{"id":104,"date":"2024-04-03T23:32:21","date_gmt":"2024-04-03T20:32:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/saastva-arengu-majanduslik-dimensioon\/"},"modified":"2024-04-03T23:39:08","modified_gmt":"2024-04-03T20:39:08","slug":"saastva-arengu-majanduslik-dimensioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/saastva-arengu-majanduslik-dimensioon\/","title":{"rendered":"S\u00e4\u00e4stva arengu majanduslik dimensioon"},"content":{"rendered":"

Koostajad Mervi Raudsaar, Liina Joller<\/p>\n

Ettev\u00f5tlikkus ja sotsiaalne ettev\u00f5tlus<\/span><\/strong><\/p>\n

Rohemajandusega seotud kontseptsioonid<\/span><\/strong><\/p>\n

Meetodeid ja ideid j\u00e4tkusuutlikkuse \u00f5petamiseks<\/span><\/strong><\/p>\n

\n

Ettev\u00f5tlikkus ja sotsiaalne ettev\u00f5tlus<\/span><\/p>\n

<\/em><\/span><\/p>\n

Ettev\u00f5tlust k\u00e4sitleme siin laiemalt, mitte ainult rahalise kasu saamise eesm\u00e4rgil tegutsevate ettev\u00f5tete n\u00e4itel. Kasu v\u00f5ib olla erinevate valdkondade korral erinev: nt loomemajanduses on kasu eneseteostus, sotsiaalses ettev\u00f5tluses aga \u00fchiskondliku probleemi lahendamine ja sotsiaalne m\u00f5ju. T\u00f5si, k\u00f5ikidel juhtudel peab organisatsioon toetuma j\u00e4tkusuutlikule \u00e4rimudelile.<\/p>\n<\/div>\n

Eestis on alates 2012. aastast m\u00f5\u00f5detud ettev\u00f5tlusaktiivsust Globaalse Ettev\u00f5tlus\u00admonitori (GEM) raames, mis v\u00f5imaldab meid v\u00f5rrelda ka teiste riikidega. GEM-uuringuga on \u00fchinenud \u00fcle 160 riigi. Eestis on GEMi l\u00e4bi viidud 2012. aastast ja valimisse kuulub \u00fcle 2000 elaniku.<\/p>\n

\"1.jpg\"\u00a0<\/p>\n

\n

Kogu ettev\u00f5tlusaktiivsus on Eestis 2013. aastal 17,9%. Oluline on m\u00e4rkida, et l\u00f5viosa sellest (13,1%) moodustab varase faasi ettev\u00f5tlus (TEA), mis h\u00f5lmab inimesi, kes teevad esimesi p\u00fc\u00fcdlusi ettev\u00f5tlusega reaalselt alustada (8,8%), ja kuni 3,5 aastat tegutsenud ettev\u00f5tjaid (4,5%). Ent probleemsem on v\u00e4ljakujunenud ettev\u00f5tjate olukord, kuna sellise ettev\u00f5tluse osat\u00e4htsus oli vaid 5%.<\/p>\n

Peamised probleemid Eesti ettev\u00f5tluses on:<\/p>\n

\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ettev\u00f5tjate v\u00e4hene ambitsioonikus;<\/p>\n

\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 ettev\u00f5tlusega tegeletakse rohkem vajadusp\u00f5hiselt, mitte aga v\u00f5imalusp\u00f5hiselt;<\/p>\n

\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 tehakse v\u00e4he koost\u00f6\u00f6d, eriti rahvusvahelisel tasemel;<\/p>\n

\u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 keskkond, mis ei soosi ettev\u00f5tlust (nt KOV, piirkonnad).<\/p>\n

<\/em><\/strong>Sotsiaalsel ettev\u00f5tlusel <\/em><\/strong>ei ole v\u00e4lja kujunenud kindlat definitsiooni. Erinevused sotsiaalse ettev\u00f5tluse k\u00e4sitlemisel on m\u00e4rgatavad ka riikide tasemel, kus nii seadusandluses kui ka tavapraktikas m\u00f5istetakse sotsiaalset ettev\u00f5tlust erinevalt. See on tingitud riikide sotsiaalpoliitika mudelite, majandusliku ja poliitilise ning kolmanda sektori traditsioonide erinevusest, millest omakorda johtuvad sotsiaalsete ettev\u00f5tete \u00fchiskondlikud eesm\u00e4rgid ja v\u00e4ljundid. Liberaalse sotsiaalpoliitika mudeli kasutajale Suurbritanniale t\u00e4hendab see nt \u00e4ri, mille peamine eesm\u00e4rk on sotsiaalne (mitte kasumi teenimine omanikele) ning kasum re-investeeritakse eesm\u00e4rkide saavutamiseks. Samuti on seal loodud eraldi ettev\u00f5tlusvorm Community Interest Companies<\/em> \u2013 CIC (\u00fchiskonna huvides tegutsev ettev\u00f5te). Samas sotsiaaldemokraatlikku sotsiaalpoliitika mudelit kasutavates maades on sotsiaalne ettev\u00f5tlus palju kitsamalt piiritletud, nt Soome sotsiaalne ettev\u00f5te t\u00e4hendab organisatsiooni (juriidilised vormid varieeruvad), kelle t\u00f6\u00f6tajatest v\u00e4hemalt kolmk\u00fcmmend protsenti on erivajadustega v\u00f5i pikaajalised t\u00f6\u00f6tud, ning lisaks eksisteerivatele juriidilistele vormidele on neil v\u00f5imalus registreerida end sotsiaalse ettev\u00f5ttena.<\/p>\n

Sotsiaalset ettev\u00f5tlust tuleb pigem kirjeldada ja olulisteks joonteks on: 1. positiivse sotsiaalse\/\u00fchiskondliku muutuse loomine, s\u00f5ltumata vormist ja protsessist, mille l\u00e4bi muudatus saavutatakse, 2. kasum re-investeeritakse (70%\/30%) ettev\u00f5ttesse v\u00f5i kogukonda; 3. sotsiaalsel ettev\u00f5ttel on toimiv \u00e4rimudel. Eestis ei ole sotsiaalsel ettev\u00f5tlusel oma juriidilist vormi, enim levinud vormideks on MT\u00dc, SA, aga ka O\u00dc.<\/p>\n

Sotsiaalse ettev\u00f5tluse alla kuuluvad GEM 2012 uuringu kontekstis kogukondlikud, kodaniku\u00fchiskonna ja \u00e4rilised ettev\u00f5tmised, mis on algatatud m\u00f5ne \u00fchiskondliku probleemi lahendamiseks v\u00f5i missiooni t\u00e4itmiseks.<\/p>\n<\/div>\n

Eesti GEM 2012 uuringu andmete anal\u00fc\u00fcsi p\u00f5hjal on selgunud, et v\u00e4hemalt 524 vastanut 2004st (26,2% koguvalimist), on seotud sotsiaalse ettev\u00f5tlusega. Ainult sotsiaalse ettev\u00f5tlusega tegeleb 360 vastanut ja 164 vastanut on tegevad nii tavaettev\u00f5tluses kui ka sotsiaalses ettev\u00f5tluses. Siinjuures tasub m\u00e4rkida, et 16,7% koguvalimist juba tegutseb sotsiaalse ettev\u00f5tlusega ning 17,5% soovib tulevikus sotsiaalsesse ettev\u00f5tlusesse panustada (milleks on mistahes sotsiaalne, vabatahtlik v\u00f5i kogukondlik teenus, tegevus v\u00f5i algatus).<\/p>\n

\"2.jpg\"\u00a0<\/p>\n

Eraldi tuleks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata vanemaealiste (283 vastanu, st koguvalimist 14%) kaasatusse sotsiaalsesse ettev\u00f5tlusesse \u2013 vanusegrupis 65+ on jaatavalt vastanute hulk 66 (60 tegutsevad vaid sotsiaalse ettev\u00f5tlusega ning kuus tegelevad nii tavaettev\u00f5tluse kui ka sotsiaalse ettev\u00f5tlusega). V\u00f5rdluseks v\u00f5ib tuua tavaettev\u00f5tluse, kus vanemaealisi ettev\u00f5tjaid on vaid 10 vastanut.<\/p>\n

Lugemist: \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 www.arengufond.ee<\/a><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 www.heategu.ee<\/a><\/p>\n

\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 www.csr.ee<\/a><\/p>\n

Peamised rohemajandusega seotud kontseptsioonid<\/em><\/span><\/h4>\n

T\u00f6\u00f6stus\u00f6koloogia (ingl k industrial ecology<\/em>)<\/strong><\/p>\n

T\u00f6\u00f6stus\u00f6koloogia on valdkond, mis k\u00e4sitleb aine- ja energiavooge tootes, tootmis\u00fcksuses, t\u00f6\u00f6stussektoris v\u00f5i rahvamajanduses, ning nende koosm\u00f5ju looduslike \u00f6kos\u00fcsteemide v\u00f5i teiste majandus\u00fcksustega. T\u00f6\u00f6stus\u00f6koloogia printsiipe arvestades peetakse toodete ja protsesside kavandamisel silmas nii konkurentsiv\u00f5imet kui ka m\u00f5ju keskkonnale.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stuss\u00fcmbioosi (ingl k industrial symbiosis<\/em>) eesm\u00e4rk on kinnise tootmists\u00fckli saavutamine, kus \u00fche ettev\u00f5tte v\u00f5i tootmis\u00fcksuse j\u00e4\u00e4tmed, heitsoojuse ja muud \u00fclej\u00e4\u00e4gid tasakaalustab \u00e4ra teine ettev\u00f5te. Paremal juhul on s\u00fcmbioosi haaratud ka l\u00e4hipiirkonnas elav kogukond.<\/strong><\/p>\n

N\u00e4ide Taanist: http:\/\/www.symbiosis.dk<\/a><\/strong><\/p>\n

\"3.jpg\"\u00a0<\/p>\n

Ringmajandus (ingl k circular economy<\/em>)<\/strong><\/p>\n

Ringmajandus on majandustegevuses osalevate ressursside voo korraldus selliselt, et nii bioloogilised kui ka mittebioloogilised ressursid on t\u00e4ies ulatuses taaskasutatud. Ringmajanduse olemus p\u00f5hineb olelusringi kontseptsioonil. T\u00e4ieliku ringmajanduse saavutamiseks on lisaks toote- ja teenuseuuendusele vajalik ka \u00e4rimudelite uuendamine ning s\u00fcsteemsed muutused \u00fchiskonnas.<\/p>\n

N\u00e4ited ja t\u00e4iendavat lugemist:
Ellen MacArthur Foundation (http:\/\/www.ellenmacarthurfoundation.org<\/a>)<\/p>\n

\"4.jpg\"\u00a0<\/p>\n

Looduskapitalism (ingl k natural capitalism<\/em>)<\/strong><\/p>\n

Looduskapitalism kritiseerib traditsioonilist neoklassikalist majandusk\u00e4sitlust ja kapitalismi seet\u00f5ttu, et see ei v\u00f5ta piisavalt arvesse looduskapitali ja inimkapitali, ning j\u00e4reldab, et seet\u00f5ttu tekib reostus ja sotsiaalne ebav\u00f5rdsus. Looduskapitalistliku l\u00e4henemise kohaselt s\u00f5ltub inimkond loodusressurssidest ja looduse poolt \u201epakutavatest teenustest\u201c.<\/p>\n

\u00a0Olemas eestikeelne p\u00f5hjalik raamat:<\/p>\n

Paul Hawken, Amory Lovins, Hunter Lovins. (2003).
Looduskapitalism: uue t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni algus. Kirjastus: T\u00e4nap\u00e4ev.<\/p>\n

\"5.jpg\"\u00a0<\/p>\n

H\u00e4llist h\u00e4llini (ingl k cradle to cradle<\/em>)<\/strong><\/p>\n

H\u00e4llist h\u00e4llini toote k\u00e4sitlus tuleneb toote olelusringi p\u00f5him\u00f5ttest, mis haarab toote disaini, toorme kaevandamist, tootmist, pakendamist, tarbijani viimist, kasutamist, kasutusest k\u00f5rvaldamist ning nimetatud etappide vahelist transporti. H\u00e4llist h\u00e4llini p\u00f5him\u00f5tte kohaselt on materjalide ringlus p\u00fcsiv, st k\u00f5ik materjalid taaskasutatakse. H\u00e4llist h\u00e4llini l\u00e4henemine tekkis vastandina lineaarsele h\u00e4llist hauani (cradle to grave, take-make-dispose<\/em>) l\u00e4henemisele.<\/p>\n

Michael Braungart, William McDonough. (2002) Cradle to Cradle: Remaking the Way We Make Things.<\/p>\n

\"6.jpg\"\u00a0<\/p>\n

Looduse matkimine (ingl k biomimicry<\/em>)<\/strong><\/p>\n

Biomimikri (bios <\/em>\u2013 elu ja mimesis <\/em>\u2013 j\u00e4ljendamine) uurib looduse parimaid disainiideid ning p\u00fc\u00fcab neid imiteerides lahendada inimeste probleeme. Nii uuritakse n\u00e4iteks taimelehtede ehitust, et leiutada parem p\u00e4ikesepatarei. Biomimikri p\u00f5hiidee seisneb selles, et loodus, olles paratamatult loominguline, on juba lahendanud mitu probleemi, millega me praegusel ajal silmitsi seisame. Loomad, taimed ja mikroobid on t\u00e4iuslikud insenerid, sest nad on leidnud enda jaoks \u00fcles lahendused, mis meie planeedil toimivad ning on samal ajal ka j\u00e4tkusuutlikud. (www.bioneer.ee)<\/p>\n

\"7.jpg\"\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \"8.jpg\"\u00a0<\/p>\n

Janine Benyus TED-ettekanded:<\/p>\n

https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=n77BfxnVlyc<\/strong><\/a><\/p>\n

https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=NlrodpEsRpU<\/strong><\/a><\/p>\n

Metoodika<\/strong><\/span><\/p>\n

\"9.jpg\"\u00a0 <\/strong><\/span>\u201cTell me and I forget, teach me and I may remember, involve me and I learn.\u201d<\/em><\/em>Benjamin Franklin<\/em>
<\/strong><\/span><\/p>\n\n

Kaasusep\u00f5hine \u00f5pe<\/span><\/h4>\n\n

<\/em><\/strong><\/span>Kaasusep\u00f5hine \u00f5pe v\u00f5i ka juhtumip\u00f5hine \u00f5pe (ingl k learning with case studies<\/em>) seob \u00f5piv\u00e4ljundite omandamiseks teoreetilised k\u00e4sitlused ja reaalsed elulised n\u00e4ited. Osaliselt haakub see ka probleemip\u00f5hise \u00f5ppe p\u00f5him\u00f5tetega. Kaasuste kasutamine on eriti asjakohane keeruliste s\u00fcsteemsete, transdistsiplinaarsete v\u00e4ljakutsete \u00fcle arutlemiseks, kus ei ole \u00f5ppijale ette \u00f6eldud, milliseid teoreetilisi k\u00e4sitlusi peab antud probleemi lahendamisel kasutama. Sellised on just inimese ja looduskeskkonna omavahelise suhte ning \u00fchiskonna j\u00e4tkusuutlikkuse tagamisega seotud v\u00e4ljakutsed. Kaasusep\u00f5hine l\u00e4henemine on eriti \u00f5igustatud juhul, kui k\u00e4sitletavat fenomeni ei saa lahutada \u00fcmbritsevast kontekstist (Scholz et al., 2006). Kaasuseid v\u00f5ib olla v\u00e4ga erinevaid, m\u00f5ned n\u00e4ited kaasuste liigitamisest:<\/p>\n\n