1.3. Reaktsiooni tunnused ja esilekutsumine

Keemia on teadus, mis uurib ainetega toimuvad muundumisi. Kuidas saame aga olla kindlad, et meil toimub keemiline reaktsioon?

Allikas: https://youtu.be/vkxhQUkqHq0

Nähtusi saab liigitada füüsikalisteks ja keemilisteks.

Füüsikaline nähtus iseloomustab ainega toimuvaid muutusi, mille korral aine ise jääb samaks. Kõige lihtsama näitena vaatleme vett. Me teame, et vesi esineb kolmes erinevas olekus: tahke, vedel ja gaasiline. Kui me sulatame jäätükki, siis muutub küll vee olek, kuid vesi ise jääb oma koostiselt ikkagi samaks, järelikult on selle protsessi juures tegemist füüsikalise nähtusega. Samamoodi on füüsikaline nähtus mõne tahke aine peenestamine või metalli sulatamine.

Keemiline nähtus kirjeldab ainete muundumist uuteks aineteks. Seda protsessi nimetatakse ka keemiliseks reaktsiooniks. Üks lihtsamaid keemilisi reaktsioone on põlemine, kus näiteks puit reageerib õhus oleva hapnikuga ja tekivad uued ained: süsihappegaas ja vesi. Enamasti esinevad keemilised ja füüsikalised nähtused koos, näiteks küünla põlemise korral toimub nii parafiini sulamine, mis on füüsikaline nähtus, kui ka põlemisprotsess, mis on keemiline nähtus.

Selleks, et saaksime olla kindlad, et tegemist on keemilise reaktsiooniga, peab olema esindatud vähemalt üks järgnevatest muutustest:

1. sademe teke või kadumine,
2. gaasi eraldumine, 
3. lõhna teke või muutus,
4. värvuse muutus,
5. soojuse ja/või valguse eraldumine.

Selleks, et keemiline reaktsioon saaks üldse toimuda, peavad aineosakesed omavahel kokku puutuma. On reaktsioone, mille toimumiseks piisabki ainult ainete omavahelisest kokkupuutumisest, kuid enamik reaktsioone toimub alles siis, kui on täidetud mõni reaktsiooni esilekutsuvatest tingimustest:

• kuumutamine,
• süütamine,
• elektrivoolu läbijuhtimine,
• valgustamine.