{"id":47,"date":"2024-04-04T07:50:48","date_gmt":"2024-04-04T04:50:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/83-kutused\/"},"modified":"2024-04-04T15:25:01","modified_gmt":"2024-04-04T12:25:01","slug":"83-kutused","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/83-kutused\/","title":{"rendered":"8.3. K\u00fctused"},"content":{"rendered":"<p>\r\n\tK\u00fctused on ained, mille p\u00f5letamisel eraldub palju energiat (enamasti soojusena), ning mida seet\u00f5ttu kasutatakse energiaallikatena. K\u00fctusena v\u00f5ib k\u00e4sitleda k\u00f5iki \u00fchendeid, mille koostises on m\u00f5ni k\u00fcllaltki madala oks\u00fcdatsiooniastmega element, mis saab kergesti oks\u00fcdeeruda ja nii \u00fcle minna k\u00f5rgemale oks\u00fcdatsiooniastmele. Igap\u00e4evaelus kasutatavates k\u00fctustes on salvestunud keemiline energia, mida on suhteliselt lihtne meile sobival ajal ja koguses kasutada. Erinevaid k\u00fctuseid on palju ja m\u00f5nedega neist saad tutvust teha j\u00e4rgneva\u00a0video abil.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\r\n\r\n\r\n<h6>\r\n\tAllikas:\u00a0<a data-url=\"https:\/\/youtu.be\/zE8UiwMe1o8\" href=\"https:\/\/youtu.be\/zE8UiwMe1o8\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/youtu.be\/zE8UiwMe1o8<\/a>\r\n<\/h6>\r\n\r\n<h2>\r\n\tK\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus\r\n<\/h2>\r\n\r\n<p>\r\n\tNagu juba \u00fclalpool mainitud, on v\u00f5imalik p\u00f5letada k\u00f5iki s\u00fcsinikku sisaldavaid \u00fchendeid, milles s\u00fcsiniku o.a on madalam kui IV, kuid reaalselt leiavad siiski k\u00fctustena kasutust sellised \u00fchendid, mille k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus on piisavalt suur. K\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus n\u00e4itab, kui palju soojusenergiat annab kindel kogus k\u00fctust t\u00e4ielikul p\u00f5lemisel.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tK\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus s\u00f5ltub\r\n<\/p>\r\n\r\n<ol>\r\n\t<li>\r\n\t\tk\u00fctuses sisalduva s\u00fcsiniku o.a-st: mida madalam on s\u00fcsiniku o.a, seda suurem on k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus;\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\tk\u00fctuse vesinikusisaldusest: mida suurem vesinikusisaldus, seda k\u00f5rgem on k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus;\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\tk\u00fctuse leiukohast, niiskusesisaldusest, lisanditest jne.\r\n\t<\/li>\r\n<\/ol>\r\n\r\n<p>\r\n\tN\u00e4iteks p\u00f5levkivi k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus on 5\u202612 MJ\/kg, puidu k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus on p\u00f5levkivi omale ligil\u00e4hedane\u00a07\u202613 MJ\/kg, kuid n\u00e4iteks maagaasi k\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus on kordades k\u00f5rgem\u00a045\u202650 MJ\/kg.\r\n<\/p>\r\n<div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc488053e0f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc488053e0f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc488053e0f-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc488053e0f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc488053e0f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\r\n<h2>\r\n\tK\u00fctuste liigitamine\r\n<\/h2>\r\n\r\n<p>\r\n\tK\u00fctuseid saab liigitada, l\u00e4htudes nende olekust: gaasilised, vedelad ja tahked k\u00fctused.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tGaasilised k\u00fctused on n\u00e4iteks maagaas ja biogaas. Maagaas on looduslik k\u00fctus, mida saadakse puuraukudest v\u00f5i nafta tootmisel k\u00f5rvalproduktina. Biogaasi saab toota n\u00e4iteks s\u00f5nnikust v\u00f5i rohelisest biomassist anaeroobsel k\u00e4\u00e4rimisel. Gaasilisi k\u00fctuseid on k\u00f5ige mugavam kasutada ning nende transportimine torude kaudu on samuti lihtne. Gaasilised k\u00fctused p\u00f5levad t\u00e4ielikult.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tVedelad k\u00fctused on n\u00e4iteks nafta ning sellest toodetavad bensiin ja diislik\u00fctus, aga ka bioetanool. Nafta on looduslik k\u00fctus, mida saadakse puuraukudest ning temast saab omakorda toota paljusid teisi k\u00fctustena kasutatavaid aineid (bensiini, diislik\u00fctust) ning samuti kasutatakse v\u00e4ga paljusid nafta destilleerimisel saadud aineid keemiat\u00f6\u00f6stuses, et s\u00fcnteesida nendest erinevaid saadusi. Bensiin ja diislik\u00fctus on aga juba tehisk\u00fctused, kuna nende korral on looduslikku k\u00fctust ehk naftat t\u00f6\u00f6deldud. Bioetanool on tehisk\u00fctus, mida valmistatakse looduslikust toorainest, n\u00e4iteks heinast, suhkruroost v\u00f5i metsat\u00f6\u00f6stuse j\u00e4\u00e4kidest. Vedelk\u00fctuste kasutamine on samuti mugav ning neid transporditakse torude kaudu v\u00f5i tankerite abil. Vedelk\u00fctused koosnevad peamiselt p\u00f5levatest ainetest ning sisaldavad minimaalsel hulgal mittep\u00f5levaid tahkeid lisandeid.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tTahked k\u00fctused on n\u00e4iteks p\u00f5levkivi, puit ja koks. P\u00f5levkivi on looduslik tahke k\u00fctus, mis koosneb mittet\u00e4ielikult lagunenud orgaanilistest ainetest ja mineraalidest. Eestis kasutatakse p\u00f5levkivi Narva elektrijaamas elektri tootmiseks. Puit on looduslik tahke k\u00fctus, mida saadakse metsade majandamisel. Koks kuulub tahkete tehisk\u00fctuste hulka, ta sisaldab s\u00fcsinikku ja tuhka ning teda saadakse kivis\u00f6est v\u00f5i p\u00f5levkivist nende kuumutamisel. Tahked k\u00fctused ei p\u00f5le t\u00e4ielikult, kuna hapnik ei p\u00e4\u00e4se p\u00f5lemisel\u00a0kogu p\u00f5levale ainele ligi ning tahked k\u00fctused sisaldavad alati ka anorgaanilisi lisandeid, mis ei p\u00f5le. Seet\u00f5ttu tekib tahkete k\u00fctuste p\u00f5letamisel alati j\u00e4\u00e4ke.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tVeel saame k\u00fctuseid jaotada taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvad k\u00fctused on sellised k\u00fctused, mis tekivad aastate v\u00f5i aastak\u00fcmnetega ehk nad on hiljuti tekkinud ja neid tekib ka pidevalt juurde. \u00dcks k\u00f5ige kasutatavam taastuv k\u00fctus on puit. Taastumatud k\u00fctused on\u00a0k\u00fctused, mille tekkeks kulub miljoneid aastaid\u00a0ning seet\u00f5ttu v\u00e4henevad nende varud tarbimisel pidevalt. Taastumatud k\u00fctused on tekkinud ammu elanud loomade ja taimede j\u00e4\u00e4nustest ja selliste k\u00fctustena saab tuua n\u00e4iteks nafta, kivis\u00f6e ja maagaasi.\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tT\u00e4nap\u00e4eval, kui taastumatute k\u00fctuste varud hakkavad otsa l\u00f5ppema\u00a0ja nii nende kaevandamine kui ka kasutamine energia tootmiseks tekitavad keskkonnaprobleeme, on hakatud aina rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama alternatiivsetele energiaallikatele nagu n\u00e4iteks tuule- v\u00f5i p\u00e4ikeseenergia. M\u00f5lemad nimetatud on taastuvad energiaallikad ning energeetikavaldkond liigub aina j\u00f5ulisemalt selles suunas, et asendada taastumatud k\u00fctused taastuvenergiaallikatega.\r\n<\/p>\r\n<div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc488053e14-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc488053e14-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc488053e14-collapse\">\u00dclesanne 2<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc488053e14-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc488053e14-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00fctused on ained, mille p\u00f5letamisel eraldub palju energiat (enamasti soojusena), ning mida seet\u00f5ttu kasutatakse energiaallikatena. K\u00fctusena v\u00f5ib k\u00e4sitleda k\u00f5iki \u00fchendeid, mille koostises on m\u00f5ni k\u00fcllaltki madala oks\u00fcdatsiooniastmega element, mis saab kergesti oks\u00fcdeeruda ja nii \u00fcle minna k\u00f5rgemale oks\u00fcdatsiooniastmele. Igap\u00e4evaelus kasutatavates &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":276,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-47","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/276"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=47"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":342,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/47\/revisions\/342"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=47"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}