{"id":105,"date":"2024-04-03T23:32:21","date_gmt":"2024-04-03T20:32:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/saastva-arengu-pohimotete-arvestamisest-riiklikes-arengukavades\/"},"modified":"2024-04-03T23:39:08","modified_gmt":"2024-04-03T20:39:08","slug":"saastva-arengu-pohimotete-arvestamisest-riiklikes-arengukavades","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/saastva-arengu-pohimotete-arvestamisest-riiklikes-arengukavades\/","title":{"rendered":"S\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tete arvestamisest riiklikes arengukavades"},"content":{"rendered":"

Koostaja Kaja Peterson<\/p>\n

Riigile oluliste valdkondade arendamiseks koostavad ministeeriumid valdkondlikke arengukavasid<\/strong>. N\u00e4iteks koostab ja rakendab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium transpordi ja energiamajanduse arengukava, keskkonnaministeerium p\u00f5levkivi kasutamise arengukava, sotsiaalministeerium rahvatervise arengukava, siseministeerium siseturvalisuse arengukava, jne. 2011. aastal oli t\u00f6\u00f6s 68 riiklikku arengukava kolmest valdkonnast (sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkond). Leidus ka horisontaalseid arengukavasid<\/strong>, st selliseid, mis ei ole kitsalt \u00fchegi valdkonnaga seotud, vaid on l\u00e4bivad teemad (nt s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tted, julgeolekupoliitika, jt).<\/p>\n

\"1.jpg\"\u00a0 <\/p>\n\n

Praktika n\u00e4itab, et riigi tasemel ei ole arengukavade nimetustes j\u00e4rjepidevust ega selgust. Nimetuste paljusus (strateegia, programm, strateegia, p\u00f5hialused, kontseptsioon,<\/em> jt) viitaks justkui arengukavade erinevale sisulisele fookusele ja mahule. Tegelikult peavad arengukavad vastama valitsuse m\u00e4\u00e4rusele,<\/a> milles reguleeritakse arengukavade sisu ja koostamise menetlust.<\/p>\n\n

\"2.jpg\"\u00a0 <\/p>\n

Nii peavad k\u00f5ik valdkondlikud arengukavad (m\u00e4\u00e4ruse j\u00e4rgi \u201estrateegilised arengukavad\u201c) l\u00e4htuma horisontaalsetest poliitikadokumentidest, nagu riigikogus v\u00f5i valitsuses heakskiidetud julgeolekupoliitikast, riigi konkurentsiv\u00f5ime t\u00f5stmise ja s\u00e4\u00e4stva ning j\u00e4tkusuutliku arengu strateegilistest arengukavadest, ning arvestama valitsuse tegevusprogrammi.<\/p>\n

Valdkonna arengukavas antakse hetkeolukorra anal\u00fc\u00fcs, mis sisaldab valdkonna probleemide ning olemasolevate v\u00f5imaluste anal\u00fc\u00fcsi, seatakse strateegilised eesm\u00e4rgid, mis v\u00e4ljendavad valdkonna arengukava elluviimise perioodil taotletavat m\u00f5ju ja mille saavutamine on m\u00f5\u00f5detav v\u00f5i hinnatav. Eraldi osa arengukavas moodustab rakenduskava ehk meetmed<\/strong>, mis on eri tegevuste kogumid strateegiliste eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Rakenduskavas tuuakse \u00e4ra ka meetmete rakendamiseks vajalik eelarve ehk maksumuse prognoos, mis sisaldab valdkonna arengukava hinnangulist kogumaksumust ja maksumuse jaotumist aastate v\u00f5i teiste perioodide vahel. Arengukava eesm\u00e4rkide saavutamiseks v\u00f5ib kasutada erinevaid poliitikavahendeid ehk -meetmeid<\/strong>. Viimaseid jagatakse kolme suuremasse gruppi: 1) k\u00e4su- ja kontrollimeetmed (regulatsioonid, standardid); 2) turup\u00f5hised meetmed (maksud, subsiidiumid\/toetused, heitmekaubandus); 3) muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, juhendid, teadlikkuse suurendamine, m\u00e4rgised, sertifitseerimine, ruumiline planeerimine, jt). Igal poliitikavahendil on m\u00f5ju nii sihtr\u00fchmadele (nt lastele, t\u00f6\u00f6ealistele, ettev\u00f5tjatele, pension\u00e4ridele, jne) kui ka omavaheline m\u00f5ju (nt v\u00f5ib k\u00fctuseaktsiisi t\u00f5stmine v\u00e4hendada k\u00fctuse tarbimist ja seel\u00e4bi v\u00e4hendada \u00f5huheitmeid, kuid samas v\u00f5ib see poliitikavahend t\u00f5sta kaupade hinda, mis omakorda m\u00f5jutab v\u00e4iksema sissetulekuga elanike sissetulekuid).<\/p>\n

Arengukavale on iseloomulik, et see koostatakse avalikult ja koost\u00f6\u00f6s huvir\u00fchmadega. Huvir\u00fchmade kaasamine tagab selle, et arengukava rakendatakse kokkulepitud viisil ja seet\u00f5ttu ka t\u00f5husamalt. Arengukava on reeglina kompromiss eri huvide vahel.<\/p>\n

Arengukava vastuv\u00f5tmise j\u00e4rgselt on oluline selle rakendamise perioodiline anal\u00fc\u00fcs ja selle alusel tegevuse (meetmete) korrigeerimine.<\/p>\n

Arengukavadele, mis tegelevad loodusvarade kasutamisega (nt metsanduse, transpordi, energiamajanduse, maaelu arengukava, jt), tehakse koostamise k\u00e4igus keskkonnam\u00f5jude hindamine. Sellist hindamist nimetatakse keskkonnam\u00f5ju strateegiliseks hindamiseks (KSH),<\/strong> kuiv\u00f5rd arengukava fookus on valdkonna pikaajalisel strateegilisel arendamisel. Nii nagu projektip\u00f5hise (nt tuulepargi v\u00f5i tee-ehituse) keskkonnam\u00f5ju hindamisega (KMH), anal\u00fc\u00fcsitakse KSH k\u00e4igus arengukava eesm\u00e4rkide saavutamise ja meetmete rakendamise tulemusena tekkivat m\u00f5ju looduskeskkonnale ja inimese heaolule ja tervisele.<\/p>\n

Lisaks KSH-le on valdkondlikku arengukava koostaval ministeeriumil kohustus viia l\u00e4bi m\u00f5ju hindamine<\/strong>, milles arvestatakse peale keskkonnam\u00f5ju ka sotsiaalset ja majandusm\u00f5ju, sh halduskoormuse m\u00f5ju ja m\u00f5ju riigieelarvele.<\/p>\n

Arengukava on \u00fcks oluline dokument paljude poliitikadokumentide hierarhias<\/strong>. Arengukava annab aluse j\u00e4rgmise taseme otsustele ja v\u00f5ib ise p\u00f5hineda m\u00f5nel rahvusvahelisel lepingul v\u00f5i Euroopa Liidu direktiivil. Allj\u00e4rgnev n\u00e4ide illustreerib, kuidas on omavahel seotud energiamajandust puudutavad poliitikadokumendid. \u00dcldisemalt m\u00e4\u00e4rab energiamajanduse suunad ja eesm\u00e4rgid \u00e4ra Euroopa Liidu energiamajanduse pikaajaline kava, mis omakorda tugineb Kliimamuutuse Raamkonventsioonile. M\u00f5lemad dokumendid seavad eesm\u00e4rgiks fossiilk\u00fctuste kasutamise v\u00e4hendamise ja taastuvenergiale \u00fclemineku. Nendest suunistest l\u00e4htuvad ELi liikmesriigid, sh ka Eesti, oma energiamajanduskavade koostamisel. Eestis kehtib energiamajanduse arengukava aastani 2020 ja vastu on v\u00f5etud ka kaugema tuleviku kava aastani 2030+. Selle kava alusel tehakse otsuseid riigi toetuste (nt taastuvenergiatoetuste, kortermajade energiat\u00f5hususe suurendamise toetuste, jt) andmise kohta. Kohalik omavalitsus teeb omakorda otsuse konkreetsete projektide planeeringute ja ehituslubade andmise kohta. K\u00f5rvuti tegevuslubadega toimub ka projektide ruumiline planeerimine. Planeeringutelgi on oma hierarhia<\/strong>: \u00fcleriigiline planeering \u2013 maakonnaplaneering \u2013 kohaliku omavalitsus\u00fcksuse \u00fcldplaneering \u2013 detailplaneering.<\/p>\n\n

\"3.jpg\"\u00a0 <\/p>\n

Allikad: Lee&Wood 1987; Therivel 2004; Fischer 2007<\/p>\n

Riiklike arengukavade anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et valdkondlike arengukavade sissejuhatuses m\u00e4rgitakse k\u00fcll seda, et k\u00f5nealuse arengukava v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel on arvestatud s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tetega, ning tehakse ka viide riiklikule strateegiale \u201eS\u00e4\u00e4stev Eesti 21\u201c<\/a>, kuid edasi pole enam selge, kuiv\u00f5rd on eesm\u00e4rkide p\u00fcstitamisel ja meetmete pakkumisel arvestatud s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tete ehk sellega, et<\/p>\n