2.2. Aineosakesed

Meid ümbritsevate ainete maailm on väga mitmekesine: metallid esinevad lihtainetena, vesi ja süsihappegaas on aga liitained. Nende terminite mõistmiseks vaata läbi järgnev video. 

Allikas: https://youtu.be/MnXnHY4tOjA

Selle alusel, kas ainet moodustavad aatomid on samasugused või erinevad, jaotatakse kõik ained liht- ja liitaineteks. Lihtaine koosneb sama elemendi aatomitest (näiteks N2, O3, S8). Liitaine koosneb erinevate elementide aatomitest (näiteks CO2, H2SO4, C6H12O6).

LämmastikSüsinikdioksiid
 

Destilleeritud vesi.Aineid saab nende koostisest lähtuvalt liigitada ka puhasteks aineteks ja segudeks. Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakestest (kas aatomitest, molekulidest või ioonidest) ja tal on kindel koostis ning kindlad omadused. Puhtad ained on näiteks destilleeritud vesi, kuld, hapnik, glükoos.  

Süsihappegaasi ja hapniku segu.Segu koosneb aga mitme eri aine osakestest ja tal pole kindlat koostist ega ka kindlaid omadusi. Segud on näiteks õhk, looduslik vesi, pronks, puit.

Molekulaarne aine koosneb molekulidest. Molekulaarsetes ainetes esineb molekuli moodustavate aatomite vahel kovalentne side ja molekulide endi vahel molekulidevahelised jõud. Molekulaarsete ainete hulka kuuluvad näiteks O2, N2, CO2, H2O, C2H5OH.

Vesi  Etanool
 

Mittemolekulaarne aine koosneb aatomitest või ioonidest. Mittemolekulaarsetes ainetes seob aineosakesi reeglina iooniline või metalliline side. Mittemolekulaarsete ainete hulka kuuluvad metallid (nt Fe, Al) ning soolad (nt CaCO3, NaCl). Nendest annab ülevaate järgnev video.

Allikas: https://youtu.be/kb8GfYmXnc8