{"id":132,"date":"2024-04-03T23:32:23","date_gmt":"2024-04-03T20:32:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/lasteaedade-koostatud-projektid\/"},"modified":"2024-04-03T23:39:07","modified_gmt":"2024-04-03T20:39:07","slug":"lasteaedade-koostatud-projektid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/lasteaedade-koostatud-projektid\/","title":{"rendered":"Lasteaedade koostatud projektid"},"content":{"rendered":"

Koolitusel osalenud lasteaiad<\/a><\/strong><\/p>\n

S\u00e4\u00e4stva arengu teema l\u00f5imimisest \u00f5ppe- ja kasvatustegevusse koolieelses lasteasutuses<\/strong><\/p>\n

Koostaja: Margit Teller<\/p>\n

S\u00e4\u00e4stvat arengut toetav haridus (edaspidi SAH) on s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tete rakendamine k\u00f5igil hariduse tasanditel, alates koolieelsest lasteasutusest kuni k\u00f5rghariduse ja t\u00e4iskasvanuhariduseni v\u00e4lja. S\u00e4\u00e4stva arengu ehk j\u00e4tkusuutlikkuse eelduseks on, et inimest, tema tegevust ja loodust vaadeldakse tervikuna. S\u00e4\u00e4stva arengu haridus l\u00e4htub mitmest p\u00f5him\u00f5ttest, alushariduse kontekstis v\u00f5iks \u00fcldistatult r\u00f5hutada TERVIKLIKKUST.<\/p>\n

K\u00e4esolevas \u00fclevaates vaadeldakse terviklikkuse k\u00fclgi, mis aitavad lasteaia toimimises ja planeeritavates tegevustes p\u00fcsida s\u00e4\u00e4stva arengu kursil.<\/p>\n

Laps ja temaga seotud v\u00f5rgustik on omavahel seotud mitmedimensioonilises<\/span> (loodus-, majandus-, sotsiaal-kultuurilises) keskkonnas<\/span>.<\/p>\n

    \n
  1. Kus?<\/strong> Laps vajab avatud kokkupuudet k\u00f5igi keskkonna osadega, et alustada nende tundma\u00f5ppimist. Sama oluline kui r\u00fchmaruumis tegutsemine on otsene kontakt paigaga, kus asjad on ja n\u00e4htused toimivad. Otsesed \u00f5ppimise allikad on ka lapse l\u00e4hi\u00fcmbruses tegutsevad inimesed, nende t\u00f6\u00f6oskused, sotsiaalne suhtlemine ja hoiakud. Terviklikuks muutuvad tegevused juhul, kui \u00f5pikeskkonnana kasutatakse kogu lapse mitmekesist l\u00e4hi\u00fcmbrust.<\/li>\n
  2. Mida ja kuidas?<\/strong> Kuna lapse elu erinevad k\u00fcljed on k\u00f5ik omavahel seotud, on otstarbekas ka eri \u00f5ppe- ka kasvatustegevuste valdkonnad omavahel l\u00f5imida. \u00d5ppimis- ja kasvatust\u00f6\u00f6s on oluline silmas pidada lapse igap\u00e4evaelu, kus samuti k\u00f5ik on k\u00f5igega seotud. L\u00e4htudes koolieelse lasteasutuse \u00f5ppekavast, tuleks eakohasust silmas pidades leida teemad ning m\u00e4ngulisust rakendades l\u00f5imida sobivaid \u00f5ppe- ja kasvatustegevuse valdkondi. Lapse igap\u00e4evaelu on tihedalt seotud lasteaia toimimisega, selle juhtimise ja majandamisega. Lasteaiaealine puutub kokku mitmesuguste hoiakutega. S\u00e4\u00e4stva arengu kontekstis oodatakse, et v\u00e4\u00e4rtusarendus haaraks lisaks laialt levinud tarbijalikule hoiakule ka inimeste teistsuguseid vaateid ja tavasid.<\/li>\n
  3. Lapse organism on arenev ja samas terviklik. Andes talle v\u00f5imalusi kogeda meeltega oma \u00fcmbrust ja saada elamusi, \u00f5pib ta seda m\u00e4rkama. Head tunded kinnistavad suhet \u00fcmbrusega ning soovi sellest hoolida ja seda hoida. Alustagem lapse \u00fcmbritseva eluga suhte loomist positiivsest! <\/strong>Leiame v\u00f5imalusi suunata lapsi kaunitesse vahvaid v\u00e4ljakutseid pakkuvatesse looduspaikadesse, meiega samav\u00e4\u00e4rseid elu\u00f5igusi omavate taimede ja loomade juurde, kodupaiga huvitavate inimeste, nende lugude ja t\u00f6\u00f6de juurde, \u00fclevatesse p\u00e4rimuskultuuri s\u00fcndmustesse lasteaias v\u00f5i kogukonnas. Alustada v\u00f5ib loodusest, sest ta inimese eksistentsi ajal on olnud k\u00f5ige kauem lapse k\u00f5ige loomulikum kaaslane. Andkem loodus julgelt lapsele \u00f5ppimise- ja kasvuruumiks!<\/li>\n<\/ol>\n

    \u00a0<\/p>\n

    Keskkond ei ole ainult LOODUS<\/p>\n

    S\u00e4\u00e4stva arengu kontekstis vaadeldakse m\u00f5istet keskkond <\/em>mitmepalgelisena, kus on omavahel seotud inimesi \u00fcmbritsev looduslik\/\u00f6koloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline sf\u00e4\u00e4r (elusorganismid ja eluta looduse osad kui igasuguse elu alus, inimese suhe loodusega, igap\u00e4evased k\u00e4itumisvalikud ja otsustused; osalemine kogukonna ettev\u00f5tmistes; \u00fcldlevinud ja alternatiivsed majandamise viisid ja v\u00f5imalused; oma kultuuris osalemine ja teiste kultuuride m\u00e4rkamine). Keskkond laiub niisiis \u00fcle kogu lapse elu. Laste igap\u00e4evane elu puudutab neid keskkonna osi.<\/p>\n

    \u00a0<\/p>\n

    Kus on \u00f5ige \u00f5ppe- ja kasvatustegevusi kavandada ja korraldada?<\/p>\n

    KUS? Suur hulk Eesti \u00f5petajaid on leidnud, et tihti on \u00f5igem ja tulemuslikum tegutseda r\u00fchmaruumist, isegi lasteaiast v\u00e4ljaspool. Seal saavad lapsed vahetult isiklikku ja ainulaadset kogeda, seal on k\u00f5ige otsesem kokkupuude looduse ja kogukonnaga, inimeste ja tegevustega. \u00d5ppeprotsess ehedas keskkonnas tekitab suuremat huvi uute teadmiste vastu, paremaid seoseid, enam lastepoolseid k\u00fcsimusi.<\/p>\n

    Kui l\u00e4htuda sellest, et last \u00fcmbritsev keskkond on mitmesf\u00e4\u00e4riline (sotsiaal-kultuuriline, loodus- ja majandussf\u00e4\u00e4r), v\u00f5iks laps hankidagi tegutsemiskogemusi neist k\u00f5igist. K\u00f5ige lihtsam on minna lasteaia \u00f5uealale, mitte ainult \u00f5uetundi veetma, vaid planeeritud \u00f5ppe- ja kasvatustegevustele. Kui \u00f5uealal on piisavalt mitmekesist loodust, uurimiseks sisustatud \u00f5uemajakesed v\u00f5i -paviljonid ka vihmase ilma korral tegutsemiseks, taimekastid v\u00f5i lasteaia aiamaa, kui laps saab osaleda tegemistes, mis annavad talle oskusi, suhtlemisv\u00f5imalusi ja koost\u00f6\u00f6harjutusi, on siin tore tegutseda. Kahjuks n\u00e4eb \u00fcsna tihti pilti, kus lasteaia\u00f5ul on suur p\u00fcgatud muruala rohkete atraktsioonidega. Lapsed vajavad arenguks siiski mitmek\u00fclgsemat looduslike vormide, v\u00e4rvide, l\u00f5hnade, helide maailma. \u00dcheks v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suks liigse \u00fchek\u00fclgsuse \u00fcletamiseks oleks sellisele murule moodustada nn kaitseala (nt 3 \u00d7 3 m suurem ala), kuhu muruniitjat ei lubata, kus saaksid sirguda meie \u00f5uetaimed, keda uurida ja kelle kaitse all v\u00f5iks leida liblikaid ja lindegi. Lasteaia \u00f5uele mahuksid veel vihmavee kogumise n\u00f5u, kompostikast, m\u00f5ned puuviljad v\u00f5i p\u00f5\u00f5sad, tunnetust arendavad kastid saepuru, kivide, puidust hakkmaterjali v\u00f5i heintega, maitse- ja l\u00f5hnataimede kastid v\u00f5i kasvukohad.<\/p>\n

    \u00d5ueala saab ka maha j\u00e4tta ja l\u00e4hi\u00fcmbrust uurima minna. Lisaks uutele taimedele ja loomakestele v\u00f5ivad seal lapsi oodata liivarandadega j\u00e4rved v\u00f5i muud veekogud, kivirahnud, kiigem\u00e4ed, m\u00e4ek\u00fcnkad, avarad vaated ja metsatukad. Looduse looming lummab ka last, kui anname neile aega m\u00e4rkamiseks.<\/p>\n

    L\u00e4hi\u00fcmbruses tegutsevad ka talud taimi ja loomi kasvatades. Kohtumised lammaste, kitsede, hobuste, lehmade, sigade ja teiste koduloomadega ergastavad laste emotsioone, kokkupuude talupere tegemistega loob seoseid inimeste tegevuste ja asjadega, mida igap\u00e4evaselt vajatakse: toit, riided, t\u00f6\u00f6riistad, ka m\u00e4nguasjad ja kaunistuselemendid. P\u00f5nevaid avastusi pakuvad lastele k\u00f6\u00f6giviljahoidlad, keldrid, loomalaudad ja karjamaa, kokkupuude seal tegutsevate inimestega annab aga uusi ja alternatiivseid teadmisi ning arusaamu.<\/p>\n

    Huvitavad \u00f5ppimis- ja tegutsemiskohad on m\u00f5isad ja muuseumid, staadionid ja spordiv\u00e4ljakud, lauluv\u00e4ljakud, turud ja poed, j\u00e4\u00e4tmejaamad. Inimesed on rajanud haljasaladele m\u00e4lestusm\u00e4rke ja skulptuure. Lood nendest ja \u00fcksk\u00f5ik millistest muudest last \u00fcmbritsevatest m\u00e4rkidest v\u00f5iksid saada laste omadeks. Jagagem neid seal, kus need on, ehedas paigas ja \u00fcmbruses.<\/p>\n

    Linnaruumgi pakub lastele l\u00f5putut avastamist, uurimist ja kogemist v\u00e4\u00e4rivat. Miks on hooned meie linnas nii erinevad? Miks kunagi ehitati selliseid maju, miks n\u00fc\u00fcd teistsuguseid? Mis on koolimajas teisiti kui lasteaias? Mida v\u00f5ime leida apteegis, perearstikeskuses, hambapolikliinikus, postimajas, kirikus, kultuurimajas? Kes elavad pargis ja mida v\u00f5ib pargis teha? Mida v\u00f5iksime \u00f5ppida inimestelt, kes seal tegutsevad?<\/p>\n

    \u00a0<\/p>\n

    Mida ja kuidas uurida?<\/p>\n

    TEEMAD. Koolieelse lasteasutuse \u00f5ppekavas antakse juhised, et \u00f5ppe- ja kasvatustegevus seotakse eelk\u00f5ige kodukoha inimeste, looduse ja asutustega, st teemade ja objektide valikul l\u00e4htutakse koduloolisuse printsiibist, ning \u00f5pitavaga tutvutakse loomulikus keskkonnas. \u00dcmbritsevas keskkonnas tegutsemine ja sellest hoolimine saab alguse asjade ja n\u00e4htuste m\u00e4rkamisest. Seep\u00e4rast on loomulik, et loodusharidus \u2013 loodusobjektide, -n\u00e4htuste ning nende toimimise m\u00e4rkamine, uurimine ja avastamine, samas ka inimtegevuses m\u00f5just arusaamine ning \u00fcmbruse korrashoidmine ja kaunimaks muutmine \u2013 on lasteaias t\u00e4htsustatud. Looduse tundma\u00f5ppimisest otseselt tulenevad teemad, millele tegevuste planeerimisel m\u00f5eldakse, on \u00fcldlevinud: lapsed looduseuurijatena pargis ja l\u00e4hi\u00fcmbruses, lapsed looduse s\u00f5bra ja hoidjana, lapsed aeda ja parki uurimas, lapsed loodust loomas, lapsed taimeriigile terek\u00e4si andmas, puid ja p\u00f5\u00f5sad selgeks saamas.<\/em> Lapse l\u00e4him \u00fcmbrus ei ole ainult loodus, tegevustes tekivad kokkupuuted inimeste ja nende tegevustega, m\u00e4rgatakse inimese m\u00f5ju loodusele ja \u00fcksteisele. Kohtutakse eri vanuses aga ka eri kultuuri kandvate inimestega. Teemadeks, mille l\u00e4bi \u00f5ppe- ja kasvatustegevuste eesm\u00e4rke saavutatakse, haaratakse ka laiema kodu\u00fcmbruse keskkonna erinevad aspektid (mina elan rohelises linnas, linnaosa avastamine, \u00f5pime tundma kodulinna\/k\u00fcla, rahvakommete tundma\u00f5ppimine, j\u00e4\u00e4tmed laste elus, vanavanemate roll, vanad elamise viisid jne). <\/em><\/p>\n

    \u00a0<\/p>\n

    SEOTUS LAPSE IGAP\u00c4EVAELUGA. Ka SAH-i seisukohalt on oluline, et \u00f5ppe- ja kasvatustegevused oleksid lapse igap\u00e4evaeluga seotud. Seoseid on mitmesuguseid:<\/p>\n

    a)\u00a0\u00a0\u00a0 laste tegutsemisvahendid on nende kokkupuudetest eluga \u2013 esemed loodusest ja taimsed ning loomsed toorained, pakendij\u00e4\u00e4tmed kodudest ja lasteaiast, ka vana kase mahasaagimisel tekkinud saepuru ja kaseokstest kasevihtade tooraine;<\/p>\n

    b)\u00a0\u00a0\u00a0 laste vaatlus- ja uurimispaikadeks saavad kohad, millega neil on olnud ja t\u00f5en\u00e4oliselt tuleb ka edaspidi kokkupuuteid \u2013 v\u00e4ljapaistvad loodusobjektid, postkontor jm kohalikud asutused, j\u00e4\u00e4tmekogumise konteinerid, huvitavad hooned, j\u00e4rv naaberkooli \u00f5uel soojal ajal ja talvel;<\/p>\n

    c)\u00a0\u00a0\u00a0 laste \u00f5ppe- ja kasvatustegevuste teemad leitakse nende igap\u00e4evaelust;<\/p>\n

    d)\u00a0\u00a0\u00a0 lapsed saavad uurida, kuidas toimib nende lasteaed? Kuidas toimib praegu ja mida saaks muuta, et lasteaiast saaks looduse ja laste tervisega arvestav m\u00f5nus \u00f5pi- ja arengukoht?<\/p>\n

    \u00a0<\/p>\n

    M\u00c4NGULISUS. M\u00e4ngides suudab lasteaiaeas olev laps \u00f5ppida rohkem kui mistahes muul meetodil. M\u00e4ngulisuse v\u00f5imalusi \u00f5ppe- ja kasvatuskeskkonnas ja tegevustes on hulgaliselt. Lapse l\u00e4hi\u00fcmbruse avastamine erinevate meeltem\u00e4ngudega on v\u00e4ga huvitav, meelepikenduste (luubi, binokli, vaatlusraamide, -torude) appiv\u00f5tmine motiveerib veelgi enam. Teemajuhid saavad ennast kost\u00fcmeerida lastele huvipakkuvateks tegelasteks (puuhaldjad, metsavanad, s\u00fcgis, siilid, konnad ja paljud teised), \u00f5pitegevused dramatiseeritakse ja uurimine-\u00f5ppimine muutub kaasahaaravamaks. Rahvap\u00e4rimusm\u00e4ngude, rahvalaulude ja -tantsude, liikumism\u00e4ngude, m\u00f5istatuste, vanas\u00f5nade ja liisusalmide kasutamine ja \u00f5ppimine haarab lapsi kaasa. Alati on l\u00f5busam \u00f5ppida, kui tegevustesse v\u00f5etakse appi atraktiivseid vahendeid (\u00f5uetegevustes v\u00f5ib kasutada nt v\u00e4rvilisi pudelikorke, arvutamine ja t\u00e4htede \u00f5ppimine muutub m\u00e4nguliseks mitmesuguseid looduslikke vahendeid kasutades). K\u00f5iki tegevusi saab planeerida seiklustena nt metsamatkadel v\u00f5i avastusradadel lasteaia \u00f5uealadel, samuti aia taga, kus \u201et\u00f5sisemad\u201c tegevused l\u00f5petatakse \u00fcllatustega.<\/p>\n

    \u00a0<\/p>\n

    KOOST\u00d6\u00d6 \u2013 KAASAMINE JA OSALEMINE. Kuidas kasutada \u00f5ppe- ja kasvatustegevusi nii, et lapsed n\u00e4eksid, et inimesed tegutsevad koos \u00fche eesm\u00e4rgi nimel, et nendes tegevustes ise osaledes kasvaks ka lastel soov nendes tegevustes praegu ja ka tulevikus osaleda. SAH t\u00e4hendab ka teadmistele ja arusaamistele, oskustele ja v\u00e4\u00e4rtushinnangutele toetuvalt inimeste soovi osaleda nii, et nende tegevus muutusi ellu kutsuks. Lasteaias on palju v\u00f5imalusi osalemise \u00f5ppimiseks. Tegevustesse kaasatakse lasteaia teisi r\u00fchmi ja valla teiste lasteaedade \u00fchevanuselisi lapsi. Lapsed osalevad oma \u00f5ppimise kohta otsuste tegemisel, kui sissejuhatus \u00f5ppimisse tehakse raamatukogus, uurides, milliseid teadmisi annavad raamatud teemast ja kuidas v\u00f5iks teemat uurida ning millisena tulemust ette kujutada. \u00d5petajateks ja juhendajateks saavad olla oma oskustes p\u00e4devad inimesed huvialakeskustes, kodukoha seltsides, kalamehed, vabatahtlikud t\u00f6\u00f6tajad loomade varjupaigas, isad vanadest rehvidest \u00f5ueatraktsioone valmistamas, k\u00fclvikaste meisterdamas, kellegi vanavanemad vana aja tegemistest lugusid jutustamas ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskusi edasi andmas ja paljud teised. R\u00fchmategevustes valmistatakse lastega salateid kohalikust ja tervislikust mitmekesisest toorainest, segatakse jooke, k\u00fcpsetatakse \u00f5unakooke. R\u00fchmaruumis saab vanapaberist paberit valmistada, j\u00e4\u00e4tmeid kasutades r\u00fchmategevusteks vajalikke esemeid meisterdada. Kui lastega sellel ajal arutada, miks seda k\u00f5ike teistmoodi tehakse, saadakse teadmisi, millele edaspidi rajada valikuid. Osalemise v\u00f5imalusi on tihti ka lasteaia \u00f5uealalt v\u00e4lja minnes. Traditsioonilisel ning t\u00e4nase p\u00e4eva seisukohalt alternatiivsel teel p\u00fc\u00fctakse leiba k\u00fcpsetada, lambaid jm koduloomi s\u00f6\u00f6ta, ise toiduks vajalikke taimi kasvatada (k\u00fclvatakse seeme ja j\u00e4lgitakse selle kasvamist taimeks vilja koristuse ja kasutamiseni), lehti riisuda, komposti valmistada, j\u00e4\u00e4tmeid koguda, sorteerida ja n\u00f5utavalt paigutada, l\u00f5ket teha, vorsti k\u00fcpsetada, l\u00f5kke \u00e4\u00e4res p\u00e4rimuslugusid kuulata, tantsida ja laulda. Ja k\u00f5ige t\u00e4htsam on toetada last k\u00fcsimusi k\u00fcsima \u2013 k\u00f5igilt ja k\u00f5igest. Mida rohkemate inimestega lastel \u00f5ppimis- ja kasvatustegevustes kokkupuuteid on, seda enam pakuvad need lastele eeskuju edaspidiseks suhtluseks.<\/p>\n

    V\u00c4\u00c4RTUSED JA HOIAKUD. \u00dchiskonnas m\u00f5jutavad inimeste k\u00e4itumist nende hoiakud. Laste hoiakuid ja hilisemaid v\u00e4\u00e4rtusi kujundavad suuresti nende k\u00f5rval olevad t\u00e4iskasvanud. SAH kontekstis oodatakse, et \u00f5petajad ise oma v\u00e4\u00e4rtusi uuriksid ning m\u00f5tleksid, milliseid v\u00e4\u00e4rtusi nad oma eeskujuga lastele edasi annavad. \u00d5petajal on v\u00f5imalik kavandatud tegevustes tutvustada lastele alternatiivseid eluviise ja sealt tulenevaid hoiakuid. S\u00e4\u00e4stva arenguga l\u00f5imitud tegevustes v\u00f5ib leida paljusid laste v\u00e4\u00e4rtusi edendavaid k\u00fclgi.<\/p>\n

    a)\u00a0\u00a0\u00a0 Laste hoiakuid ja v\u00e4\u00e4rtusi m\u00f5jutavad k\u00fcljed:<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 laps saab esmased teadmised kodukoha vaatamisv\u00e4\u00e4rtustest, kultuurip\u00e4randist, majanduslikust toimimisest ning kogukonna\u00fchtsusest;<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 laps saab esmased teadmised igap\u00e4evase tarbimisega seotud j\u00e4\u00e4tmete m\u00f5istest, kasutamisest ning v\u00e4hendamisest; \u00f5pib \u00a0j\u00e4\u00e4tmetesse suhtuma kui ressurssi, mitte kui pr\u00fcgisse;<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 laps \u00f5pib m\u00e4rkama loodust enda \u00fcmber, \u00f5pib loodusest hoolima, tunneb r\u00f5\u00f5mu looduses viibimisest; suureneb lapse arusaam looduses liikumise kasulikust m\u00f5just tervisele;<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 lapses areneb arusaamine, et lisaks r\u00fchmaruumis toimuvale saab maailma uurida ja tundma \u00f5ppida k\u00f5ikjal, kus asjad on ja n\u00e4htused toimuvad;<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 laps omandab t\u00f6\u00f6oskusi ja \u00fcksteisega arvestavat k\u00e4itumist koos kaaslaste, juhendajate ja teiste t\u00e4iskasvanutega temaatilistel p\u00e4evadel, lasteaia \u00f5uealal, taludes, aedades, muuseumides jt l\u00e4hi\u00fcmbruse tegevuspaikades. Kogukonnas osaledes \u00f5pib laps enda ja teiste v\u00e4\u00e4rtusi tundma ning areneb \u00fcksteist arvestavaks kaasinimeseks.<\/p>\n

    b)\u00a0\u00a0\u00a0 \u00d5petajaid ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud lasteaia personali haaravad hoiakulised muutused:<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 muutuvad ja laienevad \u00f5petajate hoiakud s\u00e4\u00e4stva arengu valdkonnas;<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5petajad kasutavad teadlikult lapse l\u00e4hi\u00fcmbrust \u00f5ppe- ja kasvatust\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rkide saavutamisel, s\u00fcveneb \u00f5petajate avastus- ja \u00f5ues\u00f5ppealane p\u00e4devus;<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5petajad planeerivad tegevusi, millesse teadlikult haaratakse koost\u00f6\u00f6 \u00f5ppimiseks ja osalemiseks erinevaid laster\u00fchmi ja t\u00e4iskasvanuid;<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5petajad uurivad ja teadvustavad keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse p\u00f5him\u00f5tteid, eesm\u00e4rgiga tegutseda keskkonda s\u00e4\u00e4stvalt;<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 lasteaed saab oma toimimisel hakata eelistama v\u00e4hem looduskeskkonda koormavat, sotsiaalset elu edendavat, kultuuritraditsioone hindavat ja alternatiivset majandusmehhanismi arvestavat kohalikku ja loodusest hoolivat ressurssi ning toodangut.<\/p>\n

    Projektit\u00f6\u00f6 s\u00e4\u00e4stva arengu hariduse meetodina<\/span><\/p>\n

    Kuna k\u00f5ik on k\u00f5igega seotud, ei saa s\u00e4\u00e4stvust ehk j\u00e4tkusuutlikkust silmas pidades uurida ja lahendada laste igap\u00e4evaelu asju ja n\u00e4htusi \u00fche tegevuse, \u00fche aine v\u00f5i \u00fche \u00f5petaja raamides. Muude tegevusmeetodite k\u00f5rval sobib selleks ka projektit\u00f6\u00f6. Projekti <\/strong>defineeritakse kui <\/strong>kavandatud tegevuste kogumit \u00fche v\u00f5i mitme eesm\u00e4rgi saavutamiseks kindlaksm\u00e4\u00e4ratud ajavahemiku jooksul. Projektis saab igap\u00e4evase elu k\u00fclgi uurida sotsiaalses kontekstis. Projektiks v\u00f5ib ideid anda iga lasteaia meeskonnaliige, kelle \u00fcmber v\u00f5ivad hakata kogunema inimesed, kes soovivad muuta oma igap\u00e4evaelu nii \u00f5petaja kui ka inimesena. \u00dcks oluline teadmiste allikas projekti kavandamisel on osalejad ise koos oma teadmiste ja oskustega. Selline algatus ja arendust\u00f6\u00f6 v\u00f5ib tugevdada lasteaia meeskonda, kaasates peaaegu kogu personali ning kogukonna erinevad osad, ning viia muutusteni k\u00f5igi osalejate elus. Teemale saab projekti k\u00e4igus l\u00e4heneda k\u00f5igek\u00fclgselt, l\u00f5imides enamiku v\u00f5i k\u00f5ik valdkonnad. Lasteaias v\u00f5ib projekt haarata \u00fche v\u00f5i kaks p\u00e4eva, n\u00e4dalakavasid, tervet kuud \u00f5ues- ja l\u00e4hi\u00fcmbruses, \u00fchte aastaaega, olla \u00fclemajaliseks l\u00e4bivaks teemaks terve aasta jookasul. Teemaga tegelema saab haarata erinevaid r\u00fchmi, aga ka k\u00f5ik lasteaia r\u00fchmad koos personaliga ja lisaks nt kooli, eriti kui kool ja lasteaed t\u00f6\u00f6tavad koos, kolleegid koos \u00f5pilastega. Alati saab teha koost\u00f6\u00f6d lastevanematega, kohaliku omavalitsuse liikmete ning kodukoha huvitavate ja motiveeritud elanikega.<\/p>\n

    \u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    S\u00e4\u00e4stva arengu teema l\u00f5imimisest \u00f5ppe- ja kasvatustegevusse koolieelses lasteasutuses Koostaja: Margit Teller S\u00e4\u00e4stvat arengut toetav haridus (edaspidi SAH) on s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tete rakendamine k\u00f5igil hariduse tasanditel, alates koolieelsest lasteasutusest kuni k\u00f5rghariduse ja t\u00e4iskasvanuhariduseni v\u00e4lja. S\u00e4\u00e4stva arengu ehk j\u00e4tkusuutlikkuse eelduseks on, …<\/p>\n","protected":false},"author":42,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-132","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/132","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/users\/42"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=132"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/132\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":980,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/132\/revisions\/980"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=132"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}