Sõnastik
-
Aatom
on väikseim aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektonkattest.
-
Aerosool
on pihussüsteem, kus pihustuskeskkonnaks on gaasiline aine ning pihustunud aine on kas tahkes või vedelas olekus.
-
Ainehulk
on aine kogus moolides, tähistatakse n.
-
Alkoholid
on süsivesinikest tuletatud ühendid, kus üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH).
-
Allotroopia
on nähtus, kus üks keemiline element esineb mitme erineva lihtainena.
-
Alused
on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone (OH--ioone).
-
Aminohapped
on karboksüülhapped, mis sisaldavad oma struktuuris ka aminorühma.
-
Anioon
on negatiivse laenguga ioon.
-
Asendusreaktsioon
on reaktsioon, kus üks aatom või aatomite rühm asendab teise aine molekulis mingi aatomi või aatomite rühma.
-
Aurustumine
on vedela aine üleminek gaasilisse olekusse.
-
Detergendid
on sünteetilised pesemisvahendid.
-
Disahhariidid
on süsivesikud, mis moodustuvad kahe monosahhariidi ühinemisel, mille korral on eraldunud vee molekul.
-
Eksotermiline reaktsioon
on reaktsioon, mille käigus energiat eraldub.
-
Elementaarlüli
näitab monomeeride arvu, mis on omavahel ühinedes polümeeri molekuli moodustanud.
-
Emulsioon
on pihussüsteem, mis tekib lahustumatu vedeliku pihustumisel teises vedelikus (pihustunud aineks vedelik, pihustuskeskkonnaks vedelik).
-
Endotermiline reaktsioon
on reaktsioon, mille käigus energiat neeldub.
-
Füüsikalised omadused
on sellised omadused, mis ei ole seotud aine muundumisega teiseks aineks.
-
Happed
on aineid, mis annavad vesilahusesse vesinikioone (H+).
-
Happesademed
on sademed, mille pH on happelisem tavalisest vihmaveest.
-
Hüdrofiilsed ained
omavad tugevat vastastiktoimet veega ning on veesõbralikud.
-
Hüdrofoobsed ained
ei oma vastastiktoimet veega ning on vett-tõrjuvad.
-
Hüdroksiidid
on ained, mis koosnevad metalli katioonist ja hüdroksiidioonist.
-
Indeks
paigutatakse vastava elemendi sümboli alla paremale ning see väljendab molekulis olevate aatomite arvu.
-
Indikaator
on selline aine, mille värvus sõltub lahuse keskkonnast.
-
Ioon
on laenguga aineosake.
-
Iooniline side
on vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumine.
-
Isomeerid
on ained, millel on sama elemendiline koostis, kuid erinev struktuur.
-
Karboksüülhapped
on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH).
-
Katalüsaator
on aine, mis ise ei osale keemilises reaktsioonis, kuid muudab reaktsiooni kiiremaks.
-
Katioon
on positiivse laenguga ioon.
-
Keemiline element
on ühte liiki aatomite kogum.
-
Keemiline reaktsioon
ehk keemiline nähtus kirjeldab ainete muundumist uuteks aineteks.
-
Keemiline side
on vastastikmõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks.
-
Keemilised omadused
iseloomustavad aine reageerimisvõimet teiste ainetega.
-
Keemilise reaktsiooni kiirus
iseloomustab ärareageerinud lähteainete või tekkinud saaduste kontsentratsiooni muutust ajaühikus.
-
Keemilise reaktsiooni soojusefekt
iseloomustab reaktsiooni käigus toimuvaid energeetilisi muutusi.
-
Keemilise reaktsiooni võrrand
on reaktsiooni üleskirjutus valemite abil.
-
Kemikaal
on kindla otstarbega aine või segu.
-
Kordaja
näitab reaktsioonis osalevate osakeste arvu.
-
Korrosioon
on protsess, mille käigus toimub metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel.
-
Kovalentne side
on ühiste elektronpaaride abil moodustunud keemiline side.
-
Kõvadus
näitab tahke aine vastupidavust kriimustamise või lõikamise suhtes.
-
Küllastumata lahus
on lahus, milles saab antud tingimustel (temperatuur ja lahusti hulk) sama ainet veel lahustada.
-
Küllastunud lahus
on lahus, milles antud tingimustes ainet enam rohkem ei lahustu, vaid jääb anuma põhja sademena.
-
Kütteväärtus
näitab kui palju soojusenergiat annab kindel kogus kütust täielikul põlemisel.
-
Kütused
on ained, mille põletamisel eraldub palju energiat ning mida seetõttu kasutatakse energiaallikatena.
-
Lagunemisreaktsioon
on keemiline reaktsioon, mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks.
-
Lahus
on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest.
-
Lahuse keskkond
näitab lahuse aluselisi-happelisi omadusi.
-
Lahuse massiprotsent
näitab, kui suure osa kogu lahuse massist moodustab lahustunud aine mass.
-
Lahusti
on aine, milles teine aine ühtlaselt jaguneb.
-
Lahustunud aine
on aine, mis teises aines jaguneb.
-
Lahustuvus
näitab maksimaalset aine kogust grammides, mida on võimalik lahustada antud temperatuuril 100 grammis lahustis.
-
Leelised
on vees hästi lahustuvad hüdroksiidid.
-
Leelismetallid
on IA rühma metallid.
-
Leelismuldmetallid
on IIA rühma metallid alates Ca-st.
-
Lihtaine
koosneb sama elemendi aatomitest.
-
Liitaine
koosneb erinevate elementide aatomitest.
-
Metallid
on keemilised elemendid, millel on metallilised omadused.
-
Metalliline side
esineb metallides ning moodustub negatiivse laenguga vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tagajärjel.
-
Metallioksiid
on oksiid, mis koosneb metallilisest elemendist ja hapnikust.
-
Mittemetallioksiid
on oksiid, mis koosneb mittemetallilisest elemendist ja hapnikust.
-
Mittemolekulaarne aine
ei koosne molekulidest, vaid aatomitest või ioonidest.
-
Molaarmass
on ühe mooli aineosakeste mass.
-
Molaarruumala
on ühe mooli aineosakeste ruumala.
-
Molekul
on aineosake, mis koosneb aatomitest.
-
Molekulaarne aine
koosneb molekulidest.
-
Molekulmass
on molekuli mass, mis saadakse aine koostisesse kuuluvate aatomite aatommasside kokkuliitmisel.
-
Monomeer
on väike molekul, mis on võimeline liituma teiste molekulidega ja moodustama pikki omavahel seotud ahelaid.
-
Neutralisatsioonireaktsioon
on happe ja aluse vaheline reaktsioon, mille tulemusel moodustuvad sool ja vesi.
-
Oksiidid
on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.
-
Oksüdatsiooniaste
ehk o.a näitab elemendi laengu suurust ühendis eeldusel, et aine koosneb ioonidest.
-
Oksüdeerija
on osake, kes redoksreaktsiooni käigus liidab elektrone.
-
Oksüdeerumine
on protsess, kus aineosake loovutab elektrone ning selle käigus elemendi oksüdatsiooniaste kasvab.
-
pH
iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses.
-
Pihussüsteem
on ebaühtlane segu, mis koosneb pihustuskeskkonnast ja vähemalt ühest pihustunud ainest.
-
Polümeerid
on ained, mille väga suured molekulid koosnevad paljudest üksteisega kovalentsete sidemetega seotud väikeste molekulide jääkidest.
-
Puhas aine
koosneb ainult ühe aine osakestest (kas aatomitest, molekulidest või ioonidest) ja tal on kindel koostis ja kindlad omadused.
-
Rasvad
on ühendid, mis on tekkinud glütserooli ja rasvhapete liitumisel.
-
Redoksreaktsioon
on reaktsioon, mille käigus muutub vähemalt kahe keemilise elemendi oksüdatsiooniaste, kuna toimub elektronide üleminek ühelt aineosakeselt teisele.
-
Redutseerija
on osake, kes redoksreaktsiooni käigus loovutab elektrone.
-
Redutseerumine
on protsess, kus aineosake liidab elektrone ning seetõttu elemendi oksüdatsiooniaste kahaneb.
-
Sahhariidid
on orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust ning enamasti on nende molekulides vesiniku ja hapniku aatomite suhe täpselt sama nagu vee molekulis.
-
Segu
koosneb mitme erineva aine osakestest.
-
Siirdemetallid
on B-rühmade metallid.
-
Soolad
on ained, mis koosnevad metalli katioonist ja happejääkioonist.
-
Sulam
on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist.
-
Sulamine
on tahke aine üleminek vedelasse olekusse.
-
Suspensioon
on jämepihus, mis moodustub tahke lahustumatu aine pihustumisel vedelikus.
-
Süsinikahel
moodustub üksteisega kovalentsete sidemete abil seotud süsiniku aatomitest.
-
Süsivesinikud
on ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust.
-
Taastumatud kütused
on kütused, mille tekkeks kulub miljoneid aastaid ning seetõttu vähenevad nende varud tarbimisel pidevalt.
-
Taastuvad kütused
on kütused, mis tekivad aastate või aastakümnetega ning neid tekib pidevalt juurde.
-
Tihedus
on füüsikaline suurus, mis väljendab ühikulise ruumalaga ainekoguse massi.
-
Toiduained
on loomse või taimse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida.
-
Toitained
on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja mida keha kasutab energia saamiseks või uute ainete sünteesiks.
-
Tugevus
näitab tahke aine vastupidavust painutamisele, venitamisele või survele.
-
Vahetusreaktsioon
on iooniliste ainete vahel toimuv reaktsioon, mille korral vahetatakse samalaengulised ioonid.
-
Vaht
on pihussüsteem, kus pihustunud aine on gaasiline ning pihustuskeskkond võib olla nii tahke kui ka vedel.
-
Valgud
on looduslikud polümeerid, mis koosnevad erinevate aminohapete jääkidest.
-
Ühinemisreaktsioon
on reaktsioon, mille käigus ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine.