{"id":657,"date":"2025-12-05T16:24:58","date_gmt":"2025-12-05T14:24:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaugseire\/?page_id=657"},"modified":"2025-12-05T17:42:20","modified_gmt":"2025-12-05T15:42:20","slug":"kaugseirepaevad-2024","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaugseire\/kaugseirepaevad-2024\/","title":{"rendered":"Kaugseirekogumik 2024"},"content":{"rendered":"

V\u00e4rske kogumik \u201eKaugseire Eestis\u201c annab \u00fclevaate satelliidi- ja drooniandmete kasutamisest keskkonnaseires<\/h1>\n\n\n\n
Artiklikogumik \"Kaugseire Eestis\" kaanepilt. Kaanepildil on \u00f5itsvad rapsip\u00f5llud.<\/figure>\n\n\n\n

Autor: Viljo Allik<\/p>\n\n\n\n

Ilmunud on j\u00e4rjekorras seitsmes artiklikogumik\u00a0<\/strong>\u201eKaugseire Eestis\u201d<\/strong><\/a>. Kogumik sisaldab 2024. aasta Eesti kaugseirep\u00e4eva ettekannete autorite tekste, mis annavad \u00fclevaate kaugseire teaduse ja rakenduste v\u00e4rskemast arengust Eestis.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Artiklikogumik \"Kaugseire Eestis\" kaanepilt. Kaanepildil on \u00f5itsvad rapsip\u00f5llud.
Autor: Karin Pai<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Kogutud artiklid juhatab sisse Urmas Petersoni kaass\u00f5na kogumiku kaanepildile. Traditsiooniliselt ilmestab v\u00e4ljaande kaant Viljo Alliku droonifoto, mis t\u00e4navu kujutab \u00f5itsvaid rapsip\u00f5lde.<\/p>\n\n\n\n

Teine artikkel annab \u00fclevaate sinivetika\u00f5itsengutest Peipsi j\u00e4rves perioodil 2023-2024. Sinivetikate p\u00f5hjustatud pinna\u00f5itsengud on Peipsi j\u00e4rvele iseloomulikud ning globaalse kliimamuutuse valguses v\u00f5ib k\u00f5rgema temperatuuri t\u00f5ttu oodata nende ulatuse ja kestuse suurenemist ka tulevikus. Aastad 2023 ja 2024 olid rekordsoojad ning m\u00f5jutasid \u00f5itsengute d\u00fcnaamikat: 2023. aasta oli ebat\u00fc\u00fcpiliselt piiratud \u00f5itsengutega, samas kui 2024. aastal oli \u00f5itseng laiaulatuslik ja intensiivne.<\/p>\n\n\n\n

Kolmandas artiklis k\u00e4sitletakse pikemaajalisi muutusi maailma suurimate j\u00e4rvede \u00f6kos\u00fcsteemides. Uuring kinnitas, et kaugseire abil on v\u00f5imalik usaldusv\u00e4\u00e4rselt j\u00e4lgida suurte j\u00e4rvede seisundi muutusi ajas. Anal\u00fc\u00fcsides maailma suuremate j\u00e4rvede satelliidiandmetest koostatud aegridasid perioodist 1997\u20132023 ilmnes, et muutused on j\u00e4rvede l\u00f5ikes v\u00e4ga erinevad \u2013 m\u00f5nes j\u00e4rves on toimunud selged positiivsed v\u00f5i negatiivsed trendid, teistes trend puudub. Artiklis toodi v\u00e4lja, et veetaseme k\u00f5ikumised m\u00f5jutavad lahustunud orgaanilise aine hulka ning m\u00f5nes j\u00e4rves on t\u00f5en\u00e4oliselt muutunud ka f\u00fctoplanktoni liigid.<\/p>\n\n\n\n

Neljandas artiklis kirjeldatakse kaugseireandmete kasutamist metsa kasvuk\u00e4igu uurimisel. Satelliitide Landsat ja Sentinel-2 pildiread v\u00f5imaldavad t\u00e4iendavalt j\u00e4lgida metsa kasvu ja h\u00e4iringuid m\u00f5\u00f5tmistevahelisel ajal, mis annab tavap\u00e4rasest 5-aastase intervalliga m\u00f5\u00f5tmists\u00fcklist oluliselt tihedamat ajasageduse. Artikkel tutvustab, kuidas kasutada kaugseireandmeid p\u00fcsiproovit\u00fckkide v\u00f5rgustikus nii aegrea kui ka komposiitaasta meetodil, ning r\u00f5hutab atmosf\u00e4\u00e4rikorrektsiooni ja pilvede t\u00e4pse tuvastamise kriitilist rolli andmete usaldusv\u00e4\u00e4rsel t\u00f5lgendamisel.<\/p>\n\n\n\n

Viies artikkel uurib, kuidas m\u00f5\u00f5ta metsade peegeldusomadusi, kasutades multispektraalset droonikaamerat. V\u00e4ikedroonidele paigaldatud spektraalkaamerad pakuvad soodsat ja paindlikku v\u00f5imalust uurida metsade peegeldusomadusi. 2024. aastal m\u00f5\u00f5deti erakordselt heades tingimustes J\u00e4rvseljal kaheksa puistu spektraalset k\u00e4itumist eri p\u00e4ikese seniitnurkade all. M\u00f5\u00f5tmistulemuste hea kokkulangevus Tartu observatooriumi FRT kiirguslevimudeli arvutustega kinnitab, et mudel kirjeldab metsade peegeldusomadusi vettpidavalt.<\/p>\n\n\n\n

Kuuendas artiklis anal\u00fc\u00fcsitakse metsatagavara hindamist kaugseireandmete p\u00f5hjal. Tagavara t\u00e4pne hindamine on kriitilise t\u00e4htsusega s\u00e4\u00e4stva metsamajanduse, looduskaitse ja kliimamuutuste leevendamise seisukohalt. Metsatagavara hindamisel pakuvad kaugseiretehnoloogiad kulut\u00f5husat alternatiivi traditsioonilistele kohtm\u00f5\u00f5tmistele. M\u00f5\u00f5tmised tuginevad aga peamiselt metsa v\u00f5rastiku omadustele, millest t\u00fcvemaht ja biomass arvutatakse kaudselt. Artikkel kirjeldab nende meetodite kitsaskohti, r\u00f5hutades eriti t\u00fcvemahu osakaalu varieeruvust kogubiomassis ja sellest tulenevat ebakindlust hinnangutes. Esile tuuakse ka Euroopa ja Eesti praktikad, kus eri andmeallikate ja masin\u00f5ppemeetodite kombineerimine aitab tulemuste t\u00e4psust parandada.<\/p>\n\n\n\n

Kogumiku viimane artikkel kirjeldab kuivenduskraavide tuvastamist s\u00fcva\u00f5ppega. Tehisintellektil p\u00f5hinev mudel suudab kuivenduskraave automaatselt ja t\u00e4pselt kaardistada, isegi kui treeningandmeid on v\u00e4he. Loodud mudel kasutab sisendina \u00fchekanalilist k\u00f5rgusrastrit, et minimeerida eelt\u00f6\u00f6tluse mahtu. Mudel, mis oli algselt treenitud Rootsi andmetel ja kohandatud Eesti tingimustele, tuvastas kraavid h\u00e4sti erinevatel aladel \u2013 n\u00e4iteks turbakaevandusaladel, metsades ja haritaval maal. See t\u00e4hendab, et kraavide kaardistamine muutub n\u00fc\u00fcd palju kiiremaks ja lihtsamaks.<\/p>\n\n\n\n

Kogumiku fotogalerii ja ettekannete nimekiri pakuvad lisaks visuaalset \u00fclevaadet\u00a02024. aastal T\u00f5raveres toimunud kaugseirep\u00e4evast<\/a>.<\/p>\n\n\n\n


Loe varasemaid\u00a0Eesti kaugseire artiklikogumikke<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Kogumiku v\u00e4ljaandmist toetasid\u00a0Tartu \u00dclikool<\/a>,\u00a0Keskkonnaagentuur<\/a>\u00a0ja\u00a0Eesti Maa\u00fclikool<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

<\/a><\/p>\n\n\n\n

<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

V\u00e4rske kogumik \u201eKaugseire Eestis\u201c annab \u00fclevaate satelliidi- ja drooniandmete kasutamisest keskkonnaseires Autor: Viljo Allik Ilmunud on j\u00e4rjekorras seitsmes artiklikogumik\u00a0\u201eKaugseire Eestis\u201d. Kogumik sisaldab 2024. aasta Eesti kaugseirep\u00e4eva ettekannete autorite tekste, mis annavad \u00fclevaate kaugseire teaduse ja rakenduste v\u00e4rskemast arengust Eestis. Kogutud …<\/p>\n","protected":false},"author":179,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-657","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaugseire\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/657","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaugseire\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaugseire\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaugseire\/wp-json\/wp\/v2\/users\/179"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaugseire\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=657"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaugseire\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/657\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":666,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaugseire\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/657\/revisions\/666"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kaugseire\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=657"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}