{"id":418,"date":"2024-04-04T05:03:59","date_gmt":"2024-04-04T02:03:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/1918a-keelereeglid\/"},"modified":"2024-04-04T05:07:04","modified_gmt":"2024-04-04T02:07:04","slug":"1918a-keelereeglid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/1918a-keelereeglid\/","title":{"rendered":"1918. a keelereeglid"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>1918. aastal ilmunud \u201eEesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamat\u201c sisaldab ka m\u00f5ningaid t\u00e4htsamaid keelereegleid. Viis neist on siin esitatud originaalkujul. Loe reeglid l\u00e4bi ja vasta nende p\u00f5hjal k\u00fcsimustele. <\/b>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tT\u00e4htsamad keelereeglid.\n<\/p>\n<p>\n\t7. J\u00e4rgneb t\u00fcwe sees <i>sulah\u00e4\u00e4lele<\/i> (l, r) <i>g<\/i>, siis muutub see g j-ks, kui t\u00fcwe esimeses silbis esiwokaal (e, i, \u00e4, \u00f6, \u00fc) leidub; kaob aga hoopis, kui esimeses silbis tagawokaal (o, u, \u00f5) seisab: pelgama \u2013 peljanud, k\u00fclg \u2013 k\u00fclje, \u00fcrgama \u2013 \u00fcrjata, k\u00e4rg \u2013 k\u00e4rje; aga: p\u00f5lgama \u2013 p\u00f5lata, kurg \u2013 kure.\n<\/p>\n<p>\n\t10. K\u00f5igis eitavates <i>tu-<\/i> ja <i>(t\u00fc-) ti-l\u00f5pulistes<\/i> omaduss\u00f5nades, mis noomenitest tuletatud, esineb muudes k\u00e4\u00e4netes, peale nimetawa, <i>tuma<\/i>-kujuline t\u00fcwi: korratuma, \u00f5nnetuma, sootumaks, w\u00e4etima. Kuid neis tu-l\u00f5pulistes omaduss\u00f5nades, mille l\u00f5pp -tu eneses eitust ei sisalda, ilmub t\u00fcwe l\u00f5puosana mitte -tuma, waid -tu; nii siis: koletule, kahwatutest, kohmetuga, t\u00fc\u00fctuks.\n<\/p>\n<p>\n\t11. Kahesilbistes painuwates omaduss\u00f5nades, mille t\u00fcwe l\u00f5pul suffiks <i>sa<\/i> ilmub ja eelmine silp peale selle raskel w\u00e4ltel on, w\u00f5ib kahesugust ainsuse osastavat \u00fchew\u00e4\u00e4riliselt tarvitada: hoolsat ja hoolast, \u00f5ndsat ja \u00f5nnist, hirmsat ja hirmust.\n<\/p>\n<p>\n\t15. Ainsuse nimetavas <i>l, n, r<\/i>-ga l\u00f5ppewad kolmesilbised t\u00fcwed, mille ees on a ehk e, mis ainsuse omastawas kaob, esineb mitmuse omastawas l\u00f5pp <i>de<\/i> (mitte te): t\u00fctar \u2013 t\u00fctarde, kannel \u2013 kannelde, aken \u2013 akende.\n<\/p>\n<p>\n\t22. S\u00f5nas\u00fcnnitamise-sugemed \u2013<i>kond, -lane<\/i> ja <i>-lik<\/i> tulewad nimetava k\u00e4\u00e4nde ehk otseteed t\u00fcwe k\u00fclge liita, mitte aga omastava k\u00e4\u00e4nde t\u00fcwe otsa: salkkond, w\u00f5imkond, \u00f5hkkond; w\u00e4gilane, s\u00f5dalane, liitlane; arglik, kiriklik, rahwuslik. <i>-line<\/i> \u00fchineb ainsuse ja mitmuse omastawalise t\u00fcvega: jaoline, kirikuline, rahwuseline, k\u00f5rwaline ja k\u00f5rwuline, s\u00f5lmiline.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\t<b>K\u00fcsimused:<\/b>\n<\/p>\n<ol>\n<li>\n\t\tMoodusta eelnevas tekstis esitatud reeglite p\u00f5hjal tud-kesks\u00f5na vormid tegus\u00f5nadest <i>s\u00fclgama<\/i> \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026, <i>sulgema<\/i> \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026, ning omastava k\u00e4\u00e4nde vormid nimis\u00f5nadest <i>s\u00f5rg<\/i> \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026.., <i>n\u00e4lg<\/i> \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026., <i>telg<\/i> \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMoodusta eelneva teksti 10. reegli p\u00f5hjal alal\u00fctleva k\u00e4\u00e4nde vormid omaduss\u00f5nadest <i>ilmetu<\/i> \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026, <i>v\u00f5rratu<\/i> .\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026, <i>varatu<\/i> \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026, <i>nurjatu<\/i> \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026, <i>jalutu<\/i> \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026.\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMida t\u00e4histab tekstis kasutatud termin \u201epainuv omaduss\u00f5na\u201c? \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tT\u00f5mba joon alla vormidele, mis on eelnevate reeglite p\u00f5hjal \u00f5igesti moodustatud: <i>v\u00f5\u00f5rate <\/i>ja<i> v\u00f5\u00f5raste, \u00e4rksate <\/i>ja<i> \u00e4rgaste, toorete <\/i>ja<i> tooreste, uljate <\/i>ja<i> uljaste, sooduste <\/i>ja<i> soodsate.<\/i>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMissugused j\u00e4rgmistest s\u00f5nadest kuuluvad eespool reeglistikus 1 reegli all kirjeldatud s\u00f5nat\u00fc\u00fcpi? T\u00f5mba sellistele s\u00f5nadele loendis joon alla: <i>peenar, kinnas, s\u00fcstal, kahvel, kangas, k\u00e4mmal, tuhkur, tatar, ketas, k\u00fc\u00fcnal, \u00f5ppus, agan<\/i>\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMis termin on t\u00e4nap\u00e4eval kasutusel liits\u00f5na \u201es\u00f5nas\u00fcnnitamise-sugemed\u201c asemel? \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026..\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tMoodusta kaks tuletist line-liitega ja kaks lane-liitega. J\u00e4lgi eespool tekstis s\u00f5nastatud 22. reeglit ja moodusta sellised tuletised, mida ei ole tekstis n\u00e4idetena nimetatud. \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\n\t<\/li>\n<\/ol>\n<p>\n\t2018\n<\/p>\n<p>\n\tkeskmine\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tl\u00f5ppvoor<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>1918. aastal ilmunud \u201eEesti keele \u00f5igekirjutuse-s\u00f5naraamat\u201c sisaldab ka m\u00f5ningaid t\u00e4htsamaid keelereegleid. Viis neist on siin esitatud originaalkujul. Loe reeglid l\u00e4bi ja vasta nende p\u00f5hjal k\u00fcsimustele. \u00a0 T\u00e4htsamad keelereeglid. 7. J\u00e4rgneb t\u00fcwe sees sulah\u00e4\u00e4lele (l, r) g, siis muutub see g &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":185,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-418","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/418","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/185"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=418"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/418\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1320,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/418\/revisions\/1320"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=418"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}