Koostaja Valdur Mikita<\/p>\n
Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/p>\n Kultuur kui niisugune peab \u00e4ra lahendama \u00fche arengu p\u00f5hiparadoksi: kuidas lakkamatult muutuda, j\u00e4\u00e4des samal ajal iseendaks. Laias laastus v\u00f5ib teha j\u00e4relduse, et kultuurid, mis on leidnud selle p\u00f5hiparadoksi lahendamiseks kestliku viisi pika aja v\u00e4ltel, on j\u00e4tkusuutlikud kultuurid.<\/p>\n Eesti kultuuri v\u00f5ib kahtlemata pidada j\u00e4tkusuutlikuks, sest see on oma arengu p\u00f5hiparadoksi lahendanud \u00fcsna intrigeerival viisil. Eestlaste enesekuvandi v\u00f5ib kokku v\u00f5tta s\u00f5nadega \u201eModernne rahvas, kel on arhailised juured\u201c. Eesti puhul torkab silma m\u00e4rgatav kultuurigeograafiline dihhotoomia, mis on kujunenud v\u00e4ga pika aja v\u00e4ltel ja hakkas v\u00e4lja kujunema juba pronksiaja l\u00f5pul.<\/p>\n \u00dcldiselt on teada, et mistahes kultuuriuuendus liigub h\u00f5lpsamini m\u00f6\u00f6da lagedaid alasid, milleks Eesti kontekstis on meri ja p\u00f5ld. Maaviljelus, karjakasvatus ja iidsed merelised kaubateed on sidunud L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hja-Eestit Euroopaga juba muinasajast saadik, sellal kui metsarohkem ja maastikuliselt mosaiiksema profiiliga L\u00f5una-Eesti on tugevamini s\u00e4ilitanud m\u00e4rksa arhailisemaid kultuuristereot\u00fc\u00fcpe.<\/p>\n Eesti kultuuri j\u00e4tkusuutlikkusest k\u00f5neldes tuleb m\u00e4rkida seda, et eesti loodus, keel ja kultuur on enam-v\u00e4hem \u00fchevanused. Kui l\u00e4htuda p\u00f5lisrahva poeetilises v\u00f5tmes antud m\u00e4\u00e4ratlusest \u201eRahvas, kes on elanud oma maal m\u00e4letamata aegadest peale\u201c, siis v\u00f5ib eestlasi liigitada kahtlemata p\u00f5lisrahvaste hulka. Eesti kultuuri iseloomustavale paiksusele vaatamata on eesti keeles ja kultuuris siiski v\u00e4ga palju laenulist elementi. Eesti keelde on tulnud s\u00f5nu umbes 135 keelest, 85% eesti s\u00f5nat\u00fcvedest on laenulist p\u00e4ritolu. Kultuurilaene on \u00fcsna v\u00f5imatu \u00fcles lugeda, kuid v\u00f5ib p\u00e4ris kindlalt v\u00e4ita, et neid on nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt oluliselt rohkem kui keelelaene. Lisaks m\u00e4rgistab ka iga keelelaen teatud m\u00f5ttes kultuurilaenu, luues silla kahe erineva keele- ja kultuuriruumi vahele.<\/p>\n Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et eesti kultuuri j\u00e4tkusuutlikkuse pandiks on oskus hoida m\u00f5istlikku tasakaalu oma ja v\u00f5\u00f5ra vahel, v\u00f5imalikult palju edendada ja elus hoida niisuguseid kultuuristereot\u00fc\u00fcpe, mis pakuksid rohkesti loovaid ja m\u00f5lemasuunalisi t\u00f5lkev\u00f5imalusi eesti ja teiste kultuuride vahel.<\/p>\n Lugemisvara<\/strong><\/p>\n Bird, Hilary, \u00d6pik, Lembit, Mustmaa, Ulvi. Sellised nad on \u2026 eestlased. 2010. Eesti Ajalehed AS.<\/p>\n Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. 1990. Tallinn, Olion.<\/p>\n Mikita, Valdur. Lingvistiline mets. 2013. Grenader.<\/p>\n Mikita, Valdur. Hurda tagasitulek ehk kuidas sokutada \u0161amaanile nutitelefon. 31. dets 2013. Postimees<\/p>\n Mikita, Valdur. Loovad kultuurid v\u00f5i loovad inimesed? Acta Semiotica Estica, 1, 82-97.<\/p>\n Raud, Rein. Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse. 2013. Tallinn, TL\u00dc Kirjastus.<\/p>\n Tulviste, Peeter. M\u00f5tlemise muutumisest ajaloos. 1984. Tallinn, Valgus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Koostaja Valdur Mikita Kokkuv\u00f5te Kultuur kui niisugune peab \u00e4ra lahendama \u00fche arengu p\u00f5hiparadoksi: kuidas lakkamatult muutuda, j\u00e4\u00e4des samal ajal iseendaks. Laias laastus v\u00f5ib teha j\u00e4relduse, et kultuurid, mis on leidnud selle p\u00f5hiparadoksi lahendamiseks kestliku viisi pika aja v\u00e4ltel, on j\u00e4tkusuutlikud …<\/p>\n","protected":false},"author":42,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-101","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/101","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/users\/42"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/101\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1011,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/101\/revisions\/1011"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}