{"id":41,"date":"2024-04-04T07:50:47","date_gmt":"2024-04-04T04:50:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/73-susivesinikud\/"},"modified":"2024-06-13T11:21:18","modified_gmt":"2024-06-13T08:21:18","slug":"73-susivesinikud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/73-susivesinikud\/","title":{"rendered":"7.3. S\u00fcsivesinikud"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Sa tead juba, et orgaanilise keemia k\u00f5ige olulisemaks elemendiks on s\u00fcsinik. S\u00fcsinikul v\u00f5ib olla neli \u00fchekordset sidet. Kui need sidemed on vesiniku aatomitega, saame metaani, mis on k\u00f5ige lihtsam s\u00fcsivesinik. S\u00f5na s\u00fcsivesinik vihjab juba v\u00e4ga palju selle aineklassi olemuse kohta. <\/span><\/span><\/span>S\u00fcsivesinikud<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> on ained, mis koosnevad ainult s\u00fcsinikust ja vesinikust. S\u00fcsivesinike kirevat maailma avab j\u00e4rgnev video.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h6><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Allikas: <\/span><\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/youtu.be\/V_erkTqjKEg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/youtu.be\/V_erkTqjKEg\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"color: #1155cc;\">https:\/\/youtu.be\/V_erkTqjKEg<\/span><\/span><\/a><\/h6>\n<h2>Struktuurivalemid<\/h2>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Orgaanilisel keemial on t\u00e4iesti oma keel. Selle jaoks, et seda keelt paremini m\u00f5ista, vaata l\u00e4bi j\u00e4rgnev video.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h6 style=\"margin: 12pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Allikas:\u00a0<\/span><\/span><\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/youtu.be\/aAu-nDbRUOM\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/youtu.be\/aAu-nDbRUOM\">https:\/\/youtu.be\/aAu-nDbRUOM<\/a><\/h6>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Struktuurivalemeid saab liigitada j\u00e4rgmiselt: tasapinnaline ehk klassikaline struktuurivalem, lihtsustatud struktuurivalem ja summaarne struktuurivalem. Tasapinnaline ja lihtsustatud struktuurivalem v\u00e4ljendavad molekuli ehitust ehk n\u00e4itavad \u00e4ra, millised aatomid on omavahel keemiliste sidemetega seotud ja millises j\u00e4rjekorras. Tasapinnalise struktuurivalemi korral on v\u00e4lja joonistatud k\u00f5ik keemilised sidemed.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-109\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.31.40.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.31.40.png\" alt=\"pilt\" width=\"500\" height=\"215\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.31.40.png 790w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.31.40-300x129.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.31.40-768x331.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<h6 style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Tasapinnaline struktuurivalem<\/span><\/span><\/span><\/h6>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Lihtsustatud struktuurivalemi korral j\u00e4etakse s\u00fcsiniku ja vesinike vahelised sidemed m\u00e4rkimata ning tuuakse \u00e4ra vaid s\u00fcsinike omavahelised keemilised sidemed.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-110\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.33.09.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.33.09.png\" alt=\"pilt\" width=\"501\" height=\"131\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.33.09.png 902w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.33.09-300x78.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.33.09-768x201.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 501px) 100vw, 501px\"><\/p>\n<h6 style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Lihtsustatud struktuurivalem<\/span><\/span><\/span><\/h6>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Summaarne valem ehk molekulvalem iseloomustab elemendilist koostist. Summaarse valemi korral liidetakse kokku k\u00f5ik sama elemendi aatomid ning n\u00e4idatakse indeksiga, mitu neid on. N\u00e4iteks eespool toodud aine summaarne valem on: C<sub>4<\/sub>H<sub>10<\/sub>.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Molekuli ehitust saab kirjeldada veel molekulmudelite abil. Molekulmudelid iseloomustavad aatomite ruumilist paiknemist molekulis.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-111\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.34.56.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.34.56.png\" alt=\"pilt\" width=\"501\" height=\"263\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.34.56.png 796w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.34.56-300x158.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.34.56-768x403.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 501px) 100vw, 501px\"><\/p>\n<h6 style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Molekulmudel<\/span><\/span><\/span><\/h6>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">S\u00fcsiniku\u00fchendeid on \u00e4\u00e4rmiselt palju, kuna s\u00fcsiniku aatomid\u00a0saavad moodustada v\u00e4ga erineva paigutusega ahelaid. <\/span><\/span><\/span>S\u00fcsinikahela<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> moodustavad \u00fcksteisega kovalentsete sidemete abil seotud \u00a0s\u00fcsiniku aatomid. S\u00fcsinikahel v\u00f5ib olla hargnemata ehk lineaarne, hargnenud v\u00f5i ts\u00fckliline. Lineaarse ahela puhul on s\u00fcsiniku aatomid \u00fcksteisega j\u00e4rjestikku seotud.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">\u00a0<\/span><\/span><\/span><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-109\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.31.40.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.31.40.png\" alt=\"pilt\" width=\"500\" height=\"215\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.31.40.png 790w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.31.40-300x129.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.31.40-768x331.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<h6 style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\">Lineaarne ahel<\/h6>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Hargnenud ahela korral moodustub \u00fchest v\u00f5i m\u00f5nest s\u00fcsinikust k\u00f5rvalahel ehk hargnevus.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-112\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.37.24.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.37.24.png\" alt=\"pilt\" width=\"500\" height=\"390\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.37.24.png 716w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.37.24-300x234.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<h6 style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\">Hargnenud ahel<\/h6>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Ts\u00fcklilise ahela korral moodustub s\u00fcsiniku aatomitest suletud kujund.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-113\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.38.35.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.38.35.png\" alt=\"pilt\" width=\"500\" height=\"489\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.38.35.png 636w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.38.35-300x293.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 500px) 100vw, 500px\"><\/p>\n<h6 style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\">Ts\u00fckliline ahel<\/h6>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Orgaanilises keemias puutud Sa kokku peamiselt 4 erineva elemendiga: s\u00fcsinik, vesinik, hapnik ja l\u00e4mmastik. Selle jaoks, et osata koostada nimetatud aatomitest koosnevaid struktuurivalemeid, pead silmas pidama vastava elemendi aatomi sidemete arvu ja paigutamise v\u00f5imalusi orgaaniliste ainete molekulides. Need v\u00f5imalused on toodud j\u00e4rgnevas tabelis.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 450px;border-collapse: collapse; border: solid #ddd 1px;\" border=\"1\" width=\"592\" align=\"center\">\n<tbody>\n<tr style=\"height: 46.75pt;\">\n<td style=\"width: 64.5pt; border: solidblack1.0pt;\" width=\"86\">\n<p style=\"margin-top: 12pt; text-align: center;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 46.75pt;\"><b><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Elemendi s\u00fcmbol<\/span><\/span><\/b><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 87.75pt; border: solidblack1.0pt; border-left: none;\" width=\"117\">\n<p style=\"margin-top: 12pt; text-align: center;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 46.75pt;\"><b><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Sidemete arv<\/span><\/span><\/b><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"border-left: none;\">\n<p style=\"margin: 12pt 0cm 0.0001pt 1pt; text-align: center;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 46.75pt;\"><b><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">V\u00f5imalikud<br>sidemed<\/span><\/span><\/b><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 28.75pt;\">\n<td style=\"width: 64.5pt; border: solidblack1.0pt; border-top: none;\" width=\"86\">\n<p style=\"margin-top: 12pt; text-align: center;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><strong><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 28.75pt;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">H<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong><\/span><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 87.75pt; border-top: none; border-left: none; border-bottom: solidblack1.0pt; border-right: solidblack1.0pt;\" width=\"117\">\n<p style=\"margin-top: 12pt; text-align: center;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 28.75pt;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">1<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"border-top: none; border-left: none;\">\n<p style=\"margin-bottom: 8.0pt; padding: 5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"100\" height=\"58\" class=\"alignnone wp-image-114\" style=\"width: 52px; height: 30px;\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.40.38.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.40.38.png\" alt=\"pilt\"><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 28.75pt;\">\n<td style=\"width: 64.5pt; border: solidblack1.0pt; border-top: none;\" width=\"86\">\n<p style=\"margin-top: 12pt; text-align: center;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><strong><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 28.75pt;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">O<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong><\/span><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 87.75pt; border-top: none; border-left: none; border-bottom: solidblack1.0pt; border-right: solidblack1.0pt;\" width=\"117\">\n<p style=\"margin-top: 12pt; text-align: center;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 28.75pt;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">2<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"border-top: none; border-left: none;\">\n<p style=\"margin-top: 12.0pt; padding: 5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"258\" height=\"58\" class=\"alignnone wp-image-115\" style=\"width: 133px; height: 30px;\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.41.37.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.41.37.png\" alt=\"pilt\"><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 28.75pt;\">\n<td style=\"width: 64.5pt; border: solidblack1.0pt; border-top: none;\" width=\"86\">\n<p style=\"margin-top: 12pt; text-align: center;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><strong><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 28.75pt;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">N<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong><\/span><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 87.75pt; border-top: none; border-left: none; border-bottom: solidblack1.0pt; border-right: solidblack1.0pt;\" width=\"117\">\n<p style=\"margin-top: 12pt; text-align: center;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 28.75pt;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">3<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"border-top: none; border-left: none;\">\n<p style=\"margin-top: 12.0pt; padding: 5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"376\" height=\"96\" class=\"alignnone wp-image-116\" style=\"width: 196px; height: 50px;\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.42.26.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.42.26.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.42.26.png 376w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.42.26-300x77.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 376px) 100vw, 376px\"><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 28.75pt;\">\n<td style=\"width: 64.5pt; border: solidblack1.0pt; border-top: none;\" width=\"86\">\n<p style=\"margin-top: 12pt; text-align: center;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><strong><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 28.75pt;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">C<\/span><\/span><\/span><\/span><\/strong><\/span><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 87.75pt; border-top: none; border-left: none; border-bottom: solidblack1.0pt; border-right: solidblack1.0pt;\" width=\"117\">\n<p style=\"margin-top: 12pt; text-align: center;\"><span style=\"font-size: 18px;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span style=\"height: 28.75pt;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">4<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<td style=\"border-top: none; border-left: none;\">\n<p style=\"margin-top: 12.0pt; padding: 5.0pt5.0pt5.0pt5.0pt;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"292\" height=\"206\" class=\"alignnone wp-image-117\" style=\"width: 184px; height: 130px;\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.44.13.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.44.13.png\" alt=\"pilt\"><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc48813f81f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc48813f81f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc48813f81f-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc48813f81f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc48813f81f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<h2>S\u00fcsivesinike omadused ja kasutusalad<\/h2>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">K\u00f5ige lihtsam ja ka igap\u00e4evaelus \u00fcks kasutatavamaid s\u00fcsivesinikke on metaan (CH<sub>4<\/sub>). Nagu Sa juba tead, koosneb metaan \u00fchest s\u00fcsiniku aatomist ja neljast vesiniku aatomist ning on tetraeedrilise ehitusega.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-118\" title=\"screenshot_2022-02-17_at_09.51.15.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.51.15.png\" alt=\"pilt\" width=\"300\" height=\"308\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.51.15.png 450w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/screenshot_2022-02-17_at_09.51.15-292x300.png 292w\" sizes=\"auto, (max-width: 300px) 100vw, 300px\"><\/p>\n<h6 style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">\u00a0Metaani molekulmudel<\/span><\/span><\/span><\/h6>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Metaan on v\u00e4rvusetu, l\u00f5hnatu, \u00f5hust v\u00e4iksema tihedusega gaas. Metaan on maagaasi peamine koostisosa ning teda kasutatakse nii t\u00f6\u00f6stuses kui ka kodumajapidamistes k\u00fcttegaasina. Looduses tekib metaan orgaaniliste ainete lagunemisel.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">S\u00fcsivesinikke on palju ning \u00fchiseid omadusi on raske v\u00e4lja tuua, k\u00fcll aga kehtivad teatavad seadusp\u00e4rasused. N\u00e4iteks mida suurem on s\u00fcsivesiniku molekul ehk mida pikem on s\u00fcsinikahel, seda k\u00f5rgem on aine sulamis- ja keemistemperatuur. Sellest tulenevalt on v\u00e4iksema s\u00fcsinikahelaga (1\u20264 s\u00fcsiniku aatomit) s\u00fcsivesinikud toatemperatuuril gaasilises olekus. Lisaks metaanile kasutatakse propaani ja butaani segu majapidamisgaasina ning ka balloonigaasina, n\u00e4iteks matkapliitides v\u00f5i v\u00e4lgumihklites sisalduvate gaasidena. Keskmise s\u00fcsinikahelaga (5\u202617 s\u00fcsiniku aatomit) s\u00fcsivesinikud on toatemperatuuril vedelas olekus. Vedelad s\u00fcsivesinikud on iseloomuliku l\u00f5hnaga ning kergesti s\u00fcttivad, neid leidub naftas ning naftatoodetes, n\u00e4iteks bensiinis. Pikema s\u00fcsinikahelaga s\u00fcsivesinikud on toatemperatuuril tahkes olekus. Nad on vahajad, enamasti v\u00e4rvuseta v\u00f5i kergelt valkja alatooniga tahked ained. Igap\u00e4evaelus k\u00f5ige lihtsam tahke s\u00fcsivesinik on k\u00fc\u00fcnlavaha koostises olev parafiin.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc48813f825-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc48813f825-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc48813f825-collapse\">\u00dclesanne 2<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc48813f825-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc48813f825-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">S\u00fcsivesinikud on h\u00fcdrofoobsed ained. <\/span><\/span><\/span><\/span>H\u00fcdrofoobsed ained ei oma vastastiktoimet veega ning nad on vett-t\u00f5rjuvad. H\u00fcdrofoobsed ained ei m\u00e4rgu vee toimel, vaid moodustavad vee pinnale sf\u00e4\u00e4rilisi tilkasid, samuti ei lahustu nad vees. H\u00fcdrofoobseteks aineteks on erinevad vahad, rasvad, aga ka s\u00fcsivesinikud. H\u00fcdrofiilsed ained seevastu omav<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">ad tugevat vastastiktoimet veega ning on vees\u00f5bralikud. Need ained m\u00e4rguvad vee toimel ning sageli nad ka lahustuvad vees. H\u00fcdrofiilsed on n\u00e4iteks sool, puit, etanool.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc48813f827-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc48813f827-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc48813f827-collapse\">\u00dclesanne 3<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc48813f827-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc48813f827-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<h2>\n\tS\u00fcsivesinike p\u00f5lemine<br>\n<\/h2>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">S\u00fcsivesinikke kasutatakse enamasti k\u00fctustena ning seet\u00f5ttu on nende \u00fcheks k\u00f5ige olulisemaks omaduseks p\u00f5lemine. P\u00f5lemine on oks\u00fcdatsiooniprotsess, millega kaasneb intensiivne soojuse eraldumine. P\u00f5lemise jaoks on vaja hapnikku ning vastavalt hapniku juurdep\u00e4\u00e4sule saab p\u00f5lemist liigitada t\u00e4ielikuks p\u00f5lemiseks ja mittet\u00e4ielikuks p\u00f5lemiseks. S\u00fcsivesinike t\u00e4ielikul p\u00f5lemisel (kui hapnikku on piisavalt) tekivad s\u00fcsinikdioksiid ehk s\u00fcsihappegaas ja vesi. S\u00fcsivesinike mittet\u00e4ielikul p\u00f5lemisel (kui hapnikku ei ole piisavalt) tekivad s\u00fcsinikoksiid ehk vingugaas ja vesi. Mittet\u00e4ieliku p\u00f5lemise korral tekib ka tahma ehk s\u00fcsinikku.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\tP\u00f5lemisreaktsioonide korral on oluline silmas pidada\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\tp\u00f5lemine on reaktsioon hapnikuga (O<sub>2<\/sub>);\n\t<\/li>\n<li>\n\t\treaktsiooniv\u00f5rrandi lihtsamaks tasakaalustamiseks on m\u00f5ttekas kasutada s\u00fcsivesinike summaarseid valemeid;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tkui reaktsiooni kirjelduses pole teisiti \u00f6eldud, eelda, et tegemist on t\u00e4ieliku p\u00f5lemisega ehk tekivad CO<sub>2<\/sub> ja H<sub>2<\/sub>O;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\treaktsiooniv\u00f5rrandi tasakaalustamisel v\u00f5ib olla hapniku ees murdarvuline kordaja.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<h2>\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">N\u00e4ide 1. Kirjutame metaani t\u00e4ieliku p\u00f5lemise v\u00f5rrandi.<\/span><\/span><\/span><\/span><br>\n<\/h2>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">1) Kirjutame l\u00e4hteainete ja saaduste valemid.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm 12pt 40px\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">CH<sub>4<\/sub> + O<sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span> \u2192 CO<\/span><\/span><\/span><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">2<\/span><\/span><\/span><\/sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"> + H<sub>2<\/sub>O<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">2) Tasakaalustame v\u00f5rrandi.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">L\u00e4hteainetes on \u00fcks s\u00fcsiniku aatom ja saadustes ka \u00fcks s\u00fcsiniku aatom, seega on s\u00fcsinike aatomite arv tasakaalus. L\u00e4hteainetes on neli vesiniku aatomit ning saadustes 2 vesiniku aatomit, j\u00e4relikult tuleb vee molekuli ette kirjutada kordaja 2, et vesiniku aatomid saaksid tasakaalu:<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm 12pt 40px\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">CH<sub>4<\/sub> + O<sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span> \u2192 CO<\/span><\/span><\/span><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">2<\/span><\/span><\/span><\/sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"> + 2H<sub>2<\/sub>O<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">Edasi tuleb tegeleda hapniku aatomitega. Saaduste poolel on 4 hapniku aatomit ning seega tuleb l\u00e4hteainete poole saada ka neli hapniku aatomit ehk hapniku molekuli ette tuleb kirjutada kordaja 2.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm 12pt 40px\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><b><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">CH<sub>4<\/sub> + 2O<sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/b><b><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span> \u2192 CO<\/span><\/span><\/span><\/b><b><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">2<\/span><\/span><\/span><\/sub><\/b><b><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"> + H<sub>2<\/sub>O<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n<h2 style=\"margin: 12pt 0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">N\u00e4ide 2. Kirjutame butaani t\u00e4ieliku p\u00f5lemise v\u00f5rrandi.<\/span><\/span><\/span><\/span><br>\n<\/h2>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">1) Kirjutame l\u00e4hteainete ja saaduste valemid.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm 12pt 40px\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">C<sub>4<\/sub>H<sub>10<\/sub> + O<sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span> \u2192 CO<\/span><\/span><\/span><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">2<\/span><\/span><\/span><\/sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"> + H<sub>2<\/sub>O<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">2) Tasakaalustame v\u00f5rrandi.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">L\u00e4hteainetes on neli s\u00fcsiniku aatomit ja saadustes \u00fcks s\u00fcsiniku aatom, seega tuleb s\u00fcsihappegaasi ette kordaja 4.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm 12pt 40px\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">C<sub>4<\/sub>H<sub>10<\/sub> + O<sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span> \u2192 4CO<\/span><\/span><\/span><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">2<\/span><\/span><\/span><\/sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"> + H<sub>2<\/sub>O<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">L\u00e4hteainetes on 10 vesiniku aatomit ning saadustes 2 vesiniku aatomit, j\u00e4relikult tuleb vee molekuli ette kirjutada kordaja 5, et vesiniku aatomid saaksid tasakaalu.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm 12pt 40px\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">C<sub>4<\/sub>H<sub>10<\/sub> + O<sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span> \u2192 4CO<\/span><\/span><\/span><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">2<\/span><\/span><\/span><\/sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"> + 5H<sub>2<\/sub>O<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin-top:12.0pt;margin-right:0cm;margin-bottom:12.0pt;margin-left:0cm\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">Edasi tuleb tegeleda hapniku aatomitega. Saaduste poolel on 8 + 5 = 13 hapniku aatomit ning seega tuleb l\u00e4hteainete poole saada ka 13 hapniku aatomit ehk hapniku molekuli ette tuleb kirjutada kordaja 13 : 2 = 6,5.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm 12pt 40px\">\n\t<span style=\"line-height:150%\"><b><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">C<sub>4<\/sub>H<sub>10<\/sub> + 6,5O<sub>2<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/b><b><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span> \u2192 4CO<\/span><\/span><\/span><\/b><b><sub><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\">2<\/span><\/span><\/span><\/sub><\/b><b><span lang=\"et\"><span style=\"line-height:150%\"><span style=\",serif\"> + 5H<sub>2<\/sub>O<\/span><\/span><\/span><\/b><\/span>\n<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc48813f829-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc48813f829-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc48813f829-collapse\">\u00dclesanne 4<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc48813f829-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc48813f829-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Sa tead juba, et orgaanilise keemia k\u00f5ige olulisemaks elemendiks on s\u00fcsinik. S\u00fcsinikul v\u00f5ib olla neli \u00fchekordset sidet. Kui need sidemed on vesiniku aatomitega, saame metaani, mis on k\u00f5ige lihtsam s\u00fcsivesinik. S\u00f5na s\u00fcsivesinik vihjab juba v\u00e4ga palju selle aineklassi olemuse kohta. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":276,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-41","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/276"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=41"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":609,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/41\/revisions\/609"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=41"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}