Sõnastik

  • Aatom

    on väikseim aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektonkattest.

  • Aerosool

    on pihussüsteem, kus pihustuskeskkonnaks on gaasiline aine ning pihustunud aine on kas tahkes või vedelas olekus.

  • Ainehulk

    on aine kogus moolides, tähistatakse n.

  • Alkoholid

    on süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH).

  • Allotroopia

    on nähtus, kus üks keemiline element esineb mitme erineva lihtainena.

  • Alused

    on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH--ioone).

  • Aminohapped

    on karboksüülhapped, mis sisaldavad oma struktuuris ka aminorühma.

  • Anioon

    on negatiivse laenguga ioon.

  • Asendusreaktsioon

    on reaktsioon, kus üks aatom või aatomite rühm asendab teise aine molekulis mingi aatomi või aatomite rühma.

  • Aurustumine

    on vedela aine üleminek gaasilisse olekusse.

  • Detergendid

    on sünteetilised pesemisvahendid.

  • Disahhariidid

    on süsivesikud, mis moodustuvad kahe monosahhariidi ühinemisel, mille korral on eraldunud vee molekul.

  • Eksotermiline reaktsioon

    on reaktsioon, mille käigus energiat eraldub.

  • Elementaarlüli

    näitab monomeeride arvu, mis on omavahel ühinedes polümeeri molekuli moodustanud.

  • Emulsioon

    on pihussüsteem, mis tekib lahustumatu vedeliku pihustumisel teises vedelikus (pihustunud aineks vedelik, pihustuskeskkonnaks vedelik).

  • Endotermiline reaktsioon

    on reaktsioon, mille käigus energiat neeldub.

  • Füüsikalised omadused

    on sellised omadused, mis ei ole seotud aine muundumisega teiseks aineks.

  • Happed

    on aineid, mis annavad vesilahusesse vesinikioone (H+).

  • Happesademed

    on sademed, mille pH on happelisem tavalisest vihmaveest.

  • Hüdrofiilsed ained

    omavad tugevat vastastiktoimet veega ning on veesõbralikud.

  • Hüdrofoobsed ained

    ei oma vastastiktoimet veega ning on vett-tõrjuvad.

  • Hüdroksiidid

    on ained, mis koosnevad metalli katioonist ja hüdroksiidioonist. 

  • Indeks

    paigutatakse vastava elemendi sümboli alla paremale ning see väljendab molekulis olevate aatomite arvu.

  • Indikaator

    on selline aine, mille värvus sõltub lahuse keskkonnast.

  • Ioon

    on laenguga aineosake.

  • Iooniline side

    on vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumine.

  • Isomeerid

    on ained, millel on sama elemendiline koostis, kuid erinev struktuur.

  • Karboksüülhapped

    on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH).

  • Katalüsaator

    on aine, mis ise ei osale keemilises reaktsioonis, kuid muudab reaktsiooni kiiremaks.

  • Katioon

    on positiivse laenguga ioon.

  • Keemiline element

    on ühte liiki aatomite kogum.

  • Keemiline reaktsioon

    ehk keemiline nähtus kirjeldab ainete muundumist uuteks aineteks.

  • Keemiline side

    on vastastikmõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks.

  • Keemilised omadused

    iseloomustavad aine reageerimisvõimet teiste ainetega.

  • Keemilise reaktsiooni kiirus

     iseloomustab ärareageerinud lähteainete või tekkinud saaduste kontsentratsiooni muutust ajaühikus.

  • Keemilise reaktsiooni soojusefekt

     iseloomustab reaktsiooni käigus toimuvaid energeetilisi muutusi.

  • Keemilise reaktsiooni võrrand

    on reaktsiooni üleskirjutus valemite abil.

  • Kemikaal

    on kindla otstarbega aine või segu.

  • Kordaja

    näitab reaktsioonis osalevate osakeste arvu.

  • Korrosioon

    on protsess, mille käigus toimub metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel.

  • Kovalentne side

    on ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side.

  • Kõvadus

    näitab tahke aine vastupidavust kriimustamise või lõikamise suhtes.

  • Küllastumata lahus

    on lahus, milles saab antud tingimustel (temperatuur ja lahusti hulk) sama ainet veel lahustada.

  • Küllastunud lahus

    on lahus, milles antud tingimustes ainet enam rohkem ei lahustu, vaid jääb anuma põhja sademena.

  • Kütteväärtus

    näitab kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel.

  • Kütused

    on ained, mille põletamisel eraldub palju energiat ning mida seetõttu kasutatakse energiaallikatena.

  • Lagunemisreaktsioon

    on keemiline reaktsioon, mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks.

  • Lahus

    on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.

  • Lahuse keskkond

    näitab lahuse aluselisi-happelisi omadusi.

  • Lahuse massiprotsent

    näitab, kui suure osa kogu lahuse massist moodustab lahustunud aine mass.

  • Lahusti

    on aine, milles teine aine ühtlaselt jaguneb.

  • Lahustunud aine

    on aine, mis teises aines jaguneb.

  • Lahustuvus

    näitab maksimaalset aine kogust grammides, mida on võimalik lahustada antud temperatuuril 100 grammis lahustis.

  • Leelised

    on vees hästi lahustuvad hüdroksiidid.

  • Leelismetallid

    on IA rühma metallid.

  • Leelismuldmetallid

    on IIA rühma metallid alates Ca-st.

  • Lihtaine

    koosneb sama elemendi aatomitest.

  • Liitaine

     koosneb erinevate elementide aatomitest.

  • Metallid

    on keemilised elemendid, millel on metallilised omadused.

  • Metalliline side

    esineb metallides ning moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tagajärjel.

  • Metallioksiid

    on oksiid, mis koosneb metallilisest elemendist ja hapnikust.

  • Mittemetallioksiid

    on oksiid, mis koosneb mittemetallilisest elemendist ja hapnikust.

  • Mittemolekulaarne aine

    ei koosne molekulidest, vaid aatomitest või ioonidest.

  • Molaarmass

    on ühe mooli aineosakeste mass.

  • Molaarruumala

    on ühe mooli aineosakeste ruumala.

  • Molekul

    on aineosake, mis koosneb aatomitest.

  • Molekulaarne aine

    koosneb molekulidest.

  • Molekulmass

    on molekuli mass, mis saadakse aine koostisesse kuuluvate aatomite aatommasside kokkuliitmisel.

  • Monomeer

    on väike molekul, mis on võimeline liituma teiste molekulidega ja moodustama pikki omavahel seotud ahelaid.

  • Neutralisatsioonireaktsioon

    on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel moodustuvad sool ja vesi.

  • Oksiidid

    on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.

  • Oksüdatsiooniaste

    ehk o.a näitab elemendi laengu suurust ühendis eeldusel, et aine koosneb ioonidest.

  • Oksüdeerija

    on osake, kes redoksreaktsiooni käigus liidab elektrone.

  • Oksüdeerumine

    on protsess, kus aineosake loovutab elektrone ning selle käigus elemendi oksüdatsiooniaste kasvab.

  • pH

    iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses.

  • Pihussüsteem

    on ebaühtlane segu, mis koosneb pihustuskeskkonnast ja vähemalt ühest pihustunud ainest.

  • Polümeerid

    on ained, mille väga suured molekulid koosnevad paljudest üksteisega kovalentsete sidemetega seotud väikeste molekulide jääkidest.

  • Puhas aine

    koosneb ainult ühe aine osakestest (kas aatomitest, molekulidest või ioonidest)  ja tal on kindel koostis ja kindlad omadused.

  • Rasvad

    on ühendid, mis on tekkinud glütserooli ja rasvhapete liitumisel.

  • Redoksreaktsioon

    on reaktsioon, mille käigus muutub vähemalt kahe keemilise elemendi oksüdatsiooniaste, kuna toimub elektronide üleminek ühelt aineosakeselt teisele.

  • Redutseerija

    on osake, kes redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.

  • Redutseerumine

    on protsess, kus aineosake liidab elektrone ning seetõttu elemendi oksüdatsiooniaste kahaneb.

  • Sahhariidid

    on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust ning enamasti on nende molekulides vesiniku ja hapniku aatomite suhe täpselt sama nagu vee molekulis.

  • Segu

    koosneb mitme erineva aine osakestest.

  • Siirdemetallid

    on B-rühmade metallid.

  • Soolad

    on ained, mis koosnevad metalli katioonist ja happejääkioonist.

  • Sulam

    on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist.

  • Sulamine

    on tahke aine üleminek vedelasse olekusse.

  • Suspensioon

    on jämepihus, mis moodustub tahke lahustumatu aine pihustumisel vedelikus.

  • Süsinikahel

    moodustub üksteisega kovalentsete sidemete abil seotud süsiniku aatomitest.

  • Süsivesinikud

    on ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust.

  • Taastumatud kütused

    on kütused, mille tekkeks kulub miljoneid aastaid ning seetõttu vähenevad nende varud tarbimisel pidevalt.

  • Taastuvad kütused

    on kütused, mis tekivad aastate või aastakümnetega ning neid tekib pidevalt juurde.

  • Tihedus

    on füüsikaline suurus, mis väljendab ühikulise ruumalaga ainekoguse massi.

  • Toiduained

    on loomse või taimse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida.

  • Toitained

    on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja mida keha kasutab energia saamiseks või uute ainete sünteesiks.

  • Tugevus

    näitab tahke aine vastupidavust painutamisele, venitamisele või survele.

  • Vahetusreaktsioon

    on iooniliste ainete vahel toimuv reaktsioon, mille korral vahetatakse samalaengulised ioonid.

  • Vaht

    on pihussüsteem, kus pihustunud aine on gaasiline ning pihustuskeskkond võib olla nii tahke kui ka vedel.

  • Valgud

    on looduslikud polümeerid, mis koosnevad erinevate aminohapete jääkidest.

  • Ühinemisreaktsioon

    on reaktsioon, mille käigus ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine.