{"id":487,"date":"2024-04-04T05:04:05","date_gmt":"2024-04-04T02:04:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/ponev-grammatika\/"},"modified":"2024-11-29T12:08:18","modified_gmt":"2024-11-29T10:08:18","slug":"ponev-grammatika","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/ponev-grammatika\/","title":{"rendered":"P\u00f5nev grammatika"},"content":{"rendered":"<ol>\n<li>Eesti keeles on varem omastava k\u00e4\u00e4nde l\u00f5pus olnud -n (nagu soome keeles, nt <em>minun <\/em>\u2019minu\u2019), mis kadus eesti keelest millalgi XVI sajandi paiku. Siiski on see <em>-n<\/em> s\u00e4ilinud t\u00e4nap\u00e4evani \u00fches v\u00e4ga sagedasti kasutatavas liits\u00f5nas, kus ta paikneb liits\u00f5na esimese komponendi l\u00f5pus. See liits\u00f5na on t\u00e4nap\u00e4eval lausa nii sage, et seda kasutatakse sageli l\u00fchendina, kusjuures omastava k\u00e4\u00e4nde l\u00f5pu -n on olemas ka selles l\u00fchendis. Mis s\u00f5naga on tegu?<\/li>\n<li>J\u00e4rgnevalt on esitatud liikumist v\u00e4ljendavate tegus\u00f5nadega laused, mida saab h\u00f5lpsasti jagada kahte r\u00fchma \u00fche t\u00e4henduserinevuse alusel. (NB! See t\u00e4henduserinevus ei s\u00f5ltu sellest, kumba tegus\u00f5na on kasutatud.) Mis t\u00e4henduserinevus see on? Jaga laused selle p\u00f5hjal kahte r\u00fchma.\n<ul>\n<li><em>Tee l\u00e4heb \u00fcle aasa. <\/em><\/li>\n<li><em>See uks l\u00e4heb k\u00f6\u00f6ki. <\/em><\/li>\n<li><em>Koer l\u00e4heb oma kuuti. <\/em><\/li>\n<li><em>Puud jooksevad kahel pool teed. <\/em><\/li>\n<li><em>Mees jookseb l\u00e4bi metsa. <\/em><\/li>\n<li><em>See lennuk l\u00e4heb Tallinnasse<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Eesti keeles langevad reeglina tegus\u00f5nade k\u00e4skiva k\u00f5neviisi vorm (nt <em>laula<\/em>!) ja eitav t\u00fcvi (<em>ei laula<\/em>) kokku. On siiski \u00fcks tegus\u00f5na, mille puhul need ei lange kokku. Milline tegus\u00f5na see on?<\/li>\n<li>Moodusta j\u00e4rgmistest verbidest k\u00e4skiva k\u00f5neviisi vorme, nt <em>tegema <\/em>(<em><strong>Tee <\/strong>tuba korda!<\/em>): <em>panema, piisama, \u00fctlema, huvitama, v\u00f5ima, s\u00f6\u00f6ma<\/em>. Katseta neid lauses. Millistest verbidest ei saa moodustada v\u00f5i on vastuv\u00f5etamatu kasutada k\u00e4skivat lauset? Millest see s\u00f5ltub?<\/li>\n<li>Eesti keeles kasutatakse k\u00fcmnest suuremate arvude v\u00e4ljendamiseks enamasti sellist s\u00fcsteemi, et loetakse kokku t\u00e4isk\u00fcmnelised ja liidetakse juurde \u00fchelised: 23 = kaksk\u00fcmmend kolm (kaks k\u00fcmmet ja kolm). Varem on eesti keeles kasutatud k\u00fcmnest suuremate arvude v\u00e4ljendamiseks teistsugust s\u00fcsteemi, mis teatud arvude puhul kehtib veel praegugi. Mis arvude puhul vanemat s\u00fcsteemi veel t\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse? Kirjuta vanas s\u00fcsteemis arvud 22 ja 35.<\/li>\n<\/ol>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/ponev-grammatika-vastus\/\">Vastus<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesti keeles on varem omastava k\u00e4\u00e4nde l\u00f5pus olnud -n (nagu soome keeles, nt minun \u2019minu\u2019), mis kadus eesti keelest millalgi XVI sajandi paiku. Siiski on see -n s\u00e4ilinud t\u00e4nap\u00e4evani \u00fches v\u00e4ga sagedasti kasutatavas liits\u00f5nas, kus ta paikneb liits\u00f5na esimese komponendi &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":185,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-487","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/487","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/185"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=487"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/487\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1940,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/487\/revisions\/1940"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=487"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}