{"id":33,"date":"2024-04-04T07:50:46","date_gmt":"2024-04-04T04:50:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/61-aine-hulk-mool\/"},"modified":"2024-06-13T11:05:10","modified_gmt":"2024-06-13T08:05:10","slug":"61-aine-hulk-mool","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/61-aine-hulk-mool\/","title":{"rendered":"6.1. Aine hulk, mool"},"content":{"rendered":"<p>Oma igap\u00e4evaelus oled\u00a0ilmselt harjunud m\u00f5\u00f5tma asju grammides ja kilogrammides v\u00f5i m\u00f5\u00f5tma pikkust meetrites ja kilomeetrites. Keemias r\u00e4\u00e4gitakse aga ainete osakeste arvust ehk ainehulgast, mida v\u00e4ljendavad ka keemilise reaktsiooni v\u00f5rrandid. Ainehulk v\u00e4ljendab seal sisalduvate aineosakeste arvu. Mis on mool\u00a0ning kuidas teha arvutusi ainehulga ja Avogadro arvuga, saad vaadata j\u00e4rgmisest videost.<\/p>\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<h2 dir=\"ltr\">Mis on ainehulk?<\/h2>\n<h5 dir=\"ltr\">Ainehulk on aine kogus moolides.<br>\n<em>\u00a0 \u00a0 \u00a0<\/em>$n=\\frac{N}{N_{A}}$<br>\n<em>\u00a0 \u00a0 \u00a0n<\/em> \u2013 ainehulk (\u00fchik mol)<br>\n<em>\u00a0 \u00a0 \u00a0N<\/em> \u2013 aineosakeste arv (\u00fchik aineosake)<br>\n<em>\u00a0 \u00a0 \u00a0N<\/em><sub>A<\/sub> \u2013 Avogadro arv<br>\n(6,02 \u00d7 10<sup>23<\/sup>\u00a0aineosakest\/mol)<\/h5>\n<p dir=\"ltr\">Vaatame \u00fchte keemilist reaktsiooni, kus hapniku ja vesiniku \u00fchinemisel tekib vesi. Saame kirja panna j\u00e4rgneva reaktsiooniv\u00f5rrandi:<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: center;\">2H<sub>2<\/sub> + O<sub>2<\/sub> \u2192 2H<sub>2<\/sub>O<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Sellest reaktsiooniv\u00f5rrandist j\u00e4reldub, et kahe vesiniku molekuli ja \u00fche hapniku molekuli omavahelisel\u00a0reageerimisel tekib kaks molekuli vett. Tegelikus elus on aga aineosakesi, mis omavahel reageerivad, v\u00e4ga palju rohkem ning seet\u00f5ttu kasutatakse aine hulga \u00fchikuna mooli. Ainehulk on aine kogus moolides, t\u00e4his <em>n<\/em>. \u00dches moolis on 6,02 \u00d710<sup>23<\/sup> osakest. Osake v\u00f5ib olla nii molekul, aatom kui ka ioon.<\/p>\n<h5 dir=\"ltr\">J\u00e4ta meelde, et<br>\n1 mol = 1000 mmol<br>\n1 kmol = 1000 mol<\/h5>\n<p dir=\"ltr\">Ainehulk on avaldatav osakeste arvu ja Avogadro arvu kaudu: $n=\\frac{N}{N_{A}}$,\u00a0<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">kus <i>n<\/i> t\u00e4histab ainehulka (\u00fchik mool, l\u00fchend mol), <em>N<\/em>\u00a0aineosakeste arvu (\u00fchik aineosake)\u00a0ning N<sub>A<\/sub> on Avogadro arv, mille v\u00e4\u00e4rtus on 6,02 $\\times $ 10<sup>23<\/sup>\u00a0aineosakest\/mol.<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Analoogiliselt meetri, kilomeetri ja millimeetri teisendustega on v\u00f5imalik ka mooli teisendada kilomooliks ja millimooliks. <\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881835d5-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881835d5-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881835d5-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881835d5-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881835d5-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Teisenda \u00fchikud.<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 316px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<script src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/plugins\/h5p\/h5p-php-library\/js\/h5p-resizer.js\" charset=\"UTF-8\"><\/script><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<h2 style=\"margin: 12pt 0cm; line-height: 150%;\">Kuidas loendada aatomeid?<\/h2>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Kui v\u00f5tame n\u00e4iteks taaskord vee molekuli\u00a0H<sub>2<\/sub>O, siis \u00fches moolis vees on 2 vesiniku aatomit ja 1 hapniku aatom. Kuna mool on hulga loendamise \u00fchik, siis \u00fches moolis vees on 2 mooli vesiniku aatomeid ja 1 mool hapniku aatomeid. V\u00f5ttes aga 2 mooli vett, kahekordistub ka aatomite arv. Seega kahes moolis vees on 4 mooli vesiniku aatomeid ja 2 mooli hapniku aatomeid. K\u00fcmnes moolis vees oleks 20 mooli vesiniku aatomeid ja 10 mooli hapniku aatomeid. <\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881835dc-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881835dc-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881835dc-collapse\">\u00dclesanne 2<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881835dc-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881835dc-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 316px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<script src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/plugins\/h5p\/h5p-php-library\/js\/h5p-resizer.js\" charset=\"UTF-8\"><\/script><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"><\/span><\/span><\/span><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p>Arvutus\u00fclesannete lihtsamaks lahendamiseks v\u00f5id eeskujuks v\u00f5tta j\u00e4rgnevad sammud:<\/p>\n<ol>\n<li>Loe \u00fclesande tekst m\u00f5ttega l\u00e4bi.<\/li>\n<li>Jooni tekstis alla k\u00f5ik arvud.<\/li>\n<li>Omista arvule kindel f\u00fc\u00fcsikaline suurus. Seda on lihtne teha n\u00e4iteks \u00fchiku alusel.<\/li>\n<li>Kirjuta v\u00e4lja andmed ning otsitav suurus.<\/li>\n<li>Kirjuta v\u00e4lja valemid ning kui vaja, avalda valemist otsitav suurus.<\/li>\n<li>Asenda valemitesse arvud ning teosta arvutused.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Ole valmis, et m\u00f5nikord tuleb \u00fchikuid teisendada.<\/p>\n<p>Teeme koos l\u00e4bi kaks n\u00e4idis\u00fclesannet.<\/p>\n<h2>N\u00e4idis\u00fclesanne 1. Aine hulga leidmine<\/h2>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\" border=\"0\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"width: 50%;\">1. Loe \u00fclesande tekst m\u00f5ttega l\u00e4bi.<\/td>\n<td><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Mitu mooli on 2<\/span><\/span><\/span>$\\times $<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">10<\/span><\/span><sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">23<\/span><\/span><\/sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> s\u00fcsiniku aatomit?<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>2. Jooni alla k\u00f5ik arvud, mis on tekstis.<\/td>\n<td><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Mitu mooli on <u>2<\/u><\/span><\/span><\/span>$\\times\u00a0$<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"><u>10<\/u><\/span><\/span><u><sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">23<\/span><\/span><\/sup><\/u><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> s\u00fcsiniku aatomit?<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>3. Omista arvule kindel f\u00fc\u00fcsikaline suurus.<\/td>\n<td><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">2<\/span><\/span><\/span>$\\times $<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">10<\/span><\/span><sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">23<\/span><\/span><\/sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> s\u00fcsiniku aatomit n\u00e4itab osakeste arvu.<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>4. Kirjuta v\u00e4lja andmed.\u00a0Samuti on alati teada Avogadro arv.\u00a0Otsitav suurus on hetkel moolide arv, j\u00e4relikult<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> <i>n <\/i>= ?<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<td>\n<p style=\"margin: 12pt0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><i><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">N\u00a0<\/span><\/span><\/i><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">= 2<\/span><\/span><\/span>$\\times $<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">10<\/span><\/span><sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">23<\/span><\/span><\/sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> aatomit<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">N<sub>A<\/sub><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">= 6,02<\/span><\/span><\/span>$\\times $<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">10<\/span><\/span><sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">23<\/span><\/span><\/sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> aatomit\/mol<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>5. Kirjuta v\u00e4lja valemid.\u00a0Kuna antud juhul on vajalik ainehulk, siis valemist m\u00f5nda muud suurust avaldama ei pea.<\/td>\n<td>$n=\\frac{N}{N_{A}}$<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>6.\u00a0Asenda arvud ja teosta arvutused.<\/td>\n<td><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm; text-align: center;\">$n=\\frac{N}{N_{A}}=\\frac{2\\times10^{23}\\,aatomit}{6,02\\times10^{23}\\,aatomit\/mol}\\approx 0,3322\\, mol=0,33\\,mol$<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881835df-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881835df-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881835df-collapse\">\u00dclesanne 3<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881835df-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881835df-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\">Leia ainehulk.<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 255px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<script src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/plugins\/h5p\/h5p-php-library\/js\/h5p-resizer.js\" charset=\"UTF-8\"><\/script><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<h2 style=\"margin: 12pt 0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">N\u00e4idis\u00fclesanne 2. Osakeste arvu leidmine<\/span><\/span><\/span><\/h2>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 100%;\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\">\n<tbody>\n<tr>\n<td style=\"vertical-align: top; width: 50%;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">1. Loe \u00fclesande tekst m\u00f5ttega l\u00e4bi.<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<td style=\"vertical-align: top;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Mitu aatomit on 6 moolis naatriumis?<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"vertical-align: top;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">2. Jooni alla k\u00f5ik arvud, mis on tekstis.<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<td style=\"vertical-align: top;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Mitu aatomit on <u>6<\/u> moolis naatriumis?<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"vertical-align: top;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">3. Omista arvule kindel f\u00fc\u00fcsikaline suurus.<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<td style=\"vertical-align: top;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">6 mol n\u00e4itab ainehulka.<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"vertical-align: top;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">4. Kirjuta v\u00e4lja andmed.\u00a0Samuti on alati teada Avogadro arv.\u00a0Otsitav suurus on hetkel aatomite arv, j\u00e4relikult <em>N<\/em> = ?<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<td style=\"vertical-align: top;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><i><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">n\u00a0<\/span><\/span><\/i><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">= 6 mol<\/span><\/span><\/span><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">N<sub>A<\/sub><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> = 6,02<\/span><\/span><\/span>$\\times $<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">10<\/span><\/span><sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">23<\/span><\/span><\/sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> aatomit\/mol<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"vertical-align: top;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">5. Kirjuta v\u00e4lja valemid.<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<td style=\"vertical-align: top;\">\n<p style=\"margin: 12pt0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">Kuna antud juhul on vajalik aatomite ehk osakeste arv, siis tuleb valemist avaldada <em>N<\/em>:<\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"margin: 12pt0cm;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><i><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">N\u00a0<\/span><\/span><\/i><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">=<i> n <\/i>$\\times $ N<sub>A<\/sub><\/span><\/span><\/span><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td style=\"vertical-align: top;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 115%;\">6. Asenda arvud ja teosta arvutused.<\/span><\/span><\/td>\n<td style=\"vertical-align: top;\"><span style=\"line-height: 150%;\"><i><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">N\u00a0<\/span><\/span><\/i><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">= <i>n<\/i> $\\times $ N<sub>A <\/sub>= 6 mol\u00a0<\/span><\/span><\/span>$\\times $\u00a0<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">6,02<\/span><\/span><\/span>$\\times $<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">10<sup>23<\/sup><\/span><\/span><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> aatomit\/mol = 3,612<\/span><\/span><\/span>$\\times $<span style=\"line-height: 150%;\"><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">10<\/span><\/span><sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\">24<\/span><\/span><\/sup><span lang=\"et\"><span style=\"line-height: 150%;\"> aatomit<\/span><\/span><\/span><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc4881835e1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc4881835e1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc4881835e1-collapse\">\u00dclesanne 4<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc4881835e1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc4881835e1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\">Leia osakeste arv.<\/p>\n<p style=\"margin: 12pt 0cm;\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 228px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<script src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/plugins\/h5p\/h5p-php-library\/js\/h5p-resizer.js\" charset=\"UTF-8\"><\/script><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Oma igap\u00e4evaelus oled\u00a0ilmselt harjunud m\u00f5\u00f5tma asju grammides ja kilogrammides v\u00f5i m\u00f5\u00f5tma pikkust meetrites ja kilomeetrites. Keemias r\u00e4\u00e4gitakse aga ainete osakeste arvust ehk ainehulgast, mida v\u00e4ljendavad ka keemilise reaktsiooni v\u00f5rrandid. Ainehulk v\u00e4ljendab seal sisalduvate aineosakeste arvu. Mis on mool\u00a0ning kuidas teha &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":276,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-33","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/276"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=33"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":596,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/33\/revisions\/596"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=33"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}