Assaku lasteaia looduse õpperada

ASSAKU LASTEAED

Koostajad: Hedi Kuhlap, Tiiu Veliste, Marju Kruusman, Gerli Tiivits, Kadri Majas

Sisukord

Assaku lasteaia looduse õpperaja põhimõtted   3

Assaku lasteaia looduse õpperaja eesmärgid   3

Õuesõppest üldiselt  4

Nõuandeid õuesõppe juhendajale   5

Assaku lasteaia looduse õpperada  5

Assaku koolimaja kivi 6

Elupuu   6

Lehis  7

Mägimänd   8

Tatari vaher  9

Kännud   10

Linnuvaatluspunkt  10

Kompostinurk  15

Õunapuu   16

Kask  16

Kirss  18

Sirel 20

Suur kivi 20

Kuusk  21

Käelise tegevuse punkt, töökoda  23

Pärn   24

Hobukastan   25

Tamm    27

Spordiplats  28

Kasutatud allikad   29

„Õpperada on elurikas õpikeskkond – vahend tutvumiseks loodusega“

Jaan Eilart (1986), Looduse õpperajad.

Assaku lasteaia looduse õpperaja põhimõtted

  • Laps mõistab looduses käimise tähendust läbi tegevuse, elamuse ja läbimõeldud kogemuse.
  • Laste meeltele tuleb pakkuda nii palju kui võimalik: nähtavat silmailu, kuuldavat kõrvale, maitsvat keelele ja kombitavat sõrmedele.

Assaku lasteaia looduse õpperaja eesmärgid

  • Riikliku ja lasteaia õppekava parem täitmine.
  • Inimeste tegevuse/tegevusetuse jälgede märkamine ja tagajärgedele mõtlemine.
  • Looduse vastu huvi ja uudishimu tekitamine.
  • Säästliku ja loodushoidliku eluviisi õpetamine.
  • Loodusarmastuse ja loodusest saadava rõõmu, ilu ja elamuste pakkumine.
  • Isamaalisuse kasvatamine kodu, koduümbruse ja kodumaa vastu.
  • Kodukoha looduse ja vaatamisväärsustega tutvumine.
  • Laste tervise säilitamise (k.a ohtude teadvustamise) ja tugevdamise eest hoolitsemine.
  • Laste sõnavara rikastamine, sh üldmõistete (mets, puu, kivi, lill jne) ja liigimõistete (puu: kask, tamm, vaher jne; lill: ülane, sinilill, kullerkupp jne) selgeks tegemine.
  • Looduse rütmi tutvustamine – aastaajad, öö ja päev, esemete ja nähtuste põhjuslikud seosed ning järgnevussuhted (põhjus – tagajärg), ilmastikunähtused.

Õuesõppest üldiselt

Õuesõpe täiendab traditsioonilist pedagoogikat, kus õppetöö toimub tavaliselt nelja seina vahel. Õuesõppest peab saama õppimise loomulik osa. Me kõik kanname endas mälestusi maastikest, mis on meie mällu sööbinud ning elavad seal oma elu, olenemata meie enda asukohast. Need võivad olla pärit juba lapsepõlvest: tasandikud, metsad, asulad, suurlinnad, mäed, rannad või meri. Me ise saame maastiku osaks – nüüd ja praegu. Maastik on mälestus inimestest. Õuesõpe rakendab maastikku sellisena, nagu see on, ja väärtustab kõigi meelte abil kogetud terviklikku nägemust.

Loodus on õpikeskkond, mis pakub palju võimalusi. Siiski pole loodus kõigi jaoks loomulik keskkond, mistõttu tuleb hoolega jälgida, et kõik tunneksid ennast looduses hästi. Oluline on õppida vaheldumisi toas ja õues. Õues õppimine pakub liikumist võimaldavat õpikeskkonda, kus keha paneb mõtte tööle. Õuesõppe pedagoogika on lähenemisviis, mis käsitleb õppimist elamuse ja adumise koostoimena, toetudes ehedates olukordades saadud vahetutele kogemustele.

Õuesõpe on tänapäeval laialt levinud õpiviis, mis muutub lasteaia- ja koolielus üha tavalisemaks. Aina enam lasteaedu ning koole mõistavad vaheldusrikka õppimise olulisust. „Õppimine kogu kehaga“ tähendab paljude jaoks liikumise, teadmiste omandamise ning õuekeskkonna ühendamist ühtseks tervikuks. Kuivõrd ka teaduslikes uuringutes viidatakse sellele, et õuetegevused ja liikumine on kasulikud õppimisele, tervisele ja liikumismeele arengule, siis pole õppimise õueviimisel enam ühtki takistust. Probleemiks on vaid see, kas õpetajad võtavad õuesõppe meetodid omaks. Vaja on ainult söakust, et proovida.

Loodust saab kogeda ja tundma õppida kõigi meeltega. Loodus äratab meie uudishimu erinevatel viisidel, alates esimesest kummardusest ilusa kivi korjamiseks kuni avastuseni, et puuliigid põlevad eri kiirusega. Looduselamuse võib saada kadakapuust tehtud võileivanuga nuusutades või mere ääres silmapiiri vaadates. Looduses leidub lõhna-, värvi-, ja vormielamusi, mis tekitavad mitmesuguseid tundeid. Seal kogetakse ohtlikke olukordi, turvalisust, uusi vaatenurki, ühtekuuluvustunnet ja uusi väärtusi. Seda kõike tahamegi õuesõppega rõhutada.

Õuesõppe lähtealus on avastusõpe. Oluline on osaleda õppimises „kogu kehaga“ ning peegeldada endas õpitut ja kogetut. See tõstab motivatsiooni ja suurendab arusaamist ümbruse mitmekesisusest – loodusest, keskkonnast, kultuurist ja ühiskonnast. Õues õppetööd pidades tuleb olla paindlik ning valmistuda selleks, et varem planeeritu ei pruugi õnnestuda. Õuetegevuste juhtimine, nagu iga teinegi juhtimine, sõltub sellest, kuidas me inimestesse suhtume, milline on meile omane käitumisviis. Oluline on ka grupi mikrokliima. Toetava suhtumise puhul ei karda osalejad ennast piinlikku olukorda panna.

Nõuandeid õuesõppe juhendajale

  • Näita, et sulle meeldib looduses viibida – ole entusiastlik!
  • Ole uudishimulik ning uuri loodust koos osavõtjatega, võta mängudest osa!
  • Kasuta kujutlusvõimet ja fantaseeri innustunult!
  • Kasuta olukordi enda kasuks ja kui võimalik, arenda neid veelgi edasi!
  • Kas grupp on liiga suur? Jaga rühmadeks!
  • Kui keegi teine soovib midagi näidata, tee peatus ja kogu grupp kokku!
  • Ära kõnele vastu tuult! Räägi lastega kükakil, et oleksite samal tasandil!
  • Seisa ise näoga päikese poole, et osavõtjad näeksid paremini. Kõige parem on, kui päike paistab küljelt, siis näevad kõik üksteist hästi.
  • Mõtle ajakava läbi ja pea sellest kinni, siis pole tarbetut ootamist.

Assaku lasteaia looduse õpperada

Loodusraja skeemile on märgitud 19 tegevuspunkti, mida on kirjeldatud metoodikajuhendis. Tegevuspunkti asukoht on fikseeritud loodusrajal. Kirjeldus sisaldab antud punktiga haakuva teema eri valdkondi puudutavaid teadmisi, igal õpetajal on õpperaja punktide juures tegevusteks vabad käed. Õpetajad saavad õpperada siduda õppekavaga ning õppe- ja kasvatustöö valdkondadega. Teema käsitlemise ulatus sõltub laste eelteadmistest ning vanusest. Metoodikajuhendit saab kasutamise käigus (mängude, arutlus- ja vestlusteemade, seoste jms) pidevalt täiendada.

Assaku koolimaja kivi

Kirjeldus: tutvustada lastele Assaku lasteaia ajalugu, rääkida Assaku lasteaia põhiväärtustest.

Assaku lasteaia hoone ajalugu ulatub 1917. aastasse, kui tolleaegse Lehmja kooli nime all valmis esimene koolihoone. 1947. aastal avati praegune hoone Lehmja 8klassilise koolina, mis suleti 1980. a. Järgnevatel aastatel pakuti majas turistidele majutusteenust. Praegune lasteaiahoone taasavati koolina 1991. aastal. Lehmja kool tegutses 2004. aasta sügiseni, mil see liideti Jüri gümnaasiumiga.

Assaku lasteaed asutati 2008. aastal Rae valla Tõrukese lasteaia filiaalina. Lasteaed asus moodulehitises ning osaliselt renoveeritud koolihoone ruumides. Moodulites oli 4 rühma, kus oli kohti 54 lapse jaoks.

Praegu on lasteaias 7 rühma, kogu vana koolihoone on laste kasutuses. 2012. aasta 3. septembrist on Assaku lasteaed iseseisev Rae valla hallatav haridusasutus, kus on kohti 119 lapsele.

Mõistatus

Tehakse mind kivist, puust ja veel paljust-paljust muust,

vahel suur ja vahel väike, minu sisse paistab päike,

ikka ühel kohal püsin, mis mu nimi, sinult küsin? (maja)

Elupuu

Elupuu on igihaljas okaspuuliik, mis kuulub küpressiliste sugukonda. Ta võib kasvada kuni 20 m kõrguseks. Tänu mitmele suurepärasele sordile on elupuust saanud üks populaarsem igihalja heki puu. Ta suudab kasvada üsna varjulises kasvukohas ning talub heitgaasiderikast õhku ja külma, tehes sellega oma nimele au. Elupuu kodumaa on Põhja-Ameerika. Eestis elupuid pärismaiselt ei kasva: neid leidub meil istutatuna hekkides, parkides ja haljasaladel ning surnuaedades.

Elupuud on väga kerge kevadel ära tunda tema erkkollaste võrsete järgi. Noori taimi ja mõnda sorti tuleb kaitsta varakevadise päikese eest. Selleks on tark asetada pärast uut aastat neile ümber kuuseoksi või katta nad õhukese valge riidega. Hiirerikkal talvel võivad näljast hullunud hiired toituda noorte elupuude koorest. Elupuuoksad on kargel talvepäeval vaatamist väärt.

Elupuu lehed on soomusjad, noortel taimedel nõeljad, nende käbid on väikesed, munajad või piklikud. Soomuste keskel on tugevalõhnalist õli sisaldav õlinääre.

Ettevaatust!

Kui oled elupuu soomustega võrseid katsunud, tuleb käed ära pesta: elupuu kõik osad on mürgised.

Elupuude kergesti töödeldavat, mädanemisele vastupidavat puitu kasutatakse silla- ja paadiehituses ning liiprite, sindlite, aknaraamide, vaatide jm valmistamiseks.

Lehis

Lehis, varasema nimega lehtmänd, kuulub heitleheliste okaspuude perekonda. Enamik lehiseid on kõrged, sirge tüve ja hõreda võraga. Lehised on väga valgusnõudlikud puud ja kasvavad 15–50 m kõrguseks. Võrsed on kahekujulised: pikad võrsed on 10–50 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 1–2 mm pikad ja ühe pungaga.

Okkad on nõelasarnased, 2–5 cm pikad, helerohelised ja pehmed. Lühikestel võrsetel moodustuvad 20–50 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Hilissügisel tõmbuvad okkad kollakaks ja kukuvad maha. Talvel oleksid lehised täiesti raagus, kui mitte käbid okstele püsima ei jääks.

Käbid on püstised. Varakevadel on isakäbid kollakad ja ümarad, emaskäbid piklik-munajad, roosakad või purpurpunased. Valminult on käbid pruunid. Eestis on lehis võõrpuuliik. Levinuim liik Eestis on Euroopa lehis.

Kevadise õuesõppe vaatluse ajal püüa tunnuste abil määrata, milline on emas- ja isaskäbi ning milline on juba valminud käbi. Korja maha kukkunud käbisid, et neid teiste okaspuude käbidega võrrelda ja vahvaid asju meisterdada.

Väike võistlusmäng:

võta õue kaasa mõni ämber või muu anum. Korjake eelnevalt maha kukkunud lehisekäbid koos lastega kokku ja jagage võrdseteks osadeks. Moodustage meeskonnad ja proovige käbisid kiiruse peale ämbrisse loopida. Meeskond, kelle käbihunnik kõige kiiremini ämbrisse jõuab, on võitja

Hurraa!

Mägimänd

Mägimänd on männi perekonda kuuluv põõsakujuline okaspuu, mis on kõikidel aastaaegadel ühtviisi tumeroheline. Ta on väga vastupidav ja elujõuline, harilikult mitmetüveline põõsaspuu. Vabalt ja soodsal kohal kasvades areneb mägimänd kuni 5 m kõrguseks ja paari meetri laiuseks. Väga kõrgel mägedes kasvav mägimänd pole enam püstjas puu, vaid madalal maapinna kohal laiuv põõsas. Okste koor on õhuke, mustjashall või tuhkhall, vanematel puudel on koor lõhenenud. Võrsed on karvadeta, hallikasmustad või punakaspruunid. Pungad on munajad ja kaetud valge vaiguga. Okkad on kahekaupa, 3–6 cm pikkused, tumerohelised ja sirged ning püsivad võrsetel 3–6 aastat.

Käbid on 2–4 cm pikkused, munajad või ümmargused, värvilt kastanpruunid ja läikivad. Seemned on mustad, helepruunide tiivakestega. Käbisid hakkab puu kandma 6–10 aasta vanuselt.

Looduslikult kasvab mägimänd Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Ta armastab päikest, aga kannatab välja ka mõningase varju. Reeglina ei karda mägimänd haigusi ega satikaid, kuid päikesevalguse vähesuse korral võib siiski haigestuda. Mägimänd talub vapralt tugevaid tuuli, liivast ja kehva pinnast. Liialt rängaks katsumuseks on talle kuumus ja kuivus samaaegselt. Ülemäära niisket pinnast ei pane mägimänd pahaks. Ka talve peab ta raske lumekoorma all hästi vastu. Mägimänd ei talu vanade okste tugevat kärpimist. Kui soovid mändi oma tahtmist mööda kujundada, tuleb seda teha igal aastal. Kärbitakse vaid noori võrseid, mis näevad välja nagu väikesed pehmed pulgad .

Mereäärsel liivasel pinnasel saab mägimännist kujundada väga kena heki. Ka parkides ja koduaias on ta väga populaarne. Väidetavalt takistab mägimänni okastes leiduv ja üsna kergesti lenduv tärpentin rohu kasvu ja seemnete idanemist. Niimoodi hoolitsevat laiutada armastav mägimänd selle eest, et teised taimed temalt ruumi ära ei võta. Mägimänni puit on väga tugev ja raskesti töödeldav ning seda kasutatakse põhiliselt kütteks. Pungasid katval vaigul on palsameerivad omadused. Vähesel määral kasutatakse okkaid männiõli tootmiseks.

Mõistatus:

Ise väljas, varbad varjul? (puu ja juured)

Kellel kobe kasukas? (männil)

Üks põrsas ja seitsekümmend silma seal peal? (mänd)

Käbi õhuniiskuse mõõtja katse:

Vaja läheb männikäbi, plastiliini, lauajuppi, paberit, pliiatsit.

Otsi käbi, kinnita see plastiliiniga püstiselt lauajupi külge ja aseta õues varjulisse kohta. Märgi üles, missugune ilm hetkel on ja kas käbi on avatud või suletud. Peale ilmamuutust kontrolli käbi väljanägemist.

Mida märkad? Kuiva ilmaga on käbi soomused laialt harali, vihmase ilmaga aga liibuvad üksteise vastu. Niimoodi toimibki õhuniiskuse mõõtja. Käbid reageerivad alati enne ilmamuutust, seega võib neid kasutada koduse ilmajaamana.

Miks käbi nii käitub? Vihma korral on oht, et seemned ei lenda piisavalt kaugele ja lähevad mädanema, sellepärast ongi soomused kokku tõmbunud. Kuiva ilma ajal aga lendlevad valminud seemned laiali ja nendest kasvavad uued puud.

Sama katse jaoks sobivad ka kuusekäbid.

Tatari vaher

Miks muutuvad vahtralehed sügisel kollaseks? Talvel, kui vesi on mulla sees  külmunud, ei saa puu lehtede jaoks piisavalt vett, mistõttu peab ta sügisel lehed langetama. Enne seda võtab puu oma lehtedest ära kõik tähtsad toitained, et need järgmiseks aastaks säilitada. Selleks lagundab ta lehes rohelised värvained ning alles jäävadki ainult kollane ja punane värv.

Tatari vaher on puu, mis kasvab 10 m kõrguseks. Tatari vaher kasvab Eestis ka põõsana. Selle sile koor on tumehall või must. Tatari vaher on istutatud ilupuudena parkidesse ja aedadesse. Puu õitseb juunis, pärast pungade puhkemist.

Ülesanne

Joonista üks lehtpuu ja üks okaspuu, leia erinevused ja sarnasused.

Kännud

Vahel on nii, et inimene peab puu maha võtma. Selleks võib olla mitu põhjust. Näiteks võivad akna taga kasvavad kõrged puud varjata tuppa paistvat päikest ja valgust. Mõned puud on majale liiga lähedal ning võivad tormiga maja peale langeda. Mõnikord võib puudel haigusi esineda.

Kui puu tuleb langetada, jäävad puust alles kännud. Kändusid võib kasutada mitmesugustes mängudes ning isegi aiamööblina.

Kännu pealt saab lugeda rõngaid.

Luuletus: „Meie kiisul kriimud silmad“.

Linnuvaatluspunkt

Kuldnokk

Kuldnokk saabub meile varakult – märtsi keskel. See lind on oma nime saanud kollase noka järgi. Kuldnokal on must, metalliläikega sulestik.

Kuldnokad jätavad pärast pesitsemist pesapaiga maha, kogunevad salkadesse ja siirduvad oktoobrikuus sobivaile jahimaadele, kus viibivad kuni hilissügiseni. Kuldnokad ei lenda kaugele, nad talvituvad enamasti Taanis, Inglismaal ja Saksamaal. Kuldnokad toituvad peamiselt putukatest ja ussidest, aga suvel ründavad ka marjaaedu.

Mõistatus

On rändlind, on musta värvi, elab vana puu õõnsuses või inimese tehtud pesakastis? (kuldnokk)

Tulen siis, kui kevad käes. Rõõmustad, et mind sa näed. Vilistan ja laulu lasen, otsin pehmet pesaaset. Kindlasti sa tunned mind, olen lõbus laululind. (kuldnokk)

Ülesanne

Joonista lind ja pesapaik

Põldlõoke

Põldlõokese ilmumisega kaob põldudelt ja niitudelt talvine vaikus, sest lõoke on väsimatu laulja. Nii päikesepaistelise kui ka pilves ilmaga kostab varahommikust hilisõhtuni linnu rõõmus lõõritamine. Ta alustab laulu lendu tõustes ja jätkab seda kõrgel õhus värisevail tiivul lenneldes. Ikka kõrgemale ja kõrgemale tõustes näib ta lõpuks liikumatu täpina. Väsima hakates paneb lõoke tiivad kokku ja laseb end alla kukkuda, ise kogu aeg lõõritades. Maapinnale jõudes lõpetab ta laulu.

Lõoke on väike lind, tema nokk ja jalad on helepruunid. Selline kaitsevärvus muudab linnu maapinnal silmatorkamatuks.

Maa peale rohu sisse ehitab lõoke kuivadest kõrtest pesa. Emalind pesitseb suve jooksul kaks kaks korda ning muneb korraga 3–5 muna. Põldlõokese toiduks on oras, seemned ja putukad.

Ülesanne

Joonista lõokese pesa.

Suitsupääsuke

Suitsupääsukese ülapool on must ja tugeva sinise metalliläikega, alapool on valge, kurgualune punakaspruun ja saba on sügavalt harkis.

Suitsupääsuke pesitseb inimasulate juures. Porist ja savist valmistab ta ülalt lahtise pesa, mille vooderdab seest rohukõrte, sulgede ja muu pehme materjaliga.

Mai lõpul muneb emalind 4–6 muna. Koorunud pojad on algul paljad ega saa silmi avada. Poegi toidetakse, kuni nad on saanud peaaegu täiskasvanuks ja juba ise lennata oskavad. Septembris lahkuvad nad meilt kaugele Aafrikasse talvituma.

Räästapääsuke

Räästapääskese ülapoolel on valge laik, alapool on üleni valge, ilma punaka kurgualuseta, saba on nõrgalt harkis. Räästapääsukesed pesitsevad suurte hulkadena mitmel pool Põhja-Eestis paekalda küljes, aga võivad pesi ehitada ka kivihoonete räästa alla. Räästapääsukese pesa on üleni suletud, ainult ülal on ümmargune lennuauk.

Mõistatus

Ora ees, käärid taga, kerakene keskel?

Vanasõna

Pääsuke toob päevasooja.

Ülesanne

Joonista suitsupääsuke.

Ööbik

Ööbikut ei näe me just tihti, sest ta hoiab võsa varju ja sulandub tänu oma tagasihoidlikule välimusele ümbrusega kokku. Ööbik teeb pesa maapinnale, tihedasse põõsastikku. Pesitsusajal laulab ööbik ka öösel, vaiksel ööl võib tema laksutamist kuulda kilomeetri taha. Nagu inimlapsed, peavad ka ööbikupojad laulmist õppima vanalinde jäljendades. Kui õpetaja on hea, siis oskavad selle metsa ööbikud paremini laulda kui mõne teise metsa omad. Toiduks otsib ööbik okstelt ja lehtedelt putukaid ja nende röövikuid, ämblikke, ussikesi ja muud. Juuni algul muneb emalind 5–6 muna ja haub neid kaks nädalat. Pojad lahkuvad pesast noorelt – 12 päeva vanuselt. Ööbik lahkub lõunamaale juba augustis.

Ülesanne

Joonista ööbikule pesa.

Kurg

Kurg on rändlind. Ta on üleni valge, vaid tiiva kattesuled on mustad. Kurel on pikk kael, pikad jalad ja pikk nokk ning ta teeb valju häält. Kõik kured on suured, nad kaaluvad 3–15 kg. Pesa ehitavad nad kõrgele posti otsa. Mai lõpus muneb emalind munad, mida hauvad mõlemad vanemad.

Sügise saabudes kogunevad kured parvedesse ning lendavad kolmnurgas lõunamaale. Kured toituvad mitmekesiselt, sõltuvalt sellest, mida parajasti saada on: roomajaid, kahepaikseid, kalu, teravilja ja rohttaimi.

Vanasõna

Kured läinud, kurjad ilmad.

Vares

Vareseid on mitu liiki. Hallvarese keha on hall, kuid pea, kurgualune, tiivad ja saba on mustad. Neil on teravatipuline tugev nokk. Mustvares ja künnivares on üleni mustade läikivate sulgedega linnud. Vareseid leidub pea kõikjal maailma, välja arvatud Antarktikas, Uus-Meremaal ja Lõuna-Ameerikas. Vareseid peetakse lindudest kõige targemaks, aga hääl pole neil musikaalne – nad kraaksuvad. Oma pesa ehitavad nad põõsastikku või puude võrasse ning on kärmed saaki märkama. Nende mitmekesisele söögilauale sobivad ämblikud, väikesed linnud, munad, närilised, raipeliha ja inimeste toidujäägid.

Mõistatus

Vanamees istub aia peal, hallid rätikud jalas? (vares)

Varblane

Varblased on väikesed pruunikashallid linnud, keda leidub pea kõikjal. Pesa ehitavad nad rohulibledest, taimevartest ja väikestest oksaraagudest. Varblased toituvad seemnetest. Neil on suured hästi kohastunud jalad.

Leevike

Leevikest näeme talvel linnumajakeses teri nokkimas. Toidulaualt ajab isane leevike eemale kõik linnud peale emaleevikese. Suvel peidab leevike end okaspuumetsa, sest pesa meeldib talle rajada kuuseoksale. Mune haududes ei raatsi ema pesalt isegi mitte ohu korral lahkuda, vaid jääb truult mune valvama. Toiduks tarvitab leevike seemneid, pungi, õisi, noori lehti ja marju. Poegadele viiakse toiduks putukaid. Kevadel kasvavad leevikesele nokalahu külgedele paunad, nii saab poegadele korraga rohkem toitu tuua. Leevikese puhul on huvitav, et ka emaslind laulab. Linnumaailmas aga emaslinnud enamasti ei laula.

Harakas

Harakas on meie tuntumaid linde. Harakad elavad paaris ja veedavad terve elu koos. Juba detsembris hakkavad nad kevadeks valmistuma ja pesa ehitama. Pesa küljed ja lagi koosnevad okstest, sisse-välja saab kahe ava kaudu. Pesa põhja teevad harakad savist. Rahvatarkus ütleb: „Kui harakas ehitab väikese pesa, tuleb soe ja kuiv suvi, kui kõrge pesa, tuleb vihmane suvi.“ Harakate toidulauale kuuluvad vihmaussid, teod, putukavastsed, marjad, puuviljad, toidujäägid ja mõnikord ka teiste lindude munad ja linnupojad. Harakasse suhtuti kui pühasse lindu, kes toob õnne. Tema pesa või munade rüüstamine tõi aga õnnetust. Kui harakas kädistab ukse juures, võib oodata külalisi.

Tegevus

Aeg ja koht: igal aastaajal, rühmaruumis, mõnusa ilma korral õues.

Eesmärk: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujundamisel.

Tunni eesmärk:

  • Laps tunneb ümbritseva vastu huvi,
  • Laps saab teadmisi lindude kohta,
  • Laps oskab võrrelda harakat ja varest.

Valdkond: keel ja kõne

Meetod: vaatlus, jutu kuulamine, sõna oksjon selgitamine (st kes pakub kauba eest rohkem).

Eelnev kodune ülesanne: haraka vaatlus

Vahendid: pildid harakast ja varesest, CD plaat „Helid ja hääled“

Töö käik:

  • Lapsed istuvad vaibal või toolidel.
  • Õpetaja loeb ette Jüri Randi jutukese „Haraka oksjon“.

Harakal oli kuusevõras pesa. Pool sügist ja terve talve oli harakas sinna vara kandnud. Nüüd, kui kevad käes, ei jäänud munadele enam ruumi. Harakas otsustas oksjoni korraldada ja vara maha müüa. „Saapapael” kuulutas harakas. „Esimest, teist ja kolmandat korda!”

Peoleo lendas saapapaelaga minema. Peoleo pesa oli paju harude vahel. Peoleo mõtles paelast kiigenööri teha.

„Pikk, kõver nael!” kisas harakas. Kuldnokk tassis kõveriku naela ära. Kuldnoka ukseava eest oli õrrepulk puudu, kuldnokk lootis naelast abi saada.

„Kolm kukesulge!” läks oksjon edasi. „Kroon ja kaks sulge!” Kaup muudkui kadus. Pesa oli juba päris tühi, kui harakale lõpuks pähe torkas, et kanges kauplemisehoos oli ta unustanud raha küsida.

Nüüd ta siis lendab ja otsib ostjaid. „Raha, raha! Tooge raha!” karjub harakas võserikus ja padrikus. Küllap oled sinagi ta kisa kuulnud.

Vestlus:

  • Milline on pildil harakas, milline vares? Võrdle neid.
  • Häälitsuste kuulamine. Milline häälitsus kuulub varesele, milline harakale?
  • Mõistatus: Mustem kui süsi, valgem kui lumi, kõrgem kui kirikutorn? (harakas)

Kelle kohta mõistatus käib?

Harakas on metsas nagu valvur. Ta hoiatab oma kädistamisega kõiki metsaelanikke. Näiteks juhul, kui metsa tuleb jahimees.

Kodutuvi

Kodutuvid kuuluvad tuviliste sugukonda. Peale kodutuvi on olemas turteltuvi, kaelustuvi, õõnetuvi ja veel palju teisi tuviliike. Tuvidel on priske keha, väike pea, tugevad jalad ja suurte lennulihastega rinnak. Nad on kiired ja jõulised lendajad. Nende suled on jäigemad ja siledamad kui enamikul lindudel. Paljud tuviliigid ehitavad okstest hõreda pesa, toituvad puuviljadest, teraviljadest ja pähklitest ning teevad pehmeid häälitsusi. Kaelustuvi häälitsus on „koo-koo-koo, koo-koo.“ Vanasti kasvatati tuvisid toiduks, kirjatuvideks, võistlusteks, iluks ja näitamiseks. Tuvisid elab metsades, linnades, farmides, aedades ja mägistel aladel.

Kompostinurk

Mis on kompostihunnik ja miks seda vaja on? Me kõik soovime, et meie ümbrus oleks puhas ja kaunis. Igal inimesel tekib palju prügi. Prügi on see, mida inimene enam ei kasuta ning soovib ära visata. Prügi kohta võib öelda ka „jäätmed“. Osa prügist on loodusele kahjulik, osa aga kahjutu. Kahjutu prügi on see, mis aja jooksul kõduneb ja muutub mullaks. Kõik see, mis kõduneb, tuleks viia ühte hunnikusse või kasti – kompostihunnikusse. Kompost on väga viljaks muld, mis sobib taimede kasvatamiseks. Kompostihunnikusse sobivad: toidujäägid, puulehed, umbrohi.

Kompostihunnikus elavad sõnniku-ussid. Nad on vihmausside moodi. Nad toituvad jäätmetest – kartuli-, banaanikoortest, kohvipaksust jne. Neile kõlbavad isegi paberist taskurätikud, kohvifiltrid ja õhuke majapidamispaber. Ussid muudavad kõik, mis neile söögiks anda, mullaks. Prügi tuleb osata sorteerida. Oluline on, et säästlik kasutamine muutuks harjumuseks. Kompostihunnikus elab ka palju teisi putukaid, nt sajajalgseid ja põrnikaid, samuti tigusid, usse, ämblikke jne.

http://www.elfond.ee/images/looduse_sobra_tv.pdf

Õunapuu

Võta üks õun, löö hambad sisse ja maitse. Kas see pole mitte magus, mahlane ja värske! Miks on ühele puule kasulik nii maitsvat vilja kasvatada? Eks ikka selleks, et see ära söödaks. Metsikuna kasvav õunapuu just tahabki, et mõni loom või lind õuna nahka pistaks. Õuna sees on peidus seemned, mis looma kõhus terveks jäävad ja koos väljaheitega välja tulevad – nüüd juba uues ja võib-olla viljakamas kohas, kus puul on parem kasvada. Kunagi sõid ka inimesed metsikuid õunu. Parema maitsega õunte seemned pistsid nad aga oma kodu lähedal mulda. Tasapisi kujunesid sel moel koduõunapuud, millest omakorda aretati palju õunasorte, nagu „Kuldrenett“ või „Valge klaarõun“.

Mõistatus

Pesa maas, munad taevas? (õunapuu)

Kask

Kaski on mitu liiki. Kõige heledam tüvi, kõige siledamad ja pehmemad oksad on sookasel. Kasvamiseks sobib talle niiskem paik. Arukasel on krobelisemad oksad, mis on kaetud justkui väikeste tüügastega. Arukask kasvab kuivematel aladel kui sookask. Mõlemat liiki leidub peaaegu kõikjal. Madal kask on tavaliselt kõver ega kasva kuigi kõrgeks, küll aga kasvab ta ka kõige raskemates tingimustes. Vaevakask on liik, mis kasvab kidurate põõsastena soos. Kõik need liigid panevad mõtlema, kas tõesti võib üks kask nii erinev välja näha. Enamasti on kask siiski kõrgekasvuline ja kauni kujuga. Meie kultuuris sümboliseerib kask valgust ja rõõmu. Kasemetsas ehk kaasikus on valge ja õhurikas. Maapinnale langeb palju valgust ning seal kasvab enamasti palju igasuguseid taimi.

Mõistatus

Kodu mul metsas, aias ja aasal, lähed sauna, võtad mind kaasa, ehteks tuppagi kevadel tood, maitsvat ja magusat mahla jood?

Tegevus

Aeg ja mängukoht: lasteaia mänguala

Eesmärk: arendada tähelepanu, soodustada esemete tunnetuslikku arengut ja aidata last looduse tundmaõppimisel.

Valdkonnad: loodus, laulmine, vaatlemine.

Teema: kasepuu vaatlus suvel.

Vahendid: õpetaja meisterdatud päike. Ülesanded lastele (on päikese kõhu peal asuvas taskus), luubid, kaseleht, kastekannud veega.

Sisu: jalutuskäik kasepuude kasvukohta.

Töö käik:

õpetaja on värvilisest paberist valmistanud ilusa kollase päikese, mille ta nüüd kaela riputab. Päikese kõhupealsesse taskusse on ta peitnud paberitükid väikeste ülesannetega. Õpetaja kutsub lapsed endale ligemale ja pöörab tähelepanu ilusale ilmale. Ta esitleb lastele päikesepiigat ja kutsub lapsed koos päikesega jalutuskäigule, avastusretkele puude vahele, ning teeb ettepaneku otsida üles üks eriline puu. Sellel puul on valge, mustade triipudega tüvi. Õpetaja jalutab koos lastega puude juurde, ise selgitades, mis tal kotis kaasas on (luubid, kastekannud). Lõbusalt jutustades jõutakse puude juurde. Õpetaja küsib lastelt: „Kus seisab eriline puu?“ Lapsed otsivad ja leiavad erilise puu. Õpetaja palub lastel koguneda puu ümber ja võtta üksteisel kätest kinni. Siis teeb õpetaja ettepaneku laulda ja palub lastel kaasa laulda.

Kes aias, kes aias?

Puukene aias.

Mis nimi, mis nimi?

Kask on tema nimi.

Mis värvi on ta tüvi?

Musta-valge kirju.

Õpetaja teeb puule pai ja lapsedki kallistavad puud. Õpetaja võtab kotist välja kastekannu ja luubid ning jagab lastele luubid kätte. Lapsed hakkavad kohe uudistama. Õpetaja palub laste tähelepanu ja võtab päikese taskust esimese ülesande:

*Vaata luubiga, milline on puutüvi ja kes elab puutüve peal? Lapsed vaatlevad puutüve ja katsuvad, kui krobeline on koor. Puukoort uurides leiavad lapsed ootamatult tüvel ringi sibavad sipelgad. Õpetaja küsib lastelt, kust need sipelgad küll tulevad? Lapsed hakkavad koos õpetajaga uurima sipelgate teekonda puutüvel ja avastavad, et sipelgad tulevad maa seest. Õpetaja võtab päikese taskust teise ülesande ja loeb selle ette:

*Vaata puu otsas kasvavaid kaselehti ja leia puu alt samasuguseid lehti. Õpetaja tutvustab lastele, missugune on kaseleht: väike, roheline ja siksakilise servaga. Lapsed hakkavad puu alt lehekesi otsima ja keegi lastest leiabki maha langenud lehekesi. Lapsed ulatavad lehekesed õpetajale. Õpetaja kutsub lapsed kokku, et lehekesi uurida. Millised erinevused on leitud lehekestel? Lehed on erineva suurusega, ka värvusel on tekkinud vahe. Mõni on kollasem, mõni päris roheline. Õpetaja küsib lastelt, miks lehed kollaseks lähevad? Õpetaja seletab lastele, et kui päike paistab palavalt ja vihma pole kaua sadanud, lähevad lehed kollaseks. Õpetaja pöörab laste tähelepanu päikesele – kui palavalt see praegu paistab. Siis võtab ta päikese taskust kolmanda ülesande ja loeb selle ette:

*Katsu mulda puu all, kas see on märg või kuiv. Kui see on kuiv, siis võta kastekann ja kasta puud, anna talle juua. Lapsed katsuvad mulda ja avastavad, et muld on kuiv. Õpetaja võtab suure vett täis kastekannu ja kallab vee laste väiksematesse kastekannudesse. Lapsed hakkavadki puud kastma. Õpetaja näitab, kuidas tuleb vett juurtele valada. Õpetaja räägib veel, kuidas puu oma juurte abil vett joob. Puu on ka elusolend – tema oksi ja lehti ei tohi murda, sest puu tunneb valu ja saab haiget. Kui lapsed on kastmise lõpetanud, teeb õpetaja ettepaneku kasepuukest kallistada, sest lastel on aeg hakata minema. Lapsed lehvitavad puule, aga lubavad teda varsti jälle vaatama tulla.

Kirss

Kirsipuud tunnevad eestlased küll mitusada aastat, kuid veel kauem on teda kasvatatud Hiinas ja Jaapanis. Jaapanis on kirss ilupuu ning kevadine kirsside õitsemisaeg on seal rahvuslik iluaeg. Meil kasvatatakse kirssi tema maitsva vilja pärast. Mahlakas viljaliha ümbritseb kõva kesta, mis kaitseb kirsi seemet. Meie kutsume kestaga seemet kirsikiviks ja sülitame selle välja. Kirsikivist võib kasvada uus kirsipuu. Jaapanis austatakse üht kirsipuud seetõttu, et ta läks kasvama kirsikivist, mille sülitas välja keiser ise. Kirsipuule endale pole tähtis, kuidas tema seeme mulda sattus. Tema tahab kasvamiseks palju valgust ja seda, et kevadine öökülm õisi ära ei võtaks.

Tegevus

Õppekäik

Koht ja aeg: õues, igal aastaajal, tervel õuealal

Eesmärk: laps tutvub puu kuju ja välimusega – koore, võra, seemnete, lehtede, õitega jne. Puude kasulikkus keskkonnale.

Valdkond: keel ja kõne, õppekäik

Teema: puud

Ettevalmistus: territooriumi märgistus koos lastega, erinevate lehekujutistega kaardid, pliiats, paber.

Meetod: vaatlemine, arutelu, uurimine, võrdlemine, katsetamine, praktiline tegevus

Vahendid: puud, puupakk (mis on kaasas vanuse määramiseks), lindid

Töö käik:

1) Bussist väljudes pöörab õpetaja bussipeatuses sõidutee ääres tähelepanu mürale, heitgaasidele (lõhnad, hääled). Arutelu parkide ökoloogilisest tähtsusest.

2) Jalutamine pargis – lõhna tajumine, häälte kuulamine (vaikus, puude sahin, lehtede kohin). Katse: hõõru puuleht või rohulible sõrmede vahel puruks ja nuusuta lõhna.

3) Õpetaja jaotab lastele lehekaardid – laps leiab oma puu. Lehe kirjeldamine, mõne teise lehega võrdlemine (2 last võrdlevad oma puulehti). Puu nime ütlemine (nime saab kontrollida lehekaardi seest). Lehekaardid korjatakse kokku.

4) Lapsed saavad pliiatsi ja paberi (mis on valmistatud puust), teevad puukoore jäljendi, kirjutavad juurde puu nime. Pargipuud on istutatud. Nad annavad varju, kaitsevad ereda päikese ja vihma eest ning puhastavad linnades õhku.

5) Mäng „Varju – päikese kätte!“

6) Mõistatused eri puude kohta (3–4 mõistatust)

7) Lapsed korjavad herbaariumi jaoks lehti. Vastavalt aastaajale võib kaasa korjata ka õisi ja vilju. Võib teha oma puuraamatu, kuhu saab lisada koorenäidise, lehe, õie, vilja jne.

Sirel

Sirel – uimastava lõhnaga aiakaunitar. Sirelit peaksid küll kõik tundma. Enamik sireli liike kasvab looduslikult Aasias. Sireli nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsest sõnast syrinx, mis tähendab seest õõnsat toru ja viitab sireli õõnsatele okstele. Sireleid iseloomustab tugev õielõhn ja uhked pöörisõisikud. Paljude jaoks on üllatav ehk seegi, et sireli ainus Eestis looduslikult kasvav sugulane on harilik saar.

Päikesepaisteline koht soodustab sireli rikkalikumat õitsemist. Väikesed lõhnavad õied asuvad suurtes, enamasti kahekaupa asuvates tihedates kuni 20 cm pikkustes püramiidjates pööristes. Õied on värvuselt lillad, sinised, violetjad või valged. Sirel õitseb maist juunini. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles on kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. Sireli puit on kõva, tihke, raske ja kergesti poleeritav. Kasutatakse jalutuskeppide, rehapulkade jms tegemisel.

Usutakse, et viie kroonlehega sireliõie leidmine toob õnne.

Suur kivi

Suur kivi asub aia ääres, eemal kärarikkast ronimispuude alast. Suure kivi peal on mõnus istuda, jalgu kõlgutada ja vaiksemat olemist nautida. Vajadusel saab ennast kivi taha sõprade eest kavalalt ära peita. Samuti on see hea koht avastamaks, mida päike suudab teha. Päikeselise ilmaga saab katsuda, kuidas kivi on soojaks muutunud. Külmema ilmaga saab tunda, et ka kivi on külmaks muutunud. Nii saab luua huvitavaid seoseid selle kohta, kuidas päike meid ümbritsevat mõjutab.

Mäng

Mina ja kivikuningas.

Kirjeldus:

juhtmängija jookseb kõrgemale kohale (õues kivile, toas toolile või muule kõrgemale kohale) ja hüüab: ,,Mina olen kivikuningas“. Mängijad jooksevad juhtmängija juurde ja kordavad: ,,Sina oled kivikuningas, kuidas saada kivikuningaks?“ Kuningaks saab siis, kui laps täidab mingi tingimuse, näiteks: ,,Ütle oma nimi, siis saad kivikuningaks!“

Veel teemasid: nimeta nimi ja elukoht; küsi mõistatus; ütle vanasõna; räägi, mis seljas on; kas poiss või tüdruk; räägi, mida näed (sõnakaardil, loomapildil, seenepildil jne).

Vanasõnad:

Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata.

Veerev kivi ei sammaldu.

Mõistatused

Mis see on? Vanem kui mina, vanem kui sina, sinu vanemad ja nende vanemad? (kivi)

Suvel soe, talvel külm, iseendal ükskõik? (kivi)

Vesi limpsib jalgu, jää uuristab keha, kummagi eest ei saa põgeneda? (kivi)

Kuusk

Kuuse rahvapärased nimetused on ka kuus, kuusepuu ja nõglapuu.

Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib kuuse pinnapealse juurestiku tõttu leida metsast sageli tuule poolt koos juurtega mullast välja rebitud puid. Kõik see koos metsa vaikse kohinaga loob metsasviibijale just kuusemetsale iseloomuliku tunde.

Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. Kuusel on väga palju erinevaid parasiite, kellest suurem osa sööb tema puitu. Nii võib metsas sageli näha murdunud kuusetüve, mis on seest täiesti mädanenud.

Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa.

Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu lehmadele krappe kaela ja lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, sellest tehakse kannelde ja viiulite kõlalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, põrandaid ja lagesid, ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire.

Julgelt võib süüa kuuse helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega C-vitamiini allikad.

Mõistatused

Siis, kui talvel mets on paljas, tema ikkagi on haljas, metsale on ehteks ju tema roheline kuub. (kuusk)

Kõik heidavad rõivad maha, aga kolm ei heida. (kuusk)

Tegevus

Aeg ja koht: igal aastaajal, õuealal

Eesmärk: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ning saada kogemusi ümbritseva elu, looduse ja ühiskonnanähtuste kohta.

Eesmärgid:

  • õppida tundma puid nende silueti, tüve, okste ja koore järgi;
  • võrrelda kuuske ja mändi.

Valdkond: keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika, liikumine, kunst

Vahendid: pildid kuusest ja männist (Puude mapp), kontuurjoonistused kuusest ja männist, mõlema puu käbid, paberid ja rasvakriidid

Tegevus õues:

1. Õues vaadeldakse loodust, iseloomustatakse loodust vastavalt aastaaegadele.

2. Õpetaja kirjeldab lastele kuuske ja mändi, nimetamata, kumb on kuusk ja kumb on mänd. Lapsed püüavad õpetaja jutu põhjal ise ära arvata, millisest puust räägitakse, ning moodustavad samal ajal vastava puu ümber käest kinni hoidvate laste ringi.

Kuusk (õpetaja kirjeldab puud)

Mänd (õpetaja kirjeldab puud)

3. Seejärel vaadeldakse puid lähemalt. Lapsed vaatlevad ja võrdlevad mõlema puu tüve, oksi, okkaid, käbisid. Koos arutatakse läbi, mis on sarnast, mis erinevat.

4. Lapsed korjavad kuuse- ja männikäbisid (igaks juhuks on ka õpetajal endal käbid kaasas). Lapsed jaotatakse rühmadesse. Rühmatöös moodustavad lapsed kuusekäbide ja männikäbide hulgad, loendavad neid, muudavad hulkade suurust vastavalt õpetaja korraldustele ning laovad kõige lõpus käbidest mingi kujundi.

5. Mäng käbidega – täpsusvisked. Samad rühmad on võistkonnad, iga tabamus märklauale (õpetaja määratud puutüvele) annab punkti. Kõige enam punkte kogunud võistkond võidab.

6. “Puukoor paberil” – puukoore joonistamine paberile rasvakriitide abil. Õhem valge paber (suurusega A4) kinnitatakse teibiga puutüve külge, seejärel joonistatakse rasvakriidiga paber üle. Mõlema puu puukoorte joonistamine, et hiljem neid omavahel võrrelda.

7. Iga laps korjab metsast kaasa mõne männi ja kuuse okka.

Tegevus rühmas:

1. Lapsed jutustavad kuusest ja männist, tuuakse välja mõlema iseloomulikud jooned.

2. Iga laps joonistab rasvakriitidega ühele paberile kuuse ja teisele männi (paber suurusega A3, pilt tehakse ühele poole paberi peale).

3. Mõlema puu pildi kõrvale kleebitakse metsas joonistatud puukoore pilt ning eelnevalt korjatud okkad.

Käelise tegevuse punkt, töökoda

Käeline tegevus ning rahulolu millegi kasutamiskõlbliku valmistamisest ja looduslike materjalide kasutamisest on kasulik väga mitmel põhjusel. Esiteks pakub käeline tegevus võimalust omaette või koos rühmaga midagi tarvilikku meisterdada, teiseks on valmistatud esemel esteetiline väärtus. Kolmandaks on tulemus käega katsutav ning tekitab heameelt, et millegi valmistamisega on ise hakkama saadud.

Värske või kuivatatud looduslik materjal: puulehed, puukoored, kasetoht, puuseened, seemned (vahtraninad), viljad, kõrred, kivikesed, sammal, samblikud, varred, taimed, õied, õisikud, käbid, tõrud, munad, oksad, teokarbid, pähklikoored, takjanupud, urvad, liiv, kruus, turvas, linnusuled jne.

Tegevus

Aeg ja koht: igal aastaajal, toas või õues, käelise tegevuse punktis.

Valdkond: matemaatika, keskkond ja mina.

Sisu: eseme asukoha määramine pildil.

Eesmärk:

  • 3–4a laps oskab võrrelda mõisteid suurem-väiksem
  • 5–6a laps oskab tasapinnal orienteeruda;
  • tunneb mõisteid üleval-all, paremal-vasakul.

Vahendid: suurem teemapilt, „Kodus“, „Tänaval“, „Talus“ vm, üks suurem ja üks väiksem kivi.

Mängu käik:

3–4a laps vaatleb suurt teemapilti. Õpetaja asetab kivid pildile ja küsib: „Kus on suurem kivi?“, „Kus on väiksem kivi?“ Laps kirjeldab kivide asukohta – nimetab esemeid, mille kõrval asub suurem kivi, mille kõrval asub väiksem kivi. 5–6a laps asetab kivid teemapildile vastavalt juhendamisele. Õpetaja jutustab juttu, mille sisse on põimitud käsklused. Kivi tuleb teemapildile paigutada vastavalt saadud juhendusele – nt kuuldud objektist paremale, vasakule, üles- või allapoole. 6–7a lapsed võivad sama mängu mängida paarides. Kes juhendab, see kontrollib mängu õigsust, pärast vahetatakse osad.

Pärn

Pärn on rõõmu ja armastuse puu. Rahvasuu räägib, et pärna sees elavad haldjad ja päkapikud ning seepärast peab puu eest hästi hoolitsema. Pärn oli sageli aias ilupuuks ning ka kaitseks päikese eest. Südamekujulised lehed pole sümmeetrilised, üks külg on pikem. Juulis õitsemise ajal kattub puu helekollaste lõhnavate õitega. Pärnaõietee soojendab ja pakub külmadel talveõhtutel suve hõngu. Pärna viljaks on pähklikesed, mis tiivakestega edasi lendavad. Puit on hele ja pehme ning sobib käsitööks, keskajal valmistati pärnast pühakute pilte. Pärnaniint kasutati nööri punumiseks. Lehtedega toideti talvel kitsi ja lambaid. Lehtedega oksad lõigati maha, pärnasid ka pügati. Pärnast saab oivalist joonistussütt.

Hobukastan

Hobukastan ei olegi päris meie maa puu. Ta on meile toodud soojematelt maadelt ning seepärast on ta rohkem linna- kui metsapuu. Oma nime on puu saanud sellest, et tema vilju anti hobustele köha raviks.

Hobukastani seemnetest ehk rahvakeeli kastanimunadest raskemaid seemneid pole ühelgi Eestis kasvaval taimel. Kastanimunade ümber on roheline ogadega koor. Tasub meeles pidada, et see on mürgine ning hammastega selle kallale minna ei maksa. Kastanimunast hakkab uus puu kasvama harva, vaid soojal kevadel ja tuulest varjatud kohtades. Kastanimunad on puu all vaid sügisel. Kevadel võib hobukastanipuu ümber näha sumisemas sadu mesilasi, sest siis katavad suured uhked valged õisikud terve puu. Eemalt paistavad ta õied nagu valged tõrvikud. Lähemalt vaadates näeme õies ka punast ja kollast värvi.

Vanasõnad

Kõrge puu püüab palju tuult.

Kuda puu, nõnda vili.

Iga puu kannab oma võsud.

Mõistatus

Kas sa seda puud tead, millel küünla õied peal ja ka pallid toredad, okkalised, karedad? (kastan)

Mäng

Reasta kastanid kinnisilmi.

Mängijad sorteerivad nõusse vajaliku arvu eri suuruses kastanimune. Mängualused pannakse maha. Mängijate käeulatusse asetatakse nõu kastanitega, mängijate silmad seotakse kinni.

Mängijad tegutsevad vastavalt korraldustele: kastanid reastatakse alates väiksemast/suuremast, vasakult paremale, paremalt vasakule, vasaku/parema käe abil jne.

Tegevus

Puud kevadisel õpperajal.

Aeg: kevadel, puude õitsemise ajal.

Eesmärk: toetada last ümbritseva maailma mõistmisel, tervikliku maailmatunnetuse kujundamisel.

Eesmärgid:

  • laps õpib õite abil puid eristama,
  • laps saab teada puude vajalikkusest inimestele ja loodusele,
  • laps kinnistab õpitut õppemängu abil,
  • laps mängib „Puude kallistamise mängu“.

Valdkond: keel ja kõne, liikumine, keskkond ja mina.

Ettevalmistav osa: vaadeldavatele puudele asetatakse pildid nende viljadest; valmistatakse õppemäng „Õied ja viljad“ (pildiloto).

Sisu: puude õite tundmaõppimine, lasteaia õues.

Vahendid: viljade pildid, suur riie või tekk.

Töö käik:

1. Ringkäik õuealal.

2. Pargis puude vaatlemine ja lehtede abil ära tundmine: varemõpitu kordamine (vaher, tamm, kask, kastan)

3. Puude õite vaatlus. Missugused viljad arenevad õitest? Pildid viljadest.

4. Liikumismäng „Puude kallistamise mäng“:

  • Puude vahel joostes, kõndides, hüpeldes liikumine.
  • Märguande peale läheb iga laps ühe puu juurde ja kallistab seda.
  • Mäng kordub.

5. Kogunetakse kaasavõetud tekile jalgu puhkama ja mõistatusi arvama

  • Uhke emand, roheline kleit seljas, punased pärlid kaelas? (pihlakas)
  • Valge poiss, rohelised juuksed? (kask)
  • Vestlus lastega. Miks on puid vaja? Kuulatakse laste arvamusi.

Õpetaja selgitab, et puud on üks osa meid ümbritsevast loodusest. Looduses toimub ringkäik läbi aastaaegade ja puudel on tähtis osa looduse tasakaalu säilitamisel. Puud annavad toitu lindudele ja loomadele. Tänu nendele puhastub õhk. Puud pakuvad varju ja kaitset kõrvetava päikese ja külmade tuulte eest. Inimene saab puude läheduses olles jõudu ja muutub rahulikumaks. Puud pakuvad meile ka palju silmailu.

6. Pärast õpperajal käimist on hea rühmas lotot mängida – see kinnistab looduses nähtut ja õpitut.

Tamm

Vanarahvas ütleb, et tamm tahab kasvada, kasukas seljas ja pea paljas. Kasukaks on teised puud ja põõsad tamme ümber. Paljas pea tähendab, et tammele peab ülalt langema valgust. Ja soe ilm meeldib tammele ka, seetõttu Eestist põhja pool tammesid eriti ei kasvagi.

Tamm on puu, mis hakkab kevaditi viimaste hulgas rohetama. Õied puhkevad lehtedega samal ajal. Õitsevad ainult need puud, mis on vähemalt 50 aastat vanad. Tamme lehed on paksud ning kaetud pealt sitke kilega. See kaitseb lehte ega lase veel lehe seest ära aurata.

Sügiseks kasvatab tamm tõrud, mille otsas on mütsitaoline pehme kest ja mille sees on tamme seeme. Paljudele lindudele ja loomadele maitsevad tõrud väga. Selline ilus lind nagu pasknäär varub tammetõrusid talveks. Kui tõru ta noka vahelt pudeneb ja sobivasse kohta kukub, võib sellest uus tamm kasvada.

Vanasõnad

Puud tuntakse tema viljast.

Puud metsas ei kasva kõik ühesugused, nõnda inimesed kah.

Mõistatused

Talvel paljas, suvel haljas? (lehtpuu)

Suvel viht, talvel luud? (lehtpuu)

Ühel emal oli tuhat poega, kõigile andis kausikese, ainult ise jäi ilma? (tamm)

Mäng

Loodusorkester.

Laps oskab puu lähedusest leida mitmesuguseid puust lähtuvaid heli tekitavaid looduslikke materjale. Leitud vahendiga püütakse tekitada heli, mängitakse kaaslastele pilli, lisaks saab laulda ja tantsida.

Spordiplats

Harjutused hoonööriga (läbi jooksmine; kahekesi läbi jooksmine; hüppamine, kui nöör paigal; üle hüppamine).

Eesti rahvapärimuslikke mänge.

  • Kapsas – varas varastab peremehelt kõik kapsad. Kolmel korral püüab ta kapsaaia võtit saada. Viimasel korral läheb peremees kaasa. Varas ütleb: „Siga lendab!“ Minnakse kohtusse, „kaalutakse“ kapsaid, pärast toimub jõu katsumine.
  • Mooramaa mees – lepitakse kokku elukutse ja liigutus. Minnakse kuninga juurde tööd otsima. Kui kuningas on elukutse ära arvanud, püüab ta kinni mõne mooramaa mehe. Kõige kiirem, keda püüda ei õnnestu, saab uueks kuningaks.
  • Muruplatsil on lastel head võimalused jooksmiseks. Muruplats sobib suurepäraselt ühisürituste korraldamiseks, rahulikuks vestluseks või ka lihtsalt kullimängudeks.
  • Kullimänge saab vaadata täpsemalt raamatust „100 vahvat kullimängu“ (Eve Külmallik ja Eve Sepper).

Kasutatud allikad

  • B. Kuhn (2014). Puud , põõsad ja puhmad. Tea kirjastus.
  • M. Mänd (2005). Mänge siit ja sealt.
  • P. Siilak (2009). Meisterdamine loodusmaterjalist.
  • S. Aher, M. Enok, R. Igel (2006). Aiatuuliku askeldused II. Juhiseid keskkonnamängudeks ja -tegevusteks lasteaias.
  • S. Raadik (2008). Õpime õues mängides.
  • T. Saimre (2010). 1000 mõistatust, 500 vanasõna. Tea kirjastus.
  • Tuusti & Lotman (2001). Keskkonnamängude kogumik.
  • B. Brügge, M. Glantz, K. Sandell (2007). Õuesõpe.
  • M. Heiskonen, T. Vaher. Tõrukese loodusrada.
  • S. Poopuu (2013). Lasteaia looduse õpperada kui aktiivõppe vahend õppe- kasvatustöös.