Koostaja Airi Niilo<\/p>\n
KOGUMAHT (EAP)<\/strong> \u00a03 EAP<\/p>\n \u00d5PPEAINE EESM\u00c4RGID <\/strong><\/p>\n \u00dcldeesm\u00e4rk on kujundada \u00fcli\u00f5pilastes oskust m\u00f5ista m\u00e4ngu t\u00e4hendust lapse arengus ning valmistada \u00fcli\u00f5pilasi ette anal\u00fc\u00fcsimaks m\u00e4ngu juhendamist ja m\u00e4ngu keskkonda koolieelses lasteasutuses, arvestades s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n \u00d5PPEAINE \u00d5PIV\u00c4LJUNDID <\/strong><\/p>\n \u00d5ppeaine l\u00e4binud \u00fcli\u00f5pilane:<\/p>\n 1) teab m\u00e4ngu teoreetilisi aluseid;<\/p>\n 2) teab m\u00e4ngu t\u00e4hendust lapse arengus;<\/p>\n 3) oskab juhendada laste m\u00e4nge ja luua m\u00e4ngukeskkonda, toetudes s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tetele;<\/p>\n 4) oskab kriitiliselt anal\u00fc\u00fcsida r\u00fchma tegevuskava m\u00e4ngu ja s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htuvalt.<\/p>\n SISU L\u00dcHIKIRJELDUS<\/strong><\/p>\n Kursusel antakse \u00fclevaade m\u00e4ngu olemusest ja t\u00e4htsusest lapse arengus; k\u00e4sitletakse erinevaid m\u00e4nguteooriaid ning lapse arengu ja m\u00e4ngu seoseid; tutvutakse m\u00e4ngude liigituse ja nende juhendamisega; \u00f5petatakse toetama t\u00e4iskasvanuid lapse m\u00e4ngu juhendamisel. Teoreetilist materjali toetatakse n\u00e4idete, praktiliste harjutuste ja n\u00f5uannetega. Seminarides anal\u00fc\u00fcsitakse n\u00e4iteid \u00fcli\u00f5pilaste proovitegevustest, praktikumides sooritatakse teemakohaseid \u00fclesandeid. Iseseisva t\u00f6\u00f6na koostatakse tegevuskavad ja konspektid m\u00e4ngude l\u00e4biviimiseks koolieelses lasteasutuses.<\/p>\n \u00d5PPEAASTA, SEMESTER, \u00d5PPEVORM <\/strong><\/p>\n 2015\/2016 s\u00fcgissemester, statsionaarne \u00f5pe<\/p>\n OSALEJATE PIIRARV <\/strong><\/p>\n Loengus: 30, seminari- ja praktikumir\u00fchmades: 15<\/p>\n \u00d5PPEAINES OSALEMISE EELTINGIMUSED\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong><\/p>\n \u00d5ppeaine on m\u00f5eldud koolieelse lasteasutuse \u00f5petaja bakalaureuse\u00f5ppele<\/p>\n \u00d5PETAMISE KEEL(ED) <\/strong><\/p>\n eesti keel<\/p>\n \u00d5PIV\u00c4LJUNDITE SAAVUTAMISEKS VAJALIKUD TEISED KEELED<\/strong><\/p>\n inglise keel<\/p>\n \u00d5PPET\u00d6\u00d6 MAHUD JA VORMID<\/strong><\/p>\n (kontakt\u00f5pe: loeng, seminar, praktikum, individuaaltund; iseseisev t\u00f6\u00f6 (sh e-\u00f5pe); praktika Loenguid: 14; seminare: 10; praktikume: 16; iseseisva t\u00f6\u00f6 maht (sh e-\u00f5pe) 38 tundi<\/p>\n VEEBIP\u00d5HINE \u00d5PE<\/strong><\/p>\n \u00d5ppeaine on osaliselt veebip\u00f5hine.<\/p>\n TOIMUMISN\u00c4DALAD<\/strong><\/p>\n 1\u20132; 4\u201315<\/p>\n AJAKAVA \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 <\/strong><\/p>\n 1. Loeng (2 tundi). Sissejuhatus ainesse. M\u00e4ngu m\u00f5iste, olemus, tunnused.<\/p>\n 2. Seminar (4 tundi). Klassikalised ja kaasaegsed m\u00e4nguteooriad.<\/p>\n 3. Loeng (2 tundi). M\u00e4ngu areng koolieelses eas.<\/p>\n 4. Praktikum (4 tundi). Lapse m\u00e4ngu vaatlus ja anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n 5. Loeng (2 tundi). Erinevad m\u00e4nguliigid.<\/p>\n 6. Praktikum (4 tundi). Erinevad m\u00e4nguliigid.<\/p>\n 7. Loeng (4 tundi, \u00f5ppej\u00f5ud Hedi-Liis Toome). Teatrim\u00e4ng.<\/p>\n 8. Loeng (2 tundi). M\u00e4ng ja \u00f5ppimine. M\u00e4ngude kasutamine \u00f5ppe- ja kasvatust\u00f6\u00f6s.<\/p>\n 9. Seminar (2 tundi). M\u00e4ngu ja \u00f5ppimise sarnasused ja erinevused.<\/p>\n 10. Praktikum (4 tundi). \u00d5ppetegevuste planeerimine l\u00e4bi m\u00e4ngu.<\/p>\n 11. Loeng (2 tundi). M\u00e4nguasjad lapse elus.<\/p>\n 12. Seminar (4 tundi). M\u00e4nguasjad lapse elus.<\/p>\n 13. Praktikum (4 tundi). Iseseisvalt koostatud m\u00e4ngude esitlus.<\/p>\n KOHUSTUSLIKUD \u00d5PPEMATERJALID<\/strong><\/p>\n Kim, M. (2002). Parents Perceptions and behaviors regarding toys for young children\u00b4s play in Korea. Education, Vol. 122, No.4, p793-807.<\/p>\n Niilo, A. & Kikas, E. (2008). M\u00e4ng. E. Kikas (Toim), \u00d5ppimine ja \u00f5petamine koolieelses eas (lk 120-137). Tartu: T\u00dc Kirjastus.<\/p>\n Parsons, A., Howe, N. (2006). Superhero Toys and Boys\u2019 Physically Active and Imaginative Play. Journal of Research in Childhood Education.Vol. 20, Issue 4, pp 287-300.<\/p>\n Pramling Samuelsson, I., & Johansson, E. (2006). Play and Learning \u2013 Inseparable Dimensions in Preschool Practice. Early Child Development and Care, Vol. 176, No. 1, pp 47-65.<\/p>\n Romanova, A. L. (2008). Character toy as socio-cultural values carrier: comparative analysis of Soviet and modern toys. Psychological Science & Education, Issue 3, p91-98.<\/p>\n Sandberg, A. ja Vuorinen, T. (2008). Dimension of childhood play and toys. Asia-Pacific Journal of Teacher Education, Vol.36, No. 2, pp 135-146.<\/p>\n Smirnova, E. O., Sokolova, M. V. (2008). Researches on toy phenomenon in modern Western science. Psychological Science &<\/p>\n Education, Issue 3, p38-48. 11p.<\/p>\n Smith, P. K. (2008). M\u00e4ng. P. K. Smith, H. Cowie, & M. Blades, (Koost), Laste arengu m\u00f5istmine.<\/p>\n Ugaste, A. & Tuul, M. (2010). Lapse m\u00e4ngu juhendamine. T. \u00d5un, M. M\u00e4nd (Koost), Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal \u00fcli\u00f5pilasele ja juhendajale (lk 21-22). Tallinn: O\u00dc Vali Press.<\/p>\n Ugaste, A., Tuul, M. & V\u00e4lk, T. (2009) M\u00e4ngu t\u00e4htsus lapse arengus ning m\u00e4ngu juhendamine. E. Kulderknup (Toim), \u00dcldoskuste areng koolieelses eas (lk 44-62). Tallinn: Kirjastus Studium.<\/p>\n SOOVITUSLIKUD \u00d5PPEMATERJALID <\/strong><\/p>\n Huizinga, J. (2004). M\u00e4ngiv inimene. Tartu: Atlex.<\/p>\n Fisher, R. 2006. M\u00f5tlemism\u00e4ngud. Tartu: Atlex.<\/p>\n Kalamees, E. (Koost). 2006. Kus mu p\u00f6ial? TL\u00dc Rakvere kolled\u017e<\/p>\n Kalamees, E. (Koost). 2012. Kus mu v\u00e4ikeats? TL\u00dc Rakvere kolled\u017e<\/p>\n Kikas, E. (Toim). 2008. \u00d5ppimine ja \u00f5petamine koolieelses eas. Tartu: T\u00dc Kirjastus.<\/p>\n Laxen, U. 2005. Laul, mis leidis s\u00f5nad. M\u00e4ngu kaudu sisemise vabaduseni. Tallinn: ILO<\/p>\n Lillo, M. 2014. Liisusalmidest lauam\u00e4ngudeni. Tallinn: Koolibri.<\/p>\n Lillo, M., Mikk, \u00d5. 2010. T\u00e4na tuleb tore p\u00e4ev. Arendavaid tegevusi ja m\u00e4nge lastega. Tartu: Atlex<\/p>\n Pitamic, M. 2010. Lapse m\u00e4ngud: Montessori m\u00e4ngud ja tegevused v\u00e4ikelastele. Tallinn: Pegasus<\/p>\n Saar, A. (1997). Laps ja m\u00e4ng.<\/p>\n Silberg, J. 2003. Arendavaid m\u00e4nge imikutele ja maimikutele. Koolibri.<\/p>\n Smith, P., Cowie, H., Blades, M. 2008. Laste arengu m\u00f5istmine. Tallinn: TL\u00dc Kirjastus<\/p>\n Toomet, T. (1997). Nukuraamat. Tallinn: Kunst.<\/p>\n Ugaste, A. 2005. Laps ja m\u00e4ng. L. Kivi, H. Sarapuu (Koost), Laps ja lasteaed (lk 154-172). Tartu: Atlex.<\/p>\n Ugaste, A. 2009. M\u00e4ngime ja \u00f5pime. Tallinn: ILO<\/p>\n Veisson, M. (Koost). 2010. V\u00e4\u00e4rtused koolieelses eas: v\u00e4\u00e4rtuskasvatus lasteaias. Tartu: T\u00dc eetikakeskus<\/p>\n Vinter, K. 2010. Meediam\u00e4ngud lasteaias. Tallinn: ILO<\/p>\n ISESEISEV T\u00d6\u00d6<\/strong><\/p>\n J\u00e4rgnevalt on esitatud loetelu iseseisvatest ja grupi\u00fclesannetest. Iseseisvate t\u00f6\u00f6de tegemise juhised on esitatud aine veebikeskkonnas (antud kursusega seotu on siia v\u00e4rviliselt lahti kirjutatud):<\/p>\n \u2013 Seminariks \u201eKlassikalised ja kaasaegsed m\u00e4nguteooriad\u201c valmistab \u00fcli\u00f5pilane \u00fclevaate \u00fchest m\u00e4nguteooriast v\u00f5i m\u00e4ngu ajaloolisest arengust (artikkel Dimension of childhood play and toys) ja on valmis seda ette kandma. Teemad jaotatakse esimesel loengul.<\/p>\n \u2013 \u00dche lapse m\u00e4ngu vaatlus ja anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n \u2013 \u00d5pimapp k\u00fcmnest m\u00e4ngust \u00fche m\u00e4nguliigi piires koos anal\u00fc\u00fcsiga. M\u00e4nguliigid jaotatakse loengus.<\/p>\n \u2013 Lasteetenduse k\u00fclastus ja selle p\u00f5hjal essee kirjutamine (\u00fcheks lasteetenduse hindamise punktiks on anal\u00fc\u00fcsida v\u00e4\u00e4rtusi, mida antud etendus lastele \u00f5petab).<\/p>\n \u2013 Grupit\u00f6\u00f6na \u00f5ppetegevuste planeerimine m\u00e4ngu kaudu, arvestades SAH p\u00f5him\u00f5tteid (lapse sotsiaalsete oskuste toetamine, s\u00e4\u00e4stva keskkonna p\u00f5him\u00f5tete arvestamine).<\/p>\n \u2013 Seminariks \u201eM\u00e4nguasjad lapse elus\u201c loeb \u00fcli\u00f5pilane l\u00e4bi artikli<\/p>\n 1) \u201eParents Perceptions and Behaviors Regarding Toys for Young Children\u00b4s Play in Korea\u201c v\u00f5i<\/p>\n 2) \u201cCharacter toy as socio-cultural values carrier: comparative analysis of Soviet and modern toys\u201c v\u00f5i<\/p>\n 3) \u201eResearches on toy phenomenon in modern Western science\u201c v\u00f5i<\/p>\n 4) \u201eSuperhero Toys and Boys\u2019 Physically Active and Imaginative Play\u201c<\/p>\n ning k\u00fclastab Tartu m\u00e4nguasjamuuseumi ja\/v\u00f5i ERMi, tutvumaks m\u00e4nguasjadega, millega m\u00e4ngisid lapsed eelmisel ja \u00fcleeelmisel sajandil (t\u00f5stmaks \u00f5ppijate teadlikkust v\u00e4iksema tarbimise ja seel\u00e4bi loodusvarade s\u00e4\u00e4stmise v\u00f5imalikkusest \u2013 m\u00e4nguasjad ei pea olema tehtud plastmassist; teadvustamaks uuringutulemuste p\u00f5hjal, kui palju m\u00e4nguvahendeid vanemad lastele aasta jooksul keskmiselt soetavad (150) ning kui paljudega tegelikult lapsed m\u00e4ngivad (10%); teadvustamaks meedia m\u00f5ju m\u00e4nguvahendite soetamisel ning soostereot\u00fc\u00fcpide kinnistamisel.<\/p>\n \u2013 Grupit\u00f6\u00f6na ettekanne teemal \u201eM\u00e4nguasi lapse elus\u201c, mille k\u00e4igus jagatakse kaas\u00f5ppijatele teadmisi\/oskusi isetehtud m\u00e4nguasjade valmistamiseks, loovuse arendamiseks (valmism\u00e4nguasjade\/m\u00e4ngude kasutamine teiste eesm\u00e4rkide\/oskuste saavutamiseks).<\/p>\n \u2013 \u00dche m\u00e4ngu iseseisev koostamine ning 3 kaaslase valmistatud m\u00e4ngu anal\u00fc\u00fcs<\/p>\n HINDAMISMEETOD(ID)<\/strong><\/p>\n Kirjeldatakse iga hindamise kohta.<\/p>\n HINDAMISKRITEERIUMID <\/strong><\/p>\n Kursus l\u00f5peb eksamiga, mille hinne kujuneb jooksvalt \u00f5ppeaines saadud punktide alusel. T\u00e4psemad hindamiskriteeriumid on esitatud aine veebikeskkonnas.<\/p>\n 1. Seminar \u201eKlassikalised ja kaasaegsed m\u00e4nguteooriad\u201c, maksimum 10 punkti (min arvestuslik tulemus 5): osalemine seminaris 5 (3); ettekanne seminaris 5 (2).<\/p>\n 2. \u00dche lapse m\u00e4ngu vaatlus ja anal\u00fc\u00fcs, max 20 punkti (min arvestuslik tulemus 12): lapse m\u00e4ngu vaatluse kirjapanek 10 (6); vaadeldud m\u00e4ngu anal\u00fc\u00fcs 10 (6).<\/p>\n 3. \u00d5pimapp k\u00fcmnest m\u00e4ngust \u00fche m\u00e4nguliigi piires koos anal\u00fc\u00fcsiga, max 18 punkti (min arvestuslik tulemus 6): m\u00e4ngude valik 6 (2); m\u00e4ngude anal\u00fc\u00fcs 6 (2); \u00f5pimapi korrektsus 6 (2).<\/p>\n 4. Essee, max 10 punkti (min arvestuslik tulemus 5).<\/p>\n 5. \u00d5ppetegevuste planeerimine m\u00e4ngu kaudu, max 12 punkti (min arvestuslik tulemus 6): sisu 6 (3); vormistus 6 (3).<\/p>\n 6. Ettekanne teemal \u201eM\u00e4nguasi lapse elus\u201c, max 18 punkti (min arvestuslik tulemus 8): sisu 12 (6);<\/p>\n ettekanne 6 (2).<\/p>\n 7. \u00dche m\u00e4ngu iseseisev koostamine ning 3 kaaslase valmistatud m\u00e4ngu anal\u00fc\u00fcs, max 12 punkti (min arvestuslik tulemus 6): koostatud m\u00e4ng 6 (4); anal\u00fc\u00fcs 6 (2).<\/p>\n HINDAMISELE P\u00c4\u00c4SEMISE TINGIMUSED<\/strong><\/p>\n Praktikumid ja seminarid on kohustuslikud. Kohustus teha kodut\u00f6\u00f6d ja k\u00f5ik praktilised t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n HINDAMISTULEMUSE KUJUNEMINE <\/strong><\/p>\n Kursus l\u00f5peb hindega, mis antakse semestri jooksul tehtud kodut\u00f6\u00f6de ja seminarides\/praktikumides osalemise \/ tehtud t\u00f6\u00f6de alusel. Hindamine toimub vastavalt Tartu \u00fclikoolis kehtivatele hindamisnormidele. Minimaalne summa aine sooritamiseks 52 punkti (E), 61 punkti (D), 71 punkti (C); 81 punkti (B); 91 punkti (A).<\/p>\n V\u00d5LGNEVUSTE LIKVIDEERIMISE V\u00d5IMALUSED<\/strong><\/p>\n V\u00f5lgnevusi saab likvideerida kokkuleppel \u00f5ppej\u00f5uga, esitades puuduvad t\u00f6\u00f6d ja lisat\u00f6\u00f6 puudutud seminaride\/praktikumide eest.<\/p>\n UNESCO (2009, viidatud Aria, Kirss & Peterson, 2011 j\u00e4rgi) raporti j\u00e4rgi on v\u00e4he riike, mis alustavad s\u00e4\u00e4stvat arengut toetava hariduse \u00f5petamist varastel haridustasemetel. Sellest johtuvalt on eriti oluline, et KELA (koolieelse lasteasutuse \u00f5petaja) \u00f5ppekava l\u00f5petajad teaksid SAH p\u00f5him\u00f5tteid ning on neid oma \u00f5pingute jooksul ise kogenud. Koolieelse lasteasutuse riikliku \u00f5ppekava (R\u00d5K) (2008) \u00fcheks valdkonnaks on \u201eMina ja keskkond\u201c, mille \u00fcmber on koondunud teised valdkonnad. Antud valdkonna kaudu \u00f5pib juba koolieelses eas laps, kuidas tervislikult elada ja oma tervist hoida ning \u00f5pib tundma keskkonda meie \u00fcmber. R\u00d5K m\u00e4\u00e4ratleb, et koolieelses eas on laste p\u00f5hitegevuseks m\u00e4ng. Seega on KELA \u00f5ppekaval \u00f5ppivatel \u00fcli\u00f5pilastel oluline tunda m\u00e4ngu p\u00f5him\u00f5tteid ning seda, kuidas lapsed m\u00e4ngu kaudu \u00f5pivad. M\u00e4ngu kaudu saavad \u00f5petajad toetada laste suhtumist neid \u00fcmbritsevasse keskkonda, toetada laste sotsiaalsete oskuste ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemist jne. Sellest johtuvalt p\u00fc\u00fctakse selle aine raames j\u00e4rgida viit \u00f5ppimise p\u00f5hit\u00fc\u00fcpi (\u00f5ppida, et teada; \u00f5ppida, et olla; \u00f5ppida, et elada koos teistega; \u00f5ppida, et osata ja \u00f5ppida, et muuta ennast ja \u00fchiskonda) (UNESCO, 2009 viidatud Aria, Kirss & Peterson, 2011 j\u00e4rgi). Selleks kasutatakse erinevaid aktiivse \u00f5ppimise meetodeid, mis toetavad<\/p>\n \u2022 m\u00f5tlemisoskuse arengut (erinevad lugemis- ja kirjutamisv\u00f5tted, nt neljasammuline juhis teadusteksti lugemiseks; usun-ja-kahtlen-t\u00f6\u00f6v\u00f5te; 20 olulist m\u00f5tet);<\/p>\n \u2022 iseseisvat m\u00f5tlemist arendavaid arutelusid (nt akadeemiline vaidlus, \u00fcksi-paaris-\u00fchiselt);<\/p>\n \u2022 r\u00fchmat\u00f6\u00f6d (mosaiik, maailmakohvik).<\/p>\n \u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Koostaja Airi Niilo KOGUMAHT (EAP) \u00a03 EAP \u00d5PPEAINE EESM\u00c4RGID \u00dcldeesm\u00e4rk on kujundada \u00fcli\u00f5pilastes oskust m\u00f5ista m\u00e4ngu t\u00e4hendust lapse arengus ning valmistada \u00fcli\u00f5pilasi ette anal\u00fc\u00fcsimaks m\u00e4ngu juhendamist ja m\u00e4ngu keskkonda koolieelses lasteasutuses, arvestades s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tteid. \u00d5PPEAINE \u00d5PIV\u00c4LJUNDID \u00d5ppeaine l\u00e4binud \u00fcli\u00f5pilane: …<\/p>\n","protected":false},"author":42,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-106","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/106","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/users\/42"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=106"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/106\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1006,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/106\/revisions\/1006"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=106"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}