Lõunaeesti

Kohtuvad kaks sõpra. Üks on pärit Põhja- ja teine Lõuna-Eestist. Aita põhjaeestlasel ära arvate, mida lõunaeestlane üleda tahab – kuidas võiks tabelis olevad sõnad esineda põhjaeestlase keeles? Põhjenda oma otsust. Tugine ülesande lahendamisel allpool esitatud infole ja näidetele.

 

Lõunaeesti Põhjaeesti Põhjendus
läts    
lein    
küsümüs    
tsorinal    
kalaq    
käüs    
saisma    
vatt    

Lõunaeesti murretes esineb mõni kaashäälik, mis põhjaeesti murretes puudub. Neist märkimisväärseimad on a) afrikaat ja b) larüngaalklusiil ehk kõrisulghäälik. Afrikaat ts (ds) võib lõunaeestis esineda nii silbi alguses, keskel kui ka lõpus. Põhjaeesti murretes vastab sellele sõna alguses ja lõpus enamasti s, sõna sees aga s- lõpuline kaashäälikuühend, võrdle: tsiga ’siga’, küdsä ’küpsetab’, köüds ’köis’. Kõrisulghäälik esineb lõunaesti murretes sõnalõpuliste sulghäälikute vastena, nt küdsäq ’küpseta’, jäänüq ’jäänud’. Kõrisulghäälik võib lõunaeestis olla ka mitmuse tunnuseks: liinaq ’linnad’, latsõq, ’lapsed’. Õigekirjas märgitakse kõrisulghäälikut q-ga.

Lõunaeesti murretes esineb ka vokaalharmooniat. See on nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal ehk täishäälik määrab selle, millised täishäälikud saavad olla järgmistes silpides. Näiteks kui sõna esimeses silbis eesineb eesvokaal ä, peab järgsilpides esinema i, e, ö, ü ja/või ä.

Põhja- ja lõunaeesti vanade häälikulaste erijoonte hulgas on mitmesuguseid eriarenguid, näiteks:

 

Põhjaeesti

Lõunaeesti

*kt > ht: kõht

*kt > tt: kõtt

* ksi > ks: kaks

* ksi > tś: katś

* psi > ps: laps

* psi > *ptsi > ts: latś

 

Rohkesti erijooni kahe peamurde vahel ilmneb ka täishäälikute esinemuses, näiteks:

Põhjaeesti

Lõunaeesti

täishäälikuühend (diftong) ei sõnades hein, sein

Täishäälikuühend ai sõnades hain, sain

Täishäälikuühend õi mineviku vormides sõin

Täishäälikuühend ei mineviku vormides sein

Vokaalharmoonia taandumine: hämarus

Vokaalharmoonia säilimine: hämärüs

e sõnades teine, mets

õ sõnades tõinõ, mõts

ü > i täishäälikuühendi järelkomponendina: täis

ü täishäälikuühendi lõpul: täüs

ü > i teises silbis: sügis

ü püsimine teises silbis: sügüs

 

 

 

2014

vanem, keskmine

lõppvoor

 

See also: murre