tulemustele ja \u00f5ppeaasta jooksul tehtud t\u00f6\u00f6le. <\/em><\/p>\nAASTA KOLLEEG<\/em><\/strong> \u2013 lasteaia, kooli ja tehnilise personali hulgast valivad t\u00f6\u00f6tajad aasta kolleegi. Valiku aluseks on arengukavas s\u00e4testatud p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused ja nendest l\u00e4htumine igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s.<\/em><\/p>\nKogu personali \u00fchised ettev\u00f5tmised: \u00f5petajate p\u00e4eva t\u00e4histamine, j\u00f5ulupidu, \u00f5ppeaasta l\u00f5petamine \u2026<\/em><\/p>\n\u00a0<\/p>\n \n\n\n| \n 4.2<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n PERSONALI JUHTIMINE<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00dcldeesm\u00e4rk<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n T\u00f6\u00f6tajad on kompetentsed ja motiveeritud, et luua v\u00f5imalused iga lapse arenguks, juhindudes haridusasutuse missioonist ja p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustest.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n Valdkonna otsesed eesm\u00e4rgid:<\/p>\n \u00a0<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 haridusasutuses on n\u00f5utavale kvalifikatsioonile vastav ja p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustest juhinduv personal;<\/p>\n 2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 toetatakse koost\u00f6\u00f6d lasteaia ja kooli pedagoogide vahel;<\/p>\n 3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 kogutakse ja m\u00f5testatakse parimat pedagoogilist kogemust;<\/p>\n 4)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 jagatakse piirkonna ja maakonna koolide-lasteaedade kolleegidega parimat kogemust;<\/p>\n 5)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 personali hindamine ja tagasiside andmine on s\u00fcsteemne;<\/p>\n 6)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 koolituskava toetab t\u00f6\u00f6taja ja asutuse arengut.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n \u00a0<\/p>\n N\u00e4iteid, milles s\u00f5nastatud eesm\u00e4rgid v\u00e4ljenduvad igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s: <\/strong><\/p>\nPersonali juhtimine<\/em><\/strong> \u2013 asutuses t\u00f6\u00f6tab veidi \u00fcle 70 t\u00f6\u00f6taja:<\/em> lasteaia \u00f5petajad, kooli \u00f5petajad, lasteaia \u00f5petaja abid, k\u00f6\u00f6gipersonal, koristajad. \u00dche aasta jooksul ostsime sisse koristusteenust kooli ja \u00fcldkasutatavate pindade korrashoiuks, kuid majanduslikust seisukohast see ennast ei \u00f5igustanud.<\/em><\/p>\nArenguvestlusi <\/em><\/strong>t\u00f6\u00f6tajatega (v\u00e4lja arvatud koristajate ja k\u00f6\u00f6gipersonaliga) peetakse igal aastal.<\/em><\/p>\n\u00d5petajate t\u00f6\u00f6 vaatlus<\/em><\/strong> Hea Alguse standardi kriteeriumidest l\u00e4htuvalt. Vaatlusele j\u00e4rgneb vestlus \u00f5petajaga ja l\u00f5puks vormistatakse \u00f5petajale kirjalik tagasiside. Vaatluste temaatika ja fookus, millele keskendutakse, tuleneb aasta eesm\u00e4rgist, eelmise \u00f5ppeaasta sisehindamise tulemustest.<\/em><\/p>\nLasteaia \u00f5petajate t\u00f6\u00f6 vaatlusi oleme viinud l\u00e4bi erinevalt, vaatlejateks on olnud nii juhtkond- direktor ja \u00f5ppealajuhataja v\u00f5i kolleeg ja \u00f5ppealajuhataja. Vastavalt maja vajadustele saab vaatluspaare kokku leppida \u2013 kas siis noorem kolleeg ja kogemustega \u00f5petaja, v\u00f5i hoopis kaks kogemustega \u00f5petajat, kellel on t\u00e4iesti erinev pedagoogiline k\u00e4ekiri. Selline l\u00e4henemine rikastab igap\u00e4evat\u00f6\u00f6d ja loob t\u00f6\u00f6tajale arenguv\u00f5imalusi.<\/em><\/p>\nOlulisel kohal on luua v\u00f5imalus kogemusi jagada, nii maja siseselt, maakonna lasteaia \u00f5petajate kui ka Hea Alguse lasteaedadega. Aastaid oleme olnud ka Hea Alguse koolituskeskuse praktikamaja.<\/em><\/p>\nMeeskonnavestlused<\/em><\/strong> lasteaias \u2013 vestlusel osalevad m\u00f5lemad \u00f5petajad ja \u00f5petaja abi. R\u00e4\u00e4gitakse l\u00e4bi meeskonnaliikmete rollid ja t\u00f6\u00f6 korraldamise p\u00f5him\u00f5tted r\u00fchmas. Samas saavad t\u00f6\u00f6tajad tuua v\u00e4lja ka ootused r\u00fchma (f\u00fc\u00fcsilise) keskkonna ja asutuse toimimise parandamiseks. Meeskonnaliikmed annavad hinnangu meeskonna koost\u00f6\u00f6le. <\/em><\/p>\nLasteaia\u00f5petajate koosolek toimub igal n\u00e4dalal, sel ajal on laste juures \u00f5petajaabid. \u00d5petajaabide koosolek toimub kord kuus.<\/em><\/p>\nT\u00f6\u00f6korraldus.<\/em><\/strong> Meeskonnap\u00e4ev t\u00e4hendab, et \u00fchel hommikul on r\u00fchmas t\u00f6\u00f6l kaks \u00f5petajat. Selline l\u00e4henemine v\u00f5imaldab avada rohkem keskusi ning planeerida v\u00f5imalusi laste oskuste arendamiseks ja hindamiseks. Meeskonnap\u00e4evale on planeeritud \u00f5ppek\u00e4igud ja \u00f5ppimisv\u00f5imalused \u00f5ues. Kui tavap\u00e4eval on \u00f5ues ka \u00f5petaja abi, siis meeskonnap\u00e4eval on tal \u00f5ueajal v\u00f5imalik keskenduda r\u00fchma suurpuhastusele. T\u00f6\u00f6graafiku n\u00e4idis on toodud LISAS 1.<\/em><\/p>\nT\u00f6\u00f6tavad arendusgrupid. Arendusgruppide vajadus on tingitud kas eelmise \u00f5ppeaasta anal\u00fc\u00fcside kokkuv\u00f5tete tulemustest v\u00f5i uue \u00f5ppeaasta eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Eelmisel \u00f5ppeaastal t\u00f6\u00f6tasid lasteaias \u00f5ues\u00f5ppe, laste \u00fcldoskuste ja s\u00f5ime \u00f5ppekava arendamise arendusgrupid.<\/em><\/p>\nLisaks asutuse tasandile toimivad ka teised arendusgrupid (nt sisehindamise s\u00fcsteemi, tunnustamise ja motiveerimise arendusgrupp, \u00fchis\u00fcrituste arendusgrupp).<\/em><\/p>\nAsutuses rakendatakse mentorlust. Uue t\u00f6\u00f6taja v\u00f5i noorem\u00f5petaja t\u00f6\u00f6le asumisel s\u00f5lmitakse uue t\u00f6\u00f6taja ja tema mentori vahel aastane koost\u00f6\u00f6kokkulepe, vt LISA 2.<\/em><\/p>\nKoolituste valikul eelistame kogu meeskonnale m\u00f5eldud sisekoolitusi, see loob k\u00f5ikide jaoks \u00fchtse arusaama ning v\u00f5imaldab uuendusi, uusi l\u00e4henemisviise tulemuslikumalt rakendada. Kahjuks on muutunud riiklik t\u00e4ienduskoolituse rahastamise s\u00fcsteem ning lasteaia osas on asutuse vajadusest tulenevaid koolitusi v\u00f5imalik tellida vaid omavalitsuse poolt eelarvesse eraldatud vahenditest.<\/em><\/p>\nT\u00f6\u00f6tajate hulgas korraldatakse rahulolu-uuringuid. <\/em><\/p>\n\u00a0<\/p>\n \n\n\n| \n 4.3 <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n KOOST\u00d6\u00d6 HUVIGRUPPIDEGA<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00dcldeesm\u00e4rk<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n Huvigrupid on kaasatud \u00f5ppija ja asutuse arengu toetamisse ning v\u00f5tavad osa \u00f5pi- ja huvitegevusest.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n Valdkonna otsesed eesm\u00e4rgid:<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 huvigrupid on informeeritud asutuse tegevusest;<\/p>\n 2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 on olemas koost\u00f6\u00f6partnerid \u00f5ppe- ja kasvatust\u00f6\u00f6 mitmekesistamiseks;<\/p>\n 3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 tehakse koost\u00f6\u00f6d piirkonna ja maakonna haridusasutustega;<\/p>\n 4)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 anal\u00fc\u00fcsitakse huvigruppidega tehtud koost\u00f6\u00f6d;<\/p>\n 5)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 koost\u00f6\u00f6 hoolekoguga on tihe.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n <\/strong><\/p>\nKoost\u00f6\u00f6 huvigruppidega.<\/strong> Lastevanemad on esmane koost\u00f6\u00f6partner ja huvigrupp. Lasteaia \u00f5ppekavas oleme lastevanemate koost\u00f6\u00f6punktis s\u00e4testanud, et igas r\u00fchmas toimub poolaasta jooksul \u00fcks \u00fcritus koos lapsevanematega. Leitakse v\u00f5imalusi koos tegutsemiseks, eesm\u00e4rgiks tutvuda, luua suhteid, tegutseda lapse arengu ja heaolu nimel. <\/em><\/p>\nVanemad on alati r\u00fchma oodatud. S\u00fcgisesel koosolekul p\u00fcstitatakse koost\u00f6\u00f6eesm\u00e4rke, selgitatakse vastastikused ootused.<\/em><\/p>\nLastevanemate koolitused. Kaks korda aastas toimuvad vanematele erinevatel tervist ja lapse arengut puudutavatel teemadel koolitused. S\u00fcgisel esimesse klassi astuvatele lastele ja nende vanematele toimuvad juunis 2-p\u00e4evased koolitused.<\/em><\/p>\nS\u00fcndmustest lasteasutuses annab \u00fclevaate kuukiri.<\/em><\/p>\nIgal aastal korraldame lastevanemate rahuloluk\u00fcsitluse.<\/em><\/p>\nHoolekogu on tegus ja aktiivne, hoolekogu koosolekud toimuvad korra kuus.<\/em><\/p>\n\u00a0<\/em><\/p>\n\n\n\n| \n 4.4<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n RESSURSSIDE JUHTIMINE<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00dcldeesm\u00e4rk<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n T\u00f5husalt ja s\u00e4\u00e4stlikult ressursse kasutades on loodud turvaline ning ajakohane \u00f5pi- ja t\u00f6\u00f6keskkond.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n Valdkonna otsesed eesm\u00e4rgid<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 laste arv r\u00fchmas\/klassis vastab riiklikult s\u00e4testatule;<\/p>\n 2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 lastele pakutav toit on tervislik;<\/p>\n 3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 infos\u00fcsteem toetab teabe kiiret edastamist k\u00f5igile huvigruppidele;<\/p>\n 4)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5pilastel on koolivorm;<\/p>\n 5)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 kooli juurdeehituse ning \u00f5ueala laiendamisega on loodud t\u00e4nap\u00e4evane turvaline \u00f5pi- ja t\u00f6\u00f6keskkond, mis loob v\u00f5imalusi liikumis- ja sporditegevusteks;<\/p>\n 6)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ressursside kasutamise \u00fcle peetakse arvestust.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n <\/strong><\/p>\nRessursside juhtimine<\/strong>. Mammaste lasteaed ja kool \u00fchendasutusena saab oma eelarvelised vahendid nii kohalikult omavalitsuselt kui ka riigilt (kooli pedagoogide t\u00f6\u00f6tasu ja \u00f5ppevahendite kulu). Asutuse juurde on loodud MT\u00dc Mammaste H\u00e4\u00e4d Alostajad, et projektide abil lisavahendeid taotleda. <\/em><\/p>\nEelarvevahendite planeerimine ja kasutamine n\u00f5uab terviklikku ja kokkulepitud l\u00e4henemisviisi, mis \u00fcldjuhul on tegevuskava eesm\u00e4rkidest l\u00e4htumine, kuid ka igap\u00e4evavajadustest tekkinud kulud.<\/em><\/p>\nKas igas r\u00fchmas v\u00f5iks olla oma printer kui selle toob lapsevanem tasuta? Kas igasse r\u00fchma, klassi on m\u00f5istlik printida oma metoodilise materjali kogumik? Kuidas on asutuses kokku lepitud \u00f5ppevahendite muretsemise alused? Mis on l\u00e4htekohaks laste toitlustamisel ja men\u00fc\u00fc koostamisel? T\u00f6\u00f6korraldus asutuses ja t\u00f6\u00f6tasustamise alused? T\u00f6\u00f6vahendid ja info ning kommunikatsioonivahendite muretsemise ja kasutamise p\u00f5him\u00f5tted? Palju erinevaid valdkondi, mis on aluseks asutuse majandusliku j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks. <\/em><\/p>\n\u00a0<\/p>\n \n\n\n| \n 4.5 <\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n \u00d5PPE- JA KASVATUSPROTSESS<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n\n| \n \u00dcldeesm\u00e4rk<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n Lapse arengu kesksed \u00f5petamismeetodid j\u00f5uavad iga lapseni, luuakse v\u00f5imalused k\u00f5igi laste mitmek\u00fclgseks arenguks.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n | \n| \n Valdkonna otsesed eesm\u00e4rgid:<\/p>\n \u00a0<\/strong><\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n\u00a0<\/strong><\/p>\n<\/td>\n| \n 1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 lapse erip\u00e4ra ja arengupotentsiaali arvestamine;<\/p>\n 2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 lapse kaasamine \u00f5pieesm\u00e4rkide p\u00fcstitamisse ja saavutamisse;<\/p>\n 3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 eduelamuste tagamine;<\/p>\n 4)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustest l\u00e4htumine;<\/p>\n 5)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 koost\u00f6\u00f6projektide abil erinevate kultuurikeskkondadega tutvumine;<\/p>\n 6)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 esivanemate p\u00e4randi ja traditsioonidega tutvumine;<\/p>\n 7)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 tervislike ja turvaliste eluviiside tutvustamine ja \u00f5ppet\u00f6\u00f6ga sidumine;<\/p>\n 8)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 mitmekesine huvitegevus.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n \u00a0<\/p>\n \u00d5PPEAASTAD \u2013 EESM\u00c4RGID, TEGEVUSED, TULEMUSED<\/p>\n Koolieelne lasteasutus on haridusasutus \u2013 usun, et selle v\u00e4itega n\u00f5ustuvad k\u00f5ik, kes t\u00f6\u00f6tavad alushariduse valdkonnas. Seega on v\u00e4ga t\u00e4htis, mida ja kuidas me lastele \u00f5petame, milliseid \u00f5ppimisv\u00f5imalusi loome. Milliseid eesm\u00e4rke p\u00fcstitame? \u00d5petaja on eeskuju ja laste v\u00e4\u00e4rtushinnangute kujundaja nii oma suhtumiselt, suhtlemiselt kui ka tegevustelt. Margit Sutrop on \u00f6elnud: \u201eSellest, millised on inimese v\u00e4\u00e4rtushinnangud, s\u00f5ltub see, kuidas ta \u00f5ppimisse suhtub ning kuidas ta oma teadmisi ja oskusi rakendab.\u201c Lasteaia \u00f5petaja on lapse v\u00e4\u00e4rtushinnangute kujundaja \u2013 see, kuidas laps suhtub \u00f5ppimisse, kaaslastesse, \u00fcmbritsevasse keskkonda ja iseendasse, on igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 osa. Seet\u00f5ttu on alusharidusel kanda v\u00e4ga oluline ja vastutusrikas roll. <\/strong>Olulisem sellest, MIDA \u00f5petada ja \u00f5ppida, on KUIDAS \u00f5petada ja \u00f5ppida?<\/p>\nEesti \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtusarenduse programmis m\u00e4rgitakse: \u201eInimese v\u00e4\u00e4rtushoiakute alused saadakse v\u00e4ikelapse eas, nende kujunemist m\u00f5jutavad nii lastevanemate kui ka lasteaia\u00f5petajate enda v\u00e4\u00e4rtused, kuid veelgi enam nende k\u00f5nelemis- ja tegevusviisid.\u201c<\/p>\n Lapse arengu aluseks on lapsevanemate ja \u00f5petajate koost\u00f6\u00f6. Koost\u00f6\u00f6s p\u00fcstitatakse arengu eesm\u00e4rke, arengusuundi. \u00d5ppe- ja kasvatust\u00f6\u00f6 lasteaias ei m\u00f5juta\/puuduta ainult last, vaid kindlasti veidi ka lapsevanemat. Siit saab teadvustada ka majandusliku j\u00e4tkusuutlikkuse definitsioonis toodud m\u00f5ju eri p\u00f5lvkondadele.<\/p>\n J\u00e4rgnevalt \u00fclevaade lasteaia \u00f5ppe- ja kasvatust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rkidest, et iseloomustada asutuse arengut kui pidevat teadlikult kujundatud, planeeritud protsessi. Eesm\u00e4rke p\u00fcstitades s\u00f5nastame alati ka oodatavad tulemused, mis aitavad luua kogu asutuse meeskonnal \u00fchtset arusaama ja samas loovad aluse, mis v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida p\u00fcstitatud eesm\u00e4rgi t\u00e4itmist.<\/p>\n J\u00e4rgnevalt toodud aastaeesm\u00e4rgid annavad \u00fclevaate \u00fchtsetest l\u00e4henemisviisidest, aga ka toimunud muutustest ja arengusuundadest.<\/p>\n LASTEAIA \u00dcLDEESM\u00c4RGID<\/p>\n 2006\/2007\u00a0 \u00f5ppeaasta<\/p>\n 1.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Laste igak\u00fclgse arengu toetamine teema \u201eLoodus \u00f5petab\u201d kaudu <\/strong><\/p>\n\n- \u00d5ues\u00f5ppe planeerimine ja korraldamine.<\/li>\n
- Keskkonnam\u00e4ngude kogumiku koostamine \u2013 r\u00fchmalt 5 tegevuskirjeldust uurimise, looduses \u00f5ppimise v\u00f5imalustest<\/li>\n
- Laste teadmiste, fantaasia, v\u00e4ljendusoskuse arendamine loodusn\u00e4htustega seotud lugude, legendide abil.<\/li>\n<\/ul>\n
2.\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong>Laste loovuse, koost\u00f6\u00f6oskuste ja teadmiste arendamine m\u00e4ngu kaudu.<\/strong><\/p>\nAasta kokkuv\u00f5tteks:<\/em><\/p>\n\u00f5petajad t\u00f5desid, et \u00f5ues\u00f5ppe tulemusena arenes laste loodusest hoolimise oskus, m\u00e4rkamise oskus, vaatlusoskus \u2013 detailide, iseloomulike tunnuste j\u00e4lgimine. Aastat anal\u00fc\u00fcsides t\u00f5desid \u00f5petajad, et lapsed r\u00e4\u00e4kisid legende ka vanematele \u2013 seega m\u00f5jutas lasteaia \u00f5ppe- ja kasvatust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rk ka \u00fcmbritsevat. <\/em><\/p>\nMaakonna lasteaia\u00f5petajatele toimus temaatiline \u00f5ppep\u00e4ev \u2013 loodusega seonduvate teemade k\u00e4sitlemisv\u00f5imalustest lasteaialastega. <\/em><\/p>\nOsalemine projektis \u00d6kokratt teemal \u201eMets \u00f5petab\u201c. Puhta metsa pidu Luke pargis.<\/em><\/p>\nOsalemisv\u00f5imalus saates \u201e\u00d5pi\u00f5u\u201c.<\/em><\/p>\n\u00d5petajate koostatud tegevuskirjeldustest valmis kokkuv\u00f5ttev kogumik \u201eLoodus \u00f5petab\u201c, milles on 67 tegevuskirjeldust.<\/em><\/p>\nKuigi esimest korda s\u00f5nastasime \u00f5ppe- ja kasvatust\u00f6\u00f6 korraldamise l\u00e4htealusena m\u00e4ngu kaudu \u00f5ppimise, siis \u00fchtseid oodatavaid tulemusi ei s\u00f5nastatud. Hea alguse lasteaiana ei olnud see meile v\u00f5\u00f5ras, kuid andis siiski j\u00e4tkuvaid arenemis- ja parandusv\u00f5imalusi igap\u00e4eva t\u00f6\u00f6 organiseerimisel. <\/em><\/p>\n2007\/2008. \u00f5ppeaasta<\/p>\n EESM\u00c4RK: luua eakohaseid, arengule sobivaid v\u00f5imalusi \u00f5ues \u00f5ppida ja tegutseda.<\/strong><\/p>\nOodatava tulemuse kirjeldus<\/p>\n \n- \u00d5petajad korraldavad r\u00fchmadele neli \u00fclemajalist \u00f5ues\u00f5ppep\u00e4eva: s\u00fcgis, talv, kevad, suvi. Igalt r\u00fchmalt on valminud v\u00e4hemalt \u00fcks \u00f5ues\u00f5ppe tegevuskirjeldus iga aastaaja kohta.<\/li>\n
- Lisaks meeskonnap\u00e4eval korraldatavatele \u00f5ues\u00f5ppe tegevustele planeerib iga r\u00fchm n\u00e4dalas \u00fche \u00f5ppe- ja kasvatustegevuse \u00f5ues. R\u00fchma \u00f5uesoleku aeg pikeneb n\u00e4dalas 1,5 tunni v\u00f5rra.<\/li>\n
- Lapsed on omandanud esmased \u00f5ues\u00f5ppimise oskused \u2013 suhtlemis-, koost\u00f6\u00f6-, koosm\u00e4ngu- ja vaatlusoskuse.<\/li>\n
- Lapsed osalevad aktiivselt aruteludes, tegutsevad innustunult.<\/li>\n
- Lapsed on omandanud \u00f5ues\u00f5ppe kaasabil eakohased arengup\u00e4devused.<\/li>\n<\/ul>\n
\u00dclemajalistest \u00f5ues\u00f5ppep\u00e4evadest ei toimunud talvist \u00f5ppep\u00e4eva, sest korraldamisel tekkis lumepuuduse t\u00f5ttu raskusi. Aasta anal\u00fc\u00fcsis m\u00e4rgivad \u00f5petajad, et laste huvi \u00f5uetegevuste vastu on suur \u2013 oluliste m\u00e4rks\u00f5nadena toodi v\u00e4lja \u00f5ues\u00f5ppe tegevuste ja vahendite mitmekesisus, samas ka kokkulepe, et \u00f5uesoleku aeg pikeneb. Suhtlemisv\u00f5imaluste laiendamine r\u00fchmade omavahelise koost\u00f6\u00f6 planeerimise tulemusena. Vormistatud tegevuskirjeldused j\u00e4rgnevad eelmisel aastal vormistatud \u00f5ues\u00f5ppe tegevuste kogumikule. <\/em><\/p>\nAnal\u00fc\u00fcsides selgus, et laste aktiivsuse tagas k\u00e4sitletava materjali huvitavus, mitmekesisus, j\u00f5ukohasus ja m\u00e4ngulisus.<\/em><\/p>\n2008\/2009. \u00f5ppeaasta<\/p>\n EESM\u00c4RK: luua tundekasvatuse kaudu v\u00f5imalusi laste v\u00e4\u00e4rtushinnangute kujunemiseks<\/strong>.<\/p>\nOodatava tulemuse kirjeldus<\/p>\n \n- on l\u00e4bi viidud 7 erinevaid tundeid ja v\u00e4\u00e4rtushinnanguid k\u00e4sitlevat teemakuud<\/li>\n<\/ol>\n
\u009b oktoober \u2013 | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | |