Käändelõpud murretes

Eesti keele käändelõpud (nt laua-le, ema-gavarieeruvad murretes, st käändelõpp võib eri murretes olla pisut erinev. Järgnevalt on toodud rida väljendeid, mis tuleb jagada rühmadesse selle järgi, mis käändelõpuga on rasvases kirjas sõna puhul tegu. Kokku on näiteid nelja erineva käände kohta. Näiteid on kuuest murrakust, neist Kihnu ja Muhu esindavad saarte murret, Kodavere idamurret, Lüganuse kirderannikumurret, Rõngu Tartu murret ja Vastseliina Võru murret. Kirjaviis on tehtud võimalikult kirjakeelepäraseks, järgides siiski rohkem hääldust kui kirjakeel.

Märk `sõna ees märgib, et sõna on 3. vältes; märk ' peenendust (palatalisatsioon), võrdle: palk ja pal'k

  1. nied `tuõdi Muratsi `mõisast (Kihnu)
  2. Tähe Jaan' ol'l' sääl kooperatiivih  (Vastseliina)
  3. ja `võet'i sõa+`väk'ke läits soldatiss (Rõngu)
  4. teräd `aet'i un'niku (Kodavere)
  5. taa on ikke suurest avist küll (Lüganuse)
  6. sär'k oo mool `paergus `kirstus `nurkas alles (Muhu)
  7. siis puges sinne ahusse iest ärä (Lüganuse)
  8. siis kirstust `võeti üks tanu `välja (Muhu)
  9. rehe+taren õl'i üks aga `kamrin õl'i ike mitu akent (Kodavere)
  10. pid'id egä es'imesess april'liss ärä `viimä juba (Kodavere)
  11. ol'l' noh `suurma `pan't'i `katlahõ `kiimä noid keedet'i ja (Vatseliina)
  12. naene es tohi sis küläse `menna `mitte (Muhu)
  13. mina õlin kaa senes algusess aga mina jälle pääsisin (Lüganuse)
  14. ma `olli seal lapse `oidajaks (Muhu)
  15. käisi Korustõ kool'in (Rõngu)
  16. jäi elus aas `miele sie `ütlemine (Kihnu)
  17. tä pid'i katõs`kümnesviiess `aastass kroonu `pääle minemä (Vastseliina)
  18. ja võtab obesel kelläd kaalass ärä (Kodavere)
  19. ja viis minnu Rõngu `aiglade (Rõngu)
  20. suurõ pastu `aõgas märtsikuus (Kihnu)
  21. ja käve talost tallo (Vastseliina)
  22. ei mõestaki enämb sealt oma elust kõnelda (Rõngu)
  23. `aetud puhas vägisi `tüese kõik (Kihnu)
  24. läksimä emägä sääld jõest läbi (Lüganuse)

1. Lisa käändenimetused ning iga murraku käändelõpud järgmisse tabelisse.

Käände  nimetus Käändelõpud
Muhu Kihnu Lüganuse Kodavere Rõngu Vastseliina
             
             
             
             

 

2. Millise käände lõpp varieerub nende andmete põhjal eesti murretes kõige vähem (st millel on kõige vähem variante)?

 

2008

vanem

lõppvoor