Koostaja Elbe Metsatalu<\/p>\n
Eesti Majandus\u00f5petajate selts<\/p>\n
Paide g\u00fcmnaasiumi geograafia ja majanduse \u00f5petaja<\/p>\n
S\u00e4\u00e4stev areng kui t\u00e4nase ja tulevaste p\u00f5lvkondade vajadusi ja huve arvestav j\u00e4tkusuutlik arengutee eeldab muutusi m\u00f5tteviisis, tarbimisharjumustes, tootmises ja \u00fchiskonna hoiakutes.<\/p>\n
G\u00fcmnaasiumi riikliku \u00f5ppekava majandus- ja ettev\u00f5tlus\u00f5ppe ainekavad sisaldavad keskkonnateadlikkusele ja j\u00e4tkusuutlikkusele suunatud m\u00f5tteviisi kujundamist.<\/p>\n
Majandus- ja ettev\u00f5tlus\u00f5petuse \u00f5ppimise eesm\u00e4rk on lisaks \u00fchiskonnas toimuvatest n\u00e4htustest ja protsessidest ning nende vastastikusest seosest arusaamisele omandada ka probleemide lahendamise ja uurimise oskusi, kujundada endas ettev\u00f5tlikku ja keskkonda v\u00e4\u00e4rtustavat ning s\u00e4\u00e4stvat eluhoiakut.<\/p>\n
Maailmas valitsev ressursinappus sunnib riike, ettev\u00f5tteid ja inimesi tegema v\u00e4ga erinevaid valikuid ja otsuseid. Majandus- ja ettev\u00f5tlus\u00f5petus aitavad paremini m\u00f5ista inimese ja keskkonna vastastikuseid seoseid ning langetada \u00f5iglasemaid otsuseid. \u00d5ppides n\u00e4gema keskkonna, inimese ja majanduselu vastastikuseid suhteid, m\u00f5istavad \u00f5pilased ka s\u00e4\u00e4stva eluviisi vajadust. (Riiklik \u00f5ppekava 2014)<\/p>\n
Majanduse keskne probleem on nappus. Lisaks ressursinappusele on j\u00e4rjest v\u00e4hem ka puhast ja kvaliteetset keskkonda meie \u00fcmber. Nappus sunnib valima. Teame, et toodete ja teenuste tootmine kahjustab keskkonda. Kas rohkem asju, tooteid ja teenuseid v\u00f5i puhas keskkond? Samas on iga valik kulutus ja teisest parimast valikuv\u00f5imalusest loobumine. Ka keskkonna s\u00e4\u00e4stmine on kulutus. Keskkonna puhastamine n\u00f5uab samuti nappide ressursside kasutamist. Kuidas \u00f5pilastele majanduse j\u00e4tkusuutlikkuse v\u00f5imalusi selgitada? J\u00e4rgnevalt m\u00f5ned metoodilised n\u00e4ited teemak\u00e4sitlusest ainetunnis.<\/p>\n
1. \u00a0 <\/strong>Nappus, valik ja omandi\u00f5igused<\/strong><\/strong><\/p>\n Majandustegevuses on k\u00fcllalt n\u00e4iteid, et looduskeskkonda h\u00e4vitatakse rohkem seal, kus ressurssidel puudub kindel omanik. Loodusressurssidele (n\u00e4iteks puhas \u00f5hk, vesi) pole sageli hinda m\u00e4\u00e4ratud ja inimesed ei oska nende nappust hinnata. Mis motiveeriks neid ressursse vastutustundlikult kasutama? Inimesed reageerivad stiimulitele! Parimaks ajendiks on omandi\u00f5iguse kehtestamine, mis innustab inimesi ja ettev\u00f5tteid ressursse hoolikalt kasutama, efektiivsemalt tootma ja innovatsiooni abil lisandv\u00e4\u00e4rtust looma.<\/p>\n Loodusressursside nappuse ja valikuga kaasnevatest alternatiivkuludest ning omandi\u00f5iguse puudumisega kaasnevatest probleemidest aruaamiseks sobib \u00f5pilastele praktiline tegevus \u2013 kalam\u00e4ng. Vabatahtlikud \u00f5pilased saavad sekundite jooksul kujuteldavast j\u00e4rvest (p\u00f5randal piiratud alalt) kala (n\u00e4iteks kirjaklambreid) p\u00fc\u00fcda, iga p\u00fc\u00fctud kala eest teenitakse tulu. M\u00e4ng l\u00f5peb, kui k\u00f5ik kalad on p\u00fc\u00fctud.<\/p>\n Enamasti p\u00fc\u00fcavad \u00f5pilased kalad j\u00e4rvest kiiresti v\u00e4lja, teenides tulu. Anal\u00fc\u00fcsides tegevust, tuuakse p\u00f5hjenduseks, et kalu oli v\u00e4he; oodates poleks nii palju teeninud; tuli kiirustada, sest teised oleks eest \u00e4ra korjanud jne.<\/p>\n Majanduses on eelduseks inimeste loomuomane ratsionaalsus ja omakasup\u00fc\u00fcdlikkus. \u00d5pilased ei suutnud saavutada efektiivset ja j\u00e4tkusuutlikku tulemust, sest j\u00e4rve ja kalade omandi\u00f5igus oli m\u00e4\u00e4ratlemata. \u00dchisvara traagika avaldub v\u00f5idujooksus omandamise p\u00e4rast ja viib ressursside \u00fclekasutamiseni.<\/p>\n Kui loodusvarale seada omandi\u00f5igus ja korrata analoogset v\u00f5istlust, selgub, et \u00f5pilased ei asu klambreid korjama, p\u00f5hjendusena tuuakse vajadus planeerida; vajadus kokku hoida; tulevikuootused jne. Seega muudavad eraomandiseadused majandusotsused t\u00f5husamaks ja keskkonda s\u00e4\u00e4stvamaks.<\/p>\n 2.\u00a0 \u00a0<\/strong> Majandus ja v\u00e4lism\u00f5jud<\/strong><\/p>\n V\u00e4lism\u00f5ju ehk k\u00f5rvalm\u00f5ju t\u00e4hendab kellegi tegevuse m\u00f5ju \u00fclekandumist kolmandatele, tegevusega mitteseotud isikutele.<\/p>\n a)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Negatiivne v\u00e4lism\u00f5ju<\/em> <\/strong>\u2013 kahju kannatavad need, kes pole otseselt seotud toote v\u00f5i teenuse tootmise ja tarbimisega.\u00a0<\/em>N\u00e4iteks: tehased saastavad \u00f5hku. <\/em>Tehase omanik kannab j\u00e4rgmisi kulusid: maa, energia, tooraine, t\u00f6\u00f6j\u00f5ud jne, aga EI maksa kasutatud puhta \u00f5hu eest! Seega ei maksa tootja t\u00e4ishinda. Saastunud \u00f5hku peavad hingama k\u00f5ik \u00fcmbruskonna elanikud. \u00d5hul pole omanikku, ettev\u00f5te ei hooli \u00f5hust ja p\u00f5hjustab saastet ja ebaefektiivsust. J\u00e4lle \u00fchisvara trag\u00f6\u00f6dia!<\/p>\n Olukorda saaks parandada VALITSUS, kes saaks kehtestada omandi\u00f5igused ja kohustused, limiidid, trahvid v\u00f5i maksud, t\u00f5sta hinda v\u00f5i v\u00e4hendada nende kaupade ja teenuste tootmist.<\/p>\n b)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Positiivne v\u00e4lism\u00f5ju<\/em> \u2013 kasu, mida naudivad inimesed, kes ei kanna kulusid ja pole otseselt seotud toote v\u00f5i teenuse tootmise ja tarbimisega. N\u00e4iteks: iluaed r\u00f5\u00f5mustab m\u00f6\u00f6dujate silma, m\u00f6\u00f6dujad ei maksa selle vaatamise eest. Kulutusi kannab aiaomanik.<\/p>\n Positiivseid v\u00e4lism\u00f5jusid saab toetada samuti valitsus, soodustades selliste kaupade ja teenuste tootmist ja \u00fchish\u00fcvede k\u00e4ttesaadavust.<\/p>\n Kahjuks on riigieelarvel selleks napid v\u00f5imalused ja keskkonnahoidu toetatakse teiste valdkondade toetuse (n\u00e4iteks hariduse, sotsiaaltoetuste jne) v\u00e4hendamise arvelt.<\/p>\n \u00dcks v\u00f5imalus on keskkonnasaastajate maksustamine. See on paljude arvates \u00f5iglane ja majanduslikult efektiivne, sest saastajad tahavad saastet v\u00e4hendada v\u00e4hima alternatiivkuluga. Keskkonna puhastamise majanduslikke kulutusi saab selgitada praktilise tegevusega \u2013 j\u00e4rve puhastamisega.<\/p>\n Reeglid: kaks \u00f5pilast korjavad kujuteldavast j\u00e4rvest prahti pr\u00fcgikotti, t\u00fckkhaaval ja kinnastes. Tegevusel on 3 perioodi (3 \u00d7 20 sek), iga perioodi eest makstakse kokku 100 \u20ac. Klass vaatleb tegevust ja anal\u00fc\u00fcsib tulemusi.<\/p>\n Kogutud pr\u00fcgi hulk v\u00e4henes iga j\u00e4rgmise ringiga, kuid tasu j\u00e4i samaks. Vastavalt majanduse kahaneva tootlikkuse seadusele v\u00e4henes lisanduva puhtuse piirtulu iga 20 sekundi j\u00e4rel, sest kogutud pr\u00fcgi hulk v\u00e4henes. Lisa\u00fchikutel on positiivne, aga v\u00e4henev v\u00e4\u00e4rtus.<\/p>\n J\u00e4tkates endiselt lisakulu e piirkulu (100 \u20ac) maksmist puhastust\u00f6\u00f6 eest, l\u00f5pevad peagi koristamiseks m\u00f5eldud rahad. Kas peaks j\u00e4tkama?<\/p>\n J\u00e4rve puhastamise j\u00e4tkamine n\u00f5uab valitsuse eelarve teistelt ridadelt raha \u00fcmbert\u00f5stmist. Mis on j\u00e4rve puhastamise j\u00e4tkamise <\/strong>alternatiivkulu? Loobumine teatud osas n\u00e4iteks hariduse, teede remondi v\u00f5i vaeste toetamisest. Edasine puhastamine toob v\u00e4ga v\u00e4he lisakasu, aga v\u00f5ib olla v\u00e4ga, v\u00e4ga kallis.<\/p>\n Majandusliku m\u00f5tteviisi puhul peaks tegevuse j\u00e4tkamise piirtulu olema piir-\/lisakulust suurem. Kui tegevuse piirtulu on piirkulust v\u00e4iksem, pole m\u00f5tet j\u00e4tkata.<\/p>\n Kuidas siis v\u00e4hendada kulutusi ja samas tagada puhas keskkond? S\u00e4\u00e4stvaks majandusarenguks on oluline saavutada muutus ettev\u00f5tjate hoiakutes \u2013 keskkonnateadlik planeerimine ja s\u00e4\u00e4stev ressursside kasutus on sageli odavam kui keskkonnakahjude eest tasumine ja tagaj\u00e4rgede likvideerimine. See on ettev\u00f5tjale majanduslikuks stiimuliks, kui ennetustegevuste piirtulu on suurem tagaj\u00e4rgede likvideerimise piirkulust.<\/p>\n Ettev\u00f5tjate keskkonnateadlikku hoiakut n\u00e4itab vastutustundliku ja sotsiaalse ettev\u00f5tlusega tegelevate ettev\u00f5tete kasv. Ettev\u00f5tjad arvestavad oma igap\u00e4evases, kasumile orienteeritud \u00e4ritegevuses j\u00e4rjest enam sotsiaalseid ja keskkonnalaseid eesm\u00e4rke vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta. Sotsiaalse ettev\u00f5tluse <\/strong>eesm\u00e4rk on lahendada ettev\u00f5tlustegevuse tulu abil konkreetne \u00fchiskondlik probleem.<\/p>\n 3.\u00a0\u00a0 <\/strong>Isiklik j\u00e4tkusuutlikkus<\/strong><\/p>\n Nii ettev\u00f5tjate kui ka k\u00f5igi teiste \u00fchiskonnaliikmete keskkonnateadliku hoiaku saavutamine algab isikliku elustiili kujundamisest, teadlikult s\u00e4\u00e4stvast k\u00e4itumisest, enda tervise eest hoolitsemisest, s\u00e4\u00e4stlikust rahakasutusest, ratsionaalsest ja teadlikust tarbimisest.<\/p>\n Kool ja \u00f5ppeaineid l\u00f5imivate keskkonnateemade k\u00e4sitlus koolis, tarbijaharidus, ressursside s\u00e4\u00e4stmist ja taaskasutust ergutavad tegevused ja projektid aitavad lastes ja noortes kujundada keskkonnateadlikkust.<\/p>\n \u00d5pilaste projektid ja osalemine \u00f5pilasfirmades kujundavad nii majanduslikku kui ka keskkonnateadlikku m\u00f5ttelaadi. \u00d5pilaste ideed on s\u00e4\u00e4stlikud, sageli materjalide korduvkasutusest ja sotsiaalsest vajadusest l\u00e4htuvad. Koolide energias\u00e4\u00e4stu, pr\u00fcgi sorteerimise, vanapaberi kogumise, kodukoha veekogu v\u00f5i looduskoosluse uurimist\u00f6\u00f6d jm projektid on praktilised ja v\u00e4ga t\u00f5husa m\u00f5juga ka \u00f5pilaste vanematele, keda tegevustesse kaasatakse. Koost\u00f6\u00f6 ja kohalike ettev\u00f5tete k\u00fclastused loovad lisaks karj\u00e4\u00e4ri- ja majandusteemadele v\u00f5imalusi arendada ka keskkonnateadlikkust, m\u00e4rgata tootmise m\u00f5ju keskkonnale ja selle v\u00e4hendamise v\u00f5imalusi ettev\u00f5tetes.<\/p>\n J\u00e4tkusuutlik turumajandus suudab tagada majanduskasvu ja toodangu kvaliteedi nappide ressursside kokkuhoidliku ja uuendusliku kasutuse, uute tehnoloogiate ja materjalide taaskasutuse abil. Seega, kui varem oli looduskeskkond majandusliku arengu vahend, siis n\u00fc\u00fcd on j\u00e4tkusuutliku arengu saavutamise vahendiks majandus ise. Elukvaliteedi tagab v\u00e4hendatud keskkonnam\u00f5juga majanduskasv, eraomand ja ressursside s\u00e4\u00e4stlik kasutus, toetav seadusandlus ja avalikkuse teadlikkus, mille saavutamine ja j\u00e4tkumine s\u00f5ltub tulevikup\u00f5lvkonna hoiakutest.<\/p>\n Kasutatud matrjalid<\/strong><\/p>\n