{"id":31,"date":"2024-04-04T07:50:46","date_gmt":"2024-04-04T04:50:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/55-metallide-korrosioon\/"},"modified":"2024-04-04T15:25:03","modified_gmt":"2024-04-04T12:25:03","slug":"55-metallide-korrosioon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/55-metallide-korrosioon\/","title":{"rendered":"5.5. Metallide korrosioon"},"content":{"rendered":"<p dir=\"ltr\">\r\n\tKorrosiooniga oled Sa kindlasti oma elus kokku puutunud: roostes naelad v\u00f5i rattakett, rohekasmusta paatinakihiga kaetud vaskne kirikutorn, h\u00f5bedast ehete tumenemine jne. \u00dclevaate korrosioonist annab allolev video.\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n<p dir=\"ltr\">\r\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\r\n\r\n\r\n<h6 dir=\"ltr\">\r\n\tAllikas:\u00a0<a data-url=\"https:\/\/youtu.be\/EwiL-4H361U\" href=\"https:\/\/youtu.be\/EwiL-4H361U\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/youtu.be\/EwiL-4H361U<\/a>\r\n<\/h6>\r\n\r\n<p dir=\"ltr\">\r\n\tKorrosioon on protsess, mille k\u00e4igus toimub metalli h\u00e4vimine \u00fcmbritseva keskkonna toimel. Korrosiooni korral toimub redoksreaktsioon, mille k\u00e4igus metallid oks\u00fcdeeruvad ehk loovutavad elektrone m\u00f5nele keskkonnas leiduvale oks\u00fcdeerijale (enamasti on selleks \u00f5hus leiduv hapnik) ja nii tekib metallist kui lihtainest metalli\u00fchend. Tekkival metalli\u00fchendil on madalam energia kui puhtal metallil ja seet\u00f5ttu on ta ka palju p\u00fcsivam. Kuna korrosiooni korral l\u00e4heb metall p\u00fcsivamasse ehk madalama energiaga olekusse (reeglina tekib temast metalli oksiid), siis saamegi j\u00e4reldada, et korrosioon toimub vastavates keskkonnatingimustes iseeneslikult, selle toimumiseks pole tarvis lisaenergiat.\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: center\">\r\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"844\" height=\"647\" class=\"alignnone wp-image-102\" style=\"width: 450px;height: 345px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/metalli_korrodeerumine.png\" title=\"metalli_korrodeerumine.png\" alt=\"pilt\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/metalli_korrodeerumine.png 844w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/metalli_korrodeerumine-300x230.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/546\/metalli_korrodeerumine-768x589.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 844px) 100vw, 844px\">\r\n<\/p>\r\n\r\n<h6 dir=\"ltr\" style=\"text-align: center\">\r\n\tMetallide korrodeerumine\r\n<\/h6>\r\n\r\n<p dir=\"ltr\">\r\n\tKuna metallide aktiivsus on k\u00fcllaltki erinev, kulgeb ka eri metallide korrodeerumine v\u00e4ga erinevalt. N\u00e4iteks alumiiniumi, tsingi v\u00f5i nikli pinnale moodustub hapnikuga reageerimise tulemusel tihe ja \u00f5huke oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise oks\u00fcdeerumise eest, kuna takistab niiskuse ja hapniku j\u00f5udmist metalli pinnani. Seevastu raua pinnale moodustub hapnikuga reageerimisel pudenev rauarooste kiht, mis ei kaitse metalli edasise keskkonnam\u00f5ju eest, ning seet\u00f5ttu v\u00f5ivad rauast detailid \u00fcmbritseva keskkonna toimel t\u00e4ielikult h\u00e4vida.\u00a0\r\n<\/p>\r\n<div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc491ac9782-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc491ac9782-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc491ac9782-collapse\">\u00dclesanne 1<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc491ac9782-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc491ac9782-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\r\n<h2 dir=\"ltr\">\r\n\tRaua roostetamine\r\n<\/h2>\r\n\r\n<p dir=\"ltr\">\r\n\tRaua korrosiooni tuntakse igap\u00e4evaelus kui raua roostetamist. Raua roostetamine on k\u00fcllaltki keeruline protsess, kuid lihtsustatult v\u00f5ime seda vaadelda kui raua reaktsiooni hapnikuga, mille tulemusel moodustub punakaspruuni v\u00e4rvusega raud(III)oksiid:\r\n<\/p>\r\n\r\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-left: 40px\">\r\n\t4Fe + 3O<sub>2<\/sub> \u2192 2Fe<sub>2<\/sub>O<sub>3<\/sub>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p dir=\"ltr\">\r\n\tKuna v\u00e4ga paljud inimese jaoks olulised detailid ja esemed on valmistatud rauast v\u00f5i tema sulamitest, on oluline m\u00f5ista, millised tegurid soodustavad raua roostetamist ja kuidas kaitsta rauast detaile korrosiooni eest.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p dir=\"ltr\">\r\n\tRaua korrosiooni soodustavad\r\n<\/p>\r\n\r\n<ul dir=\"ltr\">\r\n\t<li>\r\n\t\tniiskus;\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\thappeline keskkond;\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\tlahuses esinevad erinevad soolad (sageli kloriidid);\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\tk\u00f5rgem temperatuur;\r\n\t<\/li>\r\n\t<li>\r\n\t\tkontakt v\u00e4hemaktiivse metalliga.\r\n\t<\/li>\r\n<\/ul>\r\n\r\n<p>\r\n\tJ\u00e4relikult kui tahame kaitsta rauasulamitest valmistatud esemeid korrosiooni eest, peame tagama, et kuidagi oleks k\u00f5rvaldatud korrosiooni soodustavad tegurid ehk peaksime p\u00fc\u00fcdma v\u00e4hendada kaitstava metalli kontakti v\u00e4liskeskkonnaga. Seda saab teha n\u00e4iteks metalli pinna katmisel kas v\u00e4rvi v\u00f5i lakiga, aga ka m\u00f5ne p\u00fcsivama metalli kihi v\u00f5i plastikuga. N\u00e4iteks jalgratta raam kaetakse v\u00e4rviga, aiam\u00f6\u00f6bli korral kasutatakse plastikust katteid v\u00f5i autode veljed kaetakse kroomiga. Veel kasutatakse korrosiooni t\u00f5rjumiseks erisulamite valmistamist. N\u00e4iteks selleks, et takistada raua roostetamist, on v\u00f5imalik valmistada raua ja s\u00fcsiniku sulam, milles kasutatakse lisandina kroomi. Saadud sulamit nimetatakse roostevabaks teraseks ja see on vastupidav nii niiskuse kui ka \u00f5huhapniku toimele, sest kroomi aatomite oks\u00fcdeerumise tulemusel moodustub tugev ja kaitsev oksiidikiht. Korrosiooni takistamiseks kasutatakse ka ohverdusmetalli ehk see metall, mida soovitakse kaitsta v\u00e4liskeskkonna eest, viiakse kontakti aktiivsema metalliga, mis siis ise oks\u00fcdeerub ehk k\u00e4itub korrosiooni ohvrina. Sellist meetodit kasutatakse n\u00e4iteks laevade puhul, kus terasest laevakerega \u00fchendatakse n\u00e4iteks tsingist valmistatud plaadikesed. Kuna tsink on rauaga v\u00f5rreldes aktiivsem metall, korrodeerub tema enne ja kaitseb nii terasest laevakeret roostetamise eest. Seejuures peab olema t\u00e4helepanelik ja asendama tsinkplaadid enne, kui need t\u00e4ielikult oks\u00fcdeeruvad.\u00a0\r\n<\/p>\r\n<div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc491ac9787-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc491ac9787-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc491ac9787-collapse\">\u00dclesanne 2<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dc491ac9787-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dc491ac9787-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Korrosiooniga oled Sa kindlasti oma elus kokku puutunud: roostes naelad v\u00f5i rattakett, rohekasmusta paatinakihiga kaetud vaskne kirikutorn, h\u00f5bedast ehete tumenemine jne. \u00dclevaate korrosioonist annab allolev video.\u00a0 Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut Allikas:\u00a0https:\/\/youtu.be\/EwiL-4H361U Korrosioon on protsess, mille &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":276,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-31","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/users\/276"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":362,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions\/362"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}