{"id":285,"date":"2024-04-04T14:56:17","date_gmt":"2024-04-04T11:56:17","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/?page_id=285"},"modified":"2024-04-04T14:56:18","modified_gmt":"2024-04-04T11:56:18","slug":"sonastik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keemiaabc\/sonastik\/","title":{"rendered":"S\u00f5nastik"},"content":{"rendered":"<\/a>
All<\/a> | A<\/a> D<\/a> E<\/a> F<\/a> H<\/a> I<\/a> K<\/a> L<\/a> M<\/a> N<\/a> O<\/a> P<\/a> R<\/a> S<\/a> T<\/a> V<\/a> \u00dc<\/a> <\/div>
<\/div>
<\/a>Aatom<\/strong>

on v\u00e4ikseim aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektonkattest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aerosool<\/strong>

on pihuss\u00fcsteem, kus pihustuskeskkonnaks on gaasiline aine ning pihustunud aine on kas tahkes v\u00f5i vedelas olekus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Ainehulk<\/strong>

on aine kogus moolides, t\u00e4histatakse n<\/em>.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Alkoholid<\/strong>

on s\u00fcsivesinikest tuletatud \u00fchendid, kus \u00fcks v\u00f5i mitu vesiniku aatomit on asendatud h\u00fcdroks\u00fc\u00fclr\u00fchmaga (-OH).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Allotroopia<\/strong>

on n\u00e4htus, kus \u00fcks keemiline element esineb mitme erineva lihtainena.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Alused<\/strong>

on ained, mis annavad vesilahusesse h\u00fcdroksiidioone (OH-<\/sup>-ioone).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aminohapped<\/strong>

on karboks\u00fc\u00fclhapped, mis sisaldavad oma struktuuris ka aminor\u00fchma.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Anioon<\/strong>

on negatiivse\u00a0laenguga ioon.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Asendusreaktsioon<\/strong>

on reaktsioon, kus \u00fcks aatom v\u00f5i aatomite r\u00fchm asendab teise aine molekulis mingi aatomi v\u00f5i aatomite r\u00fchma.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Aurustumine<\/strong>

on vedela aine \u00fcleminek gaasilisse olekusse.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Detergendid<\/strong>

on s\u00fcnteetilised pesemisvahendid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Disahhariidid<\/strong>

on s\u00fcsivesikud, mis moodustuvad kahe monosahhariidi \u00fchinemisel, mille korral on eraldunud vee molekul.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Eksotermiline reaktsioon<\/strong>

on reaktsioon, mille k\u00e4igus energiat eraldub.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Elementaarl\u00fcli<\/strong>

n\u00e4itab monomeeride arvu, mis on omavahel \u00fchinedes pol\u00fcmeeri molekuli moodustanud.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Emulsioon<\/strong>

on pihuss\u00fcsteem, mis tekib lahustumatu vedeliku pihustumisel teises vedelikus (pihustunud aineks vedelik, pihustuskeskkonnaks vedelik).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Endotermiline reaktsioon<\/strong>

on reaktsioon, mille k\u00e4igus energiat neeldub.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>F\u00fc\u00fcsikalised omadused<\/strong>

on sellised omadused, mis ei ole seotud aine muundumisega teiseks aineks.<\/span><\/span><\/span><\/p><\/div><\/div>

<\/a>Happed<\/strong>

on aineid, mis annavad vesilahusesse vesinikioone (H+<\/sup>).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Happesademed<\/strong>

on sademed, mille pH on happelisem tavalisest vihmaveest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>H\u00fcdrofiilsed ained<\/strong>

omavad tugevat vastastiktoimet veega ning on vees\u00f5bralikud.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>H\u00fcdrofoobsed ained<\/strong>

ei oma vastastiktoimet veega ning on vett-t\u00f5rjuvad.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>H\u00fcdroksiidid<\/strong>

on ained, mis koosnevad metalli katioonist ja h\u00fcdroksiidioonist.\u00a0<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Indeks<\/strong>

paigutatakse vastava elemendi s\u00fcmboli alla paremale ning see v\u00e4ljendab molekulis olevate aatomite arvu.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Indikaator<\/strong>

on selline aine, mille v\u00e4rvus s\u00f5ltub lahuse keskkonnast.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Ioon<\/strong>

on laenguga aineosake.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Iooniline side<\/strong>

on vastasm\u00e4rgiliste laengutega ioonide t\u00f5mbumine.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Isomeerid<\/strong>

on ained, millel on sama elemendiline koostis, kuid erinev struktuur.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Karboks\u00fc\u00fclhapped<\/strong>

on orgaanilised \u00fchendid, mis sisaldavad karboks\u00fc\u00fclr\u00fchma (-COOH).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Katal\u00fcsaator<\/strong>

on aine, mis ise ei osale keemilises reaktsioonis, kuid muudab reaktsiooni kiiremaks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Katioon<\/strong>

on positiivse laenguga ioon.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Keemiline element<\/strong>

on \u00fchte liiki aatomite kogum.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Keemiline reaktsioon<\/strong>

ehk keemiline n\u00e4htus kirjeldab ainete muundumist uuteks aineteks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Keemiline side<\/strong>

on vastastikm\u00f5ju, mis \u00fchendab aatomid v\u00f5i ioonid molekuliks v\u00f5i kristalliks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Keemilised omadused<\/strong>

iseloomustavad aine reageerimisv\u00f5imet teiste ainetega.<\/span><\/span><\/span><\/p><\/div><\/div>

<\/a>Keemilise reaktsiooni kiirus<\/strong>

\u00a0iseloomustab \u00e4rareageerinud l\u00e4hteainete v\u00f5i tekkinud saaduste kontsentratsiooni muutust aja\u00fchikus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Keemilise reaktsiooni soojusefekt<\/strong>

\u00a0iseloomustab reaktsiooni k\u00e4igus toimuvaid energeetilisi muutusi.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Keemilise reaktsiooni v\u00f5rrand<\/strong>

on reaktsiooni \u00fcleskirjutus valemite abil.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kemikaal<\/strong>

on kindla otstarbega aine v\u00f5i segu.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kordaja<\/strong>

n\u00e4itab reaktsioonis osalevate osakeste arvu.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Korrosioon<\/strong>

on protsess, mille k\u00e4igus toimub metalli h\u00e4vimine \u00fcmbritseva keskkonna toimel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kovalentne side<\/strong>

on \u00fchiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>K\u00f5vadus<\/strong>

n\u00e4itab tahke aine vastupidavust kriimustamise v\u00f5i l\u00f5ikamise suhtes.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>K\u00fcllastumata lahus<\/strong>

on lahus, milles saab antud tingimustel (temperatuur ja lahusti hulk) sama ainet veel lahustada.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>K\u00fcllastunud lahus<\/strong>

on lahus, milles antud tingimustes ainet enam rohkem ei lahustu, vaid j\u00e4\u00e4b anuma p\u00f5hja sademena.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>K\u00fcttev\u00e4\u00e4rtus<\/strong>

n\u00e4itab kui palju soojusenergiat annab kindel kogus k\u00fctust t\u00e4ielikul p\u00f5lemisel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>K\u00fctused<\/strong>

on ained, mille p\u00f5letamisel eraldub palju energiat ning mida seet\u00f5ttu kasutatakse energiaallikatena.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lagunemisreaktsioon<\/strong>

on keemiline reaktsioon, mille k\u00e4igus aine laguneb kaheks v\u00f5i enamaks aineks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lahus<\/strong>

on \u00fchtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lahuse keskkond<\/strong>

n\u00e4itab lahuse aluselisi-happelisi omadusi.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lahuse massiprotsent<\/strong>

n\u00e4itab, kui suure osa kogu lahuse massist moodustab lahustunud aine mass.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lahusti<\/strong>

on aine, milles teine aine \u00fchtlaselt jaguneb.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lahustunud aine<\/strong>

on aine, mis teises aines jaguneb.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lahustuvus<\/strong>

n\u00e4itab maksimaalset aine kogust grammides, mida on v\u00f5imalik lahustada antud temperatuuril 100 grammis lahustis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Leelised<\/strong>

on vees h\u00e4sti lahustuvad h\u00fcdroksiidid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Leelismetallid<\/strong>

on IA r\u00fchma metallid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Leelismuldmetallid<\/strong>

on IIA r\u00fchma metallid alates Ca-st.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Lihtaine<\/strong>

koosneb sama elemendi aatomitest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Liitaine<\/strong>

\u00a0koosneb erinevate elementide aatomitest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Metallid<\/strong>

on keemilised elemendid, millel on metallilised omadused.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Metalliline side<\/strong>

esineb metallides ning moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse t\u00f5mbumise tagaj\u00e4rjel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Metallioksiid<\/strong>

on oksiid, mis koosneb metallilisest elemendist ja hapnikust.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Mittemetallioksiid<\/strong>

on oksiid, mis koosneb mittemetallilisest elemendist ja hapnikust.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Mittemolekulaarne aine<\/strong>

ei koosne molekulidest, vaid aatomitest v\u00f5i ioonidest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molaarmass<\/strong>

on \u00fche mooli aineosakeste mass.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molaarruumala<\/strong>

on \u00fche mooli aineosakeste ruumala.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molekul<\/strong>

on aineosake, mis koosneb aatomitest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molekulaarne aine<\/strong>

koosneb molekulidest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Molekulmass<\/strong>

on molekuli mass, mis saadakse aine koostisesse kuuluvate aatomite aatommasside kokkuliitmisel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Monomeer<\/strong>

on v\u00e4ike molekul, mis on v\u00f5imeline liituma teiste molekulidega ja moodustama pikki omavahel seotud ahelaid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Neutralisatsioonireaktsioon<\/strong>

on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel moodustuvad sool ja vesi.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Oksiidid<\/strong>

on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest \u00fcks on hapnik.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Oks\u00fcdatsiooniaste<\/strong>

ehk o.a n\u00e4itab elemendi laengu suurust \u00fchendis eeldusel, et aine koosneb ioonidest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Oks\u00fcdeerija<\/strong>

on osake, kes redoksreaktsiooni k\u00e4igus liidab elektrone.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Oks\u00fcdeerumine<\/strong>

on protsess, kus aineosake loovutab elektrone ning selle k\u00e4igus elemendi oks\u00fcdatsiooniaste kasvab.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Pihuss\u00fcsteem<\/strong>

on eba\u00fchtlane segu, mis koosneb pihustuskeskkonnast ja v\u00e4hemalt \u00fchest pihustunud ainest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Pol\u00fcmeerid<\/strong>

on ained, mille v\u00e4ga suured molekulid koosnevad paljudest \u00fcksteisega kovalentsete sidemetega seotud v\u00e4ikeste molekulide j\u00e4\u00e4kidest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Puhas aine<\/strong>

koosneb ainult \u00fche aine osakestest (kas aatomitest, molekulidest v\u00f5i ioonidest) \u00a0ja tal on kindel koostis ja kindlad omadused.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Rasvad<\/strong>

on \u00fchendid, mis on tekkinud gl\u00fctserooli ja rasvhapete liitumisel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Redoksreaktsioon<\/strong>

on reaktsioon, mille k\u00e4igus muutub v\u00e4hemalt kahe keemilise elemendi oks\u00fcdatsiooniaste, kuna toimub elektronide\u00a0\u00fcleminek \u00fchelt aineosakeselt teisele.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Redutseerija<\/strong>

on osake, kes redoksreaktsiooni k\u00e4igus loovutab elektrone.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Redutseerumine<\/strong>

on protsess, kus aineosake liidab elektrone ning seet\u00f5ttu elemendi oks\u00fcdatsiooniaste kahaneb.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Sahhariidid<\/strong>

on orgaanilised \u00fchendid, mis koosnevad s\u00fcsinikust, vesinikust ja hapnikust ning enamasti on nende molekulides vesiniku ja hapniku aatomite suhe t\u00e4pselt sama nagu vee molekulis.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Segu<\/strong>

koosneb mitme erineva aine osakestest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Siirdemetallid<\/strong>

on B-r\u00fchmade metallid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Soolad<\/strong>

on ained, mis koosnevad metalli katioonist ja happej\u00e4\u00e4kioonist.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Sulam<\/strong>

on materjal, mis koosneb mitmest metallist v\u00f5i metallist ja mittemetallist.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Sulamine<\/strong>

on tahke aine \u00fcleminek vedelasse olekusse.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Suspensioon<\/strong>

on j\u00e4mepihus, mis moodustub tahke lahustumatu aine pihustumisel vedelikus.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>S\u00fcsinikahel<\/strong>

moodustub \u00fcksteisega kovalentsete sidemete abil seotud s\u00fcsiniku aatomitest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>S\u00fcsivesinikud<\/strong>

on ained, mis koosnevad ainult s\u00fcsinikust ja vesinikust.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Taastumatud k\u00fctused<\/strong>

on k\u00fctused, mille tekkeks kulub miljoneid aastaid ning seet\u00f5ttu v\u00e4henevad nende varud tarbimisel pidevalt.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Taastuvad k\u00fctused<\/strong>

on k\u00fctused, mis tekivad aastate v\u00f5i aastak\u00fcmnetega ning neid tekib pidevalt juurde.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Tihedus<\/strong>

on f\u00fc\u00fcsikaline suurus, mis v\u00e4ljendab \u00fchikulise ruumalaga ainekoguse massi.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Toiduained<\/strong>

on loomse v\u00f5i taimse p\u00e4ritoluga saadused v\u00f5i tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Toitained<\/strong>

on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja mida keha kasutab energia saamiseks v\u00f5i uute ainete s\u00fcnteesiks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Tugevus<\/strong>

n\u00e4itab tahke aine vastupidavust painutamisele, venitamisele v\u00f5i survele.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Vahetusreaktsioon<\/strong>

on iooniliste ainete vahel toimuv reaktsioon, mille korral vahetatakse samalaengulised ioonid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Vaht<\/strong>

on pihuss\u00fcsteem, kus pihustunud aine on gaasiline ning pihustuskeskkond v\u00f5ib olla nii tahke kui ka vedel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Valgud<\/strong>

on looduslikud pol\u00fcmeerid, mis koosnevad erinevate aminohapete j\u00e4\u00e4kidest.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>pH<\/strong>

iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>\u00dchinemisreaktsioon<\/strong>

on reaktsioon, mille k\u00e4igus ained \u00fchinevad omavahel, moodustades uue aine.<\/p><\/div><\/div><\/div><\/div>