Tartu Ülikooli keemia sisseastumiseksami näidisülesandeid
Avaleht
Keemia sisseastumiseksam põhineb põhikooli ja gümnaasiumi riikliku ainekava kohustuslikel kursustel. Keemia eksam sisaldab eri tüüpi küsimusi ja ülesandeid. Keemia sisseastumiseksami osas on lubatud kasutada perioodilisustabelit, metallide pingerida ja lahustuvusetabelit (on sisseastujal kasutatavad testide keskkonnas). Märkmete ja arvutuste tegemiseks võib kasutada mustandipaberit.
Näidisülesanded võimaldavad saada aimu, millisel kujul ülesandeid eksamil küsitakse. Eksamiülesanded lähtuvad neljast suuremast teemast:
- üldine keemia,
- anorgaaniline keemia,
- orgaaniline keemia ja
- arvutusülesanded.
Iga teema ülesanded moodustavad umbes neljandiku kogu eksamist.
Sisseastumistingimused on toodud lehel https://ut.ee/et/oppekavad/arstiteadus
Arvutustes tuleb kasutada lisatud perioodilisuse tabelis toodud elementide aatommasse. Näiteks: Ar(H) = 1, Ar(O) = 16 ja Ar(Cl) = 35,5
NB! Osades ülesannetes on mitu alamülesannet, mis on paigutatud eraldi lehtedele.
Ülesanded
Ülesanne 1
Ülesanne 2A
Ülesanne 2B
Ülesanne 3
Ülesanne 4
Ülesanne 5
Ülesanne 6
Valige esitatud lähteinfole vastav aine nimetus, struktuurivalem ja/või aineklass, mis lähteinfos puudub. Otsustage, kas selles aines esinevad vesiniksidemed või mitte.
Klõpsake õigetel vastustel.
Ülesanne 7
Ülesanne 8
Ülesanne 9
A. Arvutage hapniku aatomite hulk (moolides)
a) 44,8 dm3 gaasilises lämmastikdioksiidis (n.t).
n(NO2) = V /Vm = 44,8 dm3/(22,4 dm3/mol) = 2 mol
1 mol NO2 ⇔ 2 mol O
n(O) = 2n(NO2) = 2 ⋅ 2 mol = 4 mol
Vastus: 44,8 dm³ lämmastikdioksiidis on 4 mooli hapniku aatomeid.
b) 426 g alumiiniumnitraadis.
M(Al(NO3)3) = 213 g/mol
n(Al(NO3)3) = m /M = 426 g/(213 g/mol) = 2 mol
1 mol Al(NO3)3 ⇔ 9 mol O
n(O) = 9n(Al(NO3)3) = 9 ⋅ 2 mol = 18 mol
Vastus: 426 g alumiiniumnitraadis on 18 mooli hapniku aatomeid.
B. Kumb sisaldab vähem hapnikku, kas 1 mol lämmastikdioksiidi või 1 mol alumiiniumnitraati?
Vastus: Vähem hapnikku sisaldab 1 mol lämmastikdioksiidi.
Põhjendus:
NO2: 1 mol NO2 ⇔ 2 mol O
Al(NO3)3: 1 mol Al(NO3)3 ⇔ 9 mol O
2 mol O < 9 mol O
Ülesanne 10
A. Arvutage, mitu mooli etüleenglükooli sisaldab 1,00 dm3 värsket antifriisi (s.t leidke etüleenglükooli 35,0%-lise lahuse molaarne kontsentratsioon). Etüleenglükooli vesilahuse tiheduse sõltuvus massiprotsendist on toodud graafikul.
ρ(35%-line lahus) = 1,043 g/cm3
m(35%-line lahus) = m ∙ V = 1,00 dm3 ∙ 1000 cm3/1 dm3 ∙ 1,043 g/cm3 = 1043 g
m(etüleenglükool) = 0,350 ∙ 1043 g = 365 g
M(CH2(OH)CH2(OH)) = 62 g/mol
n(etüleenglükool) = m /M = 365 g/(62 g/mol) = 5,89 mol
c(etüleenglükool) = n /V = 5,89 mol/1,00 dm3 = 5,89 mol/dm3
Vastus: 1,00 dm3 värsket antifriisi sisaldab 5,89 mooli etüleenglükooli.
B. Ülesande A-osas toodud jahutusvedelikust oli kasutamise käigus aurustunud 120 cm³ vett. Arvutage etüleenglükooli massiprotsent selles jahutusvedelikus (pärast osa vee aurustumist).
m(aurustunud vesi) = 120 g (ρ(vesi) = 1,00 g/cm3)
m(kasutatud jahutus vedelik) = 1043 g – 120 g = 923 g
%(etüleenglükool kasutatud jahutus vedelikus) = 365 g/923 g ∙ 100 = 39,5
Vastus: Kasutatud jahutusvedelikus oli etüleenglükooli massiprotsent 39,5.
Ülesanne 11
A. a) Arvutage, mitu mooli fosforhapet tekkis reaktsioonis, kui 12,0% P4O10 hajus laiali ilma reaktsiooni astumata.
P4O10 + 6 H2O = 4 H3PO4
Leiame lähteaine, mis on liias.
1 mol P4O10 ⇔ 6 mol H2O
n(H2O) = 6/1 ∙ 15 mol = 90 mol < 100 mol Vesi on liias.
1 mol P4O10 ⇔ 4 mol H3PO4
n(reaktsiooni astuv P4O10) = 15,0 mol ∙ (1 – 0,120) = 13,2 mol
n(H3PO4) = 4/1 ∙ 13,2 mol = 52,8 mol
Vastus: Saadust tekkis 52,8 mooli.
b) Arvutage reaktsiooni saagiseprotsent lähtudes algsest fosfor(V)oksiidi kogusest.
Saagis = 100% − 12,0% = 88,0%
Vastus: Reaktsiooni saagiseprotsent oli 88,0.
B. Arvutage, mitu mooli vett jäi reageerimata?
n(reageerinud vesi) = 6/1 ∙ 13,2 mol = 79,2 mol
n(reageerimata vesi) = 100,0 mol − 79,2 mol = 20,8 mol
Vastus: Vett jäi reageerimata 20,8 mooli.
