Koostaja K\u00fclli Keerus<\/p>\n
\u00dcks v\u00f5imalus eetikat piiritleda on r\u00e4\u00e4kida sellest kui s\u00fcstemaatilisest uurimusest inimese vabaduse moraalsete piiride kohta. See t\u00e4hendab m\u00f5elda k\u00fcsimuse \u00fcle, millega p\u00f5hjendada, et inimene ei tohi toimida nii, nagu tal parajasti p\u00e4he tuleb? Kuidas p\u00f5hjendada seda v\u00f5imalikult selgelt ja \u00fcheselt, et need p\u00f5hjendused ei oleks juhuslikku laadi, vaid moodustaks vastuoluvaba terviku ja sobituks meie maailmapilti.<\/p>\n
Kuidas sellele k\u00fcsimusele l\u00e4heneda? N\u00e4iteks v\u00f5ib hakata m\u00f5tlema, kas on kedagi v\u00f5i midagi peale meie endi, kelle p\u00e4rast me oma vabadust piirama peame? Kui jah, siis kes v\u00f5i mis see olla v\u00f5iks? Milliste kriteeriumite alusel otsustame, et just nende p\u00e4rast? Kas me n\u00e4iteks peame arvestama teiste inimestega? Kas sellep\u00e4rast, et tunneme neis \u00e4ra endasarnased olendid, kellele l\u00e4heb korda see, mis nendega juhtub? Kui meil endal on soove meiega juhtuva kohta, siis ootame ju \u00fchtlasi, et teised nende soovidega arvestaksid. Loogika n\u00f5uab, et siis peaksime ka ise arvestama teiste isikute soovidega selle kohta, mis nendega juhtub.<\/p>\n
Kuid v\u00f5ib-olla ei ole \u00fcldse vaja eeldada, et neil teistel \u2013 nimetame neid moraalse staatuse kandjaiks \u2013, kelle p\u00e4rast oleme valmis enda toimimist piirama, oleks mingeid soove. V\u00e4hemalt mitte selles m\u00f5ttes, et nad on soovitavast teadlikud ja kujutavad ette, mida soovi t\u00e4itumine t\u00e4hendab. V\u00f5ib-olla piisab sellest, et nad on elus. K\u00f5igile elusorganismidele on omane, et nad p\u00fc\u00fcdlevad elluj\u00e4\u00e4mise poole. Kas ei ilmne sellises p\u00fc\u00fcdluses soovi v\u00f5i huvi analoog? Kui oskame \u00f6elda, mis on bioloogilisele organismile tema kasvamise ja \u00f5itsengu seisukohast hea, kas ei n\u00f5ua moraal meilt siis selle hea soodustamist ja edendamist?<\/p>\n
V\u00f5i on m\u00f5ne asja v\u00e4\u00e4rtus \u2013 miski, mille t\u00f5ttu peame teda moraalselt hoolimisv\u00e4\u00e4rseks \u2013 hoopis seletamatu, midagi, mille me lihtsalt \u00e4ra tunneme? Midagi, mille teistele vahendamisel on rohkem abi luulest v\u00f5i kunstist kui ratsionaalsest loogilisest argumentatsioonist? Kas n\u00e4iteks kaljur\u00fcngal v\u00f5ib olla v\u00e4\u00e4rtus, ehkki see ise midagi ei soovi, ei tunne, ei oota?<\/p>\n
http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Goblin_Valley_State_Park#\/media\/File:Goblin_Valley_2007.jpg<\/a>; http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Goblin_Valley_State_Park#\/media\/File:Goblin_Valley_State_Park_(3).JPG)<\/a><\/p>\n 2013. aasta s\u00fcgisel l\u00f5hkusid skaudijuhid Goblini orus iidse kaljumoodustise, t\u00f5ugates kivir\u00fcnga tema kitsalt jalamilt alla. Nad p\u00f5hjendasid oma tegu sellega, et kui kivi oleks juhuslikult ise alla kukkunud, v\u00f5inuks keegi selle alla j\u00e4\u00e4des viga v\u00f5i koguni surma saada. Kas oht inimese elule ja tervisele kaalub \u00fcles sellise kaljumoodustise oletatava v\u00e4\u00e4rtuse? Kui suur peab oht olema, et seda tegu \u00f5igustada? Kas olukord on erinev, kui sellest kaljust m\u00f6\u00f6dub iga p\u00e4ev sadu inimesi? Kui k\u00e4ttesaamatud peavad olema alternatiivid? Kas peaks olema v\u00f5imatu minna matkama kusagile mujale? V\u00f5i ei ole selle teo puhul \u00f5igustust vajagi, sest kivi ise ei tunne ega hooli sellest, mis temaga toimub? Kas peaksime loodusobjekti s\u00e4ilitama seet\u00f5ttu, et leidub teisi inimesi, kes hoolivad sellest just niisugusel kujul? Ent kui neil teistel ei ole mingit muud p\u00f5hjendust peale selle, et neile lihtsalt meeldib see kivi sellisena, kas ei ole siis tegemist ebaratsionaalse argumendiga? Kujutagem, et kaljumoodustiste all leitakse paiknevat hinnaline maavara. Selle kaevandamine aga h\u00e4vitaks \u00fcmbruse praegusel kujul. \u201eEmotsioonid tuleb siin k\u00f5rvale j\u00e4tta!\u201c kostab taolistel puhkudel sageli relvitukstegevalt. Kes siis tahaks olla ebaratsionaalne? Niisiis tuleks ka siin leida p\u00f5hjendus, mis teisi veenaks ega toetuks pelgale meeldimisele.<\/p>\n Videolink<\/strong>: http:\/\/www.huffingtonpost.com\/2013\/10\/18\/goblin-valley-boy-scout-leaders-destroy-rock_n_4122488.html<\/a><\/p>\n Video allikaviide<\/strong>: Grenoble, Ryan (20 October 2013).\u00a0\u201cBoy Scout leaders topple ancient rock formation in Utah\u2019s Goblin Valley State Park (VIDEO)\u201d<\/a>.\u00a0The Huffington Post<\/em>\u00a0(TheHuffingtonPost.com, Inc.<\/a>). (veebist: 6.04.2015)<\/p>\n Selle j\u00e4rgi, kuidas vastatakse moraalse staatuse k\u00fcsimusele, v\u00f5ib eristada keskseid keskkonnaeetika teooriaid. Teisis\u00f5nu, kuidas nad vastavad k\u00fcsimusele, millised asjad ja olendid peale inimese peaks meile korda minema ja miks.<\/p>\n Koolituse k\u00e4igus vaatlesime l\u00e4hemalt kolme sellist teooriat, kasutades nende autorite tekstikatkeid. Allikateks olid:<\/p>\n Kohapeal l\u00e4bilugemiseks ja anal\u00fc\u00fcsimiseks olid neist omakorda v\u00e4lja valitud vastavat l\u00e4henemist enim iseloomustavad l\u00f5igud. Abiks v\u00f5isid olla j\u00e4rgmised k\u00fcsimused, kuigi igas tekstikatkes ei pruukinud k\u00f5igile k\u00fcsimustele vastust olla.<\/p>\n 1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kellega v\u00f5i millega tuleb autorite j\u00e4rgi arvestada?<\/p>\n 2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Millise kriteeriumi alusel nad selle m\u00e4\u00e4ravad?<\/p>\n 3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Mismoodi nad oma seisukohta p\u00f5hjendavad?<\/p>\n 4)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kuidas lahendatakse tekkida v\u00f5ivaid konfliktolukordi?<\/p>\n 5)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Keda v\u00f5i mida autor kritiseerib?<\/p>\n Koolitusel osalejad jagunesid 3-liikmelistesse r\u00fchmadesse. R\u00fchma \u00fchiseks \u00fclesandeks oli l\u00e4henemisi v\u00f5rrelda, pannes kirja nende sarnased ja erinevad jooned. R\u00fchma iga liige sai \u00fche autori tekstil\u00f5igud ja tutvustas seda l\u00e4bilugemise j\u00e4rel kokkuv\u00f5tvalt teistele. Teised r\u00fchmaliikmed tegid samal ajal m\u00e4rkmeid, k\u00f5rvutades kuuldut enda loetud tekstiga. L\u00f5puks pani r\u00fchm kokku kolme autori erinevusi ja sarnasusi v\u00e4lja toova sele.<\/p>\n Peter Singer<\/strong> (s 1949) leiab, et moraal n\u00f5uab meilt teiste indiviidide huvidega arvestamist. Huve saab tema j\u00e4rgi olla vaid neil indiviididel, kes on v\u00f5imelised tajuma kannatusi ja naudinguid. Indiviidid on huvitatud valu v\u00e4ltimisest ja naudingu saamisest. Kuna loomad on tundlikud, tuleb arvestada ka nende huvidega. Kui tegemist on imetajatega, kehtib Singeri j\u00e4rgi teiste huvidega arvestamise n\u00f5ue\u00a0 liigist s\u00f5ltumata. Ei kividel ega taimedel saa tema arvates huve olla \u2013 nad ei ole tundlikud, seega pole midagi, mida moraalsel kaalutlemisel arvesse v\u00f5tta.<\/p>\n Albert Schweitzer<\/strong> (1875\u20131965) pidas eetika loomulikuks n\u00f5udeks heatahtlikku suhtumist k\u00f5igisse elusolenditesse. K\u00f5igele elavale on omane elutahe: \u201eMina olen elu, mis tahab elada, keset elu, mis tahab elada.\u201c Ta t\u00f5i n\u00e4ite, et elu vastu paneb kuriteo toime ka see, kes l\u00f6\u00f6b tee\u00e4\u00e4rsel lillel lihtsalt ajaviiteks \u00f5ie otsast. T\u00f5si, paratamatuse sunnil v\u00f5ib elu ees aukartust tundev inimene siiski \u00fche indiviidi elu teise eest ohverdada, kuid peab siis olema teadlik, et see otsus on meelevaldne. Schweitzeri moraalip\u00f5him\u00f5tet on seet\u00f5ttu peetud pigem hoiakuks kui k\u00e4itumisjuhiseks. See t\u00e4hendab, et peamiseks hinnanguobjektiks ei ole mitte \u00fcksik tegu, nt et tapmine on vale ja seet\u00f5ttu keelatud, vaid inimene \u2013 kuidas ta elu h\u00e4vitamisse suhtub.<\/p>\n Aldo Leopold<\/strong> (1887\u20131948) s\u00f5nastas eetika p\u00f5hiteesi j\u00e4rgmiselt: \u201eAsi on \u00f5ige, kui see hoiab biootilise kogukonna terviklikkust, stabiilsust ja ilu. See on v\u00e4\u00e4r, kui tal on vastupidine toime.\u201c Tema l\u00e4henemist keskkonnaeetikale nimetatakse holismiks \u2013 v\u00e4\u00e4rtus on terviklikel \u00f6kos\u00fcsteemidel, mitte selle \u00fcksikutel osadel. Selle kaudu on v\u00e4\u00e4rtustatud ka \u00f6kos\u00fcsteemi elutud osad, nagu maa. Probleemiks on, et holism n\u00e4ib lubavat indiviidi, k.a inimese ohverdamist terviku nimel. Holistliku l\u00e4henemise arendajad on p\u00fc\u00fcdnud sellele s\u00fc\u00fcdistusele vastata, n\u00e4iteks v\u00e4ites, et holism \u00fcksnes t\u00e4iendab senist individualistlikku eetikat, mitte ei ole m\u00f5eldud selle t\u00e4ielikuks asendamiseks.<\/p>\n Tutvustatud l\u00e4henemisi v\u00f5ib v\u00f5tta kui n\u00e4iteid p\u00f5hjalikult v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud eetilisest argumentatsioonist. Iga\u00fcht neist on v\u00f5imalik kritiseerida, kuid pole v\u00f5imalik v\u00e4ita, et arutlejad on v\u00e4ljendanud \u00fcksnes oma tundeid. \u00d5hkuj\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimustele v\u00f5ib iga\u00fcks proovida ise vastata. Arutlust v\u00f5ib alustada ka nullist. M\u00f5elgem, kuidas me oma \u00fcmbrust kohtleme? Millised v\u00e4\u00e4rtused meie tegevustes kajastuvad? Millistest normidest oleme oma k\u00e4itumises l\u00e4htunud v\u00f5ib-olla ise seda teadvustamatagi? Kuidas on meil n\u00e4iteks kombeks kohelda erinevaid elusolendeid? N\u00e4iteks koera v\u00f5i s\u00e4\u00e4ske? Kas need v\u00e4\u00e4rtused ja normid on sarnaste juhtude jaoks samad v\u00f5i erinevad? Kui erinevad, siis kas erinevus on millegagi p\u00f5hjendatud? Millega? Kui ei ole p\u00f5hjendatud, kas ei peaks siis m\u00f5nda v\u00e4\u00e4rtust v\u00f5i normi \u00fcmber hindama? Nii v\u00f5ib iga\u00fchest \u00a0saada moraalifilosoof, kes p\u00fc\u00fcab seletada ja p\u00f5hjendada, miks ta midagi teeb v\u00f5i kuidagi tunneb v\u00f5i m\u00f5tleb, \u00fchtlasi liikudes selle p\u00f5hjendamise suunas, kuidas tegema v\u00f5i olema peaks<\/em> \u2013 kuidas on \u00f5ige<\/em> v\u00f5i hea<\/em>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Koostaja K\u00fclli Keerus \u00dcks v\u00f5imalus eetikat piiritleda on r\u00e4\u00e4kida sellest kui s\u00fcstemaatilisest uurimusest inimese vabaduse moraalsete piiride kohta. See t\u00e4hendab m\u00f5elda k\u00fcsimuse \u00fcle, millega p\u00f5hjendada, et inimene ei tohi toimida nii, nagu tal parajasti p\u00e4he tuleb? Kuidas p\u00f5hjendada seda v\u00f5imalikult …<\/p>\n","protected":false},"author":42,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-100","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/users\/42"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1012,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100\/revisions\/1012"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
![http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Goblin_Valley_State_Park#\/media\/File:Goblin_Valley_2007.jpg<\/a>;](\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Goblin_Valley_State_Park#\/media\/File:Goblin_Valley_2007.jpg\"){kind=link}
![http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Goblin_Valley_State_Park#\/media\/File:Goblin_Valley_State_Park_(3).JPG)<\/a><\/p>\n2013. aasta s\u00fcgisel l\u00f5hkusid skaudijuhid Goblini orus iidse kaljumoodustise, t\u00f5ugates kivir\u00fcnga tema kitsalt jalamilt alla. Nad p\u00f5hjendasid oma tegu sellega, et kui kivi oleks juhuslikult ise alla kukkunud, v\u00f5inuks keegi selle alla j\u00e4\u00e4des viga v\u00f5i koguni surma saada. Kas oht inimese elule ja tervisele kaalub \u00fcles sellise kaljumoodustise oletatava v\u00e4\u00e4rtuse? Kui suur peab oht olema, et seda tegu \u00f5igustada? Kas olukord on erinev, kui sellest kaljust m\u00f6\u00f6dub iga p\u00e4ev sadu inimesi? Kui k\u00e4ttesaamatud peavad olema alternatiivid? Kas peaks olema v\u00f5imatu minna matkama kusagile mujale? V\u00f5i ei ole selle teo puhul \u00f5igustust vajagi, sest kivi ise ei tunne ega hooli sellest, mis temaga toimub? Kas peaksime loodusobjekti s\u00e4ilitama seet\u00f5ttu, et leidub teisi inimesi, kes hoolivad sellest just niisugusel kujul? Ent kui neil teistel ei ole mingit muud p\u00f5hjendust peale selle, et neile lihtsalt meeldib see kivi sellisena, kas ei ole siis tegemist ebaratsionaalse argumendiga? Kujutagem, et kaljumoodustiste all leitakse paiknevat hinnaline maavara. Selle kaevandamine aga h\u00e4vitaks \u00fcmbruse praegusel kujul. \u201eEmotsioonid tuleb siin k\u00f5rvale j\u00e4tta!\u201c kostab taolistel puhkudel sageli relvitukstegevalt. Kes siis tahaks olla ebaratsionaalne? Niisiis tuleks ka siin leida p\u00f5hjendus, mis teisi veenaks ega toetuks pelgale meeldimisele.<\/p>\nVideolink<\/strong>: http:\/\/www.huffingtonpost.com\/2013\/10\/18\/goblin-valley-boy-scout-leaders-destroy-rock_n_4122488.html<\/a><\/p>\nVideo allikaviide<\/strong>: Grenoble, Ryan (20 October 2013).\u00a0\u201cBoy Scout leaders topple ancient rock formation in Utah\u2019s Goblin Valley State Park (VIDEO)\u201d<\/a>.\u00a0The Huffington Post<\/em>\u00a0(TheHuffingtonPost.com, Inc.<\/a>). (veebist: 6.04.2015)<\/p>\nSelle j\u00e4rgi, kuidas vastatakse moraalse staatuse k\u00fcsimusele, v\u00f5ib eristada keskseid keskkonnaeetika teooriaid. Teisis\u00f5nu, kuidas nad vastavad k\u00fcsimusele, millised asjad ja olendid peale inimese peaks meile korda minema ja miks.<\/p>\nKoolituse k\u00e4igus vaatlesime l\u00e4hemalt kolme sellist teooriat, kasutades nende autorite tekstikatkeid. Allikateks olid:<\/p>\n\nPeter Singer \u201eK\u00f5ik loomad on v\u00f5rdsed\u2026\u201c. Keskkonnaeetika v\u00f5tmetekste<\/em>. Koostajad: Vaher, A., Keerus, K., Keskpaik, R. V\u00e4ljaandja: Tartu \u00fclikooli eetikakeskus\/Jakob von Uexk\u00fclli keskus. Tartu 2008 (http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:77618<\/a>)<\/li>\nAldo Leopold \u201eMaa eetika\u201c. Keskkonnaeetika v\u00f5tmetekste<\/em>. Koostajad: Vaher, A., Keerus, K., Keskpaik, R. V\u00e4ljaandja: Tartu \u00fclikooli eetikakeskus\/Jakob von Uexk\u00fclli keskus. Tartu 2008 (http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:77618<\/a>)<\/li>\nAlbert Schweitzer \u201eInimene ja loom\u201c. Aukartus elu ees. Loomingu Raamatukogu<\/em> 1972 (46).<\/li>\n<\/ul>\nKohapeal l\u00e4bilugemiseks ja anal\u00fc\u00fcsimiseks olid neist omakorda v\u00e4lja valitud vastavat l\u00e4henemist enim iseloomustavad l\u00f5igud. Abiks v\u00f5isid olla j\u00e4rgmised k\u00fcsimused, kuigi igas tekstikatkes ei pruukinud k\u00f5igile k\u00fcsimustele vastust olla.<\/p>\n1)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kellega v\u00f5i millega tuleb autorite j\u00e4rgi arvestada?<\/p>\n2)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Millise kriteeriumi alusel nad selle m\u00e4\u00e4ravad?<\/p>\n3)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Mismoodi nad oma seisukohta p\u00f5hjendavad?<\/p>\n4)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Kuidas lahendatakse tekkida v\u00f5ivaid konfliktolukordi?<\/p>\n5)\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 Keda v\u00f5i mida autor kritiseerib?<\/p>\nKoolitusel osalejad jagunesid 3-liikmelistesse r\u00fchmadesse. R\u00fchma \u00fchiseks \u00fclesandeks oli l\u00e4henemisi v\u00f5rrelda, pannes kirja nende sarnased ja erinevad jooned. R\u00fchma iga liige sai \u00fche autori tekstil\u00f5igud ja tutvustas seda l\u00e4bilugemise j\u00e4rel kokkuv\u00f5tvalt teistele. Teised r\u00fchmaliikmed tegid samal ajal m\u00e4rkmeid, k\u00f5rvutades kuuldut enda loetud tekstiga. L\u00f5puks pani r\u00fchm kokku kolme autori erinevusi ja sarnasusi v\u00e4lja toova sele.<\/p>\nPeter Singer<\/strong> (s 1949) leiab, et moraal n\u00f5uab meilt teiste indiviidide huvidega arvestamist. Huve saab tema j\u00e4rgi olla vaid neil indiviididel, kes on v\u00f5imelised tajuma kannatusi ja naudinguid. Indiviidid on huvitatud valu v\u00e4ltimisest ja naudingu saamisest. Kuna loomad on tundlikud, tuleb arvestada ka nende huvidega. Kui tegemist on imetajatega, kehtib Singeri j\u00e4rgi teiste huvidega arvestamise n\u00f5ue\u00a0 liigist s\u00f5ltumata. Ei kividel ega taimedel saa tema arvates huve olla \u2013 nad ei ole tundlikud, seega pole midagi, mida moraalsel kaalutlemisel arvesse v\u00f5tta.<\/p>\nAlbert Schweitzer<\/strong> (1875\u20131965) pidas eetika loomulikuks n\u00f5udeks heatahtlikku suhtumist k\u00f5igisse elusolenditesse. K\u00f5igele elavale on omane elutahe: \u201eMina olen elu, mis tahab elada, keset elu, mis tahab elada.\u201c Ta t\u00f5i n\u00e4ite, et elu vastu paneb kuriteo toime ka see, kes l\u00f6\u00f6b tee\u00e4\u00e4rsel lillel lihtsalt ajaviiteks \u00f5ie otsast. T\u00f5si, paratamatuse sunnil v\u00f5ib elu ees aukartust tundev inimene siiski \u00fche indiviidi elu teise eest ohverdada, kuid peab siis olema teadlik, et see otsus on meelevaldne. Schweitzeri moraalip\u00f5him\u00f5tet on seet\u00f5ttu peetud pigem hoiakuks kui k\u00e4itumisjuhiseks. See t\u00e4hendab, et peamiseks hinnanguobjektiks ei ole mitte \u00fcksik tegu, nt et tapmine on vale ja seet\u00f5ttu keelatud, vaid inimene \u2013 kuidas ta elu h\u00e4vitamisse suhtub.<\/p>\nAldo Leopold<\/strong> (1887\u20131948) s\u00f5nastas eetika p\u00f5hiteesi j\u00e4rgmiselt: \u201eAsi on \u00f5ige, kui see hoiab biootilise kogukonna terviklikkust, stabiilsust ja ilu. See on v\u00e4\u00e4r, kui tal on vastupidine toime.\u201c Tema l\u00e4henemist keskkonnaeetikale nimetatakse holismiks \u2013 v\u00e4\u00e4rtus on terviklikel \u00f6kos\u00fcsteemidel, mitte selle \u00fcksikutel osadel. Selle kaudu on v\u00e4\u00e4rtustatud ka \u00f6kos\u00fcsteemi elutud osad, nagu maa. Probleemiks on, et holism n\u00e4ib lubavat indiviidi, k.a inimese ohverdamist terviku nimel. Holistliku l\u00e4henemise arendajad on p\u00fc\u00fcdnud sellele s\u00fc\u00fcdistusele vastata, n\u00e4iteks v\u00e4ites, et holism \u00fcksnes t\u00e4iendab senist individualistlikku eetikat, mitte ei ole m\u00f5eldud selle t\u00e4ielikuks asendamiseks.<\/p>\nTutvustatud l\u00e4henemisi v\u00f5ib v\u00f5tta kui n\u00e4iteid p\u00f5hjalikult v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud eetilisest argumentatsioonist. Iga\u00fcht neist on v\u00f5imalik kritiseerida, kuid pole v\u00f5imalik v\u00e4ita, et arutlejad on v\u00e4ljendanud \u00fcksnes oma tundeid. \u00d5hkuj\u00e4\u00e4nud k\u00fcsimustele v\u00f5ib iga\u00fcks proovida ise vastata. Arutlust v\u00f5ib alustada ka nullist. M\u00f5elgem, kuidas me oma \u00fcmbrust kohtleme? Millised v\u00e4\u00e4rtused meie tegevustes kajastuvad? Millistest normidest oleme oma k\u00e4itumises l\u00e4htunud v\u00f5ib-olla ise seda teadvustamatagi? Kuidas on meil n\u00e4iteks kombeks kohelda erinevaid elusolendeid? N\u00e4iteks koera v\u00f5i s\u00e4\u00e4ske? Kas need v\u00e4\u00e4rtused ja normid on sarnaste juhtude jaoks samad v\u00f5i erinevad? Kui erinevad, siis kas erinevus on millegagi p\u00f5hjendatud? Millega? Kui ei ole p\u00f5hjendatud, kas ei peaks siis m\u00f5nda v\u00e4\u00e4rtust v\u00f5i normi \u00fcmber hindama? Nii v\u00f5ib iga\u00fchest \u00a0saada moraalifilosoof, kes p\u00fc\u00fcab seletada ja p\u00f5hjendada, miks ta midagi teeb v\u00f5i kuidagi tunneb v\u00f5i m\u00f5tleb, \u00fchtlasi liikudes selle p\u00f5hjendamise suunas, kuidas tegema v\u00f5i olema peaks<\/em> \u2013 kuidas on \u00f5ige<\/em> v\u00f5i hea<\/em>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Koostaja K\u00fclli Keerus \u00dcks v\u00f5imalus eetikat piiritleda on r\u00e4\u00e4kida sellest kui s\u00fcstemaatilisest uurimusest inimese vabaduse moraalsete piiride kohta. See t\u00e4hendab m\u00f5elda k\u00fcsimuse \u00fcle, millega p\u00f5hjendada, et inimene ei tohi toimida nii, nagu tal parajasti p\u00e4he tuleb? Kuidas p\u00f5hjendada seda v\u00f5imalikult …<\/p>\n","protected":false},"author":42,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-100","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/users\/42"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1012,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/100\/revisions\/1012"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}](\"http:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Goblin_Valley_State_Park#\/media\/File:Goblin_Valley_State_Park_(3).JPG)\"){kind=link}