Projektid

TÜ Tartu observatooriumi külastuskeskuse haridusprojekt ESERO innustab kooliõpilasi liituma huvitavate haridusprogrammidega (sh kaugseire valdkonnas)!

ESERO nimi tuleb järgmistest esitähtedest: European Space Education Resource Office (Euroopa kosmoseharidusbüroo). Selle projektiga toetab Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) Euroopa alg-, põhi- ja keskharidusekogukondi.

Projekti eesmärk on õpetajakoolituse ja haridusprogrammide kaudu suunata õpilasi huvi tundma ning oma tulevases elus valima teaduse, tehnoloogia, tehnika ja matemaatikaga seotud erialasid.

• Koordineerija: Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA)
  Partnerid 20 Euroopa riigist
• Algus: 01.01.2021
  Lõpp: 31.12.2025
• TÜ Tartu observatoorium eelarve: 560 000 EUR
  Rahastaja: Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA)
• Projekti veebileht

CCVS projekti nimi tuleb järgnevatest esitähtedest - Copernicus Calibration and Validation Solution

Projekti eesmärgiks on kirjeldada Copernicus programmi Sentinel (nii parasjagu töötavate kui ka tulevikus käivitatavate) satelliitide poolt kogutavate kaugseireandmete usaldusväärsuse tagamise (kalibreerimise ja valideerimise e Cal/Val) üldpõhimõtted ning vajalik infrastruktuur.

• Koordineerija: Prantsuse kosmosekeskus ACRI ST SAS
  Partnerid 14 asutust 7st Euroopa riigist
• Algus: 01.06.2019
  Lõpp: 30.11.2022
• Eelarve: 3 053 201 EUR (TÜ eelarve 330 000 EUR)
  Rahastaja: Euroopa Komisjon
• Projekti veebileht
• Ettekanne

NIVA projekti nimi tuleb järgnevatest esitähtedest - New IACS (Integrated Administration and Control System) Vision in Action

• Koordineerija: Wageningeni teaduskeskus Hollandis
  Partnerid 27 asutust 11st Euroopa riigist (Eestist Tartu Ülikool ja PRIA)
• Algus: 01.01.2019
  Lõpp: 31.12.2021
• Eelarve: 10 534 935 EUR
  Rahastaja: Euroopa Komisjon
• Projekti veebileht

Vaata BalticSatApps teenuste nimekirja

BalticSatApps on Interregi Läänemere piirkonna projekt, mille eesmärk on kiirendada Maa seire satelliidiandmete laialdast kasutusele võtmist Läänemere piirkonnas, vastates ühiskondlikele väljakutsetele ja vajadustele ning kasutades arendajate kogukonda kui innovatsiooni eestvedajaid. Projekti tulemusena paraneb teadlikkus ja juurdepääs Copernicuse programmi poolt pakutavatele andmetele. Samuti stimuleeritakse nõudlust innovaatiliste lahenduste, ühiste loominguliste meetodite ja korduvkasutusega arenduste abil. Piirkondlikud teadus- ja tehnoloogiapargid toetavad projekti raames väikeettevõtteid tekkivatel EO turgudel, rakendades kohandatud kiirendusprogramme. Selles protsessis arendavad projektipartnerid oma võimekust EO sektori innovatsioonipotentsiaali vallapäästmiseks.

Partnerlus Copernicuse kasutajate kaasamiseks

Projekt FPCUP on 23 riigi koostöö Copernicuse andmete ja teenuste kasutuselevõtu hoogustamiseks. Koostöö eesmärgiks on edendada Euroopa kosmosetööstuse ja teenuste arengut ning suurendada Euroopa ettevõtete võimalusi arendada ja pakkuda innovaatilisi kaugseire teenuseid. Projekti raames viiakse läbi riiklikke ja rahvusvahelisi teabe- ja koolitusüritusi, luuakse aktiivne dialoog kasutajate ja teenusepakkujate vahel ning arendatakse uudseid kaugseire rakendusi ja teenuseid. Konsortsiumi juhib Saksa kosmosekeskus DLR ning Tartu observatoorium panustab kursuste ja koolitusmaterjalide loomise (nii õpilastele kui täiskasvanutele), õpetajate koolitamise, õppevideode loomise, teabepäevade korraldamise, veebilehtede tegemise, veeseire rakenduste loomise ja testimisega ning Arktika tulekahjude tuvastamise ja kirjeldamisega atmosfääriseire abil, toetamaks keskkonnaseire võimekust.

• Koordineerija: Saksa kosmosekeskus DLR
  Partnerid 48 asutust 23st Euroopa riigist
• Algus: 01.11.2018
  Lõpp: 30.09.2025
• Eelarve: 351 420 EUR
  Rahastaja: Euroopa Komisjon
• Vastutav täitja: Anu Noorma, Krista Alikas
• Projekti veebileht
  ETIS-e veebileht

RITA Kaugseire lõpparuanne

RITA KAUGSEIRE on Eesti Teadusagentuuri algatatud valdkondliku teadus-arendustegevuse toetamise programmi RITA projekt, mille eesmärgiks on kaugseire andmete laiem kasutuselevõtt avalike teenuste paremaks muutmiseks. Rakendusuuringu ettepanek tuli Keskkonna-, Maaelu, Sise- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumitelt. Rakendusuuringu läbiviijateks on Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi juhitud konsortsium KAUGSEIRE, kuhu kuuluvad Eesti kõige tuntumad kaugseire eri aspektidega seotud üheksa töörühma Tartu Ülikoolist (rühmade juhid Mait Lang, Tõnu Oja, Piia Post, Tiit Kutser), Tallinna Tehnikaülikoolist (Rivo Uiboupin, Raido Puust), Eesti Maaülikoolist (Aive Liibusk, Kalev Sepp) ja OÜ Kappazetast (Kaupo Voormansik).

Uuringut rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti Teadusagentuuri, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maaeluministeeriumi tellimusel programmi RITA raames.

Alguskuupäev: 01.01.2019

Lõppkuupäev: 31.12.2020

Projektis osalevad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, OÜ Kappazeta.

Projekti tutvustavad slaidid: kaugseire_rita_tutvustus.pptx

RITA Kaugseire projekti valmimise pressiteade:

Mehitamata automaatjaamade võrgustikud nagu AERONET-OC ja RADCALNET on osutunud kõige efektiivsemaks vahendiks Copernicuse optiliste missioonide jaoks valideerimisandmete saamiseks. Ühe mõõtejaama andmete kasutamine paljude optiliste missioonide jaoks (S2, S3, PROBA-V, MODIS, VIIRS, L8, Pléiades, ENMAP, PRISMA, SABIAMAR jne) võimaldab märkimisväärselt kulusid kokku hoida. Olemasolevad AERONET-OC ja RADCALNET võrgustikud kasutavad multispektraalseid radiomeetreid, mis on kulukad soetada ning vajavad kõigi satelliitsensorite kõigi spektraalkanalite katmiseks modelleerimist koos sellega kaasneva määramatuse komponendiga. Viimase aja optoelektroonika valdkonna arengud võimaldavad kasutusele võtta soodsaid miniatuurseid hüperspektraalseid radiomeetreid. Valvekaamerate tööstusest leiab sobilikke pööratavaid aluseid seadmete objektile suunamiseks. Valgusdioodide baasil saab luua stabiilse valgusallika radiomeetrite kalibratsiooni automaatseks kontrollimiseks. Andmeside ja valvekaamerad seadmete jälgimiseks on muutunud odavamaks ja seega vähenevad automaatjaamade opereerimisega seotud jooksvad kulutused ning samal ajal paraneb jaama töökindlus. Projekti HYPERNETS eesmärk on arendada uus madalama hinnaga hüperspektraalne radiomeeter koos suunamismehhanismi ja suhtelise kalibratsiooniallikaga automaatseks vee ja maapinna peegeldusteguri mõõtmiseks. Radiomeetrit testitakse proovivõrgustikus, mis katab väga erinevaid vee ja maapinna tüüpe ning töötingimusi. Kõigi optiliste kaugseiresatelliitide jaoks pakutakse automaatselt kvaliteedikontrolli läbinud andmed koos määramatuse hinnanguga. Tehakse ettevalmistusi seadme kommertsialiseerimiseks ja kalibreerimisteenuse pakkumiseks ning võrgustiku laiendamiseks vähemalt järgneva 10 aasta jooksul, et pakkuda selle aja jooksul aluspinna peegeldusteguri valideerimisandmeid kõigile optilises spektripiirkonnas töötavatele kaugseiresatelliitidele.

Alguskuupäev: 1.02.2018

Lõppkuupäev: 31.01.2022

Projektis osalevad TÜ Tartu Observatoorium, Helmholtz Centre Potsdam (Saksamaa Maateaduste Keskus), Consiglio Nazionale Delle Ricerche (Itaalia), Laboratoire d'Océanographie de Villefranche Sorbonne University (Prantsusmaa), National Physical Laboratory (Suurbritannia), Royal Belgian Institute for Natural Sciences (Belgia Kuninglik Loodusteaduste Instituut), Instituto de Astronomía y Física del Espacio (Argentiina).

HYPERNETS on Horisont 2020 programm, mida rahastab Euroopa Komisjon.

Projekti veebileht

Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi teadlased juhivad Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) projekti „Fiducial Reference Measurements For Satellite Ocean Colour (FRM4SOC)“ rahvusvahelist meeskonda, kes töötab satelliitkaugseire mõõtmiste usaldusväärsuse tagamise nimel ja on aastatel 2016–2018 korraldanud võrdlusmõõtmisi nii Tartu observatooriumi uutes optikalaborites kui ka Vahemerel ja Atlandi ookeanil. Projekti aluseks olev ESA avatud hanke leping on esimene, mis võideti Eesti asutuse juhtimisel. Tartu observatooriumi partneriteks vastutusrikkas töös on tugevad Euroopa teaduskeskused National Physical Laboratory ja Plymouth Marine Laboratory Ühendkuningriigist, Royal Belgian Institute of Natural Sciences Belgiast ning pikaajalise kogemusega ettevõte ACRI-ST Prantsusmaalt. Euroopa Kosmoseagentuur ja Euroopa Komisjon saadavad Maa kaugseire programmi Copernicus täitmiseks orbiidile kaheksa optilises spektripiirkonnas töötavat Maa seire satelliiti, mille mõõtmiste usaldusväärsus on vaja tagada maapealse tugivõrgustiku kaudu. Seeärast on see kaugseirerakenduste ja tehnoloogia arengu huvides väga oluline ning tulevikku vaatav projekt.

Alguskuupäev: 01.06.2016

Lõppkuupäev: 31.12.2018

Projektis osalesid TÜ Tartu Observatoorium (juhtlabor), Alfred-Wegener-Institute (Saksamaa), Royal Belgian Institute of Natural Sciences (Belgia), National Research Council of Italy (Itaalia), University of Algarve (Portugal), University of Victoria (Kanada), Satlantic; Sea Bird Scientific (Kanada), Plymouth Marine Laboratory (Ühendkuningriik), Helmholtz-Zentrum Geesthacht (Saksamaa), Cimel Electronique S.A.S (Prantsusmaa).

Projekti rahastas Euroopa Kosmoseagentuur.

Artikkel projektist kaugseire 2018. aasta kogumikus (lk 9): https://sisu.ut.ee/sites/default/files/kaugseire/files/kaugseire_eestis_...

Copernicuse merekeskkonna seire teenus (CMEMS) annab regulaarse ja süstemaatilise taustinformatsiooni mere ja ookeanite dünaamika, füüsikalise ja ökoloogilise oleku kohta nii Euroopa regionaalmerede kui ka globaalsete ookeanite mastaabis. Tooted sisaldavad nii hetkeolukorra analüüsitud seisundit (analysis), seisundi lühiajalist prognoosi (forecast) kui ka ajaloolisi andmeid mineviku kohta (multi-year products). CMEMS pakub jätkusuutlikku lahendust Euroopa tarbijate vajaduste rahuldamiseks näiteks mereturvalisuse, mere ressursside, mere- ja rannikukeskkonna, kliima ja meteoroloogilise prognoosi vallas. Tegemist on kasutajatest juhitud, kasutajate poolt valideeritud ja kasutajavajadustele orienteeritud teenusega. CMEMS in tuumteenus, mis annab üldist ja usaldusväärset informatsiooni nii Euroopa kui globaalsel tasemel, mis on toodetud kaugseire, in-situ seire ja mudelite andmete kombineerimisel. Teenusel on selge piir keskkasutajate sektoriga, kes kasutavad CMEMS tuumteenust sisendina enda lõppkasutajate jaoks toodetud lisandväärtusega toodete sisendiks. Läänemere seire- ja prognoosikeskus (BAL MFC) on vastutav lühiajalise prognoosi ja reanalüüsi toodete valmistamise eest Läänemere jaoks. BAL MFC-l on 5 partnerit: Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (BSH), Taani Meteoroloogia Instituut (DMI), Soome Meteoroloogia Instituut (FMI), Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (SMHI) ja Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut (MSI). MSI põhiülesanneteks BAL MFC tegevustes on ookeani monitooringu indikaatorite formuleerimine ja rakendamine, toodete kvaliteedikontroll ja numbriliste mudelite (tsirkulatsioon, lainetus, biogeokeemia) arendamine.

Alguskuupäev: 1.01.2018

Lõppkuupäev: 31.03.2021

Projektis osalevad TTÜ Meresüsteemide Instituut, Rootsi Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Soome Meteoroloogia Instituut, Taani Meteoroloogia Instituut,  Bundesamt für Seeschifffahrt und Hydrographie (Saksamaa).

Projekti rahastab Mercator Océan (Prantsusmaa).

Projekti eesmärgiks on koguda bio-optiline andmebaas Läänemere vete optiliste omaduste kohta ning töötada selle põhjal välja Läänemere oludesse sobivad kaugseire algoritmid satelliitide Sentinel-2 ja Sentinel-3 andmetest erinevate vee kvaliteedi parameetrite (klorofüll-a, heljum, jne.) hindamiseks.

Alguskuupäev: 1.10.2018

Lõppkuupäev: 31.01.2021

Rakendusuuringu viib läbi TÜ Eesti mereinstituut.

Projekti rahastab Euroopa Kosmoseagentuur.

Projekti eesmärgiks oli uurida Sentinel-2 pardal asuva sensori MSI sobivust vee sügavuse ning merepõhja tüüpide (korallid, meriheinad, liiv, jne.) kaardistamisel.  Lisaks töötati välja kava Sentinel-2 programmi jaoks kuidas ja millal koguda pilte korallriffidest üle maailma võimaldamaks riffide globaalset seiret. Eesti ei olnud ESA täisliige kui Sen2coral algas. Seepärast osales Tiit Kutser selles projektis alguses nõunikuna, hiljem rahastati TÜ Eesti Mereinstituudi osalust läbi ESA Eesti rahastusskeemi. Eesti teadlaste ülesanne oli lisaks projekti teadusmeeskonnas osalemisele testida ka SNAP tarkvara jaoks koostatud koralliuuringute moodulit ning abistada seal olevate tööriistade väljatöötamisel.

Alguskuupäev: 01.06.2016

Lõppkuupäev: 31.05.2018

Projektis osalevad TÜ Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika osakond, Argans (Suurbritannia), CNR-IREA (Itaalia) ning CS-SI (Prantsusmaa).

Projekti rahastas Euroopa Kosmoseagentuur.

Projekti eesmärgiks oli testida kuidas ESA projekti Sen2coral raames väljatöötatud tööriistu saab kasutada optiliselt keerukamates veekogudes nagu Läänemeri või järved. TÜ Eesti Mereinstituudis kogutud andmete (erinevate põhjatüüpide spektrid, vee optilised omadused) põhjal parametriseeriti analüütiline mudel SWAM, mis võimaldab hinnata nii vee omadusi, vee sügavust kui põhjatüüpi samaaegselt. Lisaks testiti empiiriliste meetodite võimalusi vee sügavuse ja merepõhja tüübi kaardistamisel satelliidi Sentinel-2 pardalt. Tulemused olid edukad nii korallriffidest optiliselt pisut keerukamas vees nagu Garda järv Itaalias, kui ka Läänemere keerukates vetes. Mõlemas veekogus õnnestus Sentinel-2 piltidelt hinnata nii vee sügavust kui merepõhja tüüpi.

Alguskuupäev: 01.02.2017

Lõppkuupäev: 31.12.2017

Projekti teostas TÜ Eesti Mereinstituudi kaugseire ja mereoptika sektor. Rahastus tuli läbi ESA Coastal TEP programmi (juht ACRI). Välitöödega Garda järvel abistasid CNR-IREA (Itaalia) teadlased.

Iga-aastase Eesti metsade statistilise inventuuri (SMI) käigus tehakse alates 1999. aastast välimõõtmisi 5600 proovitükil. Andmete põhjal saadakse statistilised hinnangud metsaressursi kohta, mis on riikliku aruandluse ja metsapoliitika kujundamise aluseks. Projekti eesmärgiks on töötada välja Eesti SMI jaoks sobiv metoodika multispektraalsete kosmosepiltide ja lennukitelt tehtava laserskaneerimise andmete kasutamiseks, et saada metsaressursi hinnangud kaartidena. Projekti käigus otsitakse lahendusi puistute liigilise koosseisu, kõrguse ja tüvemahu hinnangute kaartide koostamiseks kasutades proovitükkidel kasvavate puude täpseid mõõtmisandmeid mudelite sisendina. Tulemused on kasutavad nii metsade seireks kui ka puistute tasemel majandusotsuste kavandamiseks.

Alguskuupäev: 10.09.2018

Lõppkuupäev: 31.07.2020

Teadus- ja arendusprojekti teostavad AS Reach_U, TÜ Tartu Observatoorium, TÜ Matemaatika ja statistika instituut.

Projekti tellijad on KEMIT ja Keskkonnaagentuur, rahastus EL struktuuritoetustest.