{"id":374,"date":"2024-04-04T05:03:55","date_gmt":"2024-04-04T02:03:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/sonade-paritolu\/"},"modified":"2024-11-29T12:41:40","modified_gmt":"2024-11-29T10:41:40","slug":"sonade-paritolu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/sonade-paritolu\/","title":{"rendered":"S\u00f5nade p\u00e4ritolu"},"content":{"rendered":"<ol>\n<li>See s\u00f5na on t\u00e4nap\u00e4eva eesti keeles laialdaselt kasutusel, eriti seoses televisiooni ning raadioringh\u00e4\u00e4linguga. S\u00f5na t\u00e4nap\u00e4evasele kasutusele on aluseks XVII\u2013XIX sajandi f\u00fc\u00fcsikas levinud, kuid n\u00fc\u00fcdseks v\u00e4\u00e4raks tunnistatud teooria, kus selle s\u00f5naga t\u00e4histati keskkonda, kus levivad elektromagnetilised lained. Mis s\u00f5na see on?<\/li>\n<li>Teadup\u00e4rast on ameeriklaste laual populaarsele toidule hamburgerile nime andnud Saksa linn Hamburg. Sakslasi on seostatud veel nii m\u00f5negi t\u00e4nap\u00e4evase toidu nimetuse kujunemisega. N\u00e4iteks nimetati sakslaste eeskujul XIX sajandil vorste tihti koerte j\u00e4rgi. Millise koerat\u00f5u j\u00e4rgi on legendi kohaselt oma nime saanud kuum viinerisai, mida nimetatakse USAs ning tihti Eestiski <em>hot dog<\/em>\u2019iks (e k kuum koer)?<\/li>\n<li>Millised on tehiss\u00f5nad, millised p\u00f5liss\u00f5nad ja millised laens\u00f5nad? <em>Kolp, talv, s\u00fclt, relv, t\u00fcrp, sulg, kurg, t\u00fcrm, turg.<\/em><\/li>\n<li>Teatud t\u00fc\u00fcpi jakki kutsutakse argikeeleks tagiks (nahktagi, teksatagi). Mis on selle s\u00f5na algup\u00e4ra?<\/li>\n<\/ol>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/sonade-paritolu-vastus\/\">Vastus<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>See s\u00f5na on t\u00e4nap\u00e4eva eesti keeles laialdaselt kasutusel, eriti seoses televisiooni ning raadioringh\u00e4\u00e4linguga. S\u00f5na t\u00e4nap\u00e4evasele kasutusele on aluseks XVII\u2013XIX sajandi f\u00fc\u00fcsikas levinud, kuid n\u00fc\u00fcdseks v\u00e4\u00e4raks tunnistatud teooria, kus selle s\u00f5naga t\u00e4histati keskkonda, kus levivad elektromagnetilised lained. Mis s\u00f5na see on? &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":185,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-374","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/374","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/185"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=374"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/374\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1975,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/374\/revisions\/1975"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=374"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}