{"id":45,"date":"2024-04-04T07:50:48","date_gmt":"2024-04-04T04:50:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/81-sahhariidid-valgud-rasvad\/"},"modified":"2024-06-13T11:26:15","modified_gmt":"2024-06-13T08:26:15","slug":"81-sahhariidid-valgud-rasvad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/81-sahhariidid-valgud-rasvad\/","title":{"rendered":"8.1. Sahhariidid, valgud, rasvad"},"content":{"rendered":"<p>K\u00f5ik elusorganismid koosnevad v\u00e4ga paljudest erinevatest s\u00fcsiniku\u00fchenditest, millest eriti olulised on sahhariidid (vanema nimega s\u00fcsivesikud), rasvad ja valgud.\u00a0 \u00dclevaate nendest saad allolevast videost.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h6>Allikas:\u00a0<a title=\"\" href=\"https:\/\/youtu.be\/WZEq5i-Llsk\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/youtu.be\/WZEq5i-Llsk\">https:\/\/youtu.be\/WZEq5i-Llsk<\/a><\/h6>\n<h2>Sahhariidid<\/h2>\n<figure id=\"attachment_141\" aria-describedby=\"caption-attachment-141\" style=\"width: 600px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-141\" title=\"Gl\u00fckoos\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/glukoos_1.gif\" alt=\"Gl\u00fckoos\" width=\"600\" height=\"505\"><figcaption id=\"caption-attachment-141\" class=\"wp-caption-text\">Gl\u00fckoos<\/figcaption><\/figure>\n<p>Sahhariidid on orgaanilised \u00fchendid, mis koosnevad s\u00fcsinikust, vesinikust ja hapnikust ning enamasti on nende molekulides vesiniku ja hapniku aatomite suhe t\u00e4pselt sama nagu vee molekulis (2 osa vesiniku aatomeid ja 1 osa hapniku aatomeid). Asjaolust, et sahhariidid n\u00e4ivad koosnevat justkui s\u00fcsinikust ja veest, tuleneb ka nende kohta kasutatav m\u00f5iste s\u00fcsivesikud. Sahhariidide molekulides on palju -OH ehk h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchmi, mis p\u00f5hjustab nende head vees lahustuvust ehk nad on h\u00fcdrofiilsed ained. V\u00e4iksemamolekulilised sahhariidid on magusa maitsega ja neid nimetatakse igap\u00e4evaelus ka suhkruteks. Tuntuimad suhkrud on gl\u00fckoos, fruktoos ja sahharoos.<\/p>\n<p>Gl\u00fckoos\u00a0ehk rahvap\u00e4raselt viinamarjasuhkur\u00a0on \u00fcks t\u00e4htsamaid sahhariide. Tema summaarne valem on C<sub>6<\/sub>H<sub>12<\/sub>O<sub>6<\/sub>. Gl\u00fckoosi molekulis on 5 s\u00fcsiniku aatomit ja 1 hapniku aatom moodustanud 6-l\u00fclilise ts\u00fckli, kusjuures \u00fcks s\u00fcsiniku aatom j\u00e4\u00e4b ts\u00fcklist v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Gl\u00fckoosi leidub k\u00f5igis rohelistes taimedes, kuna ta tekib taimedes fotos\u00fcnteesi k\u00e4igus. Gl\u00fckoos on t\u00e4htis toitaine, mida p\u00fcsisoojased organismid kasutavad kiire energiaallikana. Tema oks\u00fcdeerumisel organismis vabaneb suur hulk energiat ja protsessi l\u00f5ppsaadusteks on CO<sub>2<\/sub> ja H<sub>2<\/sub>O.<\/p>\n<figure id=\"attachment_142\" aria-describedby=\"caption-attachment-142\" style=\"width: 600px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-142\" title=\"Fruktoos\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/fruktoos_1.gif\" alt=\"Fruktoos\" width=\"600\" height=\"469\"><figcaption id=\"caption-attachment-142\" class=\"wp-caption-text\">Fruktoos<\/figcaption><\/figure>\n<p>Teine v\u00e4ga levinud ja ka k\u00f5ige magusam suhkur on fruktoos ehk rahvap\u00e4raselt puuviljasuhkur. Fruktoos on sama summaarse valemiga kui gl\u00fckoos (C<sub>6<\/sub>H<sub>12<\/sub>O<sub>6<\/sub>), kuid tal on hoopis erinev struktuur ehk fruktoos ja gl\u00fckoos on omavahel isomeerid. Isomeerid on ained, millel on sama elemendiline koostis, kuid erinev struktuur. Fruktoosi molekulis on 4 s\u00fcsiniku aatomit ja 1 hapniku aatom moodustanud 5-l\u00fclilise ts\u00fckli, mille korral 2 s\u00fcsiniku aatomit j\u00e4\u00e4vad ts\u00fcklist v\u00e4lja.<\/p>\n<p>Fruktoosi leidub puuviljades:\u00a0viigimarjades, viinamarjades, pirnides, \u00f5untes. K\u00f5ige fruktoosirikkam toit on mesi.<\/p>\n<p>Sahharoos ehk lauasuhkur on meie igap\u00e4evaelus k\u00f5ige olulisem suhkur. Sahharoos kuulub disahhariidide hulka. Disahhariidid on sellised s\u00fcsivesikud, mis moodustuvad kahe monosahhariidi ehk lihtsuhkru \u00fchinemisel, mille korral on eraldunud vee molekul. Sahharoos tekib gl\u00fckoosi ja fruktoosi molekulidest ning tema summaarne valem on C<sub>12<\/sub>H<sub>22<\/sub>O<sub>11<\/sub>. Teda leidub paljudes taimedes, k\u00f5ige rohkem suhkruroos ja suhkrupeedis, millest sahharoosi toodetaksegi.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1526\" height=\"345\" class=\"alignnone wp-image-140\" style=\"width: 885px; height: 200px;\" title=\"sahharoosi_tekkimine.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/sahharoosi_tekkimine.png\" alt=\"Sahharoosi tekkimine\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/sahharoosi_tekkimine.png 1526w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/sahharoosi_tekkimine-300x68.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/sahharoosi_tekkimine-1024x232.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/sahharoosi_tekkimine-768x174.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1526px) 100vw, 1526px\"><\/p>\n<h6 style=\"text-align: center;\">Sahharoosi tekkimine<\/h6>\n<p>Omavahel v\u00f5ivad \u00fchineda aga ka v\u00e4ga paljud gl\u00fckoosi molekulid\u00a0ja nii tekivad pol\u00fcmeerid ehk antud juhul pol\u00fcsahhariidid. Pol\u00fcmeerid on \u00fchendid, mille v\u00e4ga suured molekulid koosnevad enamasti \u00fchesugustest v\u00e4iksemate molekulide l\u00fclidest. T\u00e4htsamad pol\u00fcsahhariidid on t\u00e4rklis ja tselluloos. Nii t\u00e4rklis kui ka tselluloos koosnevad \u00fcksteisega seotud gl\u00fckoosits\u00fcklitest, kuid gl\u00fckoosits\u00fcklite paigutus ja nende ahelate arv on erinev.<\/p>\n<p>T\u00e4rklise korral on k\u00f5ik gl\u00fckoosits\u00fcklid seotud omavahel \u00fches ja samas asendis ning gl\u00fckoosits\u00fcklite arv ahelas j\u00e4\u00e4b saja ja m\u00f5ne tuhande vahele.<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1200\" height=\"456\" class=\"alignnone wp-image-138\" style=\"width: 526px; height: 200px;\" title=\"screenshot_2022-02-22_at_14.09.14.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-22_at_14.09.14.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-22_at_14.09.14.png 1200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-22_at_14.09.14-300x114.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-22_at_14.09.14-1024x389.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-22_at_14.09.14-768x292.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1200px) 100vw, 1200px\"><\/p>\n<h6 style=\"text-align: center;\">T\u00e4rklise struktuur<\/h6>\n<p>T\u00e4rklis on valge tahke aine, mis ei lahustu k\u00fclmas vees ja kuumas vees moodustab kliistri. K\u00f5ige rohkem leidub teda taimede mugulates (kartul) ja seemnetes (teraviljad). Taimedele on t\u00e4rklis oluline varuaine ja inimestele t\u00e4htis toitaine, mis lagundatakse organismides gl\u00fckoosiks. T\u00e4rklist saame toiduga peamiselt teraviljadest, jahutoodetest (makaronid) ning kartulist.<\/p>\n<p><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height: 107%;\">Tselluloosi korral on aga kaks j\u00e4rjestikust gl\u00fckoosits\u00fcklit \u00fcksteise suhtes p\u00f6\u00f6ratud 180 kraadi ning ts\u00fcklite arv k\u00fc\u00fcndib kuni 10 000ni.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1302\" height=\"456\" class=\"alignnone wp-image-139\" style=\"width: 571px; height: 200px;\" title=\"screenshot_2022-02-22_at_14.09.28.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-22_at_14.09.28.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-22_at_14.09.28.png 1302w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-22_at_14.09.28-300x105.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-22_at_14.09.28-1024x359.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-22_at_14.09.28-768x269.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1302px) 100vw, 1302px\"><\/p>\n<h6 style=\"text-align: center;\">Tselluloosi struktuur<\/h6>\n<p>Tselluloos on kiulise ehitusega, tugev ja painduv aine. Ta on keemiliselt v\u00e4ga vastupidav ega lahustu \u00fcheski tavalises lahustis. Tselluloos on taimerakukestade koostises ja\u00a0 eriti palju on teda puidus, kust eraldatud tselluloosist toodetakse muuhulgas n\u00e4iteks paberit. Samuti on puuvill peaaegu puhas tselluloos. Kuigi t\u00e4rklis ja tselluloos tunduvad ehituselt sarnased, on nende omadused v\u00e4gagi erinevad. N\u00e4iteks t\u00e4rklis laguneb seedimisel kergesti gl\u00fckoosiks, kuid tselluloosi loomad,\u00a0seega ka inimene, seedida ei suuda.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881568ec-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881568ec-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881568ec-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881568ec-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881568ec-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<h2>\n\tRasvad<br>\n<\/h2>\n<p>\n\tTeine oluline orgaaniliste \u00fchendite liik on rasvad. Rasvad on \u00fchendid, mis on tekkinud gl\u00fctserooli ja rasvhapete liitumisel. Gl\u00fctserool on alkohol, mille molekulis on kolm s\u00fcsiniku aatomit seotud kolme h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchmaga. Rasvhapped on pikema s\u00fcsivesinikahelaga karboks\u00fc\u00fclhapped, milles tavap\u00e4raselt on paarisarv s\u00fcsinikke.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"641\" height=\"248\" class=\"alignnone wp-image-136\" style=\"width: 646px;height: 250px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/rasva_teke.png\" title=\"rasva_teke.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/rasva_teke.png 641w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/rasva_teke-300x116.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 641px) 100vw, 641px\">\n<\/p>\n<h6 style=\"text-align: center\">\n\tRasvade moodustumine<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tRasvu leidub k\u00f5igis organismides ning nad on olulised varuained, mida organism kasutab toidupuuduse korral, kuna rasvad on k\u00f5ige energiarikkamad toitained. Lisaks on rasvad olulised p\u00fcsisoojastel loomadel sooja hoidmisel, kuna rasvad on halvad soojusjuhid. Inimese jaoks on rasvad olulised veel seet\u00f5ttu, et nad kaitsevad mitmeid elundeid (neerud) p\u00f5rutuse eest ning m\u00f5ningad olulised vitamiinid (D-vitamiin) lahustuvad rasvades.\n<\/p>\n<p>\n\tRasvad on h\u00fcdrofoobsed ained, kuna nende molekulides on pikad s\u00fcsivesinikahelad, mis ei oma vastastiktoimet veega, seet\u00f5ttu ei lahustu rasvad vees, kuid neid saab lahustada mitmetes orgaanilistes lahustites (bensiin). Kuna rasvad on veest v\u00e4iksema tihedusega, siis rasva ja vee segus j\u00e4\u00e4b rasvakihti veekihi peale. Oma agregaatolekult on osad rasvad\u00a0tahked ja teised vedelad. Loomsed rasvad on enamasti tahked (searasv) ning taimsed rasvad on vedelad ning neid nimetatakse ka \u00f5lideks (rapsi\u00f5li). Taime\u00f5lides olevad rasvhapped sisaldavad s\u00fcsinike aatomite vahel m\u00f5ningaid kaksiksidemeid. Toiduainet\u00f6\u00f6stus on aga \u00f5ppinud muutma tahkeks taimseid rasvasid, mis on tavaliselt vedelad. Selle jaoks pannakse taimsed rasvad reageerima vesinikuga ning tekib tahke taimne rasv, millest toodetakse margariini.\n<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881568f2-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881568f2-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881568f2-collapse\">\u00dclesanne 2<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881568f2-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881568f2-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<h2>\n\tValgud<br>\n<\/h2>\n<p>\n\tValgud on looduslikud pol\u00fcmeerid, mis koosnevad erinevate aminohapete j\u00e4\u00e4kidest. Valkude molekulid tekivad aminohapete \u00fchinemisel. Aminohapped on karboks\u00fc\u00fclhapped, mis sisaldavad oma struktuuris ka aminor\u00fchma.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"502\" height=\"417\" class=\"alignnone wp-image-137\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/aminohape.png\" title=\"aminohape.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/aminohape.png 502w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/aminohape-300x249.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 502px) 100vw, 502px\">\n<\/p>\n<h6 style=\"text-align: center\">\n\tAminohappe struktuur<br>\n<\/h6>\n<p>\n\tOrganismides leidub 20 erinevat aminohapet\u00a0 ja sellest tulenevalt on ka v\u00e4ga palju erinevaid v\u00f5imalusi, kuidas valkude molekule nendest kokku panna. Valgud on elusorganismides k\u00f5ige t\u00e4htsamad \u00fchendid, kuna nad t\u00e4idavad v\u00e4ga paljusid erinevaid \u00fclesandeid. Valgud on organismis ehitusmaterjaliks, n\u00e4iteks meie nahk ja juuksed koosnevad valkudest. Hemoglobiin, mis on samuti valk, transpordib meie kehas hapnikku. Ka ens\u00fc\u00fcmid on valgud, mis hoolitsevad selle eest, et keemilised reaktsioonid meie kehas toimuksid kiiremini. Liikumise tagavad sellised valgud nagu m\u00fcosiin ja aktiin, mis on meie lihastes. Valgulised antikehad kaitsevad meie organismi v\u00f5\u00f5raste ainete eest jne. Valke saame peamiselt loomsest toidust: lihast, munast, piimast ja kalast, aga ka n\u00e4iteks p\u00e4hklitest. Seedimisel lagundatakse toidust saadud valgud aminohapeteks ja neist ehitatakse juba uuesti \u00fcles meie kehaomased valgud.\n<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881568f3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881568f3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881568f3-collapse\">\u00dclesanne 3<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881568f3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881568f3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5ik elusorganismid koosnevad v\u00e4ga paljudest erinevatest s\u00fcsiniku\u00fchenditest, millest eriti olulised on sahhariidid (vanema nimega s\u00fcsivesikud), rasvad ja valgud.\u00a0 \u00dclevaate nendest saad allolevast videost. Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Allikas:\u00a0https:\/\/youtu.be\/WZEq5i-Llsk Sahhariidid Sahhariidid on orgaanilised \u00fchendid, mis koosnevad &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":276,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-45","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/276"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":612,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions\/612"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}