Keelenõustamine muu emakeelega üliõpilastele
Keelenõustamisest
Keelenõustaja juurde on oodatud kõikide Tartu Ülikooli õppekavade alusel õppivad muu emakeelega üliõpilased, kes vajavad eesti keele alast abi ja nõu erialaste akadeemiliste tekstide kirjutamisel. Keelenõustamisele on oodatud Tartu Ülikooli bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe üliõpilased.
Keelenõustamine toimub individuaalsetel konsultatsioonidel, lähtuvalt üliõpilase vajadustest ja konkreetsest tekstist.
Tagasisidet võib küsida igas teksti kirjutamise etapis. Oluline on tulla pigem varem kui hiljem, kuna nii jääb aega muudatuste sisse viimiseks ja oma tekstiga töötamiseks, enne kui see tuleb esitada.
Keelenõustamine on tasuta.
Konsultatsioonid toimuvad nii Tartus kohapeal kui ka Zoomis. Keelenõustajaga kohtumiseks broneeri aeg või kirjuta e-posti aadressil kulla.mellov@ut.ee.
Keelenõustaja saab üliõpilast, kelle emakeel ei ole eesti keel, toetada iseseisvaks keelekasutajaks kujunemisel. Nõustamisel saab üliõpilane muudatusettepanekuid ja soovitusi teksti keeletasandil. Keelenõu võib küsida erineva tüübi ja mahuga akadeemiliste tekstidega: lõputöö, seminaritöö, essee, arutlus, analüüs, referaat, ettekanne, resümee, eetikakomitee aruanne, raport, Vikipeedia artikkel, eksamiharjutused, e-kirjad jm.
Keelenõustajaga tasub nõu pidada, kui soovid
- selgitusi mõne keeleküsimuse kohta (nt sõnavara, grammatika, lause);
- olla teadlikum enda tüüpilistest ja korduvatest keelevigadest ja saada nõu oma keeleoskuse arendamiseks;
- abi erialaste kirjalike tööde juhiste, töökäskude jms mõistmisel;
- teavet kirjutamise eri etappide, teksti ülesehituse ja stiili kohta;
- tagasisidet tekstimustandile;
- mõista paremini akadeemiliste tekstide liike (nt essee, kokkuvõte, lõputöö);
- nõu akadeemilise suhtluse eripärade kohta (nt e-kirja kirjutamine);
- infot veebipõhiste abimaterjalide ja keeleressursside kohta, mida kirjutamisel kasutada.
Ühe nõustamiskorra pikkus on ajaliselt piiratud, konsultatsioon kestab 45–60 min. Enne nõustamiskohtumist tuleks üliõpilasel oma töö paar päeva varem keelenõustajale saata, et saaks tööga tutvuda ja tagasiside ette valmistada. Ühe nõustamiskorraga jõuab tagasisidet anda kuni 2–3 lehekülje pikkusele tekstile.
Ühel konsultatsioonil ei jõua tegeleda kõigi teemadega, seega on kasulikum tulla keelenõustamisele rohkem kui ühe korra. Korduvad nõustamised on tõhusamad, sest paremaks keelekasutajaks saamine on protsess. Edasistel konsultatsioonidel saab üliõpilane kontrollida, kas teadmised on kinnistunud ja kas iseseisvalt on õnnestunud paremini kirjutada.
Konsultatsioonil tuleb kasuks, kui üliõpilane juba teab, milliste küsimustega ta soovib tegeleda. Aga teemade eelnev teadmine ei ole tingimata vajalik, konsultatsioonis saab keelenõustaja aidata diagnoosida veaohtlikke kohti.
Konsultatsiooni järel on üliõpilane saanud tagasisidet ja juhiseid konkreetse teksti parandamiseks, kuid saadud tagasisidet saab arvesse võtta ka järgmine kord iseseisvalt kirjutades.
Keelenõustamisel saad tagasisidet teksti keeletasandile, mis suunab kirjutajat teksti ise parandama. Keelenõustamise teenuse alla ei kuulu:
- teksti toimetamine ja paranduste tegemine autori eest – mõnikord võib juhtuda, et tekst vajab rohkem viimistlust, kui keelenõustamine pakub. Sellisel juhul võib olla hea otsida abi professionaalselt tekstitoimetajalt, kes teeb vajalikud parandused;
- sisuliste muudatuste tegemine – erialase sisu, argumentide ja näidete valik jääb alati autori enda otsustada. Nõustaja keskendub keelekasutusele;
- teksti hindamine – akadeemilist teksti hindab vastava aine õppejõud või töö juhendaja, hindamine jääb keelenõustamise ulatusest välja;
- teksti lõpptulemuse eest vastutamine – lõplik vastutus töö kvaliteedi ja õigsuse eest jääb autorile endale.
Keelenõustamine on tugi sinu kirjutamisprotsessis!
