Miks keskkonna- ja s\u00e4\u00e4stva arengu haridus?<\/p>\n
\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Maa areng ei ole j\u00e4tkusuutlik (globaalsed keskkonnaprobleemid, \u00f6koloogilise jalaj\u00e4lje suurus).<\/p>\n
\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 K\u00f5ik inimesed peaksid omandama vajalikud teadmised, et olla motiveeritud s\u00e4\u00e4stva arengu nimel tegutsema.<\/p>\n
\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 K\u00f5igis meie hariduspoliitika dokumentides r\u00f5hutatakse keskkonnateadmisi ja s\u00e4\u00e4stvat arengut toetavat haridust. 2008. a kehtima hakanud koolieelse lasteasutuse \u00f5ppekavas pannakse r\u00f5hku sellele, et laps \u00f5piks tundma ja m\u00f5istma \u00fcmbritsevat keskkonda ning lapses kujuneksid loodust arvestavad hoiakud. \u00a0<\/p>\n
S\u00e4\u00e4stva arengu hariduse olemus:<\/p>\n
\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 haridus s\u00e4\u00e4stlikkuse suunas;<\/p>\n
\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 pidev juurde\u00f5ppimine, uute v\u00f5imaluste n\u00e4gemine, kohanemine;<\/p>\n
\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 idealismi ja positiivsuse s\u00e4ilitamine;<\/p>\n
\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5ppimine ja \u00f5petamine peavad pakkuma teadmisi, oskusi, v\u00e4\u00e4rtushinnanguid ja hoiakuid,<\/strong> et tekiksid muutused \u00fcksikisikutes, inimr\u00fchmades (ka haridusasutustes) ja kogukonnas ning enesekindlus tegutsemiseks.<\/strong><\/p>\n Teadmisi <\/strong>SAHi kontekstis k\u00e4sitletakse laiemalt: need on k\u00fcll faktid, aga ka praktilised oskused<\/strong>, s\u00fcgavam m\u00f5istmine, suurem teadlikkus ja tarkus. Teadmiste tervikliku k\u00e4sitluse j\u00e4rgi vaadeldakse teadmisi kui protsessi, mitte toodet; teadmised on v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5hised, mitte neutraalsed; igal teadmisel on alternatiivsed teadmised. \u00dclioluline on saada teadmisi tegutsemiseks. Teadmisi hangitakse v\u00f5rdselt teooriast ja praktikast, p\u00e4he\u00f5pitud tekste tuleb ka m\u00f5ista, et areneks motivatsioon.<\/p>\n V\u00e4\u00e4rtushinnangud <\/strong>SAHi kontekstis puudutavad k\u00f5igepealt \u00f5petajate ja teiste kasvatusprotsessis osalejate v\u00e4\u00e4rtushinnanguid (millised on meie hoiakud s\u00e4\u00e4stva arenguga seoses; kuidas oleme valmis oma hoiakuid muutma ja kolleege ning lapsi innustama). Lastega tehakse \u00fchiskonnas kehtivate eetiliste normide tundma\u00f5ppimiseks ja j\u00e4rgimiseks palju t\u00f6\u00f6d. V\u00e4\u00e4rtuste kujundamisel on oluline t\u00e4hele panna, et lapsed saaksid oma suhtumist ja v\u00e4\u00e4rtusi v\u00e4ljendada ning oma m\u00f5tteid teistega jagada. \u00a0<\/p>\n SAHi puhul on olulised:<\/p>\n \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 eelnevate teadmiste ja kogemustega arvestamine;<\/p>\n \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 koos\u00f5ppimine;<\/p>\n \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 tegevuste ning kaudselt (\u00f5petajalt v\u00f5i raamatust) saadud teadmiste seotus;<\/p>\n \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5petaja rolli muutuse tajumine (ka \u00f5petaja ei tea k\u00f5ike, ta pakub juhendajana mitmesuguseid \u00f5ppimisv\u00f5imalusi, et \u00e4rgitada lastes huvi ja uudishimu avastada ja uurida);<\/p>\n \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 arusaam lasteaiast kui ressursside tarbijast ja otsuste tegijast s\u00e4\u00e4stva arengu kontekstis;<\/p>\n \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5ppimise ja \u00f5petamise koht \u2013 \u00f5ppimine toimugu v\u00f5imalusel seal, kus asjad ja n\u00e4htused on ning toimivad, st r\u00fchmaruumist v\u00e4ljas, \u00d5UES\u00d5PPEL, puutudes kokku looduse ja kogukonna tegemistega;<\/p>\n \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5pik\u00e4sitlus omandab sotsikonstruktivistlikke jooni (\u00f5petaja kui vahendaja innustab iseseisvalt m\u00f5tlema, k\u00fcsimusi esitama; \u00f5petaja tunnistab, et \u00f5ppida saab paljudelt inimestelt ja koos nendega erinevates sotsiaalsetes suhetes; koos arutledes v\u00f5ib asju erinevalt t\u00f5lgendades teadmisi \u00fcles ehitada).<\/p>\n Miks \u00f5pi- ja kasvuruumi avardada?<\/p>\n Avatud \u00f5pikeskkond on keskkond, mida kasutatakse \u00f5ppimis- ja kasvatustegevuste eesm\u00e4rkide saavutamiseks v\u00e4ljaspool r\u00fchmaruumi (lisanduda v\u00f5ib ka virtuaalne keskkond). P\u00f5hjendusi \u00f5pikeskkonna avardamiseks on mitu:<\/p>\n 1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 loodus kui loovust inspireeriv, elamuste ja rahunemise koht;<\/p>\n 2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 looduses olemine on oluline lapse tervisele;<\/p>\n 3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 vajadus tasakaalustada laste otseseid ja kaudseid kontakte tegeliku eluga;<\/p>\n 4)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 v\u00f5imaldada mitmekesiseid kontakte ja suhtlemist;<\/p>\n 5)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 j\u00e4tkusuutliku\/kestliku idee ellurakendamine.<\/p>\n TEGEVUS \u2013 <\/strong>arutelu auditooriumis: miks lapsed\/t\u00e4iskasvanud ei hooli loodusest?<\/strong> Miks ei kaasa otsustajad oma hinnangutesse enamasti looduse aspekti?<\/p>\n \u00d6koloogiline p\u00fcramiid keskkonnahariduses<\/strong> \u2013 keskkonna kogemine \u2192 tundesuhe keskkonna kui tervikuga \u2192 keskkonnaalased teadmised ja oskused \u2192 keskkonda toetav tegevus.<\/p>\n Kus \u00f5ppida?<\/p>\n \u201e<\/strong>\u00d5ues\u00f5pe <\/strong>on \u00f5ppimine ehedas keskkonnas vahetu kogemise, isetegemise ja kogetu teistele<\/p>\n vahendamise teel\u201c (Sarv, 2006).<\/p>\n TEGEVUS \u2013 <\/em>otsida ja selgitada M. Sarve definitsioonis r\u00f5hutatud viit v\u00f5tmes\u00f5na:<\/p>\n koht, meel, tegu, lugu, iva.<\/p>\n TEGEVUS meeskonnas: \u00d5PIKESKKONNAD KOGUKONNAS!<\/p>\n Meeskonnas leitakse ja kaardistatakse, kus on tegelikus elus kogukonna piirides korraldatud R\u00d5Ki eesm\u00e4rkidest l\u00e4htuvaid \u00f5ppe- ja kasvatustegevusi (saadud teadmisi, elulisi oskusi, \u00f5pitud v\u00e4\u00e4rtusi tundma).<\/p>\n \u00d5ppe- ja kasvatustegevuse eesm\u00e4rgil saab kasutada \u00fchiskonnaelu, majandus-, loodus- ja kultuurmaastikke, haarata kogukonna eri keskkondi \u2013 j\u00e4tkusuutlikkuse idee<\/strong>:<\/p>\n \u00a0<\/p>\n Kasutatud kirjandus<\/span><\/p>\n Br\u00fcgge, B., Glantz, M. & Sandell, K. 2008. \u00d5ues\u00f5pe. Kirjastus Ilo.<\/p>\n Education for Change: s\u00e4\u00e4stva aengu \u00f5petamise ja \u00f5ppimise k\u00e4siraamat<\/p>\n![\"margiti_kolmnurk.jpg\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/margiti_kolmnurk.jpg\" "\\"margiti_kolmnurk.jpg\\"")
<\/p>\n\n