{"id":287,"date":"2024-04-04T05:03:47","date_gmt":"2024-04-04T02:03:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/haalikud-ja-haaldus\/"},"modified":"2024-11-28T23:25:19","modified_gmt":"2024-11-28T21:25:19","slug":"haalikud-ja-haaldus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/haalikud-ja-haaldus\/","title":{"rendered":"H\u00e4\u00e4likud ja h\u00e4\u00e4ldus"},"content":{"rendered":"<ol>\n<li>Kahest samasugusest t\u00e4ish\u00e4\u00e4likust koosnevad tavaliselt h\u00fc\u00fcds\u00f5nad (<em>uu, oo<\/em>). Kahest samasugusest t\u00e4ish\u00e4\u00e4likust koosneb ka tuntud nimis\u00f5na <em>\u00f6\u00f6<\/em>. Missuguse nimis\u00f5na \u00fcks vormidest koosneb kahest samasugusest t\u00e4ish\u00e4\u00e4likust? Nimetage see nimis\u00f5na ja vorm.<\/li>\n<li>Eesti keele h\u00e4\u00e4lduses p\u00e4ris h\u00e4sti kohanenud v\u00f5\u00f5rh\u00e4\u00e4likud on <em>\u0161 <\/em>ja <em>f<\/em>. K\u00f5nekeeles v\u00f5idakse siiski h\u00e4\u00e4ldada esimest <em>s<\/em>-ina ja teist <em>v<\/em>-na. M\u00f5nikord v\u00f5ib see p\u00f5hjustada arusaamisraskusi. Millisest kahest <em>\u0161<\/em>-ga algavast s\u00f5nast saame s\u00fcnon\u00fc\u00fcmsed loomanimed, kui h\u00e4\u00e4ldame need <em>s<\/em>-iga?<\/li>\n<li>Kaash\u00e4\u00e4liku <em>j <\/em>ja t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku <em>i <\/em>h\u00e4\u00e4ldus on \u00fcsna sarnane. \u00d5igekirja reegel \u00fctleb, et tavaliselt on<em> j <\/em>silbi alguses ja <em>i <\/em>l\u00f5pus, nt <em>materjal <\/em>\u2013 <em>matee<\/em>ri-a, <em>va-ja \u2013 vai-a<\/em> (h\u00e4\u00e4ldub [vai.ja]). \u00dche s\u00f5navormi puhul on siiski v\u00f5imalik, et <em>j<\/em> j\u00e4\u00e4b nii silbi l\u00f5ppu kui j\u00e4rgmise silbi algusse. Tooge sellest s\u00f5navormist v\u00e4hemalt viis n\u00e4idet.<\/li>\n<\/ol>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/haalikud-ja-haaldus-vastus\/\">Vastus<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kahest samasugusest t\u00e4ish\u00e4\u00e4likust koosnevad tavaliselt h\u00fc\u00fcds\u00f5nad (uu, oo). Kahest samasugusest t\u00e4ish\u00e4\u00e4likust koosneb ka tuntud nimis\u00f5na \u00f6\u00f6. Missuguse nimis\u00f5na \u00fcks vormidest koosneb kahest samasugusest t\u00e4ish\u00e4\u00e4likust? Nimetage see nimis\u00f5na ja vorm. Eesti keele h\u00e4\u00e4lduses p\u00e4ris h\u00e4sti kohanenud v\u00f5\u00f5rh\u00e4\u00e4likud on \u0161 ja f. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":185,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-287","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/287","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/185"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=287"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/287\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1832,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/287\/revisions\/1832"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=287"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}