{"id":5,"date":"2024-04-04T07:50:43","date_gmt":"2024-04-04T04:50:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/12-fuusikalised-ja-keemilised-omadused\/"},"modified":"2024-06-13T11:33:46","modified_gmt":"2024-06-13T08:33:46","slug":"12-fuusikalised-ja-keemilised-omadused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/12-fuusikalised-ja-keemilised-omadused\/","title":{"rendered":"1.2. F\u00fc\u00fcsikalised ja keemilised omadused"},"content":{"rendered":"<p style=\"margin-top: 14.0pt;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"color: black;\">K\u00f5igil puhastel ainetel on oma kindlad omadused, millest tulenevalt saame aineid \u00fcksteisest eristada. Aine omadused m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra ka selle, mille jaoks me m\u00f5nda ainet kasutame. Ainete omadused saame liigitada keemilisteks ja f\u00fc\u00fcsikalisteks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h6><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\">Allikas:\u00a0<\/span><\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/youtu.be\/SWnH_5gK46Q\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/youtu.be\/SWnH_5gK46Q\">https:\/\/youtu.be\/SWnH_5gK46Q<\/a><\/h6>\n<p style=\"margin-top: 14.0pt;\">Keemilised omadused iselo<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\">omustavad aine reageerimisv\u00f5imet teiste ainetega. Sii<span style=\"color: black;\">nkohal on \u00fcheks lihtsaks n\u00e4iteks p\u00f5lemine, olgu selleks siis k\u00fc\u00fcnla p\u00f5lemine, kus parafiini reageerimisel \u00f5hus oleva hapnikuga moodustu<\/span>vad<span style=\"color: black;\"> s\u00fcsihappegaas ja vesi, v\u00f5i puidu p\u00f5lemine, kus tselluloos ja muu orgaaniline materjal p\u00f5leb samuti s\u00fcsihappegaasiks ja veeks.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<figure id=\"attachment_57\" aria-describedby=\"caption-attachment-57\" style=\"width: 264px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-57\" title=\"Vaskvitriol\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/vaskvitriol.png\" alt=\"Vaskvitriol.\" width=\"264\" height=\"219\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/vaskvitriol.png 1000w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/vaskvitriol-300x248.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/vaskvitriol-768x636.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 264px) 100vw, 264px\"><figcaption id=\"caption-attachment-57\" class=\"wp-caption-text\">Vaskvitriol<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"margin-top: 14.0pt;\">F\u00fc\u00fcsikalised omadused on sellis<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\">ed omadused, mis ei ole seotud aine muundumisega teiseks aineks. F\u00fc\u00fcsikalistest\u00a0 omadustest mitmeid on v\u00f5imalik tuvastada meeleorganitega, kuid paljude iseloomustami<span style=\"color: black;\">seks tuleb kasutada ka erinevaid uurimismeetodeid.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-top: 14.0pt;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"color: black;\">Ainete v\u00e4rvust ja l\u00f5hna saame tunnetada meeleorganitega, nii v\u00f5imegi n\u00e4iteks meresinise v\u00e4rvusega soola n\u00e4gemisel arvata, et tegemist on m\u00f5ne <\/span><\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"color: black;\">vase\u00fchendiga, ja teravalt \u00e4rritavat l\u00f5hna tundes v\u00f5ime kahtlustada ammoniaaki \u2013\u00a0ainet, mille vesilahust teame nuuskpiiritusena ja millega v\u00f5id kokku puutuda arstikabinetis.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n\n\n<div style=\"height:36px\" aria-hidden=\"true\" class=\"wp-block-spacer\"><\/div>\n\n\n\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881df11d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881df11d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881df11d-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881df11d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881df11d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"margin-top: 14.0pt;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"color: black;\">Aine agregaatolek on samuti selline f\u00fc\u00fcsikaline omadus, mida saame vaatluse teel tuvastada. Enamik aineid esineb kolmes olekus: tahkes, vedelas ja gaasilises. <\/span><\/span><\/span><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"color: black;\">Tahkes aines on aine osakesed l\u00e4hestikku ning nendevahelised sidemed on tugevad. Aineosakeste omavaheline liikumine on raskendatud. Sellest tulenevalt on tahketel ainetel kindel kuju. Vedelas aines ei ole aine osakesed omavahel enam niiv\u00f5rd tugevalt seotud ja saavad \u00fcksteise suhtes ka liikuda. Seet\u00f5ttu on vedelikud voolavad. Gaasiliste ainete puhul asuvad aine osakesed h\u00f5redalt ega ole omavahel \u00fcldse seotud. See annab gaasilisele ainele v\u00f5imaluse levida ruumis. <\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img decoding=\"async\" style=\"width: 437px; height: 150px;\" title=\"\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/tahke-vedel-gaasiline.png\" alt=\"pilt\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2267436%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/p>\n<h6>Tahke, vedel ja gaasiline aine<\/h6>\n<p style=\"margin-top: 14.0pt;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"color: black;\">Tingimuste muutumisel saavad ained \u00fcle minna \u00fchest olekust teise. N\u00e4itek<\/span><\/span><\/span><\/span>s sulamine on tahke aine \u00fcleminek vedelasse olekusse. F\u00fc\u00fcsikaline suurus, mis seda \u00fcleminekut kirjeldab, on sulamistemperatuur. Aurustumine on <span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\">aine \u00fcleminek vedelast olekust gaasilisse ning seda \u00fcleminekut iseloomustav f\u00fc\u00fcsikaline suu<span style=\"color: black;\">rus on keemistemperatuur.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-top: 14.0pt;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 150%;\">Kindlasti tead Sa vee sulamistemperatuuri (0\u00a0<sup><span style=\"font-size: 11.6667px;\">o<\/span><\/sup>C) ja keemistemperatuuri (100\u00a0<sup>o<\/sup>C). Aga n\u00e4iteks k\u00f5ige k\u00f5rgema sulamistemperatuuriga metall on volfram (3400\u00a0<sup>o<\/sup>C) ja k\u00f5ige madalam sulamistemperatuur on sellisel metallil nagu elavh\u00f5be (-39\u00a0<sup>o<\/sup>C).<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881df122-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881df122-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881df122-collapse\">\u00dclesanne 2<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881df122-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881df122-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"margin-top:14.0pt\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"><span style=\"color:black\">Tahkeid aineid saab iseloomustada veel selliste f\u00fc\u00fcsikaliste suurustega nagu k\u00f5vadus ja tugevus.<\/span><\/span><\/span><\/span> <\/span>K\u00f5vadus n\u00e4itab tahke aine vastupidavust kriimustamise v\u00f5i l\u00f5ikamise suhtes. Igap\u00e4evaelus teame, et n\u00e4iteks puitu on v\u00f5imalik noaga l\u00f5igata, kuid klaasi l\u00f5ikamine tavalise k\u00f6\u00f6ginoaga on juba praktiliselt v\u00f5imatu. Seega saamegi \u00f6elda, et v\u00f5rreldes terasega on klaas k\u00f5vem materjal, kuid v\u00f5rreldes puiduga on teras k\u00f5vem materjal. Tugevus n\u00e4itab tahke aine vastupidavust painuta<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">misele, venitamisele v\u00f5i survele. N\u00e4iteks on metallid suh<span style=\"color:black\">teliselt tugevad materjalid, seevastu klaas puruneb painutamisel kergesti ega ole kindlasti tugev.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:14.0pt\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"><span style=\"color:black\">Kindlasti tead Sa, et m\u00f5nedel ainetel on omadus juhtida h\u00e4sti elektrit ning eelk\u00f5ige on head elektrijuhid metallid, aga ka erinevate soolade ja paljude teiste ainete vesilahused. Ained, mis on v\u00f5imelised h\u00e4sti edasi kandma elektrit, on enamasti ka head soojusjuhid. N\u00e4iteks metallid on ka head soojusjuhid ning t\u00e4nu sellele kasutatakse neid nii pottide-pannide kui ka radiaatorite valmistamiseks. Seevastu puitu kasutame majade ehituses,\u00a0kuna puit on halb soojusjuht.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:14.0pt\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"><span style=\"color:black\">Viimaseks, aga v\u00e4ga oluliseks f\u00fc\u00fcsikaliseks omaduseks\u00a0on tihedus<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>. Tihedus on f\u00fc<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">\u00fcsikaline suurus, mis v\u00e4ljendab \u00fchikulise ruumalaga ainekoguse massi ehk ta iseloomusta<span style=\"color:black\">b aine massi kindla ruumala kohta ning sellest tulenevalt on tema valem: <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>$\\rho=\\frac{m}{V}$, k<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"><span style=\"color:black\">us \u03c1 on tihedus, m on mass ja V on ruumala.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:14.0pt\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"><span style=\"color:black\">V\u00f5iksid teada puhta vee tiheduse v\u00e4\u00e4rtust, milleks on <\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>$1\\frac{g}{cm^{3}}=1\\frac{kg}{dm^{3}}=1000\\frac{kg}{m^{3}}$.\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:14.0pt\">\n\tJ\u00e4rgnev video tutvustab Sulle tihedusega seotud arvutus\u00fclesandeid.\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:14.0pt\">\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<h6 style=\"margin-top: 14pt\">\n\tAllikas:\u00a0<a data-url=\"https:\/\/youtu.be\/NLFpowHVRDI\" href=\"https:\/\/youtu.be\/NLFpowHVRDI\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/youtu.be\/NLFpowHVRDI<\/a><br>\n<\/h6>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881df123-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881df123-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881df123-collapse\">\u00dclesanne 3<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881df123-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881df123-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<p dir=\"ltr\">\n\tKeha v\u00f5i aine tiheduse m\u00e4\u00e4ramiseks kasutatakse sukeldamismeetodit. Selle jaoks, et m\u00e4\u00e4rata keha tihedust, tuleb k\u00f5igepealt kaaluda see keha (m = 45 g)\u00a0 ning seej\u00e4rel sukeldada ta\u00a0skaalaga ja veega t\u00e4idetud anumasse. Vedelikunivoo muutusest saame selle keha ruumala (50 ml \u2013 45 ml = 5 ml)\u00a0 ning jagades keha massi ruumalaga ongi teada meile uuritava keha tihedus ($\\rho=\\frac{45 g}{5 \u00a0ml}$ = 9 g\/ml).\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img decoding=\"async\" alt=\"pilt\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2267437%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/sukeldamismeetod.png\" style=\"width: 540px;height: 200px\" title=\"\">\n<\/p>\n<h6 style=\"text-align: center\">\n\tSukeldamismeetod<br>\n<\/h6>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881df125-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881df125-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881df125-collapse\">\u00dclesanne 4<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881df125-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881df125-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n<p dir=\"ltr\">\n\tMilline on selle aine k\u00f5ige olulisem omadus, kui\n<\/p>\n<p>\n\n\n<\/p><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5igil puhastel ainetel on oma kindlad omadused, millest tulenevalt saame aineid \u00fcksteisest eristada. Aine omadused m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra ka selle, mille jaoks me m\u00f5nda ainet kasutame. Ainete omadused saame liigitada keemilisteks ja f\u00fc\u00fcsikalisteks. Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":276,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/276"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":615,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/615"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}