{"id":484,"date":"2024-04-04T05:04:05","date_gmt":"2024-04-04T02:04:05","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/nime-eesti-paritolu\/"},"modified":"2024-11-29T11:25:17","modified_gmt":"2024-11-29T09:25:17","slug":"nime-eesti-paritolu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/nime-eesti-paritolu\/","title":{"rendered":"Nime “Eesti” p\u00e4ritolu"},"content":{"rendered":"
Nimeuurija Peeter P\u00e4ll on ajakirjas Horisont (2012, nr 2) avaldanud \u00fclevaate nime\u00a0Eesti p\u00e4ritolust. Esitame selle siin l\u00fchendatult. Loe jutt l\u00e4bi ja seej\u00e4rel otsusta tekstist\u00a0l\u00e4htudes, millised j\u00e4rgmistest v\u00e4idetest on kindlasti \u00f5iged. M\u00e4rgi nende ette kastikesse\u00a0pluss (+); nende v\u00e4idete ette, mis ei ole kindlasti \u00f5iged, m\u00e4rgi miinus (-).\u00a0<\/strong><\/div>\n
<\/div>\n
\n
Kust tulid eestlased?<\/div>\n
<\/div>\n
Eestlaste ja Eesti nimest on palju kirjutatud, ent nime p\u00e4ritolu j\u00e4\u00e4b endiselt m\u00f5istatuseks.\u00a0Nime vanim kirjalik maining on umbes aastast 98 pKr: Rooma senaatori ja ajaloolase\u00a0Tacituse \u201eGermanias\u201c esineb rahvas Aestii<\/em>, Aestiorum gentes<\/em>. Germaanlastest idas olev\u00a0rahvas meenutab kommetelt sveebe, k\u00f5neleb brittidele (keldi h\u00f5imule) sarnast keelt ning\u00a0korjab rannalt merevaiku. Selle kirjelduse j\u00e4rgi on oletatud, et Tacitus on viidanud balti\u00a0rahvastele; m\u00f5ni uurija peab v\u00f5imalikuks, et see oli L\u00e4\u00e4nemere idakalda rahvaste \u00fcldnimetus.<\/div>\n
S\u00f5na enda p\u00e4ritolu kohta on seni esitatud mitu h\u00fcpoteesi, mida v\u00f5ib jagada nelja r\u00fchma.\u00a0Aestide germaani p\u00e4ritolu pooldajad on pakkunud mitmeid gooti keele s\u00f5nu, n\u00e4iteks aistan\u00a0<\/em>\u2019austama\u2019 v\u00f5i \u0101st<\/em>, eest <\/em>\u2019viljakuivatusruum, reheahi\u2019, *aistmari <\/em>\u2019merevaigumeri\u2019 jne. Balti\u00a0p\u00e4ritolu pooldajad on aga leidnud sarnaseid kohanimesid L\u00e4tis ja Leedus (Aistere<\/em>, Aista<\/em>) ning\u00a0oletanud, et s\u00f5na on t\u00e4hendanud maad, nurme v\u00f5i p\u00f5ldu. Kolmas ja varem \u00fcsna levinud\u00a0seisukoht sidus nime germaani keelte \u201eida\u201d t\u00e4histava t\u00fcvega, n\u00e4iteks islandi austr<\/em>, taani \u00f6st<\/em>,\u00a0rootsi \u00f6ster<\/em>\u2013 jm. See tundub esmapilgul v\u00e4ga usutav, sest asume ju germaanlastest idas;\u00a0samas on selle seletuse esitajad raskustes, kui nad peavad p\u00f5hjendama esisilbi diftongi au\u00a0<\/em>teisenemist ai<\/em>-ks v\u00f5i ae<\/em>-ks. Neljas r\u00fchm seob nime ladina t\u00fcvega, n\u00e4iteks Karl Inno on\u00a0pakkunud seletuseks ladina s\u00f5na aestus maris <\/em>\u2019t\u00f5us ja m\u00f5\u00f5n, \u00fcleujutus\u2019 v\u00f5i siis aestuarium\u00a0<\/em>\u2019j\u00f5esuu, laguun, ookeanirannik\u2019. Mitmed populaarsed rahvusvahelised nimeleksikonid ongi\u00a0v\u00f5tnud selle seletuse aluseks, t\u00f5lkides aestid \u201evee\u00e4\u00e4rseks rahvaks\u201c.<\/div>\n
Nagu teada, nimetasid eestlased ise end pikka aega maarahvaks ja oma keelt maakeeleks.\u00a0See oli vanas kirjakeeles \u00fcsna juurdunud endanimetus, mis Paul Ariste arvates tohiks olla\u00a0k\u00fcllalt vana, sest ka vadjalased on oma keelt nimetanud maat\u0161eeli<\/em>. Tallinna P\u00fchavaimu kiriku<\/div>\n
nimena oli Anton Thor-Hellel 1732. aastal Maakirik<\/em>. Samas ei ole siiski \u00f5ige arvata, nagu\u00a0oleks Eesti nimi olnud eestlastele tundmatu. Esimest korda leiame selle juba Rootsi ajast,\u00a0nimelt on Stahli k\u00e4siraamatu tekstis 1637. aastal mainitud Esthimah <\/em>tollase v\u00fcrstkonna kohta.\u00a0V\u00f5ib-olla oleks see nimi j\u00e4\u00e4nud eestlastele \u00fcksnes v\u00f5\u00f5rap\u00e4raseks kubermangu nimetuseks,\u00a0kui seda ei oleks kasutusele v\u00f5tnud 19. sajandi eesti haritlased Friedrich Reinhold\u00a0Kreutzwald, Johann Voldemar Jannsen ja teised.<\/div>\n
Eestlaste nimetused sellega ei l\u00f5pe. Paul Ariste loetleb veel n\u00e4iteks liivlaste s\u014drli\u00a0<\/em>\u2019saarlased\u2019, mustlaste lalore <\/em>\u2019tummad\u2019 ning jidi\u0161i xone <\/em>\u2019kohmakad, kohtlased\u2019 (murdes).\u00a0H\u00e4sti tuntud on ka see, kuidas meid naabrid nimetavad: soomlastele oleme Viro <\/em>Virumaa\u00a0j\u00e4rgi ja l\u00e4tlastele Igaunija <\/em>kunagise Ugandi maakonna j\u00e4rgi.<\/div>\n
Ajaloos j\u00e4\u00e4b meile veel palju seletamatuks ja Eesti nime kohta on palju t\u00f5estamata\u00a0oletusi.<\/div>\n
<\/div>\n
\n
\u25a1 1. Umbkaudu 2000 aastat tagasi \u00f6eldi eestlaste kohta Aestii<\/em>.<\/div>\n
\u25a1 2. Vadja keeles on s\u00f5na t\u0161eeli<\/em>, mis t\u00e4hendab \u2019keel\u2019.<\/div>\n
\u25a1 3. Tacituse arvates olid aestid, kellest ta kirjutas oma germaanlasi k\u00e4sitlevas teoses\u00a0\u201eGermania\u201c, keldi keelt k\u00f5nelevad ja sveebide kombel k\u00e4ituvad germaanlased.<\/div>\n
\u25a1 4. Nimele Eesti<\/em> sarnaseid s\u00f5nu ning kohanimesid leidub germaani keeles, balti keeltes\u00a0ja isegi ladina keeles.<\/div>\n
\u25a1 5. Nimi Eesti <\/em>v\u00f5ib olla seotud kaass\u00f5naga eest<\/em>, mis kunagi t\u00e4hendas hoopis reheahju.<\/div>\n
\u25a1 6. Mitmetes nimeleksikonides on aestid <\/em>t\u00f5lgitud \u201evee\u00e4\u00e4rseks rahvaks\u201c sellep\u00e4rast, et\u00a0nimetatud s\u00f5na t\u00e4hendab gooti keeles \u201emerevaigumerd\u201c.<\/div>\n
\u25a1 7. S\u00f5na Eesti <\/em>p\u00e4ritolu kohta on t\u00e4pselt neli erinevat teaduslikku oletust.<\/div>\n
\u25a1 8. Gooti keel on germaani keel.<\/div>\n
\u25a1 9. Nime Aestii <\/em>on raske seostada s\u00f5nat\u00fcvega austr, kuna neis s\u00f5nades on liiga\u00a0erinevad t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku\u00fchendid.<\/div>\n
\u25a1 10. Tallinna P\u00fchavaimu kirikut nimetati maakirikuks, sest see kirik on teiste\u00a0linnakirikutega v\u00f5rreldes pisem ja sarnaneb pigem maakirikutega.<\/div>\n
\u25a1 11. Vanim teadaolev kirjalik tekst, kus mainitakse Eestit, p\u00e4rineb aastast 98 meie\u00a0ajaarvamise j\u00e4rgi.<\/div>\n
\u25a1 12. Eesti nimi ei olnud enne 20. sajandit eestlastele tundmatu.<\/div>\n
\u25a1 13. Nime Eestimaa <\/em>kasutasid Eestis esimest korda Fr. R. Kreutzwald jt.<\/div>\n
\u25a1 14. Liivlased, soomlased ja l\u00e4tlased nimetavad Eestit <\/em>neile l\u00e4hima maakonna j\u00e4rgi.<\/div>\n
\u25a1 15. Johann Voldemar Jannsen oli eesti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik,\u00a0ajakirjanik ja n\u00e4itleja.<\/div>\n<\/div>\n
<\/div>\n
2016<\/div>\n
keskmine, noorem<\/div>\n
piirkonnavoor<\/div>\n<\/div>\n
Vastus<\/a><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nimeuurija Peeter P\u00e4ll on ajakirjas Horisont (2012, nr 2) avaldanud \u00fclevaate nime\u00a0Eesti p\u00e4ritolust. Esitame selle siin l\u00fchendatult. Loe jutt l\u00e4bi ja seej\u00e4rel otsusta tekstist\u00a0l\u00e4htudes, millised j\u00e4rgmistest v\u00e4idetest on kindlasti \u00f5iged. M\u00e4rgi nende ette kastikesse\u00a0pluss (+); nende v\u00e4idete ette, mis ei …<\/p>\n","protected":false},"author":185,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-484","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/484","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/185"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=484"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/484\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1902,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/484\/revisions\/1902"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=484"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}