{"id":103,"date":"2024-04-04T05:03:30","date_gmt":"2024-04-04T02:03:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/eesti-keele-vormimoodustusviis\/"},"modified":"2024-11-28T21:12:03","modified_gmt":"2024-11-28T19:12:03","slug":"eesti-keele-vormimoodustusviis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/eesti-keele-vormimoodustusviis\/","title":{"rendered":"Eesti keele vormimoodustusviis (I)"},"content":{"rendered":"<div>Euroopa keeltes on kasutusel p6hiliselt kolm vormimoodustusviisi: <strong>aglutinatsioon <\/strong>(selgete\u00a0piiridega morfeemid \u201ckleepuvad\u201d \u00fcksteise k\u00fclge, ilma et morfeemipiiridel toimuks\u00a0sulandumisi, grammatilistel morfeemidel on \u00fcks kindel t\u00e4hendus, nt <em>kala\/de\/le<\/em>), <strong>fusioon\u00a0<\/strong>(morfeemid on muutlikud ja \u00fcksteisesse sulandunud, vorme moodustatakse t\u00fcvemuutuste\u00a0teel (nt eesti keele astmevaheldus: <em>i\u00f5gi \u2013 j\u00f5e<\/em>), \u00fcks grammatiline morfeem kannab korraga\u00a0mitut t\u00e4hendust, nt <em>kass\/e \u2013 e <\/em>on t\u00fcvevokaaliga sulandunud mitmuse tunnus) ja <strong>anal\u00fc\u00fctiline\u00a0vormimoodustus <\/strong>(vormid on mitmes\u00f5nalised, kasutatakse rohkelt abis\u00f5nu, nt <em>metsa<\/em> <em>taha,\u00a0olen tulnud<\/em>).<\/div>\n<div>.\n<div><strong>Kirjuta tekstist v\u00e4lja kolm n\u00e4idet <u>k\u00e4\u00e4nds\u00f5nades <\/u>avalduva\u00a0aglutinatiivse, fusiivse\u00a0ia anal\u00fc\u00fctilise vormimoodustuse kohta. Tee kogu teksti p\u00f5hjal j\u00f5\u00e4reldus, missugune vormimoodustusviis on eesti keeles valdav.<\/strong><\/div>\n<div><\/div>\n<div>\n<div style=\"text-align: justify;\">Laagrisse j\u00f5udes hakatakse kohe telke ehitama, n\u00fc\u00fcd\u00a0juba talviseid ja\u00a0p\u00f5dranahkadest. Siis algab jooksukoplite pool loomade lugemine, m\u00e4rkimine,\u00a0karjadeks seadmine. Missuguseid tappa, milliseid m\u00fc\u00fca, s\u00f5iduloomadeks kasvatada\u00a0\u2013\u00a0tuhat \u00fclit\u00e4htsat k\u00fcsimust\u00a0tuleb lahendada asjatundlikult ja veata, et hiljem poleks\u00a0pahandust ja h\u00e4bi. P\u00f5drapullid on juba tigedad ja rahutud, isegi koerad ei julge enam sageli nende s\u00e4\u00e4rtesse karata. Pullid astuvad \u00fcksteisevastu, n\u00fc\u00fcd algab v\u00f5itlus elu\u00a0ja surma peale, ning karjused vaatavad seda pealt, sest siis nad teavad otsustada\u00a0selle \u00fcle, kumb loom j\u00e4tta karja isandaks. Kogu mets kajab vihasest ammumisest,\u00a0norskamisest ning sarvede metsikust raginast \u00fcksteise vastu. Sekka plaksatavad\u00a0karjuste piitsad, koerte kl\u00e4hvimine ei vaiki n\u00fc\u00fcd hetkekski, inimesedki satuvad hoogu ning nende naerust ja kiljatustest on mets tulvil.<\/div>\n<div><\/div>\n<div>\n<div>Aglutinatiivsed vormid:<\/div>\n<div><\/div>\n<div>Fusiivsed vormid:<\/div>\n<div><\/div>\n<div>Anal\u00fc\u00fctilised\u00a0vormid:<\/div>\n<div><\/div>\n<div>Eesti keeles on selle teksti p\u00f5hjal otsustades p\u00f5hiline vormimoodustusviis \u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026\u2026<\/div>\n<div><\/div>\n<div>2004<\/div>\n<div>keskmine<\/div>\n<div>l\u00f5ppvoor<\/div>\n<\/div>\n<div><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/eesti-keele-vormimoodustusviis-vastus\/\">Vastus<\/a><\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Euroopa keeltes on kasutusel p6hiliselt kolm vormimoodustusviisi: aglutinatsioon (selgete\u00a0piiridega morfeemid \u201ckleepuvad\u201d \u00fcksteise k\u00fclge, ilma et morfeemipiiridel toimuks\u00a0sulandumisi, grammatilistel morfeemidel on \u00fcks kindel t\u00e4hendus, nt kala\/de\/le), fusioon\u00a0(morfeemid on muutlikud ja \u00fcksteisesse sulandunud, vorme moodustatakse t\u00fcvemuutuste\u00a0teel (nt eesti keele astmevaheldus: i\u00f5gi \u2013 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":185,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-103","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/103","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/users\/185"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/103\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1812,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/103\/revisions\/1812"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keeleylesanded\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}