{"id":460,"date":"2024-04-04T05:04:03","date_gmt":"2024-04-04T02:04:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/eesti-nimi-labi-sajandite\/"},"modified":"2024-11-28T21:14:32","modified_gmt":"2024-11-28T19:14:32","slug":"eesti-nimi-labi-sajandite","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/eesti-nimi-labi-sajandite\/","title":{"rendered":"Eesti nimi l\u00e4bi sajandite"},"content":{"rendered":"<div><strong>Edgar Rajandi ja Helmut Tarand on artiklis \u201eEesti nimi l\u00e4bi sajandite\u201c (1976)\u00a0kirjutanud eestlaste eesnimedest. Esitame sellest l\u00f5igu. Loe jutt l\u00e4bi ja seej\u00e4rel otsusta\u00a0tekstist l\u00e4htudes, millised j\u00e4rgmistest v\u00e4idetest on \u00f5iged. \u00d5igete v\u00e4idete ette m\u00e4rgi kastikesse pluss (+) ja valede ette miinus (-).<\/strong><\/div>\n<div><\/div>\n<div>\n<div>Mida teame muinaseestlaste nimedest?<\/div>\n<div><\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">Muistsetel l\u00e4\u00e4nemeresoome rahvastel oli v\u00e4lja kujunenud oma nimes\u00fcsteem, mis struktuurilt\u00a0sarnanes germaanlaste nimes\u00fcsteemiga. Esines nii \u00fchet\u00fcvelisi nimesid (<em>Auvo, Ilma, Lembi,\u00a0Toivo, Meeli<\/em>), osa neist sufiksilised (<em>Meelikka<\/em>, <em>Toivottu<\/em>, <em>Lembitu<\/em>), aga ka liitt\u00fcvelisi\u00a0(<em>Igivalda<\/em>, <em>Ihalembi<\/em>). M\u00f5ned lihtt\u00fcvelised nimed v\u00f5ivad olla varasemate liitt\u00fcveliste\u00a0l\u00fchenenud kujud: <em>Ihalembi <\/em>v\u00f5is anda n\u00e4iteks <em>Iha<\/em>, vahest ka <em>Lembi<\/em>.<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">Kuigi mitmete nimede algt\u00e4hendus on j\u00e4\u00e4nud arusaamatuks, on teada, et nimede panemisel\u00a0arvestati nimede t\u00e4hendust, \u00fchendades sellega vanemate tunded ja tulevikusoovid lapsele.\u00a0Siiski on v\u00f5imalik, et tol ajal, kui meie muistsete esivanemate nimed sattusid \u00fcrikutesse ja\u00a0dokumentidesse, olid paljude nimede side \u00fcldnimega sedav\u00f5rd l\u00f5dvenenud, et t\u00e4hendust\u00a0enam oluliselt ei arvestatud. Nimede areng oli arvatavasti j\u00f5udnud nii kaugele, et liits\u00f5nalised\u00a0nimed (<em>Ilmavalda, Meelitoivo, Ig\u00e4p\u00e4iv\u00e4<\/em> jt) kombineeriti traditsioonilistest nimesobilikest\u00a0s\u00f5nadest, seejuures osiste \u00fcldnimeline t\u00e4hendus enam m\u00e4\u00e4ravat osa ei etendanud.<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">Iidsetest aegadest alates olid <em>meeli<\/em>, <em>p\u00e4iv\u00e4<\/em>, <em>valda<\/em>, <em>toivo<\/em>, <em>lembi <\/em>jpm olnud need s\u00f5nad, millest\u00a0nimesid moodustati. Oletatavasti kombineeriti muistsed nimed nii meestele kui naistele\u00a0samadest nimek\u00f5lblikeks kujunenud s\u00f5nadest. V\u00f5imalik, et valiku pehmem, \u00f5rnem ja\u00a0naiselikum pool leidis rohkem kasutamist naisenimedes, kuid kindlalt seda v\u00e4ita ei saa, kuna\u00a0dokumenteeritud naisenimed p\u00e4rinevad hilisema aja \u00fcrikutest.<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">Eestlaste muistsete nimede kohta on kujunenud k\u00e4situs, et n\u00e4iteks germaanlaste\u00a0nimesonavara on toretsevam ja s\u00f5jakam kui eestlastel. Kui vastandada germaanlaste\u00a0nimep\u00f5hju <em>m\u00f5\u00f5k<\/em>, <em>kirves<\/em>, <em>karu<\/em>, <em>relv<\/em>, <em>hunt <\/em>ja <em>kaaren <\/em>eestlaste <em>h\u00fcve<\/em>, <em>armastuse<\/em>, <em>lootuse<\/em>,\u00a0<em>viljakuse <\/em>ja <em>p\u00e4ikesega<\/em>, v\u00f5ibki j\u00e4\u00e4da mulje germaanlaste agressiivsusest ja eestlaste\u00a0luulelisusest. Siiski on indoeuroopa rahvaste s\u00e4ilinud isikunimestik eestlastega v\u00f5rreldes v\u00e4ga\u00a0suur ja selles leidub suurel hulgal ka neidsamu poeetilisi s\u00f5nu, millest meie s\u00e4ilinud\u00a0nimestikuosa peamiselt koosneb. On raske oletada, kas meie nimevaras s\u00f5jakus p\u00e4riselt\u00a0puudus, olgugi et ilmekaid n\u00e4iteid napib.<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">Kultuurilisi kokkupuuteid naabritega t\u00f5endavad mitmed laens\u00f5nad keeles. Kuigi ollakse\u00a0\u00fcksmeelsed, et muistsed eestlased laenasid teistelt rahvastelt ka isikunimesid, ei olda kindlad,\u00a0millised need nimed konkreetselt v\u00f5isid olla. <em>Alo<\/em>, <em>Ando<\/em>, <em>Ann<\/em>, <em>Hann<\/em>, <em>Asse<\/em>, <em>Immo<\/em>, <em>Kalle<\/em>,\u00a0Melde, Tamme, Valdo, Memo, \u00dclli \u2013 neid nimesid saab tagasi viia niih\u00e4sti muistsetele\u00a0algup\u00e4rastele s\u00f5nadele ja nimedele kui ka skandinaavia, germaani, vana-alamsaksa ja naabrite\u00a0\u201eoriginaalidele\u201c.<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">Koos ristiusuga levinud rahvusvahelised eesnimed v\u00f5eti t\u00f5en\u00e4oliselt eestlaste poolt vastu\u00a0samasuguste erinevate arusaamade ja suhtumistega kui usk ise. Arvatavasti omastati sellised\u00a0nimed, mida eestlane v\u00f5is ka omaks pidada. Juhan tuletas meelde traditsioonilist nime Iha ~Ihames ~ Ihales-r\u00fchmast, seda v\u00f5idi kasutada aga ka kui Johannese mugandust. Paari sajandi\u00a0jooksul v\u00f5tsid eesti keelde sobituvad rahvusvaheliste sugemetega nimed sedav\u00f5rd v\u00f5imust, et\u00a0XVI sajandil on meestenimedest levinumad <em>Andres<\/em>, <em>Jaan<\/em>, <em>J\u00fcrgen<\/em>, <em>Laur<\/em>, <em>Mats<\/em>, <em>Mikk<\/em>, <em>M\u00e4rt<\/em>,\u00a0<em>Peeter<\/em>, <em>P\u00e4rtel<\/em>, <em>Siim<\/em>, <em>Toomas <\/em>ja naistenimedest <em>Kadrina<\/em>, <em>Kerstin<\/em>, <em>Mari<\/em>, <em>Piret<\/em>, <em>Mall<\/em>, <em>Valbur\u00a0<\/em>jms. Need nimed on juba selgelt seostatavad katoliku apostli- ja p\u00fchakunimedega.\u00a0Kirikuteenistustel, p\u00fchakute nimep\u00e4evadel ja perekondlikel talitustel oli kultusega seostatud\u00a0nimepropaganda t\u00f5hus ja tegi oma t\u00f6\u00f6. On v\u00f5imalik, et vanas\u00f5na \u201eega nimi meest riku\u201c p\u00e4rineb just XIV v\u00f5i XV sajandist, mil see sai erilise t\u00e4henduse.<\/div>\n<div><\/div>\n<div>\n<div>\u25a1 1. Eestlaste muistsed nimed sarnanesid oma ehituselt germaani rahvaste nimedega.<\/div>\n<div>\u25a1 2. Sufiksilised nimed on liitt\u00fcvelised.<\/div>\n<div>\u25a1 3. Nime valimisel oli t\u00e4htis see, mida vanemad lapsele eluks soovisid v\u00f5i mida nad lapse\u00a0vastu tundsid.<\/div>\n<div>\u25a1 4. Liitnimest v\u00f5is l\u00fchenemise k\u00e4igus kasutusse minna nii nime esi- kui ka j\u00e4relosis.<\/div>\n<div>\u25a1 5. L\u00e4\u00e4nemeresoome rahvad on lapsele alati valinud nime selle t\u00e4henduse j\u00e4rgi.<\/div>\n<div>\u25a1 6. On kindlalt teada, millised isikunimed on muistsed eestlased naabritelt laenanud.<\/div>\n<div>\u25a1 7. Muinasnimede puhul ei tehtud arvatavasti vahet t\u00fcdrukute ja poiste nimedel.<\/div>\n<div>\u25a1 8. Naisenimed on kirjalikesse allikatesse j\u00f5udnud hiljem kui mehenimed.<\/div>\n<div>\u25a1 9. Germaanlaste vanad nimed on s\u00f5jakamad kui eestlaste omad, eestlaste nimedes\u00a0puudub s\u00f5jakus.<\/div>\n<div>\u25a1 10. Me teame, et naabritega on l\u00e4bi k\u00e4idud, sest eesti keeles on laens\u00f5nu germaani, slaavi\u00a0ja balti keeltest.<\/div>\n<div>\u25a1 11. Hann, Alo ja Immo on laenatud nimed.<\/div>\n<div>\u25a1 12. Eestlased v\u00f5tsid ilmselt omaks rahvusvahelised nimed, mis meenutasid m\u00f5nd vana\u00a0oma nime.<\/div>\n<div>\u25a1 13. Rahvusvahelised nimed hakkasid laiemalt levima 16. sajandil.<\/div>\n<div>\u25a1 14. Eestlased v\u00f5tsid kiiresti omaks katoliku usuga seotud p\u00fchakute nimed.<\/div>\n<div>\u25a1 15. Vanas\u00f5na <em>ega nimi meest riku<\/em> tuli t\u00f5en\u00e4oliselt kasutusele ristiusustamise\u00a0algusaegadel.<\/div>\n<\/div>\n<div><\/div>\n<div>2016<\/div>\n<div>vanem<\/div>\n<div>piirkonnavoor<\/div>\n<\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\">\n<\/p><p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/eesti-nimi-labi-sajandite-vastus\/\">Vastus<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Edgar Rajandi ja Helmut Tarand on artiklis \u201eEesti nimi l\u00e4bi sajandite\u201c (1976)\u00a0kirjutanud eestlaste eesnimedest. Esitame sellest l\u00f5igu. Loe jutt l\u00e4bi ja seej\u00e4rel otsusta\u00a0tekstist l\u00e4htudes, millised j\u00e4rgmistest v\u00e4idetest on \u00f5iged. \u00d5igete v\u00e4idete ette m\u00e4rgi kastikesse pluss (+) ja valede ette miinus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":185,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-460","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/460","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/185"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=460"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/460\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1814,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/460\/revisions\/1814"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=460"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}