Vaadakem sii mõtsa pääle

Vambola lasteaed

Koosatajad: Reet Järveküla, Aili Klein, Sirje Laks, Merila Pihlap

Projekti selgitusüritus toimus Soe paisjärve ümber rajatud 1,4 km pikkusel loodusõpperajal, kuhu olid lastele tekitatud erinevate tegevustega pesad: PESA 1 – KALASTAMINE; PESA 2 – METS; PESA 3 – KIVISPIRAAL; PESA 4 – JÄÄTMED. Sihtrühmaks olid Tarvastu valla lasteaedade (4) kooliminejad, kokku 17 last. Kaasatud olid endine Vambola kolhoosi esimees, Tarvastu valla aukodanik Elmar Kallas, kes rääkis Soe paisjärve saamisloost, kalandusteadlane Liisi Maran, kes rääkis ja näitas pilte Eesti vetes elutsevatest kaladest ning ka kalamees Raul Järveküla, kes tutvustas erinevaid kalapüügivahendeid.

Projekti eesmärgid:

  • Laps põhjendab, miks on vaja hoolitseda looduse eest.
  • Laps kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed tagajärjed loodusele.

Ettevalmistused

  • Kutsete ja tänukirjade valmistamine taaskasutavast materjalist – tapeet, ajakirjadest tähed-pildid, puuoksad.
  • Kingituste tegemine igale osalejale – piimapakist mulgi rahvuskala.


Lasteaia kogemusi tegevuse kohta

Oleme Soe loodusrajal korraldanud erinevaid keskkonnateemalisi õppetegevusi (õppe- ja avastusmänge), valmistanud õppemappe ja herbaariumi. Tarvastu valla lasteaedade seltsiga on toimunud ühisüritusi.

Sissejuhatus

EESMÄRGID:

  • Laps saab esmased teadmised kodukoha vaatamisväärsusest.

TEGEVUSELE KULUV AEG – 20 MINUTIT

LÕIMING

  • Muusika
  • Keel ja kõne
  • Matemaatika

ÕPPEVAHENDID

  • Pildid kaladest

TEGEVUSE KIRJELDUS

Kooliminejad kogunesid kella üheksaks Soe paisjärve äärde, kus neid ootasid projekti läbiviijad Aili, Merila, Sirje ja Reet ning kutsutud külalised. Alustasime tutvumisringiga. Seejärel laulsime regilaulu, kuulasime Soe paisjärve saamislugu ning juttu Eestimaa veekogudes elavate kalade ja nende kasulikkuse kohta.

REGILAUL Tarvastu kandist – VAADAKEM SII MÕTSA PÄÄLE

VAADAKEM SII MÕTSA PÄÄLE

                        LASKE SILMÄ LAANE PÄÄLE

                        KAS O PUU ÜTEPIKU

                        KALA ÜTEMÕÕDULISE

                        AAVA ÜTEARULISE

                        KASE ÜTEARULISE

                        LEPA ÜTELEHELISE?

                        MÕNI PIKK JA PEENIKE,

                        MÕNI JÄME JÄNNIKE.

ELMAR KALLAS: „Kuidas siis tekkis siia selline ilus koht, nagu te praegu näete? Teadaolevalt olnud see maa-ala väga soine, kus oja ainult voolas. Suviti sai sellel alal lehmi karjatada ja ojakese äärde neid jooma viia. Kasvas kolhoosi maine ja suurenes rahvaarv külas. Juurde ehitati uusi maju. Mina kolhoosi esimehena soovisin külale ka kaunimat ilmet. Kuna lähim veesilm ujumiseks asus 7 km kaugusel, siis tekkis mõte, kas ei ole võimalik meile siia üht ujumiskohta tekitada. 1985. aastal läksidki kaevetööd lahti ja küla äärde tekkis kaunis veesilm. Oma nime, Soe paisjärv, on järv saanud paikkonna nime järgi. Kalamehed tõid hiljem ka kalamaimud sisse. Peale seda kui järve kõrval tegutsev firma kaldaääre puhastas, rajati siia matkarada. Tänu lasteaiale on siin 1,4 km pikkune loodusõpperada koos infotahvlitega. Nüüd on kohalikel ja ümberkaudsetel inimestel üks ujumiskoht juures.“

LIISI MARAN: „Lapsed, kas te teate, missugused kalad elavad Eesti vetes? (lapsed nimetavad) Eesti vetes elab 75 kalaliiki. Erinevatele liikidele meeldivad ka eri elukeskkonnad. Järvedes elavad soojalembelisemad kalad, nagu näiteks (pildid) koger, roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg, linask, haug jne. Kiirevoolulisi ja külmi jõgesid eelistavad (pildid) meriforell, lõhe, harjus. Mitu kala ma nimetasin? Loendame koos kokku.

Kalal käimine on hea viis looduses aega veeta. Kui kala kätte saate, siis on sellest valmistatud toit ka väga tervislik. Kalad sisaldavad palju oomega-3-rasvhappeid ja hulga muid kasulike toitaineid. Kas te olete kalal käinud? Millega (nt õnge, spinninguga) olete kala püüdnud? Kas teate, mis siis juhtub, kui liiga palju kalu järvest välja püütakse? Haugi ja latikat ei tohi näiteks nende kudemise ajal püüda. Pidev väljapüük ja keskkonnareostus vähendavad Eesti veekogudes kalavarusid. Nende rikastamiseks ja harrastuskalastuse populariseerimiseks asustatakse veekogudesse erinevaid kalu. Lapsed, kuidas teie saaksite anda oma panuse, et keskkonda mitte reostada?

Kalakasvandused kasvatavad kalad ette ja kui nad on piisavalt suured, viiakse nad veekogudesse, kus nad elama asuvad. Peamised liigid, mida asustatakse, on angerjas, lõhe, meriforell, karpkala, vähem aga haug, koha, linask.“

Edasi jagasime lapsed nelja gruppi, kes koos juhendajatega asusid teele kindlaksmääratud tegevuskeskustesse.

PESA 1 – KASSID LÄKSID KALALE – SIRJE

EESMÄRGID:

  • Laps nimetab mõne kalanime.
  • Laps saab kalapüügi kohta uusi teadmisi.

TEGEVUSELE KULUV AEG: 40 minutit

LÕIMING:

  • Muusika
  • Keel ja kõne
  • Mina ja keskkond
  • Matemaatika
  • Liikumine

ÕPPEVAHENDID:

  • Pildid kaladest
  • Näitlikud vahendid: õnged, landid, vihmaussid

TEGEVUSE KIRJELDUS:

„Kas teile meeldib kala püüda? Olete püüdnud? Mida  te nende kaladega pärast teete? Meid on ka täna ootamas üks kalamees, kes aitab veest kalu püüda. Mängult oleme meie nüüd kassid, kes lähevad kalale. Õpime selgeks ühe laulumängu, mille saatel saame liikuda järve äärde.

1. Laulumäng „Kassid läksid kalale“ (autor teadmata)

Kassid läksid kalale,

kõnd juhendaja järel, „käpad“ käivad vaheldumisi ees.

Pita-päta, pita-päta.

läbi rohu, üle mätta

hüpped jalalt jalale.

ikka jalalt jalale.

2.Laulu saatel liikudes jõuavad lapsed mäe otsast alla järve äärde, kus ootab kalamees Raul, kes räägib Soe järves elutsevatest kaladest, tutvustab püügivahendeid (õnged), sööta, lante, ning räägib sobivatest püügikohtadest ja kalade suurusest, mida tohib / ei tohi püüda. Koos lastega vaatleme, mõõdame, võrdleme ning loendame maas olevaid õngi ja sorteerime lante värvide järgi.

3. Kalapüügi ohutusreeglid: õpetaja arutleb koos lastega, millised ohud meid siin järve ääres ümbritsevad (tuleb olla vaikselt; ei tohi tõugelda; õnge visates tuleb jälgida, et keegi ei ole läheduses; kui midagi juhtub, siis kutsuda abi).

4. Kala püüdmine: kalamees näitab, kuidas ussi konksu otsa panna ning mida edasi teha, kui ettevalmistused kalapüügiks on tehtud. Kalamees läheb vee äärde ja viskab õnge vette. Nüüd on igal lapsel võimalus valida endale õng. Kui laps soovib ja oskab, võib ta ussi ise konksu otsa panna, vajadusel aitab kalamees. Ja kalapüük võibki alata

PESA 2 – METSA LÄKSID SA – AILI

Eesmärk:

  • Laps oskab kirjeldada keskkonda, kus ta viibib.
  • Laps õpib metsa kui mitmekülgsesse taimekooslusse hoolivamalt suhtuma.

Tegevusele kuluv aeg: 30 minutit

Lõimimine:

  • Mina ja keskkond
  • Keel ja kõne
  • Matemaatika
  • Kunst

Õppevahendid:

  • Raamat „Mets“
  • Rasvakriidid
  • Puulehed
  • Mõõdulint
  • Ristsõna
  • Pliiats
  • Nöörijupid

Tegevuse kirjeldus

1. Peale laste rühma kogunemist Soe loodusraja piknikuplatsile tutvustasin ennast ja teemasid, mille üle me koos hakkame arutlema. Seejärel suunasin laste tähelepanu sellele, kus me oleme. Milline on mets meie ümber? Mis on mets? Kuidas me saame metsa kui loodusväärtust hoida? Mis kahjustab metsa? Milline on inimtegevuse mõju metsale?

2. Peale arutelu metsa hoidmise teemal tuli lastel lahendada ristsõna puude kohta.

3. Seejärel mõõtsime puude ümbermõõtu ja kõrgust ning kõige lõpuks said lapsed puulehetrükki teha.

4. Puulehetrükk. Leiame piknikuplatsilt meelepärase puulehe. Puulehti saab võrrelda suuruse, kuju ning värvi järgi. Õpetaja jagab paberilehed ning rasvakriidid. Lapsed asetavad paberi puulehe peale, kergelt rasvakriidiga surudes värvivad paberile puulehe mustri. Nüüd saab taas koos vaadelda, missugused puulehed välja tulid.

5. Mäng: puude mõõtmine.

  1. Lapsed mõõdavad puu jämedust nööriga, seejärel võrdlevad ühe puu jämedust teisega. Nööriga mõõtmisel tehakse nööri sisse sõlm ning asetatakse nöör sirgelt maha. Nüüd saab mõõta, kui mitme jalalaba pikkune on puu ümbermõõt.
  2. Lapsed õpivad mõõtma puu kõrgust. Laps eemaldub puust nii kaugele, kuni ta ette kummardudes ja jalgade vahelt vaadates näeb puu latva. Mõõdetakse kaugus sellest kohast puuni. See ongi ligikaudu võrdne puu kõrgusega.

PESA 3 – ENERGIARING – MERILA

Eesmärgid

  •  Laps tutvub kivispiraali/energiaringiga.
  •  Laps tutvub ilmakaartega (põhi, lõuna, ida, lääs).

Tegevusele kuluv aeg: 30 minutit

Lõiming

  • Liikumine
  • Matemaatika
  • Keel ja kõne
  • Muusika

Õppevahendid

  • Ilmakaarte sildid
  • Kivikesed
  • Pulgad

Tegevuse kirjeldus

Lapsed on matkanud metsas ja jõudnud kivispiraali/energiaringi juurde.

1. Iga laps otsib endale kaks väikest kivikest, et mängida juhendaja järgi erinevaid rütme.

2. Arutletakse, kuidas see spiraal on siia tekkinud (nt vanast ajast, tulnukad tegid, siin on mängus inimese käsi).

Arnold Keyserling on kirjutanud kivispiraali rituaali kohta: „Antud rituaali eesmärk on lahti saada kõigest koormavast hinges ning võtta vastu see, mida tegelikult vajatakse oma eluteel. Rituaali võib läbi teha nii üksi kui ka terve rühmaga koos. Kividest laotakse spiraal, mis koosneb kolmest keerust ja avaneb läände“. Kas te teate, mis on spiraal? Spiraal on päripäevaline (kui alustada liikumist keskpunktist). Sinna sisenetakse läänest ja liigutakse vastupäeva keskpunkti poole. Spiraalist lahkutakse päripäeva liikudes. Spiraalikeeru laius on selline, et kaks inimest mahuksid veel teineteisest mööda minema.

Rituaali ajal sisenevad osavõtjad ükshaaval spiraali, keskpaiga poole liikudes antakse iga sammuga ära midagi liigset ja koormavat, mis on takistuseks eluteel: paha tuju, mured, kartused, jonn, probleemid, haigused jne. Olles jõudnud spiraali keskpaika, pöördutakse algul näoga läände ja saadetakse mõttes kõik liigne, koormav ja negatiivne lääne ilmakaarde, seejärel pöördutakse ida suunas ning võetakse sealt vastu seda, mida kõige enam vajatakse oma eluteel: valgust, tarkust, päikest, sõprust, tervist, universumi jõudu jne.

Spiraali mööda tagasi minnes kasvatame kõike saadut iga sammuga. Tagasiteel kohtume teistega – neid võime kallistada, sest üksteisest möödudes ei tohi spiraalist välja astuda.

(Allikas http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/rituaal.html#spiraal).

3. Mis need PÕHI, LÕUNA, IDA, LÄÄS on? Milleks neid vaja on? Ilmakaared on suunad, mille abil saab orienteeruda looduses või kaardil. Aga kivispiraali orienteeritus ilmakaarte järgi tähendab seda, et kõike mittevajalikku kahandatakse vastupäeva liikumisega ja antakse ära lääne ilmakaarde, vajalik võetakse aga vastu idast ja seda kasvatatakse päripäeva liikumisega. Kogu rituaali kestel korratakse mantrat OM-AH-HUM. (Allikas http://kodu.neti.ee/~ok003a/philo/rituaal.html#spiraal).

4. MÄNG. Seisame näoga põhja poole, selja taga on lõuna. Sinu vasak käsi näitab läände ja parem käsi itta. Loendame ilmakaari (üks on põhi, kaks on lõuna, kolm lääs ja neli on ida).

Jagan lastele sedelid, kuhu peale on kirjutatud ilmakaarte nimetused. Laps loeb sedeli pealt ilmakaare nimetuse ja leiab energiaringis sama ilmakaare sildi üles. Vahetame sedelid ja mäng jätkub!

PESA 4 – KORISTAJATÄDI REET ÕPETAB

 

 EESMÄRGID:

  • Laps mõistab prügi sorteerimise ja taaskasutuse vajalikkust.
  • Laps oskab sorteerida lihtsamaid jäätmeid.
  • Laps teab, kuidas aidata loodust puhtana hoida.

TEGEVUSELE KULUV AEG – 30 MINUTIT

LÕIMING

  • Liikumine
  • Muusika
  • Keel ja kõne
  • Lugemine ja kirjutamine
  • Matemaatika
  • Mina ja keskkond

ÕPPEVAHENDID

  • Erinevate jäätmete sorteerimise juhendid
  • Tuntumad jäätmed
  • Erinevad kastid sorteerimiseks

TEGEVUSE KIRJELDUS

  •  Enesetutvustus
  • Algab sõit jäätmeautoga

LAULUMÄNG – JÄÄTMEAUTO. Lapsed seisavad teineteise taga.

Autorattad käivad ringi ja ringi,

 (rusikatega ringid)
ringi ja ringi, ringi ja ringi.

Autorattad käivad ringi ja ringi

läbi terve Vambola.

Jäätmeautojuht teeb tuut ja tuut,

tuut ja tuut, tuut ja tuut.

Jäätmeautojuht teeb tuut ja tuut

läbi terve Vambola.

Kojamehed teevad viuh ja viuh,

 viuh ja viuh, viuh ja viuh.
(kätega kojameeste matkivad liigutused)
Kojamehed teevad viuh ja viuh,

läbi terve Vambola.

Auto tagaluuk käib üles ja alla,

üles ja alla, üles ja alla.

(hüpped ülesse)
           Auto tagaluuk käib üles ja alla,

läbi terve Vambola.

  • Jäätmeauto jõudis jäätmesorteerimiskastide juurde, mille peale olid kinnitatud sildid, mis jäätmekastiga tegemist on ning ka see, mida sinna tohib / ei tohi panna. Koristajatädi küsib erinevaid küsimusi: Miks me sorteerime jäätmeid? Mis juhtub, kui me seda ei tee? Mitu jäätmete sorteerimise kasti siin on? Mis värvi sildid on? Mis jäätmekastiga on tegemist? Mida siia sisse tohib / ei tohi panna? Lapsed loevad kordamööda silte ja arutlevad, mida sinna jäätmekasti pannakse/ei panda. Laste pakutut võrreldakse paberil oleva loeteluga.
  • Koristajatädi näitab, kui palju sodi ta selle aja sees selle platsi pealt kokku korjas. Nüüd palub ta lastel end aidata, et iga asi saaks õigesse jäätmekasti. Selle tegevuse käigus kinnistub lapsel lihtsamate jäätmete sorteerimine. Kui töö tehtud, tänab koristajatädi tehtud tubli töö eest ja annab lastele kaasa erinevate jäätmete sorteerimise juhendid.

 TEEPAUS, TÄNAMINE JA KINGITUSTE JAGAMINE