{"id":445,"date":"2024-04-04T05:04:02","date_gmt":"2024-04-04T02:04:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/eesti-keele-vormimoodustusviis-ii\/"},"modified":"2024-11-28T21:15:31","modified_gmt":"2024-11-28T19:15:31","slug":"eesti-keele-vormimoodustusviis-ii","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/eesti-keele-vormimoodustusviis-ii\/","title":{"rendered":"Eesti keele vormimoodustusviis (II)"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\">Euroopa keeltes on kasutusel p\u00f5hiliselt kolm vormimoodustusviisi: <strong>aglutinatsioon <\/strong>(selgete\u00a0piiridega morfeemid \u201ckleepuvad\u201d \u00fcksteise k\u00fclge, ilma et morfeemipiiridel toimuks sulandumisi,\u00a0grammatilistel morfeemidel, nt mitmuse tunnusel ja k\u00e4\u00e4ndetunnustel, on \u00fcks kindel t\u00e4hendus),\u00a0<strong>fusioon <\/strong>(morfeemid on muutlikud ja \u00fcksteisesse sulandunud, vorme moodustatakse\u00a0t\u00fcvemuutuste teel (nt eesti keele astmevaheldus), \u00fcks grammatiline morfeem kannab korraga\u00a0mitut t\u00e4hendust) ja <strong>anal\u00fc\u00fctiline vormimoodustus <\/strong>(vormid on mitmes\u00f5nalised, kasutatakse\u00a0palju abis\u00f5nu).<\/p>\n<ul>\n<li style=\"text-align: justify;\">Anal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgnevat eesti- ja soomekeelset teksti k\u00e4\u00e4ndevormide moodustamise\u00a0seisukohalt, tuues kummastki tekstil6igust v\u00e4lja kolm iseloomulikku n\u00e4idet vastavas keeles\u00a0domineeriva vormimoodustusviisi kohta. Domineeriva vormimoodustusviisi kohta tee\u00a0j\u00e4reldus ainult j\u00e4rgnevate teksti\u00fcikude p\u00f5hjal.<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify;\">\n<\/p><div style=\"text-align: justify;\"><em>Niisiis; p\u00e4ikese j\u00e4rel tulin ma, \u201csealt \u00fclevalt P\u00f5hjast\u201d, nagu siin \u00f6eldakse. Ma tulen maalt, kus\u00a0p\u00e4ike on haruldane teemant, uskumatu kuldm\u00fcnt, mida uuritakse tule paistel ja katsutakse\u00a0hambaga, enne t\u00e4itakse silma usaldada. S\u00fcgisel pannakse p\u00e4ike koos kartulite ja kaalidega\u00a0koopasse varjule; ja kui ta kevadel sealt v\u00e4ljatuuakse, \u00f5ue tuulduma, siis on tal valgete\u00a0kartuliidude m\u00fcrgine l\u00f5hn; seda l\u00f5hna on t\u00e4is terve \u00f5u\u00a0kuni metsani v\u00e4lja.<\/em><\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\"><em>Metsani! Sest \u00f5ue tagant algab tingimata mets, pime ja k\u00fclm, kust lapsed maikuises\u00a0vitamiinin\u00e4ljas otsivad j\u00e4nesekapsaid, v\u00e4ikeseid tulihapusid lehekesi. Nad ahmivad neid suure\u00a0suuga ia nende silmad hiilgavad kuuskede h\u00e4maruses nagu metsloomade silmad. <\/em>(Emil Tode)<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\"><\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">Domineeriv vormimoodustusviis:<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\"><\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">N\u00e4ited<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">1)<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">2)<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">3)<\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\"><\/div>\n<div style=\"text-align: justify;\">\n<div>Siis: min\u00e4 tulin aurinkoa seuratessani, \u201csielt\u00e4 ylh\u00e4\u00e4lt\u00e4 Pohjolasta\u201d, kuten t\u00e4\u00e4ll\u00e4 sanotaan. Tulen maasta jossa aurinko on harvinainen timantti, uskomaton kultaraha, jota tutkitaan tulen valossa ja koetetaan hampailla ennen kuin tohditaan uskoa omia silmi\u00e4. Syksyll\u00e4 aurinko pannaan perunoiden ja kaalinp\u00e4iden mukana kuoppaan k\u00e4tk\u00f6\u00f6n;ja kun se sielt\u00e4 tuodaan kev\u00e4\u00e4ll\u00e4 ulos, tuultumaan pihamaalle, siin\u00e4 on valkoisten perunanitujen myrkyllinen tuoksu; koko piha on t\u00e4ynn\u00e4 sit\u00e4 tuoksua aina mets\u00e4nreunaan saakka.<\/div>\n<div>Mets\u00e4nreunaan saakka! Sill\u00e4 pihamaan reunasta alkaa ilman muuta mets\u00e4d, pime\u00e4 ja kylm\u00e4,\u00a0sielt\u00e4\u00a0lapset etsiv\u00e4t toukokuiseen vitamiinin n\u00e4lk\u00e4\u00e4ns\u00e4 ketunleipi\u00e4, pieni\u00e4\u00a0pist\u00e4v\u00e4nhappamia\u00a0lehti\u00e4. Niit\u00e4\u00a0he ahmivat, ja heid\u00e4n silm\u00e4ns\u00e4 kiiluvat kuusten h\u00e4m\u00e4r\u00e4ss\u00e4 kuin mets\u00e4nel\u00e4inten silm\u00e4t.<\/div>\n<div><\/div>\n<div>Domineeriv vormimoodustusviis:<\/div>\n<div>N\u00e4ited<\/div>\n<div><\/div>\n<div>1)<\/div>\n<div>2)<\/div>\n<div>3)<\/div>\n<div><\/div>\n<div>Keelesugulus leiab \/ ei leia (joonige \u00f5ige variant alla) eesti ja soome keele vormimoodustusviiside p\u00f5hjal t\u00f5estust, sest \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026.<\/div>\n<div><\/div>\n<div><\/div>\n<div>2004<\/div>\n<div>vanem<\/div>\n<div>l\u00f5ppvoor<\/div>\n<div><\/div>\n<\/div>\n<div><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/eesti-keele-vormimoodustusviis-ii-vastus\/\">Vastus<\/a><\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\">\n<\/p><p style=\"text-align: justify;\">\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa keeltes on kasutusel p\u00f5hiliselt kolm vormimoodustusviisi: aglutinatsioon (selgete\u00a0piiridega morfeemid \u201ckleepuvad\u201d \u00fcksteise k\u00fclge, ilma et morfeemipiiridel toimuks sulandumisi,\u00a0grammatilistel morfeemidel, nt mitmuse tunnusel ja k\u00e4\u00e4ndetunnustel, on \u00fcks kindel t\u00e4hendus),\u00a0fusioon (morfeemid on muutlikud ja \u00fcksteisesse sulandunud, vorme moodustatakse\u00a0t\u00fcvemuutuste teel (nt eesti keele &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":185,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-445","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/445","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/185"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=445"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/445\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1816,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/445\/revisions\/1816"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=445"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}