Teemad põhikoolile


Eesti keel avalikus ruumis
Eesti keeled
Eesti keel Euroopas ja maailmas
Eesti keel teiste keelte seas ja lingvistikaolümpiaad
Foneetikast ja õ-st
Keel ja poliitika
Keelejuttu võro keelen
Kuidas uurida viisakust?
Kuidas väikesed lapsed keelt omandavad?
Mida tehakse Tartu Ülikooli foneetika laboris?
Miks ja kuidas keel muutub?
Millest räägivad suhtlusvõrgustikud? 
Mis tööd teeb keeletoimetaja?
Referaat Vikipeediasse, mitte sahtlisse!
Suuline suhtlus: toimetulek probleemsetes olukordades
Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv

 

 

Eesti keel avalikus ruumis
Lektor Riina Reinsalu

Avalikus ruumis liikudes puutume kokku mitmesuguste tekstidega, mille hulka kuuluvad näiteks viidad, sildid, teated, reklaamid ja kuulutused. Kuigi tekstide vahendusel toimuv avalik suhtlus peaks põhinema vastastikusel mõistmisel ja lugupidamisel, mis avaldub ka keelekasutuses, on olukord mõnikord vastupidine. Miniloengus viiakse õpilased mõttelisele ringkäigule mööda Eestit, pakkudes neile huvitavaid näiteid avaliku ruumi tekstide kohta ja andes seeläbi ainest aruteluks.

 

Eesti keeled
Kaasprofessor Kristiina Praakli

Eestis kõneldakse emakeeltena üle 200 keele. Kuidas ja miks on Eesti keeleala viimastel aastakümnetel muutunud? Milliseid keeli siin kõneldakse? Millest räägib keeleala keeleteadlastele? 

 

Eesti keel Euroopas ja maailmas
Kaasprofessor Madis Arukask

Milline on eesti keele olukord globaalses plaanis teiste keelte kõrval? Mis teeb eesti keele teistsuguseks võrreldes muude Euroopa keeltega? Aga sarnaseks? Pärast loengut on õpilastel võimalik kontrollida oma teadmisi põnevas viktoriini vormis.

 

Eesti keel teiste keelte seas ja lingvistikaolümpiaad
Lektor Miina Norvik ja üliõpilased

Loengus näitame, mida põnevat on erinevatest maailma keeltest leida ning millisena eesti keel paistab teiste keelte taustal. Tutvustame mitmesuguseid huvitavaid keelelisi nähtusi ja arutleme keeltevaheliste sarnasuste/erinevuste üle. Näiteks uurime, miks on mõnes keeles oluline, kas kõneleja, kes sündmust kirjeldab, nägi seda pealt või hoopiski kuulis; kuidas on seotud omavahel number 9 ja õlavars oksapamini keeles; kuidas tehiskeeled, viipekeeled erinevad loomulikest/kõneldud keeltest jne. Ühtlasi peatume lingvistikaolümpiaadil, andes juhiseid olümpiaadiks valmistumise kui ka ülesannete lahendamise kohta. Soovi korral on võimalik juurde tellida ka lingvistikaülesannete töötuba, mille käigus õpime ülesandeid lahendama ja arutleme neis leiduvate keeleliste nähtuste üle. Üldjuhul saadame mõni päev enne tunni toimumist paar ülesannet ette, et õpilased jõuaksid nendega ka ise natuke tutvuda.

 

Foneetikast ja õ-st
Kaasprofessor Pire Teras

Keeleuurijalegi võivad tulla kasuks näiteks anatoomia- või füüsikaalased teadmised. Loengus otsitakse koos vastuseid mitmetele küsimustele. Mis teadusharu on foneetika ehk hääldusõpetus? Mida ja kuidas foneetika uurib? Milline kokkupuude on foneetikal füüsikaga? Aga anatoomia ja füsioloogiaga? Mida kõike võib foneetik öelda eesti keele täishääliku õ kohta? 

 

Keel ja poliitika
Professor Birute Klaas-Lang

Loengus käsitletakse keele ja poliitika vahelisi seoseid nii minevikus kui tänapäeval. Tähelepanu keskmes on küll eesti keel oma ühiskondlik-poliitilises kontekstis, kuid teemakohaseid tähelepanekuid antakse lisaks nii lähedalt kui kaugelt.

 

Keelejuttu võro keelen
Lektor Sulev Iva

Võru, seto ja mulgi keel – mis neil vahet on? Kas oled kuulnud tartu keelt? Miks on võru keeles nii palju täpitähti? Kas võru porgand on juurvili? Kas q on kuu? Arutame keeleasju ja proovime, kui hästi võru keelest aru saad.

 

Kuidas uurida viisakust?
Professor Renate Pajusalu

Viisakus on ühiskondlik nähtus, mis väga paljuski reguleerib meie käitumist. Suur osa viisakusest avaldub keelelistes valikutes. Kas pöörduda vestluspartneri poole sina- või teievormis; millist sõnavara kasutada; kuidas väljendada palvet nii, et mitte olla liiga pealtükkiv – need on ainult mõned keelelised valikud, mida kõnelemisel ja kirjutamisel peame tegema. Loengul antakse ülevaade viisakusest keeleteadlase pilgu läbi ja vaadeldakse, milliste meetoditega keeleteadus seda uurida saab.

 

Kuidas väikesed lapsed keelt omandavad?
Kaasprofessor Virve-Anneli Vihman

Väikesed mudilased tunduvad õppivat oma emakeele selgeks ilma raskusteta, samas kui kooliõpilased peavad vaeva nägema ja tuupima, et teisi keeli õppida. Miks see nii on ja mis on siis erinevus emakeele ja teiste keelte vahel? Kuidas teadlased uurivad väikeste laste keeleteadmisi ja mida me teame sellest, kuidas lapsed emakeelt omandavad? Lühiloengus ja arutelus avame pilgu põngerjate keeleteadmistele ja sellele, kuidas teadlased lähenevad lastele, keda ei saa panna eksameid kirjutama.

 

Mida tehakse Tartu Ülikooli foneetika laboris?
Teadur Helen Türk, nooremteadurid Katrin Leppik ja Anton Malmi

Foneetika ehk hääldusõpetus on keeleteaduse haru, mis tegeleb kõneloome ja -tuvastuse ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Tartu Ülikooli foneetika labori külastus on praktiline töötuba, kus tutvustatakse foneetikat ja selle alaliike (artikulatoorne, akustiline ja tajufoneetika) ning uurimismeetodeid. Juttu tuleb ka sellest, millega tegelevad Tartu Ülikooli foneetikud. Töötoas tutvustatakse foneetika uurimisel kasutatavaid seadmeid. Õpilased saavad ise artikulograafi (huulte- ja keeleliigutuste uurimine) ja silmaseire aparaadiga (silmaliigutuste uurimine) katseid läbi teha, salvestuskabiinis oma kõnet salvestada ning näha, kuidas on võimalik helilainest häälikuid üles leida. Arutletakse foneetika kui hääldusõpetuse vajalikkuse ja praktilisuse üle.

 

Miks ja kuidas keel muutub?
Lektor Helen Plado

Keel muutub pidevalt. Muutused ei ole väga kiired ning igapäevaselt keelt kasutades me ehk ei märkagi neid, kuid saja aasta taguseid või vanemaidki tekste vaadates näeme selgelt, et keel on vahepeal muutunud. Miniloengus käsitletakse eesti keele põhjal nii keeles endas arenenud kui ka keelekontaktidest põhjustatud muutusi, räägitakse ka keele tahtlikust muutmisest. Miniloengu jooksul peatutakse sõnavara- ja grammatikamuutustel.

 

Millest räägivad suhtlusvõrgustikud?
Kaasprofessor Kristiina Praakli

Võrgustikuanalüüs on üks keeleteaduse meetoditest, mis aitab paremini mõista, milline on kõneleja keelekasutus, millistes keeltes, seostes ja viisidel kõnelejad üksteisega suhtlevad ja kuidas üksteist keeleliselt mõjutavad. Töötoas teeme praktilise ülesande ning vaatame lähemalt seda, milline on igaühe suhtlusvõrgustiku seos tema keelekasutusega.

 

Mis tööd teeb keeletoimetaja?
Lektor Riina Reinsalu

Kuigi nimetus keeletoimetaja viitab, et keeletoimetaja ülesanne on parandada tekste, ei peegeldu selles mõistagi töö täpne sisu. Levinud on arvamus, et keeletoimetaja põhiülesanne on parandada õigekirjavigu (veelgi enam – panna üksnes komasid), kuid tegelikult on toimetamistöö tunduvalt mitmekesisem. Igas tekstis, mis satub keeletoimetaja töölauale, on peidus eripärane maailm, mis nõuab peale keeleteadmiste ka mitmesuguseid muid teadmisi. Töötoas antaksegi lühiülevaade, kuidas näeb välja keeletoimetaja igapäevaelu, ja proovitakse kätt mõne lihtsa teksti (nt ametikirja) keeletoimetamises.

 

Referaat Vikipeediasse, mitte sahtlisse!
Lektor Ann Siiman

Õpilased kirjutavad või täiendavad õppeaine teemadel Vikipeedia artikleid – see on hariv nii kirjutajatele kui ka Vikipeedia lugejatele! Nii jõuab korrektsete viidetega referaat Vikipeediasse, mitte ainult õpetaja sahtlisse. Õpilastele on abiks video- ja kirjalik juhend. Lektor vastab jooksvatele küsimustele, annab tagasisidet ja aitab kõigil artiklitel Vikipeedia väärilisteks saada. Töötuba sobib kõigile õpilastele ja õpetajatele, kes Vikipeediaga esmast või lähemat tutvust teevad.

 

Suuline suhtlus: toimetulek probleemsetes olukordades
Teadur Andriela Rääbis

Töötoa esimeses osas antakse lühike ülevaade suulise kõne uurimisest Eestis ja Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpusest. Praktilises osas keskendutakse suhtlussituatsioonidele, mis tekitavad kõnelejates ebamugavust (palvete esitamine, keeldumised, mittenõustumised). Töötuba pakub võimaluse üheskoos analüüsida, kuidas vestlejad neis ebameeldivates olukordades toime tulevad.

 

Tartu Ülikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv
Teadur Tuuli Tuisk

Keele uurimiseks ei piisa alati ainult raamatute lugemisest, vaid mõnikord on vaja ka ise keeleainestikku kogumas käia. TÜ eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi on koondatud materjalid, mida keeleuurijad ja üliõpilased on käinud kogumas nii Eesti murdealadel kui ka teiste soome-ugri keelte aladel. Loengus kuulatakse helisalvestisi, vaadatakse käsikirju, fotosid ja videoklippe. Õpetatakse arhiivist vajalikku materjali otsima. Ehk käisid meie uurijad kunagi ka näiteks Sinu vanavanaema murret lindistamas?