{"id":380,"date":"2024-04-04T05:03:56","date_gmt":"2024-04-04T02:03:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/sugulaskeeled\/"},"modified":"2024-11-29T12:53:49","modified_gmt":"2024-11-29T10:53:49","slug":"sugulaskeeled","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/sugulaskeeled\/","title":{"rendered":"Sugulaskeeled"},"content":{"rendered":"<ol>\n<li>Soomlased kutsuvad Eestit <em>Viroks <\/em>ja eestlane on neile <em>virolainen<\/em>. L\u00e4tlastel on Eesti kohta kasutusel <em>Igaunija <\/em>ja eestlane on <em>igaunis<\/em>. Kuigi liivi keeles on Eesti kohta v\u00f5imalik \u00f6elda <em>\u0112stim\u01ed <\/em>ning eestlase kohta <em>\u0113stli<\/em>, leidub veel teinegi v\u00f5imalus. Milline?<\/li>\n<li>Vene administratiivses ja kultuurilises m\u00f5juv\u00e4ljas l\u00e4\u00e4nemeresoome k\u00fcladel on omakeelsetel nimekujudel ka venekeelsed variandid, nt l\u00fc\u00fcdi k\u00fcla P\u00fch\u00e4j\u00e4rvi on \u0421\u0432\u044f\u0442\u043e\u0437\u0435\u0440\u043e , vadja k\u00fcla J\u00f5g\u00f5per\u00e4 on \u041a\u0440\u0430\u043a\u043e\u043b\u044c\u0435 ning Liivt\u0161\u00fcl\u00e4 on \u041fec\u043a\u0438, Aunuse karjala k\u00fcla Kinnas on \u041a\u0438\u043d\u0434\u0430\u0441\u043e\u0432\u043e ning Pitk\u00e4ranta ongi vene keeles \u041f\u0438\u0442\u043a\u044f\u0440\u0430\u043d\u0442\u0430.\n<ul>\n<li>Millisel viisil on saadud k\u00fclade <em>Kinnas<\/em>, <em>P\u00fch\u00e4j\u00e4rvi<\/em>, <em>J\u00f5g\u00f5per\u00e4<\/em>, <em>Liivt\u0161\u00fcl\u00e4 <\/em>ning <em>Pitk\u00e4ranta<\/em> venekeelne vaste (kas on tegemist t\u00f5lke, muganduse, muud p\u00e4ritolu nimega vm)?<\/li>\n<li>Kuidas v\u00f5iks k\u00fclade Kinnas, P\u00fch\u00e4j\u00e4rvi, J\u00f5g\u00f5per\u00e4, Liivt\u0161\u00fcl\u00e4 ning Pitk\u00e4ranta nimi k\u00f5lada eesti keeles?<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Esitatud on kolme suguluss\u00f5na vasted m\u00f5nest kaugemast ja l\u00e4hemast sugulaskeelest. Millise kolme suguluss\u00f5naga on tegemist?\n<ul>\n<li>eenetsi <em>e<\/em>, s\u00f6lkupi <em>m\u0259<\/em>, ungari <em>eme<\/em>, liivi <em>jem\u0101<\/em><\/li>\n<li>mok\u0161a <em>kel<\/em>, udmurdi <em>kali<\/em>, vadja <em>t\u0161\u00e4l\u00fc<\/em><\/li>\n<li>saami <em>vivva<\/em>, handi <em>w\u03b5\u014b<\/em>, ungari <em>v\u0151<\/em>, Aunuse karjala <em>v\u00e4vv\u00fc<\/em><\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<li>Akadeemik Paul Ariste on lauses \u201eTeame seda, mis on k\u00e4es, aga mis leeb, seda veel ei tea\u201d kasutanud verbi <em>leema<\/em>, millel on vasteid nii l\u00e4hemates kui ka kaugemates sugulaskeeltes. Ka eesti keeles on leema kunagi tarvitusel olnud, kuid ajapikku taandunud. Mille v\u00e4ljendamiseks \u00fcritas Ariste seda keelde tagasi tuua?<\/li>\n<li>Seda keelt r\u00e4\u00e4gitakse \u00c4\u00e4nisj\u00e4rve, Laadoga ja Valgj\u00e4rve vahel, vanap\u00e4rasuse t\u00f5ttu on seda keelt kutsutud l\u00e4\u00e4nemeresoome sanskritiks. Selles keeles puudub astmevaheldus (nt <em>randal <\/em>\u2019rannal\u2019) ja k\u00e4\u00e4ndeid on rohkem kui teistes l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes. Millisest keelest k\u00e4ib jutt?<\/li>\n<\/ol>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/sugulaskeeled-vastus\/\">Vastus<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Soomlased kutsuvad Eestit Viroks ja eestlane on neile virolainen. L\u00e4tlastel on Eesti kohta kasutusel Igaunija ja eestlane on igaunis. Kuigi liivi keeles on Eesti kohta v\u00f5imalik \u00f6elda \u0112stim\u01ed ning eestlase kohta \u0113stli, leidub veel teinegi v\u00f5imalus. Milline? Vene administratiivses ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":185,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-380","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/380","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/185"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=380"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/380\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1989,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/380\/revisions\/1989"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=380"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}