Eesti riikliku \u00f5ppekava nii eelmises kui ka praeguses redaktsioonis esineb l\u00e4biva teemana \u201eKeskkond ja j\u00e4tkusuutlik areng\u201c<\/strong>, millega taotletakse \u00f5pilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning v\u00e4\u00e4rtustab j\u00e4tkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu k\u00fcsimustele.<\/p>\n L\u00e4bivate teemade \u00f5pe realiseerub \u00f5ppekava j\u00e4rgselt eelk\u00f5ige:<\/p>\n 1) \u00f5ppekeskkonna korralduses<\/strong> \u2013 kooli vaimse, sotsiaalse ja f\u00fc\u00fcsilise \u00f5ppekeskkonna kujundamisel arvestatakse l\u00e4bivate teemade sisu ja eesm\u00e4rke;<\/p>\n 2) aine\u00f5ppes<\/strong> \u2013 l\u00e4bivatest teemadest l\u00e4htudes tuuakse aine\u00f5ppesse sobivad teemak\u00e4sitlused, n\u00e4ited ja meetodid, viiakse koos l\u00e4bi ainete\u00fcleseid, klassidevahelisi ja \u00fclekoolilisi projekte. \u00d5ppeainete roll l\u00e4biva teema \u00f5ppes on l\u00e4htuvalt \u00f5ppeaine taotlustest ja \u00f5ppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos l\u00e4biva teemaga;<\/p>\n 3) valikainete valikul<\/strong> \u2013 valikained toetavad l\u00e4bivate teemade taotlusi;<\/p>\n 4) l\u00e4bivatest teemadest l\u00e4htuvas v\u00f5i \u00f5ppeaineid l\u00f5imivas loovt\u00f6\u00f6s<\/strong> \u2013 \u00f5pilased v\u00f5ivad l\u00e4bivast teemast l\u00e4htuda iseseisvalt v\u00f5i r\u00fchmat\u00f6\u00f6na tehtava loovt\u00f6\u00f6 valikul;<\/p>\n 5) kooli pidaja, paikkonna asutuste ja ettev\u00f5tete, teiste \u00f5ppe- ja kultuuriasutuste ning kodaniku\u00fchendustega koost\u00f6\u00f6s klassiv\u00e4list \u00f5ppetegevust<\/strong> ja huviringide tegevust korraldades ning maakondlikes, \u00fcle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides osaledes.<\/p>\n Selles paljude osaliste vahel vastutuse hajutamises k\u00e4tkeb nii positiivne orienteeritus koost\u00f6\u00f6le kui ka eesm\u00e4rgi h\u00e4gustumise v\u00f5imalus, kus keegi ei v\u00f5ta otseselt vastutust enda kanda, mist\u00f5ttu v\u00f5ib l\u00e4biva teema rakendumine muutuda ebaefektiivseks. Juba ainevaldkondade tasemel (vt tabel 1) on ainekavadesse v\u00e4ga erinevalt sisse kirjutatud kaasaja \u00fchiskonna olulised m\u00f5isted, nagu \u201eotsustamine\u201c, \u201edemokraatia\u201c ja \u201es\u00e4\u00e4stev \/j\u00e4tkusuutlik areng\u201c, mis \u00a0m\u00f5nes ainevaldkonnas sootuks puuduvad. Eriti kummastav on nende puudumine uutes \u00f5ppekavades, nagu karj\u00e4\u00e4ri\u00f5petus ning tehnoloogia, mis on v\u00e4ga tihedalt seotud s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tetega.<\/p>\n Tabel 1. <\/strong>Ainekavades oluliste m\u00f5istete esinemise sagedus<\/p>\n Samalaadsest probleemist l\u00e4htuvalt t\u00f6\u00f6tati 2005. a v\u00e4lja Eesti haridusstrateegia \u201e\u00d5pi-Eesti\u201c, milles p\u00fc\u00fctakse s\u00e4\u00e4stva arengu temaatikat reaalsesse kooliellu j\u00f5ulisemalt sisse tuua. See tagaks:<\/p>\n \u2022 k\u00f5rge, rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi; V\u00f5tmevaldkondadeks nende sihtide saavutamisel on:<\/p>\n Kahjuks aga on ka Eestis veel arengustrateegiaid, mis ei sea s\u00e4\u00e4stvat arengut ja seda toetavat haridust mitte esikohale, vaid alles lisaloeteluna 15 v\u00e4hemt\u00e4htsa valdkonna hulka:<\/p>\n nt reformikavale \u201eEesti 2020\u201c on seatud kaks peamist eesm\u00e4rki:<\/p>\n Kavas on lisaks eelnevatele veel 15 eesm\u00e4rki, mis jagunevad nelja valdkonna vahel.<\/p>\n Kui otseselt hariduse valdkonnast r\u00e4\u00e4kida, siis on ka rohkem s\u00e4\u00e4stvale arengule orienteeritud arengukavasid, nt elukestva \u00f5ppe strateegia 2014\u20132020 (2014), mille arendamise p\u00f5him\u00f5tted haakuvad rohkem kaasava panustamisega \u00fchiskonna arengusse:<\/p>\n Samalaadseid uudseid l\u00e4henemisi sisaldab ka HITSA strateegia ja visioon 2020: \u00f5ppimine on eluviis. M\u00e4rkame arenguv\u00f5imalusi ja otsime nutikaid lahendusi:<\/em><\/p>\n Et t\u00f5hustada riiklikus \u00f5ppekavas s\u00e4testatut, tehti 2014. a muudatused valitsuse 6. jaanuari 2011. aasta m\u00e4\u00e4rustes nr 1 ja 2 \u201eP\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi riiklik \u00f5ppekava\u201c, milles s\u00e4\u00e4stva arengu hariduse kontekstis on olulised j\u00e4rgmised punktid:<\/p>\n Nendest ilmneb, et p\u00f5hir\u00f5hk on pandud \u00f5petajatele, kelle edaspidisest koost\u00f6\u00f6st kolleegide, juhtkonna ja kohaliku kogukonnaga s\u00f5ltub s\u00e4\u00e4stva arengu hariduse efektiivsus.<\/p>\n \u00d5petajate p\u00f5hiline toetusmaterjal l\u00e4bivate teemade, sh keskkonna ja s\u00e4\u00e4stva arengu rakendamiseks on ilmunud 2009. a Tartu \u00fclikooli \u00f5ppekavaarenduse keskuse juhendmaterjalina \u201eL\u00c4BIVAD TEEMAD \u00d5PPEKAVAS\u201c, kus on v\u00e4lja toodud j\u00e4rgmised soovitused:<\/p>\n 1. l\u00e4bivad teemad realiseeruvad kogu kooli tegevuse kaudu. See t\u00e4hendab, et neid peetakse silmas:<\/p>\n 2. kooli tegevuste kavandamisel tehtavas koost\u00f6\u00f6s:<\/p>\n 3. \u00f5pikeskkondades<\/p>\n Samas on ka toodud soovitused l\u00e4bivate teemade integreerimiseks ainekavades:<\/p>\n nt l\u00e4biv teema \u201eKeskkond ja \u00fchiskonna j\u00e4tkusuutlik areng\u201c.<\/p>\n L\u00e4biva teemaga l\u00f5imitakse j\u00e4tkusuutlikule arengule omased v\u00e4\u00e4rtused ja v\u00e4\u00e4rtushinnangud k\u00f5ikidesse \u00f5ppimisaspektidesse. L\u00e4biva teemaga toetatakse \u00f5pilase kujunemist keskkonnateadlikuks ja sotsiaalselt aktiivseks inimeseks, kes elab ning toimib vastutustundlikult, pidades silmas j\u00e4tkusuutlikku tulevikku, ja on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu k\u00fcsimustele.<\/p>\n Keskkonnalase kirjaoskuse osadena eristatakse:<\/p>\n Aine\u00f5petuses l\u00e4htutakse kohalikust kontekstist, keskmes on arusaamade, oskuste ning v\u00e4\u00e4rtushinnangute kujundamine, mis on vajalikud igap\u00e4evaseks j\u00e4tkusuutlikuks toimimiseks. Vajalik on iga \u00f5ppeaine eesm\u00e4rkide kriitiline hindamine keskkonnalaste v\u00e4\u00e4rtushinnangute kujunemise kontekstis.<\/p>\n J\u00e4rgnevalt on l\u00e4bivate teemade integreerimise v\u00f5imalused toodud ainevaldkonniti.<\/p>\n Ainevaldkond \u201eEmakeel ja kirjandus\u201c<\/strong><\/p>\n L\u00e4bivast teemast l\u00e4htudes tuleks keele\u00f5petuses k\u00e4sitleda erinevaid sotsiaalseid arusaamu, moraalseid ja eetilisi aspekte. Oluline on r\u00f5hutada keele\u00f5petuse rolli loodus- ja keskkonnaalaste hoiakute ja v\u00e4\u00e4rtushinnangute kujundamises.<\/p>\n \u00d5pilased \u00f5pivad v\u00f5tma vastutust j\u00e4tkusuutliku tuleviku eest ja omandama vastavaid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid ning k\u00e4itumisnorme emakeele\u00f5petajate eeskuju ja arusaamu j\u00e4rgides.<\/p>\n L\u00e4bivast teemast l\u00e4htudes peaks asjakohase ja kohaliku kontekstiga seotud keele\u00f5petuse keskmes olema usk oma v\u00f5imekusse ning arusaamade ja oskuste kujundamine, mis on vajalikud igap\u00e4evases loodushoidlikus k\u00e4itumises ja keskkonnaprobleemidega tegelemises.<\/p>\n Samuti t\u00e4htsustub oskus hinnata kriitiliselt kohalikke, globaalseid, mineviku, oleviku ja tuleviku probleeme, erinevaid keskkonna ja inimarengu perspektiive ning osaleda aktiivselt diskussioonides ja lahenduste leidmisel.<\/p>\n Aines peab n\u00e4gema keele\u00f5petuse rolli loodus- ja keskkonnaalaste hoiakute ja v\u00e4\u00e4rtushinnangute kujundamises. \u00d5pilased omandavad need just \u00f5petajate, sh emakeele\u00f5petajate eeskuju ja arusaamu j\u00e4rgides.<\/p>\n Ainevaldkond \u201eV\u00f5\u00f5rkeeled\u201c<\/strong><\/p>\n <\/strong>Keele\u00f5petuse kaudu kujundatakse k\u00f5iki 21. sajandi kodaniku 8 vajalikku oskust:<\/p>\n Keele\u00f5petuse juures p\u00fcsib antud l\u00e4biva teema juhtm\u00f5te, kus \u00f5petaja on \u00f5pilaste loodus- ja keskkonnaalaste hoiakute ja v\u00e4\u00e4rtushinnangute kujundaja. See roll v\u00e4ljendub vastava temaatika k\u00e4sitlemisel. Positiivsena saab v\u00e4lja tuua, et v\u00f5\u00f5rkeelteoskus v\u00f5imaldab \u00f5ppijale ligip\u00e4\u00e4su t\u00e4iendavatele teabeallikatele, toetades sel moel materjali otsimist m\u00f5ne teise \u00f5ppeaine jaoks.<\/p>\n \u00d5ppesisus on nendel koht keskkonnatemaatika k\u00e4sitlemisel kodukoha ja Eesti teemade n\u00e4ol (looduskaitse; Eesti kliima keskkonnas\u00f5bralik ja -s\u00e4\u00e4stlik k\u00e4itumine; elu linnas ja maal; Eesti vaatamisv\u00e4\u00e4rsused).<\/p>\n Seega on keele\u00f5petusel oma roll loodus- ja keskkonnaalaste hoiakute ja v\u00e4\u00e4rtushinnangute kujundamises. Samas oleks kitsas pelgalt selline l\u00e4henemine, et l\u00e4biv teema on seotud lihtsa teemavaldkonnaga, nt kodukoht v\u00f5i Eesti.<\/p>\n Kuna l\u00e4biva teemaga toetatakse \u00f5pilase kujunemist keskkonnateadlikuks ja sotsiaalselt aktiivseks inimeseks, kes j\u00e4tkusuutlikku tulevikku silmas pidades elab ning toimib vastutustundlikult ja on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu k\u00fcsimustele, saab seda l\u00e4bivat teemat rakendada k\u00f5igi keele\u00f5ppe \u00f5ppesisu teemadega.<\/p>\n Ainevaldkond \u201eMatemaatika\u201c<\/strong><\/p>\n L\u00e4biva teema probleemistik j\u00f5uab matemaatikakursusesse eelk\u00f5ige l\u00e4bi seal esitatavate \u00fclesannete, milles kasutatakse reaalseid andmeid keskkonnaressursside kasutamise kohta. \u00d5ppetegevuste kaudu arendatakse \u00fcmbritseva suhtes s\u00e4\u00e4stvat suhtumist ja \u00f5pitakse v\u00e4\u00e4rtustama elukeskkonda, v\u00f5imalikud on \u00f5ues\u00f5ppe tunnid.<\/p>\n Matemaatika\u00f5petajate eeskuju j\u00e4rgides \u00f5pivad \u00f5pilased v\u00f5tma isiklikku vastutust j\u00e4tkusuutliku tuleviku eest ja omandama vastavaid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid ning k\u00e4itumisnorme. Kujundatakse kriitilist m\u00f5tlemist ja probleemide lahendamisoskust, hinnatakse kriitiliselt erinevaid keskkonna ja inimarengu perspektiive. L\u00e4biv teema \u201eKeskkond ja \u00fchiskonna j\u00e4tkusuutlik areng\u201c peab olema sisse toodud nii matemaatika ainekava ainekirjelduses, \u00fcldistes eesm\u00e4rkides kui ka \u00f5pitulemustes ning ainesisus.<\/p>\n Ainevaldkond \u201eLoodusained\u201c<\/strong><\/p>\n Loodus\u00f5petuse \u00f5ppimisel toetatakse \u00f5pilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks keskkonnaprobleemide m\u00e4rkamise, probleemide kriitilise hindamise ja lahenduste otsimise kaudu. Aine aitab k\u00f5ige otsesemalt kaasa l\u00e4biva teema rakendumisele.<\/p>\n Keskkonnalase kirjaoskuse kujundamine on seega \u00fcks loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamise oluline komponent. Loodusainetes \u00f5pitakse v\u00e4\u00e4rtustama bioloogilist (sh maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning \u00f6koloogilist j\u00e4tkusuutlikkust; kujundatakse arusaam loodusest kui terviks\u00fcsteemist ja inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest, nende s\u00f5ltuvusest looduslikest eeldustest ja kohalikest tingimustest; kujundatakse arusaama inimese loodusressurssidest s\u00f5ltumisest, anal\u00fc\u00fcsitakse majandusliku ja tehnoloogilise arengu v\u00f5imalusi (sh piiranguid) ning inimtegevusega kaasnevaid riske; omandatakse oskus m\u00f5testada oma tegevust keskkonnaeetilisuse aspektist. \u00d5pitakse kasutama looduss\u00e4\u00e4stlikke ja j\u00e4tkusuutlikke tegutsemisviise ning kujundatakse kodanikuaktiivsust keskkonnaalaste valikute tegemisel vastutustundlikult toimimiseks. Kujundatakse kriitilist m\u00f5tlemist ja probleemide lahendamisoskust, oskusi osaleda demokraatlikes diskussioonides, suhestada kohalikke, globaalseid, mineviku, oleviku ja tuleviku probleeme, hinnata kriitiliselt erinevaid keskkonna ja inimarengu perspektiive. Oluliseks tuleb pidada l\u00e4biva teema \u00f5pitulemuste kajastumist v\u00e4\u00e4rtuselistes ja hoiakulistes \u00f5pitulemustes.<\/p>\n Ainevaldkond \u201eSotsiaalained\u201c<\/strong><\/p>\n <\/strong>Kuna sotsiaalainete \u00f5petamise peaeesm\u00e4rgiks on toetada \u00f5pilase toimetulekut inimese ja \u00fchiskonnaliikmena, aidates tal kujuneda sotsiaalselt k\u00fcpseks, teov\u00f5imeliseks isiksuseks, on sotsiaalainete \u00f5petajatel (peale loodusainete \u00f5petajate) \u00fcks olulisemaid rolle l\u00e4biva teema \u201eKeskkond ja \u00fchiskonna j\u00e4tkusuutlik areng\u201c ellurakendamisel.<\/p>\n Sotsiaalainete kaudu tuleb \u00f5petada teadvustama sotsiaalse keskkonna mitmetahulisusest tulenevaid keskkonna- ja inimarengu probleeme. Ajaloos ja inimese- ning \u00fchiskonna\u00f5petuses tuleb kujundada arusaama inimese, kultuuri ning sotsiaalse keskkonna vastastikustest seostest; arusaama, et keskkonnaprobleemid on seotud sotsiaalarengu probleemidega.<\/p>\n Sotsiaalselt p\u00e4dev inimene m\u00f5istab \u00fchiskonnan\u00e4htuste ja keskkonnaprobleemide seotust ning suudab ette kujutada v\u00f5imalikke tulevikusuundumusi.<\/p>\n Kujundatakse kriitilist m\u00f5tlemist ja probleemide lahendamisoskust, oskusi osaleda keskkonna arengut ja inimarengut puudutavates demokraatlikes diskussioonides. \u00d5pitakse tundma oma kodaniku\u00f5igusi ja -kohustusi keskkonna- ning inimarengu k\u00fcsimustega tegelemisel.<\/p>\n Ainevaldkond \u201eKunstiained\u201c<\/strong><\/p>\n Kunstiainetel on t\u00e4htis osa \u00f5pilase tundemaailma rikastamisel ja tasakaalustatud isiksuse arendamisel, loovuse arendamisel, tervikliku maailmapildi ning sotsiaalkultuuriliste hinnangukriteeriumide kujundamisel. Nendele eesm\u00e4rkidele tuginedes kujundatakse kunstiainete kaudu ka keskkonna ja s\u00e4\u00e4stva arengu alaseid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid. Elamuslikkusele, kogemuslikkusele, tegevuslikkusele tuginedes k\u00e4sitletakse \u00f5ppeprotsessis erinevaid moraalseid, eetilisi ja esteetilisi aspekte, kujundatakse empaatiat \u00fcmbritseva suhtes.<\/p>\n Nagu teisteski \u00f5ppeainetes, peaksid \u00f5pilased \u00f5ppima \u00f5petaja eeskujul v\u00f5tma isiklikku vastutust j\u00e4tkusuutliku tuleviku eest ja omandama vastavaid v\u00e4\u00e4rtushinnanguid ning k\u00e4itumisnorme. Loodusteaduslikku p\u00e4devust kujundatakse loodusobjektide ja -n\u00e4htuste vaatlemise ja v\u00f5rdlemise, iseloomulike joonte m\u00e4rkamise kaudu. Inimtegevuse ja keskkonna ilme seoste teadvustamise, j\u00e4tkusuutliku ja vastutustundliku eluviisi v\u00e4\u00e4rtustamise, materjalide ratsionaalse ja s\u00e4\u00e4stva kasutamise kaudu.<\/p>\n Ainevaldkond \u201eTehnoloogia\u201c<\/strong><\/p>\n L\u00e4biva teema rakendamist tehnoloogia ainevaldkonnas toetavad n\u00e4iteks j\u00e4rgmised temaatilised r\u00f5huasetused:<\/p>\n Ainevaldkond \u201eKehaline kasvatus\u201c<\/strong><\/p>\n Kehalise kasvatuse keskseks \u00fclesandeks on \u00f5pilase kehalise ja motoorse arengu toetamine, kuid kehalise kasvatuse tundides looduses liikumine\/treenimine ei toimu ainult tervist tugevdavatel (karastavatel, pingeid maandavatel) eesm\u00e4rkidel.<\/p>\n \u00d5pilased omandavad integreeritult uusi teadmisi ja kogemusi, \u00f5pivad loodust v\u00e4\u00e4rtustama ja hoidma ning keskkonnateadlikult k\u00e4ituma. L\u00e4biva teema seisukohalt on oluline sportliku tegevuse l\u00e4biviimine \u00f5ues, mis aitab kujundada vastutustundlikku suhtumist oma elukeskkonda.<\/p>\n K\u00f5ik eelnevad soovitused eeldavad k\u00f5igi osaliste (erinevate ainete \u00f5petajate, kooli juhtkonna, kogukonna, \u00f5ppekava arendajate, \u00f5petajakoolituse \u00f5ppej\u00f5udude, k\u00f5rgkoolide jne) aktiivset panustamist, et viia reaalselt ellu paradigmaatilisi muutusi s\u00e4\u00e4stva arengu hariduse valdkonnas ja muuta \u00f5pilaste hoiakuid, ilma milleta ei saa ka r\u00e4\u00e4kida SAHi p\u00f5him\u00f5tete juurdumisest \u00fchiskonna k\u00f5ikide liikmete hulgas.<\/p>\n Kasutatud allikad<\/strong><\/p>\n HITSA\u00a0strateegia\u00a0ja\u00a0Visioon.\u00a02014\u20132020. . http:\/\/www.hitsa.ee\/sihtasutusest\/visioon<\/p>\n![\"untitled.jpg\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/untitled-15.jpg\" "\\"untitled.jpg\\"")
<\/p>\n
\u2022 \u00f5piv\u00f5imaluste k\u00e4ttesaadavuse;
\u2022 eesti keele ja kultuuri v\u00e4\u00e4rtustamise kultuurilise mitmekesisuse tingimustes;
\u2022 \u00f5piv\u00f5imaluste paljususe;
\u2022 \u00fchtsuse;
\u2022 avatuse ja paindlikkuse;
\u2022 partnerluse;
\u2022 t\u00f5hususe;
\u2022 tulevikule suunatuse.<\/p>\n\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n