Inimese ökoloogiline identiteet. Ökoloogiline vaade haridusele ja juhtimisele.

Koostaja Rea Raus

Säästva arengu õppekava loomine – ainekursuste kavad

Säästva arengu õppekava väljatöötamine on suur väljakutse, kuna tegemist on senisega võrreldes nii sisult kui ka metodoloogiliselt uudse lähenemisega õppe sisule ja vormile. Õppekavas aineteülese lähenemise saavutamine eeldab koostööd mitte ainult mitme valdkonna teadlaste ja õppejõudude vahel, vaid nendesamade inimeste enesearengus toimuvat muutust. Mõneti võib seetõttu vaadelda allolevaid kursuseid mitte ainult üliõpilastele suunatuna vaid ka õppejõudude enesearengusse panustavate kursustena. Säästva arengu sügavam ja laiem mõistmine tähendab tuntud-teatud arusaamade, teadmiste ja kogemuste ümbermõtestamist nii õppija, õppeprotsessi kui ka õppejõu seisukohalt. Õppimise eesmärk on lisaks majanduses osalemisele ka õppija mitmekülgne, holistiline areng, mille eesmärgiks on omakorda enda potentsiaali avamine jätkusuutlikuma ühiskonna loomise kontekstis. Senisest enam tõuseb tähelepanu alla õppija/õppejõu identiteet – missioon, motivatsioon, mõte õppida, töötada ja elada jätkusuutlikult, tasakaalus ümbritsevaga.

Antud töö mahtu silmas pidades on püütud luua kaks ainekursuse lühikava säästva arengu õppekavva/täienduskoolituskavva, mis lähtuvad ökoloogilisest vaatest haridusele (Sterling, 2001), samuti mõtestavad ja tõlgendavad uudsel viisil Abraham Maslow kõigile tuntud vajaduste püramiidi. Maslow (1962/2011;1971/1993) tööd toovad esile uue mõtestusvõimaluse sellest, mis meid käitumiseks ja tegevusteks sügavalt motiveerib. Tema raamatutest „Toward a Psychology of Being“ (1971/1993) ja „The Farther Reaches of Human Nature“ (1962/2011) näeme, et Maslow peab inimese kõige sügavamaks, seetõttu püsivaimaks ajendiks altruistlikke motiive, soovi muuta maailmas ja enda ümber midagi paremaks. Püramiidina esitletav tõlgendus võib panna meid kergesti järeldama, et suuri eesmärke ja motiive pole mõtet kaaluda, seni kuni esmased füsioloogilised vajadused on rahuldatud. Maslow töödest saame aga üsna selgelt järeldada, et kui suudame endale meelde tuletada meie tõelisi, sügavaid vajadusi, siis võime rääkida olukordadest, kus ülla eesmärgi nimel oleme nõus loobuma nende vajaduste rahuldamisest, mis asuvad püramiidi alumistel korrustel. Seda on oluline mõista, kui räägime suurtest ning vajalikest muutustest jätkusuutlikuma ühiskonna poole liikumisel. Näiteks Allport rõhutab oma mitmes töös (nt 1955), et peame suhtuma ettevaatusega erinevatesse inimloomust ja -arengut käsitlevatesse teooriatesse. Kui me eeldame inimestest halba, madalaid vajadusi, siis sellega toetame inimese kujunemist halvemuse suunas. Vastupidiselt, kui me eeldame inimestel üllamaid, suuremaid eesmärke, siis sellega ülendame me inimolendit ning toetame teda tasakaalukamalt mõtlema, käituma, elama. Seetõttu võime Maslow motivatsiooniteooriat käsitleda ka alloleva mudelina (Joonis 1. Vajaduste tasandid), mis paneb meid oma käitumist ja tegutsemist pisut teisiti ümber hindama:

Joonis 1. Vajaduste tasandid (Raus, Maslow järgi).

On üldteada tõsiasi, et reaalsed muutused, mis on vajalikud jätkusuutlikuma maailma poole liikumiseks, on ühiskonnas tihti vaevalised. Meenutame või püüame mõista, et meie tõeline rahulolu ning heaolu on seotud meie sügavamate ja püsivamate vajaduste rahuldamisega. Eneseteostus, moraalne elu, teistest inimestest ning keskkonnast hoolimine ning oma tegutsemise eesmärgistamine sellest lähtuvalt võib olla jätkusuutliku arengu poole liikumise võtmetegur.

Ainekursused „Inimese ökoloogiline identiteet“; „Ökoloogiline vaade haridusele ja juhtimisele“

Eesmärk:

ainekursuste üldeesmärk lähtub õppija arengu toetamise vajadusest, toetudes hariduses ökoloogilisele, holistilisele vaatele. Kursuste käigus luuakse eeldused mõtestada isiklikku missiooni, motivatsiooni käituda ja tegutseda jätkusuutlikult ning seostada individuaalset arengut kogukonna, ühiskonna ja maailma jätkusuutliku arenguga. Allolev kursuste kava on koostatud ülevaatlikuna, kursuste läbiviimisel on vajalik lisada iga õppejõu täpsustus nii hindamise, kursuse mahu, kasutatava kirjanduse jms osas.

Eesmärgid

• Toetada õppija arusaamade ning hoiakute mõtestamist ning kujunemist, tuginedes inimese ja looduse vahelisele seosele.

• Toetada õppija valmisolekut ökoloogilise identiteedi kujunemisel (sh missioon, motivatsioon, käitumine, praktika jne).

• Luua eeldused ning arusaam säästva arengu kontekstis isiklike arengueesmärkide mõtestamiseks ning püstitamiseks.

• Luua võimalused mõista ning praktiseerida säästvat arengut toetavaid väärtusi, harjumusi ja tegevusi isiklikus elus ning tööelus.

• Toetada õppija kujunemist ennastjuhtivaks, oma arengut laiemas kontekstis mõtestavaks ning elukestvaks õppijaks.

Sisukirjeldus

Inimese ja looduse suhestumine. Jätkusuutlikkus kui maailmavaade. Jätkusuutlik mina ning selle aspektid. Jätkusuutlikkust toetavad väärtused. Missioon, motivatsioon, julgus, vastutus. Muutused. Väärtuspõhine käitumine ja tegutsemine isiklikus ning professionaalses elus. Jätkusuutlikkus kui isiklik praktika. Säästvat arengut takistavad isiklikud barjäärid. Elatud kogemus (lived experience). Isiklike probleemide lahendamine lähtuvalt jätkusuutliku mina mudelist. Ökoloogiline kirjaoskus.

Õpiväljundid

 Õppija:

- suudab mõtestada inimese ning looduse vahelist seost;

- mõistab enda rolli, vastutust, missiooni säästva arengu kontekstis;

- teab, millised on säästvat arengut toetavad põhiväärtused, ning oskab planeerida oma tegevusi nendest väärtustest lähtuvalt;

- suudab seada endale isikliku arengu eesmärke ning leida võimalusi nende täitmiseks;

- mõistab elukestva õppimise tähtsust isikliku arengu seisukohalt.