Asenda tekstis poolpaksus kirjas t\u00e4histatud v\u00f5\u00f5rs\u00f5nad lausesse sobivas vormis omas\u00f5naga.<\/b><\/p>\n
Postmodernisliku fragmentaarsuse aluseks v\u00f5ib olla ka skepsis <\/b>( 1) \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026.) ja k\u00f5hklused tegelikkuse k\u00f5ikeh\u00f5lmava (keelelise) representatsiooni <\/b>( 2) \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026.) v\u00f5imalikkuses. Keeruline poliitiline areng ja selle ilmingute kallutatud kajastamine uute visuaalset meediumid <\/b>( 3) \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026) (televisioon, film, video) kaudu sunnib ka nt kirjanikke oma v\u00e4ljendusvahendeid ja tehnikaid revideerima <\/b>( 4) \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026..). Eriti paistavad uute meetodite kasutamisel silma kuuek\u00fcmnendatel deb\u00fcteerinud ameerika postmodernistlikud kirjanikud (K. Vonnegut, J. Barth, D. Barthelme jt), kes kasutavad fragmentaarsust nn metafiktsionaalsete narratiivide p\u00f5hilise poeetikav\u00f5ttena. \u201eFragmendid on ainus vorm, mida ma usaldan,\u201c kommenteerib <\/b>( 5) \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026..) Donald Barthelme l\u00fchipala \u201eN\u00e4ed sa kuud?\u201c minajutustaja. Fragmentide <\/b>( 6) \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026.) rea sulatamine tervikuks v\u00f5ib seega olla ka teksti \u00fcks teemadest, mis laiemalt peaks selgitama \u00fcldisi raskuse fragmentideks l\u00f5hutud maailma m\u00f5testamisel. Seep\u00e4rast pole ka \u00fcllatav, et fragmentaarse proosa poeetika l\u00e4htub teinekord ka k\u00f5igile tuntud pusle p\u00f5him\u00f5ttest. Kuigi \u201et\u00fckim\u00e4ngu\u201c eesm\u00e4rk on l\u00f5puks k\u00f5ik pildiosakesed tervikuks koondada, ei pruugi see teinekord \u00f5nnestuda. Traditsioonilise <\/b>( 7) \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026..) narratiiv seisukohast valesti kokku pandud jutustuses j\u00e4\u00e4bki l\u00f5puks ikka domineerima <\/b>( 8) \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026.) fragmentide enda t\u00e4hendus ja v\u00f5imalikud uued suhted, mitte etteantud ja valmism\u00f5eldud s\u00fcsteem. Nii v\u00f5ib eriti pikemates tekstides olla fragmentaarsuse potentsiaalseks <\/b>( 9) \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026) omaduseks ka arusaamatusest tekkiva m\u00f5istatuse olemasolu: mis juhtus? mis \u00fcle\u00fcldse toimub? N\u00e4iteks J\u00fcri Ehlvesti pikemad proosatekstid esindavad seda \u00e4pardunud pusle kontseptsiooni<\/b> ( 10) \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026) \u00e4\u00e4rmiselt m\u00f5juvalt nii vormiliselt kui sisuliselt.<\/p>\n
Sirp, 30. august 2013, Janek Kraavi \u201eFragment, fragmentaarsus\u201c<\/i><\/p>\n
\n<\/p>
2014<\/i><\/p>\n
vanem<\/p>\n
piirkonnavoor<\/p>\n
\n<\/p>