kultuuri ja sotsiaalse dimensiooni teemade l\u00f5imimine \u00f5petajakoolituse \u00f5ppekavadesse.<\/p>\n
- \n
- Eesti kultuuri ja \u00fchiskonna ning riigi j\u00e4tkusuutliku arengu eesm\u00e4rkide, arenguvalikute ja tegevussuundade m\u00f5istmine seoses s\u00e4\u00e4stva arengu haridusega.<\/li>\n
- Kultuuri ja sotsiaalsete agendade vajalikkuse m\u00f5istmine \u00f5petajakoolituse k\u00f5ikidel erialadel.<\/li>\n
- Eesti riigi, maakondade ja omavalitsuste kultuurilise ja sotsiaalse j\u00e4tkusuutlikkuse\u00a0 t\u00f5lgendamine s\u00e4\u00e4stva arengu kontekstis.<\/li>\n<\/ul>\n
Lisaeesm\u00e4rgid:<\/em><\/strong><\/p>\n
- \n
- SE 21 \u2013 S\u00e4\u00e4stev Eesti strateegia lugemine ja informatsiooni t\u00f5lgendamine, oma \u00f5petajakoolituse erialasse integreerimise v\u00f5imaluste leidmine;<\/li>\n
- Sobiva sisu ja \u00f5ppemeetodite valimine efektiivseks kultuuri ja sotsiaalsete dimensioonide integreerimiseks \u00f5petajakoolituse \u00f5ppekavva;<\/li>\n
- Koost\u00f6\u00f6s l\u00e4hedaste erialade \u00f5petajakoolituse \u00f5ppej\u00f5ududega \u00f5ppematerjali kavandamine s\u00e4\u00e4stva arengu teemade integreerimiseks.<\/li>\n<\/ul>\n
\u00d5ppe\u00fclesanne:<\/em><\/strong><\/p>\n
Eesti s\u00e4\u00e4stva arengu riikliku strateegia lugemine, olulise info selekteerimine ning kasutamine \u00fclalmainitud \u00f5ppematerjali koostamiseks.<\/p>\n
SE21 \u2013 S\u00c4\u00c4STEV EESTI<\/strong><\/p>\n
Sissejuhatus<\/strong><\/p>\n
S\u00e4\u00e4stev Eesti 21 (SE21) on arengustrateegia, mille koostamise aluseks oli valitsuse 24. juuli 2001. a protokollilise otsusega nr 33 kinnitatud ja hankelepingus nr 2-11-13\/146 esitatud l\u00e4hte\u00fclesanne. L\u00e4hte\u00fclesande kohaselt on SE21 Eesti riigi ja \u00fchiskonna arendamise strateegia 2030. aastani, sihiga \u00fchendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse n\u00f5uded s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tete ja Eesti traditsiooniliste v\u00e4\u00e4rtuste s\u00e4ilitamisega. Vastavalt l\u00e4hte\u00fclesandele ei ole SE21 akadeemiline uuring, vaid pakub v\u00e4lja eesm\u00e4rgid ja tegevussuunad, mis v\u00f5iksid olla aluseks \u00fchiskondlikule kokkuleppele Eesti j\u00e4tkusuutliku arengu osas. Tegu on kogu \u00fchiskonnaelu haarava arengukavaga, mitte \u00fcksnes \u00f6koloogilistele k\u00fcsimustele suunatud strateegiaga. L\u00e4hte\u00fclesande kohaselt on SE21 \u00fchiskonna tervikk\u00e4sitlus, mis ei s\u00fc\u00fcvi \u00fchegi kitsama eluala spetsiifilistesse probleemidesse, vaid m\u00e4\u00e4ratleb Eesti kui terviku liikumise suhteliselt \u00fcldistel skaaladel, nagu: individualism-solidaarsus, mobiilsus-p\u00fcsivus, avatus-suletus, innovaatilisus-traditsionaalsus jne.<\/p>\n
SE21 selge fookus on Eesti j\u00e4tkusuutlikkus, strateegia p\u00f5hi\u00fclesanne on vastata k\u00fcsimusele \u2013 mida tuleks teha, tagamaks Eesti \u00fchiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis? Strateegia m\u00f5tteks on pakkuda teid ja lahendusi erinevate subjektide koosk\u00f5lastatud tegevuseks Eesti j\u00e4tkusuutlikkuse tagamisel. Kuna SE21 l\u00e4htub pikemast (30 aastat) ajahorisondist, ei saa ta olla vaid t\u00e4naste murek\u00fcsimuste keskne, strateegia oluliseks sihiks on kujundada \u00fchiskonnas selliseid v\u00f5imeid ja mehhanisme, mis tagaksid Eesti j\u00e4tkumise ja edu ka uutes ja ootamatutes oludes. Arvestades paratamatult muutuvat keskkonda, ei ole SE21 kavandatud nn valmisproduktina, dokumendina, mis p\u00e4rast vastuv\u00f5tmist saab \u00fchem\u00f5tteliseks tegevusjuhiseks. SE21 on kavandatud tagasisidestatud ja perioodiliselt iseennast korrigeeriva \u00fchiskondliku protsessina, omamoodi \u00fchiskonna enesejuhtimise mehhanismina. SE21 tuumaks on (\u00fchiselt v\u00e4\u00e4rtustatud) arengueesm\u00e4rgid, mille realiseerimisse on oodatud panustama v\u00e4ga erinevad subjektid ning mille saavutamiseks kasutatakse eri allikatest p\u00e4rit ressursse.<\/p>\n
SE 21 eesm\u00e4rgid<\/strong><\/p>\n
Eesm\u00e4rk I: Eesti kultuuriruumi eluj\u00f5ulisus<\/em><\/strong><\/p>\n
Vastavalt Eesti Vabariigi p\u00f5hiseadusele peab Eesti riik \u201etagama eesti rahvuse ja kultuuri s\u00e4ilimise l\u00e4bi aegade\u201c. Eesti j\u00e4tkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri j\u00e4tkusuutlikkus, seda postuleeriv arengueesm\u00e4rk on fundamentaalse t\u00e4hendusega, eestluse p\u00fcsimine on Eesti arengueesm\u00e4rkide reas esimesel kohal.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva teadusp\u00f5hine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, \u00fchisest geneetilisest juurest (p\u00e4rinemisest) arenenud h\u00f5imlust, vaid kui \u00fchisel kultuuril<\/strong>, \u00fchisel ajalootunnetusel ja keelel p\u00f5hinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse s\u00e4ilimiseks l\u00e4bi aegade on vajalikud ennek\u00f5ike kultuurilised mehhanismid, mis v\u00f5imaldavad eesti rahvusliku identiteedi (kultuurilise kokkukuuluvuse) p\u00fcsimist ja tagavad eesti rahvuskultuurile omaste v\u00e4\u00e4rtuste, traditsioonide, k\u00e4itumismudelite ja elulaadi elementide edasikandumise p\u00f5lvest p\u00f5lve, samuti nende omaksv\u00f5tu Eesti uusasukate poolt.<\/p>\n
Nende mehhanismide tuumaks on:<\/p>\n
- \n
- rahvuskeelne haridus,<\/li>\n
- rahvuskeelel p\u00f5hinev kultuuriloome (sh teadus),<\/li>\n
- rahvuskeelse suhtlemise ning<\/li>\n
- rahvuslike kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste ja k\u00e4itumismallide funktsionaalsus igap\u00e4evases elukorralduses ja k\u00f5igis eluvaldkondades.<\/li>\n<\/ul>\n
SE21 kontekstis on eesti rahvuse j\u00e4tkusuutlikkus v\u00e4ljendatud Eesti kultuuriruumi p\u00fcsimise kaudu. Eesti kultuuriruum on m\u00e4\u00e4ratletud kui eesti traditsioonil ja keelel p\u00f5hinev \u00fchiskonnaelu korraldus. Selle kultuuri kandjateks on ennast eestlastena m\u00e4\u00e4ratlevad ja eesti keeles suhtlevad inimesed.<\/p>\n
Eesti kultuuriruumi iseloomustavad eesti traditsioonil p\u00f5hinevad tavad k\u00e4itumises, suhetes, elukorralduses. Eesti kultuuriruum on materialiseerunud eestilikus loodus- ja elukeskkonnas, samuti eestip\u00e4rases m\u00e4rgilises keskkonnas (suhtluskeeles, s\u00fcmboolikas, isiku- ja kohanimedes, v\u00e4rvieelistustes, ehitus- ja kodukujundustavades, \u00fcldtuntud kunsti- ja kirjandusteostes ning ajaloolistes tegelastes, ajaloolistes t\u00e4htp\u00e4evades ja kalendris jne).<\/p>\n
Seega \u2013 Eesti kultuuriruum siinkohal kasutatavas (sotsiaalteaduslikus) t\u00e4henduses on oluliselt laiem m\u00f5iste kui otsese loometegevuse v\u00f5i rahvakultuuri valdkonnad. See on eestluse eluruum koos k\u00f5igi oma komponentide ja atribuutidega. Kultuuriruumi s\u00e4ilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi s\u00e4ilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui ka rahvuslike v\u00e4\u00e4rtuste au sees p\u00fcsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas.<\/p>\n
Kultuuriruumi j\u00e4tkusuutlikkuse hindamise aluseks on j\u00e4rgnevad kolm kriteeriumi:<\/p>\n
1. Eesti kultuuriruumi ulatus: <\/em><\/p>\n
- \n
- eesti kultuuri kandjate arvukus, nende paiknemine (Eestis, v\u00e4ljaspool),<\/li>\n
- eesti kultuuri materialiseerumise m\u00e4\u00e4r (arhitektuuris, maastikes, m\u00e4rgilises keskkonnas),<\/li>\n
- eesti kultuuri tuntus, t\u00f5lgitavus ja levik v\u00e4ljaspool Eestit;<\/li>\n<\/ul>\n
2. Eesti kultuuri funktsionaalsus<\/em>:<\/p>\n
- \n
- eesti kultuurielementide (sh keele) kasutusintensiivsus erinevates eluvaldkondades (argisuhtluses, teaduses, hariduses, seadusloomes, poliitikas, tehnikas ja tehnoloogias jne);<\/li>\n<\/ul>\n
3. Eesti kultuuri ajaline pidevus ja plastilisus<\/em>:<\/p>\n
- \n
- kultuurim\u00e4lu v\u00f5ime siduda minevikukogemus tulevikuga;<\/li>\n
- rahvuskultuuri avatus uuele;<\/li>\n
- rikastumis- ja t\u00f5lgendamisv\u00f5ime maailma muutuvas kultuuripildis;<\/li>\n
- kultuurim\u00e4lu (traditsiooni) kestvus ja k\u00f5lblikkus seotuna uute avastuste, uute valdkondade, uue tehnilise keskkonna, uute kultuurin\u00e4htuste, uute suhete ja suhtlusviisidega;<\/li>\n
- eesti keele ja kultuuri t\u00f5lkimisv\u00f5imelisus (ka tehnilises m\u00f5istes) ja t\u00f5lgitavus globaliseeruvas multikultuurilises keskkonnas.<\/li>\n<\/ul>\n
Ohud,<\/strong> mida peaks SAH arvestama, et tagada Eesti kultuuriruumi s\u00e4ilimine ja seega rahvuse p\u00fcsimine:<\/p>\n
- \n
- eesti keelt k\u00f5nelevate inimeste arvukuse v\u00e4henemine (demograafiline kriis);<\/li>\n
- eesti keele ja kultuuri v\u00e4ljat\u00f5rjumine teiste keelte ja kultuuride m\u00f5jukuse kasvu t\u00f5ttu Eesti kultuuriruumis;<\/li>\n
- eesti keele ja kultuuri teatav stagneerumine, kohanematus uue globaalse tsivilisatsiooni (info\u00fchiskonna ja tehnokultuuri) n\u00f5uetega, mist\u00f5ttu v\u00e4heneb rahvuskultuuri funktsionaalsus ning n\u00f5rgeneb motivatsioon tema s\u00e4ilimiseks;<\/li>\n
- eesti keele ja kultuuri labastumine rahvusvahelise r\u00e4mpskultuuri m\u00f5jul;<\/li>\n
- ressursside v\u00e4hesus ohustab paljusid kultuurivaldkondi, mis meie v\u00e4ikese rahva puhul vajavad riigilt tuge.<\/li>\n<\/ul>\n
Eesti kultuuriruumi eluj\u00f5ulisuse saavutamise p\u00f5himehhanismid<\/strong><\/p>\n
- \n
- Haritus.<\/em> Eestis eestikeelse ja eesti kultuuriga seotud, samas kaasaja teaduste ja tehnoloogia arengutel p\u00f5hineva, eesti kultuuri maailmakultuuriga seostava, rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imelise hariduse tagamine.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Refleksiivsus.<\/em> Eesti kultuuri uuenemisv\u00f5ime ja kriitilise refleksiooniv\u00f5ime suurendamine. Selle tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises erialases ja avalikus suhtluses; eestikeelse filosoofilise, teadusliku, erialase keele arendamine; erialase ja teadusliku m\u00f5ttevahetuse ning avaliku \u00fchiskonnakriitilise ja kultuurikeskustelu toimumine eestikeelses meedias.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Kommunikatiivsus.<\/em> Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja t\u00f5lgitavus teistesse keeltesse ja koodidesse. Sealhulgas mitme v\u00f5\u00f5rkeele oskuse levik Eestis, eesti kultuuri jaoks oluliste arhivaalide ja kultuuritekstide k\u00e4ttesaadavus digitaalses vormis, eesti kultuuri olulise osa tutvustamine ja levitamine p\u00f5hilistes maailmakeeltes, Eesti ajaloo ja kultuurim\u00e4lu integreerimine Euroopa ja maailma kultuurim\u00e4lu ja ajalooteadvusega. Osalemine rahvusvahelistes teadus-, tehnoloogia- ja kultuuriprojektides, Eesti muutumine oluliseks kohaks maailma kultuurikaardil ja kultuurikalendris.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Innovaatilisus.<\/em> Kultuuri suurem uuenemisv\u00f5ime, mille abil eesti kultuur integreeritakse kaasaegsesse tehnoloogilisse tsivilisatsiooni, selle kaudu m\u00f5testatakse maailmas keskseid teemasid \u2013 geneetikast kuni moslemimaailmani, toimub uute suhtlusvormide leidmine.<\/li>\n<\/ul>\n
Eesm\u00e4rk II: heaolu kasv (sotsiaalne dimensioon)<\/strong><\/p>\n
Heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad v\u00f5imalused ennast teostada ja oma p\u00fc\u00fcdlusi ning eesm\u00e4rke realiseerida.<\/p>\n
Indiviidi v\u00e4\u00e4rtustava l\u00e4\u00e4neliku maailmavaate seisukohalt on indiviidi heaolu v\u00e4\u00e4rtus iseeneses. Ka Brundtlandi komisjoni s\u00f5nastatud s\u00e4\u00e4stva arengu definitsioonis on esitatud m\u00f5tteviis, mille kohaselt \u00fcks p\u00f5lvkond ei tohi oma heaolutaotluste realiseerimisega halvendada j\u00e4rgmiste p\u00f5lvkondade v\u00f5imalusi.<\/p>\n
Ehkki p\u00fc\u00fcdlemisel heaolule tuleb arvestada ka teiste v\u00e4\u00e4rtustega ja tekivad keerukad eetilised dilemmad (vastutus k\u00f5ige elava ees; \u00fchtede indiviidide, kas v\u00f5i v\u00e4hemuse, heaolu ohverdamine teiste heaolu saavutamiseks; kultuuris kinnistunud kollektiivsete v\u00e4\u00e4rtuste ohverdamine indiviidi heaolu eest), on raske ette kujutada demokraatliku \u00fchiskonna arengumudelit, mille raames takistatakse inimeste loomulikku tungi oma heaolu suurendamiseks. Loomulikult on heaolu sisu ajas muutuv, teatud ulatuses kultuuri, hariduse ja kasvatuse kaudu ka muudetav.<\/p>\n
Heaolu kasvu komponendid<\/em><\/strong><\/p>\n
Heaolu on jaotatud kolmeks komponendiks, mida v\u00f5ib k\u00e4sitleda ka heaolu saavutamise alleesm\u00e4rkidena.<\/p>\n
- \n
- Majanduslik j\u00f5ukus<\/em>: rahaliste sissetulekute suurus pereliikme kohta ja sissetulekute struktuur; tarbimiskulude suurus pereliikme kohta ning nende kulutuste struktuur (baasvajadustele kuluvate kulutuste osat\u00e4htsuse tase).<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Turvalisuse tase<\/em>: tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse m\u00e4\u00e4r, t\u00f6\u00f6kaotamise oht, stressi leviku m\u00e4\u00e4r. Eelnevad n\u00e4itajad on p\u00f5him\u00f5tteliselt m\u00f5\u00f5detavad ka erinevate integreeritud turvalisuse indeksite kaudu.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- V\u00f5imaluste mitmekesisus (eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks suhtlemiseks)<\/em>: reaalne t\u00f6\u00f6n\u00e4dala pikkus, t\u00f6\u00f6ga rahulolu, ajakasutus (nn seotud aja osat\u00e4htsus), v\u00f5imalused arendavaks ajakasutuseks.<\/li>\n<\/ul>\n
Ohud<\/strong><\/p>\n
- \n
- Kui heaolu ei t\u00f5use piisavalt kiiresti, siis (eriti kombinatsioonis keskkonna atraktiivsuse mittek\u00fcllaldase arenguga) v\u00f5ib see viia noorte massilise lahkumiseni. Eriti vananeva \u00fchiskonna tingimustes v\u00f5ib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Materiaalse heaolu tagamisega ei saada hakkama. See v\u00f5ib kaasa tuua j\u00e4relm\u00f5jud, nagu tervise j\u00e4tkuv halvenemine v\u00f5i taastugevnev keskkonnasurve, kultuurikeskkonna lagunemine.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Mitmel p\u00f5hjusel (sh v\u00f5imetus viia l\u00e4bi piisavalt tulemuslikku haridus- ja v\u00e4lja\u00f5ppereformi) ei suudeta minna \u00fcle j\u00e4rgmisele, innovatsioonip\u00f5hisele majandusarengu etapile. Kallineva majanduse juures toob see kaasa mitte ainult heaolu kasvu pidurdumise, vaid rasked sotsiaalsed kaasn\u00e4hud (n\u00e4iteks v\u00f5imaliku t\u00f6\u00f6puudusega seoses).<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Infrastruktuuride kallinemine (eriti \u00f6koloogiliste piirangute tugevnemise juures vajame suuri investeeringuid, mis muudavad tootmise kalliks) v\u00e4hendab majanduse konkurentsiv\u00f5imet koos sellest tulenevate eri laadi negatiivsete j\u00e4relmitega.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Turulej\u00f5udmise t\u00f5rked oluliste sihtmaade turgudel, n\u00e4iteks dumpingus\u00fc\u00fcdistuste ja nendega kaasnevate meetmete kaudu.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- V\u00e4liskeskkonna \u0161okid l\u00f6\u00f6vad Eesti avatud majandust tugevalt.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- V\u00f5ivad tekkida k\u00fcllalt pikad perioodid, kus majandus kasvab, aga t\u00f6\u00f6h\u00f5ive mitte (ingl jobless growth<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Teenindusmajanduslik areng v\u00f5ib olla suhteliselt raskesti seeditav traditsioonilistele p\u00f5llumajanduslikele ja eriti t\u00f6\u00f6stuslikele regioonidele (Kirde-Eesti).<\/li>\n<\/ul>\n
Heaolu saavutamise p\u00f5himehhanismid<\/em><\/strong><\/p>\n
J\u00e4rgnevalt on esitatud omavahel osaliselt seotud p\u00f5himehhanismid, mis aitavad eesm\u00e4rkide suunas liikuda.<\/p>\n
- \n
- Orientatsioon v\u00e4liskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivestruktuurile<\/em>.<\/strong> Taoliseks majandusstruktuuriks saab olla ekspordiorientatsiooniga ja sektoriaalselt mitmekesine teenindusmajandus. Teeninduskeskne majandus on paindlikum ja j\u00e4tkusuutlikum, kui seda oleks suurt\u00f6\u00f6stusel baseeruv majandus.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Teenuseid eksporditakse nii interneti kaudu, nende otsese osutamisega teiste maade territooriumil kui ka osutamisega oma territooriumil.<\/em> <\/strong>Lisaks tavap\u00e4rasele turismile on Eesti haaranud olulise koha ka teiste maade elanikele tervishoiu, hoolde, koolituse ja muude teenuste osutamisega oma territooriumil.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Oma loodusvarade kasutamisele tuginevad majandussektorid puhvrina<\/em>.<\/strong> Eesti tuleviku majandus ei baseeru suures ulatuses iseenda loodusvaradel, kuid viimased (mets, ka p\u00f5llumajanduslik tooraine jm) omavad siiski olulist stabiliseerivat rolli, seda just olukordades, kus rahvusvahelises majanduses esinevad langused v\u00f5i t\u00f5rked.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- V\u00f5rgustumine.<\/em> Eestis asuvad firmad, ka v\u00e4ikefirmad, l\u00fclituvad \u00fcha enam rahvusvahelistesse v\u00f5rgustikesse, hakates neis t\u00e4itma erinevaid, sh ajapikku \u00fcha keerulisemaid ja kallimaid funktsioone. Eesti riik aitab taolisele v\u00f5rgustumisele kaasa oma tugimeetmetega, kasutatakse \u00e4ra ka ELi vastavaid v\u00f5imalusi.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Tehnoloogiline areng<\/em>.<\/strong> Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonikesksesse majandusse. Eesti majanduse j\u00e4rkj\u00e4rguline kallinemine (mida kiirendab liitumine ELiga) ei v\u00f5imalda j\u00e4\u00e4da pikemalt tuginema odavale tootmissisendile ja v\u00e4liskapitali odava tootmissisendiga (madalad palgad, odav tooraine, madalad \u00f6koloogilised n\u00f5uded) sissemeelitamisele. Tootmises ja eriti ekspordis peab madaltehnoloogiliste toodete ja teenuste arvel suurenema k\u00f5rg- ja kesk-k\u00f5rgtehnoloogiaprodukti tootmine.<\/li>\n
- Hariduss\u00fcsteem ja v\u00e4lja\u00f5pe majanduse arengu alusena<\/em>. Ei majanduse v\u00f5rgustumine ega \u00fcleminek innovatsioonikesksele majandusele pole v\u00f5imalik ilma kvalitatiivse h\u00fcppeta hariduses ja v\u00e4lja\u00f5ppes. V\u00e4ikeriigil on oluline tagada kogu elanikkonnale p\u00f5him\u00f5tteline juurdep\u00e4\u00e4s haridusele. Samas peab hariduse, \u00fcmber\u00f5ppe, elukestva \u00f5ppe jne reformimine olema majanduskeskkonna (eelseisva perioodi) n\u00f5udeid arvestav. Siit tuleneb tiheda koost\u00f6\u00f6 vajadus erasektoriga.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Institutsionaalne areng ja riigi ning erasektori koost\u00f6\u00f6<\/em> (ingl public-private-partnership<\/em>). Heaolu kujundab mitte ainult majanduse arendamine, aga ka n\u00f5utava v\u00e4ljundi saamine tervishoius (tervis kui inimeste turvalisuse p\u00f5hielement), linnade inims\u00f5bralikuks planeerimine, kogu Eesti elukeskkonna kvaliteedi t\u00f5stmine.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid<\/em>. Eriti perioodi esimesel poolel on vajalik spetsiaalselt kaasa aidata heaolu m\u00f5iste arenemisele ja nn mittemateriaalsele (sh kultuurilisele) tarbimisele, \u00f6koloogilistele elulaadimuutustele. See on oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koost\u00f6\u00f6ks.<\/li>\n<\/ul>\n
Eesm\u00e4rk III: sidus \u00fchiskond<\/strong><\/p>\n
K\u00e4eolevas strateegias p\u00fcstitatud esimese kahe eesm\u00e4rgi (Eesti kultuuriruumi p\u00fcsimine ja heaolu kasv) saavutamine on v\u00f5imalik vaid siis, kui nendest eesm\u00e4rkidest tulenevaid h\u00fcvesid naudib valdav enamus elanikkonnast ning nende saavutamise hind ei ole \u00fchiskonna kui tervikorganismi jaoks destruktiivne. Nimetatud eesm\u00e4rkide realiseerumine on v\u00f5imalik vaid sidusa ja koosk\u00f5laliselt toimiva \u00fchiskonna puhul, olukorras, kus eesm\u00e4rkide saavutamisse usub ja panustab absoluutne enamus \u00fchiskonnaliikmetest.<\/p>\n
Kolmas eesm\u00e4rgip\u00fcstitus v\u00e4ljendabki soovi j\u00f5uda olukorrani, kus k\u00f5ik \u00fchiskonnaliikmed osalevad j\u00f5ukohasel viisil h\u00fcvede loomises ning saavad loodust\/toodetust ka \u00f5iglasel moel osa. Praktikas t\u00e4hendab see kokkulepitud tegutsemist eelk\u00f5ige neis sotsiaalelu valdkondades, kus on kujunenud oht pikaajaliste vastasseisude\/t\u00f5rjutuse kujunemiseks \u2013 p\u00f5lvkonniti edasikanduv vaesus, suletud muulasenklaavid, hariduslik t\u00f5rjutus, perifeersete elupiirkondade mahaj\u00e4\u00e4mus jms. Sotsiaalse sidususe saavutamine t\u00e4hendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalustatust, \u00fclem\u00e4\u00e4ra suurte Eesti-siseste erinevuste \u00fcletamist.<\/p>\n
Sidusus ei t\u00e4henda \u00fchetaolisust ega vastandu uuendusmeelsusele, sidus \u00fchiskond sisaldab piisavalt loomingulisust ja innovaatilisust, mis loob noorele ja haritud p\u00f5lvkonnale piisavalt motivatsiooni ennast just Eestis realiseerida.<\/p>\n
Sidusa \u00fchiskonna komponendid<\/strong><\/p>\n
Sotsiaalse sidususe hindamiseks on esitatud j\u00e4rgnevad kolm alaeesm\u00e4rki koos neid iseloomustavate indikaatoritega.<\/p>\n
- \n
- Sotsiaalne kaasatus<\/em>.<\/strong> Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb v\u00e4\u00e4rtuste loomises ja nende tarbimises, aga ka \u00fchiskonnaarengu kujundamises. Indikaatorid: Gini indeks, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00e4\u00e4r, t\u00f6\u00f6tava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustust omava elanikkonna osat\u00e4htsus.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Regionaalne tasakaal<\/em>. Eesti-sisesed regionaalsed erinevused v\u00e4henevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi iseenda kui elu- ja t\u00f6\u00f6paiga v\u00e4\u00e4rtustamiseks. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski m\u00e4\u00e4r regiooniti, koolikatkestajad ja \u00fclikoolidesse sissesaanud regiooniti, regionaalsed eelistused elu- ja t\u00f6\u00f6paiga valikul.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Tugev kodaniku\u00fchiskond<\/em>. Riigi ja erasektori k\u00f5rvale on kujunenud tegus kodanike\u00fchenduste v\u00f5rgustik. Kolmas sektor osaleb v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse partnerina nii poliitiliste otsustuste kujundamisel kui ka mitme (sotsiaalse suunitlusega) teenuse pakkumisel. Indikaatorid: kodanike\u00fchenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori algatatud seaduseeln\u00f5ud, kolmanda sektori rahastamise d\u00fcnaamika.<\/li>\n<\/ul>\n
Ohud<\/strong><\/p>\n
Eesti \u00fchiskonna sidusust ohustavad t\u00e4nases olukorras eelk\u00f5ige:<\/p>\n
- \n
- majandusliku ebav\u00f5rdsuse k\u00f5rge tase<\/em>.<\/strong> Gini indeks on Eestis olnud viimastel aastatel u 0,37, mis on oluliselt l\u00e4hemal Venemaa kui ELi vastavale n\u00e4itajale.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- J\u00e4tkuv trend Eesti regionaalse tasakaalustamatuse suurenemisele ning perifeersete elupiirkondade v\u00e4ljasuremisele<\/em>.<\/strong> Leibkonna liikme netosissetulek 2001. aastal oli Harju maakonnas 33 000 krooni, mitmes L\u00f5una-Eesti maakonnas alla 20 000 krooni.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Mitme marginaliseerunud elanikkonnar\u00fchma j\u00f5udmine olukorda, millest tagasitulek aktiivsesse ellu pole enam teostatav<\/em>. Pikaajaliste t\u00f6\u00f6tute osakaal k\u00f5igi t\u00f6\u00f6tute hulgas on viimasel kolmel aastal olnud j\u00e4rgmine: 2000 \u2013 45%, 2001 \u2013 48,3%, 2002 \u2013 52,8%.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Tekkiv trend \u201eajude \u00e4ravooluks\u201c<\/em>, mis p\u00e4rsib mitme avalikke h\u00fcvesid pakkuva valdkonna (tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse jms) j\u00e4tkusuutlikku arengut.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu raskused kohaneda ELi t\u00f6\u00f6jaotusest ja infotehnoloogia arengust tuleneva uue keskkonnaga<\/em> \u2013 t\u00f6\u00f6tuse k\u00f5rge tase, t\u00f6\u00f6andjate suutmatus pakkuda uusi paindlikke t\u00f6\u00f6vorme ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tjate suutmatus neis osaleda. Keskmine t\u00f6\u00f6puuduse tase on Eestis viimasel kolmel aastal olnud j\u00e4rgmine: 2000 \u2013 13,6%, 2001 \u2013 12,6%, 2002 \u2013 10,3%.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste v\u00e4hene haldussuutlikkus<\/em>,<\/strong> mis muudab avaliku teenuse sageli ebakvaliteetseks ning raskendab ka finantstoetuste taotlemist ELi fondidest.<\/li>\n<\/ul>\n
- \n
- Kolmanda sektori v\u00e4hene suutlikkus \u00fchiskonnahuvide esindamisel<\/em>, aga ka t\u00f6\u00f6kohtade loomisel ja teenuste (haridus-, sotsiaalhoolekande jms) pakkumisel. Tulemusena j\u00e4\u00e4b oluline sotsiaalne ressurss kasutamata.<\/li>\n<\/ul>\n
Eesm\u00e4rk IV: \u00f6koloogiline tasakaal<\/strong><\/p>\n
Sotsiaalne ja kultuuriline dimensioon on lahutamatult seotud \u00f6koloogilise tasakaalu s\u00e4ilitamisega Eesti looduses ning on meie j\u00e4tkusuutlikkuse keskne tingimus. Samas on see ka Eesti panus globaalsesse arengusse, j\u00e4rgides printsiipi, mille kohaselt k\u00f5ikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui ka energiavoogudes.<\/p>\n
\u00dcldine eesm\u00e4rk on looduse isetaastumisv\u00f5ime l\u00fclitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse p\u00f5hifunktsiooniks ei ole ressursside ja looduskeskkonna kaitse, vaid nende harmooniline ja tasakaalustatud haldamine Eesti \u00fchiskonna ja kohalike kogukondade huvides. Eesm\u00e4rgiks on saavutada olukord, kus inimene ei k\u00e4sitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on. Sihiks on looduse kui v\u00e4\u00e4rtuse ning kui \u00fchiskonna keskse arenguressursi koosk\u00e4sitlus Eesti \u00fcldise edenemise kontekstis.<\/p>\n
Eesti ei peaks oma keskkonnakaitse ja -kasutuse planeerimisel tingimata j\u00e4rgima arenenud riikide keskkonna- ja reostuskeskseid ning tarbimisharjumustele suunatud k\u00e4sitlusi, vaid l\u00e4htuma ka kohalikust traditsioonist ja erip\u00e4rast. N\u00e4iteks Eestile omane maastik kui kultuurip\u00e4rand v\u00f5iks olla lisav\u00e4\u00e4rtuseks, mis suudab osaliselt korvata mitme riigi k\u00f5rgemat elatustaset ja v\u00e4hendada selle kaudu ajude v\u00e4ljavoolu. Eesti maastik v\u00f5iks siinses \u00f6kos\u00fcsteemis saada kandvaks elemendiks, k\u00e4sitledes seda kui elukeskkonda, mis haarab endasse k\u00f5ige muu k\u00f5rval ka globaalsed ressursid, nagu ilmastiku (kliima), \u00f5hu- ja veevalla. Kohalikul tasemel sisaldab aga elukohta koos selle bioloogilise mitmekesisuse, rekreatiivsete ressursside, aga ka vaadete ja muude esteetiliste parameetritega, mille s\u00e4ilitamine ja arendamine on oluline k\u00f5igi arengueesm\u00e4rkide saavutamiseks.<\/p>\n
Eesm\u00e4rkide poole liikumisel tekkivad seosed<\/strong><\/p>\n
Siin esitatud Eesti j\u00e4tkusuutlikkuse k\u00e4sitlus p\u00f5hineb \u00fclalkirjeldatud neljal arengueesm\u00e4rgil. Eesti on j\u00e4tkusuutlik, kui \u00fchiskonnas toimub selgelt tajutav, m\u00f5\u00f5detav ja koosk\u00f5laline liikumine k\u00f5igi nelja eesm\u00e4rgi suunas. \u00dcksk\u00f5ik millise sihiasetuse k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4mine v\u00f5i sellest kaugenemine t\u00e4hendab j\u00e4tkusuutlikkusele ohtu. J\u00e4tkusuutlik on Eesti, kus on kindlustatud eestiliku kultuuriruumi p\u00fcsimine, inimeste heaolu kasv, \u00fchiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. K\u00f5ik v\u00e4ljapakutud eesm\u00e4rgid on olulised, \u00fchtegi ei saa teisega asendada. Seet\u00f5ttu tuleb neid nelja arengueesm\u00e4rki k\u00e4sitleda \u00fchtse s\u00fcsteemina, mille terviklik silmaspidamine ja arvestamine on meie j\u00e4tkusuutlikkuse alus.<\/p>\n
Pole raske n\u00e4ha, et p\u00fcstitatud eesm\u00e4rgid ise on m\u00f5nev\u00f5rra vastuolulised, \u00f5igemini \u2013 v\u00f5imendatud liikumine \u00fche eesm\u00e4rgi suunas v\u00f5ib p\u00e4rssida teise saavutamist. Suund kiirele heaolu suurenemisele ei pruugi olla parim ei Eesti kultuuriruumile ega \u00f6koloogilisele tasakaalule, sotsiaalse sidususe esiplaanile seadmine ei pruugi toetada majanduskasvu jne. K\u00fcsimuseks on, kuidas sisu ja suunitluse poolest erilaadseid eesm\u00e4rke \u00fcheaegselt silmas pidada ja arvestada. Piltlikult \u2013 kuidas joosta korraga vasakule ja paremale, olla \u00fcheaegselt avatud ja eestikeskne, tagada kiire majandusareng ja tegelik loodushoid jne.<\/p>\n
Vastasm\u00f5jude anal\u00fc\u00fcs aitab m\u00f5ista juba k\u00e4ivitunud iseregulatiivse arengu loogikat, selles peituvaid v\u00f5imalusi ja v\u00f5imatusi. Stsenaariumide koostamisel on siia juurde toodud ka aktiivne subjektiivne valik, \u00fchiskonna aktiivsema osa p\u00fc\u00fcd arengut \u00fchel v\u00f5i teisel viisil suunama hakata.<\/p>\n
Eesm\u00e4rkide vastasseoseid hinnati nendes sisalduvate komponentide tasandil. T\u00e4psemalt \u2013 hinnati \u00fche eesm\u00e4rgi v\u00f5imendatud liikumise m\u00f5ju teiste eesm\u00e4rkide komponentidele.<\/p>\n
J\u00e4rgneval joonisel on anal\u00fc\u00fcsi tulemused esitatud \u00fclevaatlikkuse huvides siiski mitte eesm\u00e4rkide komponentide tasandil, vaid juba \u00fcldistatult eesm\u00e4rkide kui tervikute vaheliste seostena.<\/p>\n\n
![\"1.jpg\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/1-12.jpg\" "\\"1.jpg\\"")
<\/p>\n\nJoonis 1.<\/strong> Eesm\u00e4rkide vastasm\u00f5jud (Eesti s\u00e4\u00e4stva arengu riikliku strateegia \u201eS\u00e4\u00e4stev Eesti 21\u201c heakskiitmine, RT I 2005, 50, 396<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
J\u00e4medamad seosejooned kirjeldavad joonisel tugevamaid m\u00f5jusid, peenemad n\u00f5rgemaid. Tugevamateks m\u00f5judeks osutusid j\u00e4rgmised.<\/p>\n
1. Eesti kultuuri(ruumi)<\/strong> m\u00f5ju \u00f6koloogilisele tasakaalustatusele<\/strong>, sh komponentide tasandil on k\u00f5ige tugevam m\u00f5ju saastumise v\u00e4hendamisele ja loodusliku mitmekesisuse s\u00e4ilimisele. Tugeva m\u00f5ju p\u00f5hjenduseks on arusaam, mille kohaselt just kultuur kui v\u00e4\u00e4rtuste ja hoiakute kujundaja on oluline tegeliku keskkonnakasutuse m\u00e4\u00e4raja.<\/p>\n
2. Eesti kultuuri(ruumi) eluj\u00f5ulisuse<\/strong> m\u00f5ju Eesti \u00fchiskonna sotsiaalsele sidususele.<\/strong> M\u00f5ju hinnati tugevaks k\u00f5igi kolme sotsiaalse sidususe komponendi (regionaalse tasakaalustatuse, sotsiaalse kaasatuse, kodaniku\u00fchiskonna) osas. \u00dchine kultuuriline kontekst on omamoodi sidusaineks kultuurikandjate liitmisel terviklikuks \u00fchiskonnaks.<\/p>\n
3. Eesti kultuuri(ruumi) eluj\u00f5ulisuse<\/strong> m\u00f5ju inimese heaolule<\/strong>. M\u00f5ju on samuti tugev k\u00f5igi kolme heaolukomponendi (majandusliku j\u00f5ukuse, turvalisuse taseme, eneseteostuse ja rekreatsiooniv\u00f5imaluste mitmekesisuse) osas. Hinnangu aluseks on j\u00e4llegi arusaam, mille kohaselt \u00fchine kultuurikontekst loob turvatunde ja kujundab \u00fchiseid v\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n
4. Heaolu<\/strong> m\u00f5ju Eesti \u00fchiskonna sotsiaalsele sidususele<\/strong>. Komponentide tasandil on suurim m\u00f5ju sotsiaalsele kaasatusele, eeldusel, et \u00fcldine j\u00f5ukuse suurenemine vabastab inimese aega ja energiat teisteks, ennek\u00f5ike sotsiaalseteks tegevusteks.<\/p>\n
5. \u00dchiskonna sidususe<\/strong> m\u00f5ju Eesti kultuuriruumile<\/strong> on oluline kultuuriruumi k\u00f5igi kolme komponendi osas. Sidus \u00fchiskond on keskseks eelduseks kultuuriruumi p\u00fcsimisele.<\/p>\n
6. Eesti arengu \u00f6koloogilise tasakaalustatuse<\/strong> m\u00f5ju inimese heaolule<\/strong> l\u00e4htub arusaamast, et \u00f6koloogiline tasakaalustatus kujundab \u00fcldise keskkonna, kus me elame \u2013 \u00f5hk, vesi, maastikud \u2013 ning on selle kaudu ka heaolu keskne m\u00f5jur.<\/p>\n
Vastasm\u00f5jude hindamine osutab, et k\u00f5ige enam m\u00f5jutab teisi eesm\u00e4rke (ja ka nende komponente) kultuuriruumi eluj\u00f5ulisus, mille m\u00f5ju hinnati tugevaks k\u00f5igile kolmele \u00fclej\u00e4\u00e4nud eesm\u00e4rgile. See omakorda t\u00e4hendab, et j\u00f5upingutused just selle eesm\u00e4rgi osas v\u00f5ivad omada k\u00f5ige tugevamat m\u00f5ju ka \u00fclej\u00e4\u00e4nute saavutamisele. Seega, t\u00f5stes kultuuriruumi eluj\u00f5ulisuse eesm\u00e4rgi kesksele kohale, andes talle teiste eesm\u00e4rkidega v\u00f5rreldes teatud m\u00e4\u00e4ral t\u00e4htsama osa, on potentsiaalselt alust loota, et paralleelselt saavutatakse v\u00e4hemalt m\u00f5ni \u00fclej\u00e4\u00e4nud eesm\u00e4rkidest v\u00f5i nende komponentidest.<\/p>\n
K\u00f5ige enam teistest eesm\u00e4rkidest m\u00f5jutatuks osutus \u00fchiskonna sidusus. Teisis\u00f5nu, selle eesm\u00e4rgi saavutamine s\u00f5ltub k\u00f5ige rohkem liikumisest kolme \u00fclej\u00e4\u00e4nud eesm\u00e4rgi suunas. Seega, vastupidiselt kultuuriruumi keskseks asetamisele, t\u00e4hendab Eesti arengutee \u00fclesehitamine sidususe eesm\u00e4rgi v\u00f5imendatud liikumist, \u00fcheaegselt nii k\u00f5ige suuremat ressursikulu (kuna mingi osakese sidususe saavutamiseks on vajalik panustada teistesse) kui ka ajakulukamat arenguteed (kuna sidususe saavutamiseks on vajalik saavutada enne (k\u00f5ik) \u00fclej\u00e4\u00e4nud eesm\u00e4rgid).<\/p>\n
Koos vastasm\u00f5jude anal\u00fc\u00fcsiga toimus ka viimase k\u00fcmnendi trendide hindamine \u00fcksikute arengueesm\u00e4rkide osas. Pilt kujunes selles osas allj\u00e4rgnevaks.<\/p>\n
K\u00f5ige probleemsemaks hinnati arenguid \u00fchiskonna sidususe osas \u2013 trend on olnud selgelt sidususe v\u00e4henemise suunas nii ebav\u00f5rdsuse kui ka regionaalsete erisuste suurenemise m\u00f5ttes. Vaid kodanike\u00fchiskonna vaatepunktist v\u00f5ib t\u00e4heldada teatud positiivset arengut.<\/p>\n
Heaolu osas on arengud vastuolulised \u2013 j\u00f5ukuse suurenemine ja v\u00e4henemine \u00fcheaegselt (olenevalt \u00fchiskonnakihist) koos turvalisuse kahanemise ja eneseteostuse v\u00f5imaluste suurenemisega. Eesti kultuuriruumi eluj\u00f5ulisus on peale iseseisvumist kindlasti kasvanud, samas on tekkinud uued, globaliseerumisest tulenevad t\u00f5sised ohud. \u00d6koloogilise seisundi osas on toimunud paranemine looduse saastamise vaatepunktist, samas on m\u00f5ned looduskasutuse valdkonnad (nt metsaraie) muutunud v\u00e4ga kriitiliseks.<\/p>\n
K\u00f5ige keerulisemaks hindasid SE21 eksperdid l\u00e4hiaastak\u00fcmnetel sotsiaalse sidususe eesm\u00e4rgi saavutamist, kuna senised arengutrendid selles valdkonnas p\u00fcstitatud eesm\u00e4rkidele on olnud vastassuunalised. Samas, l\u00e4htudes arengueesm\u00e4rkidest kui terviklikust s\u00fcsteemist, t\u00e4hendab sidususe valdkonnas sihtide mittesaavutamine ohtu kogu Eesti arengu j\u00e4tkusuutlikkusele.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/p>\n
\u00dclalkirjeldatud neli arengueesm\u00e4rki ei ole teistes riikides koostatud s\u00e4\u00e4stva arengu strateegiate kontekstis unikaalsed. \u00d6koloogilise tasakaalu eesm\u00e4rk koos selle erinevate komponentidega on osa k\u00f5ikides senikoostatud strateegiates, heaolu kasv ja \u00fchiskonna sidusus on osaks paljude riikide (Suurbritannia, Saksamaa, Austria, Hollandi jt) strateegiates. Kultuuriruumi p\u00fcsivuse kui eraldi eesm\u00e4rgi osas on SE21 seevastu suhteliselt eriline, meie teada ei ole sellist eesm\u00e4rgip\u00fcstitust \u00fcheski senikoostatud strateegias. Samas pole kultuuriruumiga seotud sihiasetuse taga raske n\u00e4ha Eesti erip\u00e4ra \u2013 ajalooline kogemus, v\u00e4ike \u00fchiskond ja piiratud ressurssidega riik \u2013 k\u00f5ik see teeb sellise eesm\u00e4rgip\u00fcstituse just j\u00e4tkusuutlikkuse kontekstis p\u00f5hjendatuks ja ka paratamatuks. Lisaks eespool osundatud asjaolu, mille kohaselt just kultuuriruumis toimuv on k\u00f5ige paremaks toeks (v\u00f5i ka takistuseks) teiste eesm\u00e4rkide saavutamisel.<\/p>\n
L\u00e4htudes s\u00e4\u00e4stva arengu strateegia koostamise tavadest arenenud riikides v\u00f5iks ka Eesti strateegia \u00fcles ehitada n-\u00f6 lineaarselt. V\u00f5ttes aluseks p\u00fcstitatud eesm\u00e4rgid ja nende komponendid, tuleks j\u00e4rgmise sammuna koostada tegevuskava iga\u00fche suunas liikumiseks ning lisaks kujundada m\u00f5\u00f5dikute s\u00fcsteem sellise liikumise monitoorimiseks ja hindamiseks. Selline l\u00e4henemine t\u00e4hendaks, et \u00fchiskonna \u00fcldine toimimisviis ja regulatsioonimehhanismid j\u00e4\u00e4vad seniseks, toimub lihtsalt v\u00f5imendatud liikumine m\u00f5ningate prioriteetsete sihiasetuste suunas.<\/p>\n
SE21 koostajate veendumuse kohaselt ei taga senise (lineaarse ja prioriteedip\u00f5hise) arengu j\u00e4tkamine Eesti j\u00e4tkusuutlikkust. Eesti j\u00e4tkusuutlikkuse eelduseks on\u00a0 selge arengukiirendus j\u00e4rgmistel k\u00fcmnenditel. Arengukiirenduse all on m\u00f5eldud kiirendust liikumisel k\u00f5igi nelja arengueesm\u00e4rgi suunas, eriti j\u00e4relej\u00f5udmist nii ELi keskmistele heaolun\u00e4itajatele kui ka \u00fchiskonna sidususe ja toimimisv\u00f5imekuse viimist ELi riikidega v\u00f5rreldavale tasemele. Laienenud ELis p\u00fcsivalt viie viimase hulka j\u00e4\u00e4v Eesti ei ole j\u00e4tkusuutlik juba seet\u00f5ttu, et Euroopa avatud v\u00f5rdlusruumis viibides hakkavad siinsed inimesed j\u00e4rjest rohkem endalt k\u00fcsima \u2013 miks just mina peaksin elama ja ennast realiseerima siin, ELi mahaj\u00e4\u00e4nud \u00e4\u00e4remaal? Teguv\u00f5imsama eliidi lahkumine v\u00f5ib saada kriitiliseks hoobiks Eesti arengule ja j\u00e4tkusuutlikkusele. Eesti l\u00e4hik\u00fcmnendite arengu\u00fclesanne on raske ja omamoodi paradoksaalne \u2013 j\u00e4rele j\u00f5uda ELi elukvaliteedile, s\u00e4ilitades seejuures Eesti kultuuriruumi, oluliselt suurendades \u00fchiskonna sidusust ning tagades \u00f6koloogilise tasakaalu. See on v\u00f5imalik, aga mitte senise arengumudeli j\u00e4tkamise kaudu, vaid paradigmavahetuse teel.<\/p>\n
Kasutatud allikad<\/strong><\/p>\n
SE\u00a021\u00a0\u2013\u00a0S\u00c4\u00c4STEV\u00a0EESTI,\u00a0https:\/\/riigikantselei.ee\/sites\/default\/files\/content-editors\/Failid\/saastev_eesti_21.pdf.<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Koostaja Anne Laius Selleks, et erinevate erialade \u00f5petajakoolituse \u00f5ppekavadesse saaks edukalt l\u00f5imida kultuuri ja sotsiaalse dimensiooni teemasid, on vaja p\u00f5hjalikult tutvuda s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5hidokumentidega. \u00dcheks \u00fclevaatlikumaks nendest on 2005. aastal vastu v\u00f5etud Eesti s\u00e4\u00e4stva arengu riiklik strateegia SE 21 \u2013 …<\/p>\n","protected":false},"author":42,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-135","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/135","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/users\/42"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=135"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/135\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":977,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/135\/revisions\/977"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=135"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
- Kolmanda sektori v\u00e4hene suutlikkus \u00fchiskonnahuvide esindamisel<\/em>, aga ka t\u00f6\u00f6kohtade loomisel ja teenuste (haridus-, sotsiaalhoolekande jms) pakkumisel. Tulemusena j\u00e4\u00e4b oluline sotsiaalne ressurss kasutamata.<\/li>\n<\/ul>\n
- Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste v\u00e4hene haldussuutlikkus<\/em>,<\/strong> mis muudab avaliku teenuse sageli ebakvaliteetseks ning raskendab ka finantstoetuste taotlemist ELi fondidest.<\/li>\n<\/ul>\n
- Eesti t\u00f6\u00f6j\u00f5uturu raskused kohaneda ELi t\u00f6\u00f6jaotusest ja infotehnoloogia arengust tuleneva uue keskkonnaga<\/em> \u2013 t\u00f6\u00f6tuse k\u00f5rge tase, t\u00f6\u00f6andjate suutmatus pakkuda uusi paindlikke t\u00f6\u00f6vorme ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tjate suutmatus neis osaleda. Keskmine t\u00f6\u00f6puuduse tase on Eestis viimasel kolmel aastal olnud j\u00e4rgmine: 2000 \u2013 13,6%, 2001 \u2013 12,6%, 2002 \u2013 10,3%.<\/li>\n<\/ul>\n
- Tekkiv trend \u201eajude \u00e4ravooluks\u201c<\/em>, mis p\u00e4rsib mitme avalikke h\u00fcvesid pakkuva valdkonna (tervishoiu, sotsiaalhoolekande, hariduse jms) j\u00e4tkusuutlikku arengut.<\/li>\n<\/ul>\n
- Mitme marginaliseerunud elanikkonnar\u00fchma j\u00f5udmine olukorda, millest tagasitulek aktiivsesse ellu pole enam teostatav<\/em>. Pikaajaliste t\u00f6\u00f6tute osakaal k\u00f5igi t\u00f6\u00f6tute hulgas on viimasel kolmel aastal olnud j\u00e4rgmine: 2000 \u2013 45%, 2001 \u2013 48,3%, 2002 \u2013 52,8%.<\/li>\n<\/ul>\n
- J\u00e4tkuv trend Eesti regionaalse tasakaalustamatuse suurenemisele ning perifeersete elupiirkondade v\u00e4ljasuremisele<\/em>.<\/strong> Leibkonna liikme netosissetulek 2001. aastal oli Harju maakonnas 33 000 krooni, mitmes L\u00f5una-Eesti maakonnas alla 20 000 krooni.<\/li>\n<\/ul>\n
- majandusliku ebav\u00f5rdsuse k\u00f5rge tase<\/em>.<\/strong> Gini indeks on Eestis olnud viimastel aastatel u 0,37, mis on oluliselt l\u00e4hemal Venemaa kui ELi vastavale n\u00e4itajale.<\/li>\n<\/ul>\n
- Tugev kodaniku\u00fchiskond<\/em>. Riigi ja erasektori k\u00f5rvale on kujunenud tegus kodanike\u00fchenduste v\u00f5rgustik. Kolmas sektor osaleb v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rse partnerina nii poliitiliste otsustuste kujundamisel kui ka mitme (sotsiaalse suunitlusega) teenuse pakkumisel. Indikaatorid: kodanike\u00fchenduste arv ja liikmelisus, kolmanda sektori algatatud seaduseeln\u00f5ud, kolmanda sektori rahastamise d\u00fcnaamika.<\/li>\n<\/ul>\n
- Regionaalne tasakaal<\/em>. Eesti-sisesed regionaalsed erinevused v\u00e4henevad, iga Eesti piirkond on leidnud sobiva viisi iseenda kui elu- ja t\u00f6\u00f6paiga v\u00e4\u00e4rtustamiseks. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski m\u00e4\u00e4r regiooniti, koolikatkestajad ja \u00fclikoolidesse sissesaanud regiooniti, regionaalsed eelistused elu- ja t\u00f6\u00f6paiga valikul.<\/li>\n<\/ul>\n
- Sotsiaalne kaasatus<\/em>.<\/strong> Praktiliselt kogu Eesti elanikkond osaleb v\u00e4\u00e4rtuste loomises ja nende tarbimises, aga ka \u00fchiskonnaarengu kujundamises. Indikaatorid: Gini indeks, t\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00e4\u00e4r, t\u00f6\u00f6tava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustust omava elanikkonna osat\u00e4htsus.<\/li>\n<\/ul>\n
- Materiaalse tarbimise liigset domineerimist tasakaalustavad mehhanismid<\/em>. Eriti perioodi esimesel poolel on vajalik spetsiaalselt kaasa aidata heaolu m\u00f5iste arenemisele ja nn mittemateriaalsele (sh kultuurilisele) tarbimisele, \u00f6koloogilistele elulaadimuutustele. See on oluline valdkond meedia, kolmanda sektori ja riigi koost\u00f6\u00f6ks.<\/li>\n<\/ul>\n
- Hariduss\u00fcsteem ja v\u00e4lja\u00f5pe majanduse arengu alusena<\/em>. Ei majanduse v\u00f5rgustumine ega \u00fcleminek innovatsioonikesksele majandusele pole v\u00f5imalik ilma kvalitatiivse h\u00fcppeta hariduses ja v\u00e4lja\u00f5ppes. V\u00e4ikeriigil on oluline tagada kogu elanikkonnale p\u00f5him\u00f5tteline juurdep\u00e4\u00e4s haridusele. Samas peab hariduse, \u00fcmber\u00f5ppe, elukestva \u00f5ppe jne reformimine olema majanduskeskkonna (eelseisva perioodi) n\u00f5udeid arvestav. Siit tuleneb tiheda koost\u00f6\u00f6 vajadus erasektoriga.<\/li>\n<\/ul>\n
- Tehnoloogiline areng<\/em>.<\/strong> Siirdumine investeeringukesksest majandusest innovatsioonikesksesse majandusse. Eesti majanduse j\u00e4rkj\u00e4rguline kallinemine (mida kiirendab liitumine ELiga) ei v\u00f5imalda j\u00e4\u00e4da pikemalt tuginema odavale tootmissisendile ja v\u00e4liskapitali odava tootmissisendiga (madalad palgad, odav tooraine, madalad \u00f6koloogilised n\u00f5uded) sissemeelitamisele. Tootmises ja eriti ekspordis peab madaltehnoloogiliste toodete ja teenuste arvel suurenema k\u00f5rg- ja kesk-k\u00f5rgtehnoloogiaprodukti tootmine.<\/li>\n
- V\u00f5rgustumine.<\/em> Eestis asuvad firmad, ka v\u00e4ikefirmad, l\u00fclituvad \u00fcha enam rahvusvahelistesse v\u00f5rgustikesse, hakates neis t\u00e4itma erinevaid, sh ajapikku \u00fcha keerulisemaid ja kallimaid funktsioone. Eesti riik aitab taolisele v\u00f5rgustumisele kaasa oma tugimeetmetega, kasutatakse \u00e4ra ka ELi vastavaid v\u00f5imalusi.<\/li>\n<\/ul>\n
- Oma loodusvarade kasutamisele tuginevad majandussektorid puhvrina<\/em>.<\/strong> Eesti tuleviku majandus ei baseeru suures ulatuses iseenda loodusvaradel, kuid viimased (mets, ka p\u00f5llumajanduslik tooraine jm) omavad siiski olulist stabiliseerivat rolli, seda just olukordades, kus rahvusvahelises majanduses esinevad langused v\u00f5i t\u00f5rked.<\/li>\n<\/ul>\n
- Teenuseid eksporditakse nii interneti kaudu, nende otsese osutamisega teiste maade territooriumil kui ka osutamisega oma territooriumil.<\/em> <\/strong>Lisaks tavap\u00e4rasele turismile on Eesti haaranud olulise koha ka teiste maade elanikele tervishoiu, hoolde, koolituse ja muude teenuste osutamisega oma territooriumil.<\/li>\n<\/ul>\n
- Orientatsioon v\u00e4liskeskkonnatrendidele vastavale ja samas Eestile sobivale majandus- ja t\u00f6\u00f6h\u00f5ivestruktuurile<\/em>.<\/strong> Taoliseks majandusstruktuuriks saab olla ekspordiorientatsiooniga ja sektoriaalselt mitmekesine teenindusmajandus. Teeninduskeskne majandus on paindlikum ja j\u00e4tkusuutlikum, kui seda oleks suurt\u00f6\u00f6stusel baseeruv majandus.<\/li>\n<\/ul>\n
- Teenindusmajanduslik areng v\u00f5ib olla suhteliselt raskesti seeditav traditsioonilistele p\u00f5llumajanduslikele ja eriti t\u00f6\u00f6stuslikele regioonidele (Kirde-Eesti).<\/li>\n<\/ul>\n
- V\u00f5ivad tekkida k\u00fcllalt pikad perioodid, kus majandus kasvab, aga t\u00f6\u00f6h\u00f5ive mitte (ingl jobless growth<\/em>).<\/li>\n<\/ul>\n
- V\u00e4liskeskkonna \u0161okid l\u00f6\u00f6vad Eesti avatud majandust tugevalt.<\/li>\n<\/ul>\n
- Turulej\u00f5udmise t\u00f5rked oluliste sihtmaade turgudel, n\u00e4iteks dumpingus\u00fc\u00fcdistuste ja nendega kaasnevate meetmete kaudu.<\/li>\n<\/ul>\n
- Infrastruktuuride kallinemine (eriti \u00f6koloogiliste piirangute tugevnemise juures vajame suuri investeeringuid, mis muudavad tootmise kalliks) v\u00e4hendab majanduse konkurentsiv\u00f5imet koos sellest tulenevate eri laadi negatiivsete j\u00e4relmitega.<\/li>\n<\/ul>\n
- Mitmel p\u00f5hjusel (sh v\u00f5imetus viia l\u00e4bi piisavalt tulemuslikku haridus- ja v\u00e4lja\u00f5ppereformi) ei suudeta minna \u00fcle j\u00e4rgmisele, innovatsioonip\u00f5hisele majandusarengu etapile. Kallineva majanduse juures toob see kaasa mitte ainult heaolu kasvu pidurdumise, vaid rasked sotsiaalsed kaasn\u00e4hud (n\u00e4iteks v\u00f5imaliku t\u00f6\u00f6puudusega seoses).<\/li>\n<\/ul>\n
- Materiaalse heaolu tagamisega ei saada hakkama. See v\u00f5ib kaasa tuua j\u00e4relm\u00f5jud, nagu tervise j\u00e4tkuv halvenemine v\u00f5i taastugevnev keskkonnasurve, kultuurikeskkonna lagunemine.<\/li>\n<\/ul>\n
- Kui heaolu ei t\u00f5use piisavalt kiiresti, siis (eriti kombinatsioonis keskkonna atraktiivsuse mittek\u00fcllaldase arenguga) v\u00f5ib see viia noorte massilise lahkumiseni. Eriti vananeva \u00fchiskonna tingimustes v\u00f5ib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi.<\/li>\n<\/ul>\n
- V\u00f5imaluste mitmekesisus (eneseteostuseks, rekreatsiooniks, sotsiaalseks suhtlemiseks)<\/em>: reaalne t\u00f6\u00f6n\u00e4dala pikkus, t\u00f6\u00f6ga rahulolu, ajakasutus (nn seotud aja osat\u00e4htsus), v\u00f5imalused arendavaks ajakasutuseks.<\/li>\n<\/ul>\n
- Turvalisuse tase<\/em>: tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse m\u00e4\u00e4r, t\u00f6\u00f6kaotamise oht, stressi leviku m\u00e4\u00e4r. Eelnevad n\u00e4itajad on p\u00f5him\u00f5tteliselt m\u00f5\u00f5detavad ka erinevate integreeritud turvalisuse indeksite kaudu.<\/li>\n<\/ul>\n
- Majanduslik j\u00f5ukus<\/em>: rahaliste sissetulekute suurus pereliikme kohta ja sissetulekute struktuur; tarbimiskulude suurus pereliikme kohta ning nende kulutuste struktuur (baasvajadustele kuluvate kulutuste osat\u00e4htsuse tase).<\/li>\n<\/ul>\n
- Innovaatilisus.<\/em> Kultuuri suurem uuenemisv\u00f5ime, mille abil eesti kultuur integreeritakse kaasaegsesse tehnoloogilisse tsivilisatsiooni, selle kaudu m\u00f5testatakse maailmas keskseid teemasid \u2013 geneetikast kuni moslemimaailmani, toimub uute suhtlusvormide leidmine.<\/li>\n<\/ul>\n
- Kommunikatiivsus.<\/em> Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja t\u00f5lgitavus teistesse keeltesse ja koodidesse. Sealhulgas mitme v\u00f5\u00f5rkeele oskuse levik Eestis, eesti kultuuri jaoks oluliste arhivaalide ja kultuuritekstide k\u00e4ttesaadavus digitaalses vormis, eesti kultuuri olulise osa tutvustamine ja levitamine p\u00f5hilistes maailmakeeltes, Eesti ajaloo ja kultuurim\u00e4lu integreerimine Euroopa ja maailma kultuurim\u00e4lu ja ajalooteadvusega. Osalemine rahvusvahelistes teadus-, tehnoloogia- ja kultuuriprojektides, Eesti muutumine oluliseks kohaks maailma kultuurikaardil ja kultuurikalendris.<\/li>\n<\/ul>\n
- Refleksiivsus.<\/em> Eesti kultuuri uuenemisv\u00f5ime ja kriitilise refleksiooniv\u00f5ime suurendamine. Selle tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises erialases ja avalikus suhtluses; eestikeelse filosoofilise, teadusliku, erialase keele arendamine; erialase ja teadusliku m\u00f5ttevahetuse ning avaliku \u00fchiskonnakriitilise ja kultuurikeskustelu toimumine eestikeelses meedias.<\/li>\n<\/ul>\n
- Haritus.<\/em> Eestis eestikeelse ja eesti kultuuriga seotud, samas kaasaja teaduste ja tehnoloogia arengutel p\u00f5hineva, eesti kultuuri maailmakultuuriga seostava, rahvusvaheliselt konkurentsiv\u00f5imelise hariduse tagamine.<\/li>\n<\/ul>\n
- eesti kultuurielementide (sh keele) kasutusintensiivsus erinevates eluvaldkondades (argisuhtluses, teaduses, hariduses, seadusloomes, poliitikas, tehnikas ja tehnoloogias jne);<\/li>\n<\/ul>\n