{"id":48,"date":"2024-04-04T07:50:48","date_gmt":"2024-04-04T04:50:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/84-ekso-ja-endotermilised-reaktsioonid\/"},"modified":"2024-04-04T15:25:01","modified_gmt":"2024-04-04T12:25:01","slug":"84-ekso-ja-endotermilised-reaktsioonid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/84-ekso-ja-endotermilised-reaktsioonid\/","title":{"rendered":"8.4. Ekso- ja endotermilised reaktsioonid"},"content":{"rendered":"<p>\r\n\tSa tead juba, et keemilise reaktsiooni k\u00e4igus tekivad antud ainetest uued ained. Reaktsioonidega kaasneb aga alati ka energia eraldumine v\u00f5i neeldumine ning kui me seda teame, m\u00f5istame paremini, miks toidu seedimisel suudab meie organism s\u00e4ilitada m\u00f5istlikku\u00a0temperatuuri v\u00f5i miks fotos\u00fcntees ilma p\u00e4ikeselt tuleva energiata ei toimu. Energia eraldumise ja neeldumisega toimuvate reaktsioonidega saad tutvuda j\u00e4rgmise video abil.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\r\n\r\n\r\n<h6>\r\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">Allikas:\u00a0<\/span><\/span><\/span><\/span><a data-url=\"https:\/\/youtu.be\/LvadGckAv3U\" href=\"https:\/\/youtu.be\/LvadGckAv3U\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/youtu.be\/LvadGckAv3U<\/a>\r\n<\/h6>\r\n\r\n<h2>\r\n\tKeemilise reaktsiooni soojusefekt\r\n<\/h2>\r\n\r\n<p>\r\n\tKeemilise reaktsiooni soojusefekt iseloomustab reaktsiooni k\u00e4igus toimuvaid energeetilisi muutusi. Need muutused on tingitud sellest, et keemilise reaktsiooni toimumiseks tuleb k\u00f5igepealt l\u00f5hkuda l\u00e4htaine(te)s keemilised sidemed. Selleks tuleb kulutada energiat ehk selle protsessi k\u00e4igus energia neeldub. Uute keemiliste sidemete tekkel saadus(t)e moodustumisel aga energia eraldub.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"text-align: center\">\r\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1420\" height=\"718\" class=\"alignnone wp-image-144\" style=\"width: 791px;height: 400px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.06.36.png\" title=\"screenshot_2022-02-28_at_10.06.36.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.06.36.png 1420w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.06.36-300x152.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.06.36-1024x518.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.06.36-768x388.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1420px) 100vw, 1420px\">\r\n<\/p>\r\n\r\n<h6 style=\"border: none;margin-bottom: 10pt;text-align: center\">\r\n\t<span style=\"line-height:normal\"><span lang=\"ET\"><span style=\",serif\"><span style=\"color:black\">Vee elektrol\u00fc\u00fcs. Allikas: <\/span><\/span><\/span><\/span><a data-url=\"http:\/\/marshscience6.blogspot.com\/2015\/10\/chemical-reactions.html\" href=\"http:\/\/marshscience6.blogspot.com\/2015\/10\/chemical-reactions.html\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">http:\/\/marshscience6.blogspot.com\/2015\/10\/chemical-reactions.html<\/a><span style=\"line-height:normal\"> <\/span>\r\n<\/h6>\r\n\r\n<p>\r\n\tJooniselt, kus on kujutatud vee elektrol\u00fc\u00fcsi, mille k\u00e4igus tekivad hapnik ja vesinik, v\u00f5id Sa n\u00e4ha, et k\u00f5igepealt tuleb vees hapniku ja vesiniku aatomite vahelised kovalentsed sidemed l\u00f5hkuda: selleks kulub energiat (kasutatakse elektrivoolu). Seej\u00e4rel toimub uute sidemete tekkimine (vesiniku aatomite vahel ja hapniku aatomite vahel) ja selle protsessi k\u00e4igus energiat eraldub.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tVastavalt sellele, kumb energia (kas sidemete l\u00f5hkumiseks neelduv v\u00f5i uute sidemete moodustumisel eralduv) on \u00fclekaalus, saab reaktsioone liigitada soojusefekti alusel eksotermilisteks ja endotermilisteks. Eksotermiline reaktsioon on reaktsioon, mille k\u00e4igus energiat eraldub. Energia eraldumine toimub reaktsioonikeskkonnast v\u00e4lisesse keskkonda. Tavap\u00e4raselt eraldub energia soojusena, kuid see v\u00f5ib eralduda ka valguse\u00a0v\u00f5i hoopis elektrienergiana. Eksotermiliste reaktsioonide korral on l\u00e4hteainete sidemete l\u00f5hkumisel neeldunud energiahulk v\u00e4iksem kui uute sidemete tekkel eralduv energiahulk.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"text-align: center\">\r\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"604\" height=\"502\" class=\"alignnone wp-image-145\" style=\"width: 300px;height: 249px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.08.00.png\" title=\"screenshot_2022-02-28_at_10.08.00.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.08.00.png 604w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.08.00-300x249.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 604px) 100vw, 604px\">\r\n<\/p>\r\n\r\n<h6 style=\"border: none;margin-bottom: 10pt;text-align: center\">\r\n\t<span style=\"line-height:normal\"><span lang=\"ET\"><span style=\",serif\"><span style=\"color:black\">Eksotermiline reaktsioon<\/span><\/span><\/span><\/span>\r\n<\/h6>\r\n\r\n<p>\r\n\tEksotermilised reaktsioonid igap\u00e4evaelust on n\u00e4iteks p\u00f5lemine, k\u00f5dunemine, aga ka telefoni aku\u00a0t\u00fchjenemine.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tEndotermiline reaktsioon on reaktsioon, mille k\u00e4igus energiat neeldub. Energia neeldumine toimub v\u00e4lisest keskkonnast reaktsioonikeskkonda. Endotermilised reaktsioonid vajavad toimumiseks valgust, soojust v\u00f5i elektrit (n\u00e4iteks eespool toodud vee elektol\u00fc\u00fcsireaktsioon), et reaktsiooni jaoks oleks \u00fcldse piisavalt energiat. Endotermiliste reaktsioonide korral on l\u00e4hteainete sidemete l\u00f5hkumisel neeldunud energiahulk suurem kui uute sidemete tekkel eralduv energiahulk.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"text-align: center\">\r\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"604\" height=\"502\" class=\"alignnone wp-image-146\" style=\"width: 300px;height: 249px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.09.16.png\" title=\"screenshot_2022-02-28_at_10.09.16.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.09.16.png 604w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-28_at_10.09.16-300x249.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 604px) 100vw, 604px\">\r\n<\/p>\r\n\r\n<h6 style=\"text-align: center\">\r\n\tEndotermiline reaktsioon\r\n<\/h6>\r\n\r\n<p>\r\n\tEndotermilised reaktsioonid igap\u00e4evaelus on n\u00e4iteks fotos\u00fcntees, metallide tootmine maakidest, paljud lagunemisreaktsioonid ning telefoni aku laadimine.\r\n<\/p>\r\n<div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc3426a2679-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc3426a2679-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc3426a2679-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc3426a2679-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc3426a2679-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sa tead juba, et keemilise reaktsiooni k\u00e4igus tekivad antud ainetest uued ained. Reaktsioonidega kaasneb aga alati ka energia eraldumine v\u00f5i neeldumine ning kui me seda teame, m\u00f5istame paremini, miks toidu seedimisel suudab meie organism s\u00e4ilitada m\u00f5istlikku\u00a0temperatuuri v\u00f5i miks fotos\u00fcntees ilma &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":276,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-48","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/48","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/276"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=48"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/48\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":340,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/48\/revisions\/340"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=48"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}