Tartu Ülikooli keemia sisseastumiseksami näidisülesandeid

Keemia sisseastumiseksam põhineb põhikooli ja gümnaasiumi riikliku ainekava kohustuslikel kursusustel. Keemia eksam sisaldab eri tüüpi küsimusi ja ülesandeid. Keemia sisseastumiseksami osas on lubatud kasutada perioodilisustabelit, metallide pingerida ja lahustuvusetabelit (on sisseastujal kasutatavad testide keskkonnas). Märkmete ja arvutuste tegemiseks võib kasutada mustandipaberit.

Näidisülesanded võimaldavad saada aimu, millisel kujul ülesandeid eksamil küsitakse. Eksamiülesanded lähtuvad neljast suuremast teemast:

üldine keemia,
anorgaaniline keemia,
orgaaniline keemia ja
arvutusülesanded.

Iga teema ülesanded moodustavad umbes neljandiku kogu eksamist.

Sisseastumistingimused on toodud lehel https://ut.ee/et/oppekavad/arstiteadus

Näidiseksami pdf-fail
Perioodilisusetabeli ja lahustuvustabeli pdf-fail

Arvutustes tuleb kasutada lisatud perioodilisuse tabelis toodud elementide aatommasse. Näiteks: A_r(H) = 1, A_r(O) = 16 ja A_r(Cl) = 35,5

NB! Osades ülesannetes on mitu alamülesannet, mis on paigutatud eraldi lehtedele.

Ülesanded

Ülesanne 1

Ülesanne 2A

Ülesanne 2B

Ülesanne 3

Ülesanne 4

Ülesanne 5

Ülesanne 6

Valige esitatud lähteinfole vastav aine nimetus, struktuurivalem ja/või aineklass, mis lähteinfos puudub. Otsustage, kas selles aines esinevad vesiniksidemed või mitte.

Klõpsake õigetel vastustel.

Ülesanne 7

Ülesanne 8

Ülesanne 9

A. Arvutage hapniku aatomite hulk (moolides)

a) 44,8 dm³ gaasilises lämmastikdioksiidis (n.t).

n(NO₂) = V /V_m = 44,8 dm³/(22,4 dm³/mol) = 2 mol

1 mol NO₂ ⇔ 2 mol O

n(O) = 2n(NO₂) = 2 ⋅ 2 mol = 4 mol

Vastus: 44,8 dm³ lämmastikdioksiidis on 4 mooli hapniku aatomeid.

b) 426 g alumiiniumnitraadis.

M(Al(NO₃)₃) = 213 g/mol

n(Al(NO₃)₃) = m /M = 426 g/(213 g/mol) = 2 mol

1 mol Al(NO₃)₃ ⇔ 9 mol O

n(O) = 9n(Al(NO₃)₃) = 9 ⋅ 2 mol = 18 mol

Vastus: 426 g alumiiniumnitraadis on 18 mooli hapniku aatomeid.

B. Kumb sisaldab vähem hapnikku, kas 1 mol lämmastikdioksiidi või 1 mol alumiiniumnitraati?

Vastus: Vähem hapnikku sisaldab 1 mol lämmastikdioksiidi.

Põhjendus:

NO₂: 1 mol NO₂ ⇔ 2 mol O

Al(NO₃)₃: 1 mol Al(NO₃)₃ ⇔ 9 mol O

2 mol O < 9 mol O

Ülesanne 10

A. Arvutage, mitu mooli etüleenglükooli sisaldab 1,00 dm³ värsket antifriisi (s.t leidke etüleenglükooli 35,0%-lise lahuse molaarne kontsentratsioon). Etüleenglükooli vesilahuse tiheduse sõltuvus massiprotsendist on toodud graafikul.

ρ(35%-line lahus) = 1,043 g/cm³

m(35%-line lahus) = m ∙ V = 1,00 dm³∙ 1000 cm³/1 dm³ ∙ 1,043 g/cm³ = 1043 g

m(etüleenglükool) = 0,350 ∙ 1043 g = 365 g

M(CH₂(OH)CH₂(OH)) = 62 g/mol

n(etüleenglükool) = m /M = 365 g/(62 g/mol) = 5,89 mol

c(etüleenglükool) = n /V = 5,89 mol/1,00 dm³ = 5,89 mol/dm³

Vastus: 1,00 dm³ värsket antifriisi sisaldab 5,89 mooli etüleenglükooli.

B. Ülesande A-osas toodud jahutusvedelikust oli kasutamise käigus aurustunud 120 cm³ vett. Arvutage etüleenglükooli massiprotsent selles jahutusvedelikus (pärast osa vee aurustumist).

m(aurustunud vesi) = 120 g (ρ(vesi) = 1,00 g/cm³)

m(kasutatud jahutus vedelik) = 1043 g – 120 g = 923 g

%(etüleenglükool kasutatud jahutus vedelikus) = 365 g/923 g ∙ 100 = 39,5

Vastus: Kasutatud jahutusvedelikus oli etüleenglükooli massiprotsent 39,5.

Ülesanne 11

A. a) Arvutage, mitu mooli fosforhapet tekkis reaktsioonis, kui 12,0% P₄O₁₀ hajus laiali ilma reaktsiooni astumata.

P₄O₁₀ + 6 H₂O = 4 H₃PO₄

Leiame lähteaine, mis on liias.

1 mol P₄O₁₀ ⇔ 6 mol H₂O

n(H₂O) = 6/1 ∙ 15 mol = 90 mol < 100 mol Vesi on liias.

1 mol P₄O₁₀ ⇔ 4 mol H₃PO₄

n(reaktsiooni astuv P₄O₁₀) = 15,0 mol ∙ (1 – 0,120) = 13,2 mol

n(H₃PO₄) = 4/1 ∙ 13,2 mol = 52,8 mol

Vastus: Saadust tekkis 52,8 mooli.

b) Arvutage reaktsiooni saagiseprotsent lähtudes algsest fosfor(V)oksiidi kogusest.

Saagis = 100% − 12,0% = 88,0%

Vastus: Reaktsiooni saagiseprotsent oli 88,0.

B. Arvutage, mitu mooli vett jäi reageerimata?

n(reageerinud vesi) = 6/1 ∙ 13,2 mol = 79,2 mol

n(reageerimata vesi) = 100,0 mol − 79,2 mol = 20,8 mol

Vastus: Vett jäi reageerimata 20,8 mooli.