2025<\/p>\n\n\n\n
K\u00e4esolevas t\u00f6\u00f6s uurin, kuidas k\u00fcllaltki l\u00fchikese aja jooksul toimunud sotsiaalsed ja kultuurilised muutused \u2013 tuumperekonna esilet\u00f5us, linnastumine, tehnoloogia laialdane levik ja elutempo kiirenemine \u2013 on v\u00e4hendanud perede vahelist sidusust ning suurendanud nii vanemate kui laste stressi ja \u00fcksildust.<\/p>\n\n\n\n
Esitan k\u00fcsimuse \u201eKas k\u00fcla, mida on vaja lapse kasvatamiseks, on kadunud?\u201c ehk kuhu on t\u00e4nap\u00e4eva kontekstis kadunud pere \u00fcmbert kogukond ja millised v\u00f5imalused on selle taastamiseks?<\/p>\n\n\n\n
T\u00f6\u00f6 peamiseks eesm\u00e4rgiks ongi kaardistada ja anal\u00fc\u00fcsida, millised sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid on viinud lapse kasvatamiseks vajaliku \u201ck\u00fcla\u201d ehk laiemate kogukondlike v\u00f5rgustike lagunemiseni v\u00f5i muutumiseni ning milliseid strateegiaid ja algatusi saab Eesti kontekstis nende taasloomiseks rakendada.<\/p>\n\n\n\n
L\u00e4henen teemale nii isiklikust kui ka laiemast \u2013 \u00fchiskondlikust \u2013 vaatest. See t\u00f6\u00f6 ongi valminud t\u00e4nu minu v\u00e4ga suurele isiklikule huvile selle teema vastu. \u201eMeie paari-kolme p\u00f5lve tagused esivanemad elasid enamasti veel maal ja koos maaga. Nad teadsid igat kodu\u00fcmbruse kohta nimepidi ning nad elasid veel maailmas, kus igal kohal ja inimesel oli oma lugu, mida r\u00e4\u00e4giti j\u00e4lle ja j\u00e4lle (sest erinevalt praegusest oli inimestel aega) ja need lood justkui juhtisid kogu elu.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n (Trapido, 2022)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Teada-tuntud Aafrika vanas\u00f5na \u00fctleb, et lapse kasvatamiseks on vaja tervet k\u00fcla<\/strong>. V\u00f5ib \u00f6elda ka, et lapse kasvatamiseks on vaja kogukonda<\/strong>. Tunnen, et veel minu lapsep\u00f5lves see just nii oligi \u2013 minu \u00fcmber olid mu vanemad, vanavanemad (p\u00e4ris v\u00e4iksena ka \u00fcks vanavanaema), (vana)t\u00e4did-(vana)onud ja nende lapsed, s\u00f5brad ja nende vanemad, naabrid, \u00f5petajad, maailma parim korvpallitreener ning lisaks veel samas piirkonnas elavad inimesed, kes teadsid, kelle laps ma olen ja kus ma elan (see nimekiri siin minule olulistest inimestest ei ole kindlasti l\u00f5plik). Alati oli olemas keegi, kelle poole vajadusel p\u00f6\u00f6rduda ning vaadates praegu tagasi oma lapsep\u00f5lvele, v\u00f5in \u00f6elda, et ma tundsin tugevat turva- ja kuuluvustunnet<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Viimasele aitas kindlasti kaasa ka see, et me elasime mu vanavanematega samas majas ehk kolm p\u00f5lvkonda elasid \u00fchise katuse all. Meil oli talu loomade, heinamaa ja p\u00f5ldudega, kodust veidi kaugemal oli meil ka t\u00fckike metsa. Kui mu vanemad olid palgat\u00f6\u00f6l, hoolitsesid minu ja mu \u00f5e eest meie vanavanemad. Tihti toimetasid nad samal ajal talut\u00f6\u00f6dega, kuid meile \u00f5ega meeldis ka loomadega tegeleda ja abis olla. Erinevate p\u00f5lvkondade elu \u00fchise katuse all \u00f5petas mulle v\u00e4ga palju. Esiteks seda, kui oluline on tugiv\u00f5rgustik<\/strong>. Ma n\u00e4gin, et t\u00e4iskasvanud ei olnud oma \u00fclesannetega \u00fcksi (minu vanemad polnud oma lastega \u00fcksi ning samal ajal ei olnud ka minu vanavanemad talut\u00f6\u00f6dega \u00fcksi) \u2013 neil oli \u00fcksteise n\u00e4ol olemas loomulik tugiv\u00f5rgustik, mis neid tugevalt toetas. Teiseks \u00f5petas see mulle olulisi sotsiaalseid oskusi<\/strong> nagu suhtlemine erinevas vanuses inimestega, arvestamine teiste inimeste vajaduste ja tunnetega ning seda, et inimesed on erinevad. Kolmandaks toon v\u00e4lja eeskujud<\/strong>: \u00f5ppisin t\u00e4iskasvanute ja kindlasti ka oma \u00f5e kaudu selliseid olulisi v\u00e4\u00e4rtusi nagu abivalmidus, hoolivus, koost\u00f6\u00f6 ja vastutus<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n Turvalise kogukonnatunde tundmisele aitas kaasa veel see, et v\u00e4ga tihti olid meie vanavanemate juures ka meie t\u00e4dide-onude lapsed ning siis olid nii maja kui hoov laste kisa ja kilkeid t\u00e4is. M\u00e4letan selgelt vanavanemate ja t\u00e4di perega koos veedetud j\u00f5ule ja teisi p\u00fchasid, suguv\u00f5sa kokkutulekuid, paljusid-paljusid s\u00fcnnip\u00e4evasid, mida ei j\u00e4etud kunagi t\u00e4histamata, \u00fchiseid kartulipaneku ja -v\u00f5tu talguid, heinategusid ja peenarde rohimisi (need viimased tegevused ei olnud minule kui lapsele sel ajal meeltm\u00f6\u00f6da, kuid kuna t\u00f6\u00f6le j\u00e4rgnes m\u00e4ng sugulastega, m\u00e4letan seda aega pigem positiivselt). Siinkohal toon taas v\u00e4lja koost\u00f6\u00f6 ja jagatud vastutuse<\/strong> olulisuse: \u00fcheskoos said tehtud nii t\u00f6\u00f6d kui peetud ka peod, samal ajal olid lapsed r\u00f5\u00f5msad ja hoitud. Suviti m\u00e4ngisime me teiste lastega hommikust \u00f5htuni \u00f5ues, s\u00f5itsime ratastega mitmeid kilomeetreid s\u00f5prade-sugulaste juurde v\u00f5i j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde ujuma (see oli aeg, kui liiklus ja t\u00e4navad olid veel suhteliselt turvalised). Meil oli piisavalt vabadust, kuid samal ajal hoidis keegi meil aeg-ajalt ikkagi silma peal ja selleks inimeseks ei olnud alati pere liige, vaid see v\u00f5is olla kasv\u00f5i tuttav poem\u00fc\u00fcja, kes n\u00e4gi meid rattaga m\u00f6\u00f6da s\u00f5itmas ning kes teadis t\u00e4pselt, kellele vajadusel helistada (mobiiltelefonid hakkasid vaikselt kodudesse j\u00f5udma, \u00fcks terve pere peale). See oli vabaduse ja piiride tasakaal<\/strong> \u2013 meil oli vabadust iseseisvalt m\u00e4ngida ja maailma avastada, ent samas oli alati olemas ka j\u00e4relevalve, mis tagas meie turvalisuse. Selline keskkond soosis meie kui laste iseseisvuse ja vastutustunde arengut<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n See on minu lapsep\u00f5lve lugu, kuid seal kogetu ja \u00f5pitu juhib minu praegust elu lapsevanemana. Mul oli turvaline kodu ja peresuhted, erinevad eeskujud ning tugevad s\u00f5prussuhted. Inimeste jaoks oli oluline lugude ja traditsioonide jagamine (s\u00fcnnip\u00e4evad, j\u00f5ulud, \u00fchised talut\u00f6\u00f6d), mis suurendasid heaolu<\/strong>, l\u00f5id<\/strong> \u00fchtsustunde ja tugevdasid identiteeti<\/strong>. Seda k\u00f5ike siia kirja pannes saan aru, et mu lapsep\u00f5lves m\u00e4ngis olulist rolli tugev sotsiaalne kapital<\/strong> \u2013 sealsed inimestevahelised suhted, usaldus, koost\u00f6\u00f6 ja vastastikune toetus, mis v\u00f5imaldasid inimestel kogukonnana saavutada \u00fchiseid eesm\u00e4rke ja paremat elukvaliteeti. L\u00f5petan selle osa oma \u00f5e Kelly ilusate s\u00f5nadega tema 8. klassis kirjutatud kirjandist \u201eMinu kodutalu\u201c, mis peegeldab h\u00e4sti kodu olulisust ja turvalisust<\/strong> meie kui laste jaoks:<\/p>\n\n\n\n \u201eTa on minu kodutalu, minu parim ja turvalisim paik maailmas ja ma ei pane paljuks \u00fchtki t\u00f6\u00f6d ja vaeva, kui saan aidata muuta seda veelgi omasemaks, kaunimaks, kindlamaks, et ta kestaks igavesti. Ja kui kunagi siin talus minu lapsed ringi jooksevad ja virisevad vahel t\u00f6\u00f6 \u00fcle, mida nad peavad tegema, siis selgitan neile, et see on ka nende talu, millel mina aitasin s\u00fcndida ja kasvada, nagu n\u00fc\u00fcd teevad seda nemad. Talu kestvusele aitavad kaasa minu lapsed, nagu minagi seda teinud olen ja teen.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n (Raik, 2005)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n \u201eGeneetiliselt oleme k\u00f5ik k\u00fctid ja korilased. Looduslik valik muutis meid tuhandete aastate jooksul just sellist elustiili j\u00e4rgima. Antropoloogid on kirjeldanud k\u00fcttide ja korilaste kultuuri \u00f5itsengut kui inimkonna ajaloo ainsat stabiilset ajaj\u00e4rku. P\u00f5lluharimise traditsioon tekkis L\u00e4\u00e4ne-Aasia viljakatel aladel k\u00f5igest 10\u00a0000 aastat tagasi ja mitmetes teistes maailma paikades tunduvalt hiljem. \u00dcleminek p\u00f5lluharimisele t\u00f5i kaasa \u00fcha uusi ja uusi muutusi inimeste igap\u00e4evaelus. Muutused olid looduslikust valikust mitmeid samme ees ja oleme pidanud nendega nii h\u00e4sti kui v\u00f5imalik kohanema, olles samas \u00fcles ehitatud organismidena, kes on loodud elama k\u00fcttide ja korilastena.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n (Gray, 2013)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Inimesed on evolutsiooniliselt m\u00f5eldud elama sotsiaalsetes gruppides, kus laste kasvatamine, \u00f5petamine ja hooldamine on jagatud mitmete t\u00e4iskasvanute vahel. <\/a>See s\u00fcsteem l\u00f5i eelduse keerukate sotsiaalsete oskuste, keele, \u00f5petamise ja kultuuri arenguks. Koost\u00f6\u00f6l p\u00f5hinev kasvatamine v\u00f5imaldas inimestel arendada v\u00e4lja palju tugevama prosotsiaalsuse, see t\u00e4hendab soovi teisi aidata, olla hooliv ja teha koost\u00f6\u00f6d mitte ainult perega, vaid ka teiste inimestega. See viis omakorda uute kognitiivsete v\u00f5imete kujunemiseni, n\u00e4iteks jagatud kavatsused (v\u00f5ime teha koos midagi \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel, jagada m\u00f5tteid, infot ja kavatsusi), mis on aluseks keele, kultuuri, \u00f5petamise ja keeruka koost\u00f6\u00f6 tekkele (Burkart jt, 2009).<\/p>\n\n\n\n Eelnevast n\u00e4htub, et inimene ei ole loodud \u00fcksinda hakkama saama \u2013 meie sotsiaalsus, empaatia ja koost\u00f6\u00f6valmidus on juurdunud s\u00fcgavalt meie evolutsioonilisse minevikku. Koos kasvatamine ja hoolitsemine pole olnud vaid elluj\u00e4\u00e4mise k\u00fcsimus, vaid sellest on kasvanud v\u00e4lja ka meie v\u00f5ime \u00f5ppida, \u00f5petada ning luua kultuuri. Inimeste tugevus peitub \u00fchistundes ja koost\u00f6\u00f6s<\/strong> \u2013 ja ka t\u00e4nap\u00e4eval vajame kogukonda ning vastastikust toetust, et h\u00e4sti toime tulla.<\/p>\n\n\n\n Koost\u00f6isest elust oleme me n\u00fc\u00fcdseks pigem eemale liikunud ja see on \u00fcks p\u00f5hjusi, miks ma seda t\u00f6\u00f6d kirjutan, kuid siinkohal soovin anda p\u00f5gusa \u00fclevaate sellest, kuidas elasid k\u00fctid ja korilased, sest nende elustiilist on nii m\u00f5ndagi \u00f5ppida (kuigi k\u00fcttide ja korilaste elustiil on praktiliselt v\u00e4lja surnud, kirjeldan ma nende elu siin oleviku vormis). J\u00e4rgneva info olen saanud arengups\u00fchholoog Peter Gray (2013) raamatust \u201eVabadus \u00f5ppida\u201c.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcttide ja korilaste peamisteks sotsiaalseteks v\u00e4\u00e4rtusteks on autonoomsus<\/strong> (isiklik vabadus), jagamine<\/strong> ja v\u00f5rdsus<\/strong>. Mida see t\u00e4hendab? Autonoomsus<\/strong>: nad ei \u00fctle \u00fcksteisele, kuidas k\u00e4ituda ega anna ilma k\u00fcsimata n\u00f5u. Iga\u00fcks on vaba ise oma valikuid tegema (sh lapsed<\/strong>). Jagamine<\/strong>: see on eksistentsi jaoks oluline. Inimesed jagavad vabalt oma oskusi ja pingutusi toitu otsides, kiskjate vastu astudes ja laste eest hoolitsedes. Nad jagavad toitu ja materiaalseid h\u00fcvesid. V\u00f5rdsus<\/strong>: k\u00f5igi vajadused on v\u00f5rdselt olulised, kedagi ei peeta teistest olulisemaks ja kellelgi ei ole rohkem materiaalseid h\u00fcvesid kui teistel.<\/p>\n\n\n\n \u201eMeie, l\u00e4\u00e4nemaailma inimeste jaoks on jagamine kiitust v\u00e4\u00e4riv \u00fcllameelsus, mille eest me eeldame t\u00e4namist ja vastuteene osutamist<\/em>.\u201c<\/p>\n\n\n\n (Gray, 2013)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n N\u00e4eme selgelt, kui erinevad v\u00f5ivad olla v\u00e4\u00e4rtushinnangud eri \u00fchiskondades ja ajastutel. K\u00fcttide-korilaste kogukondades on autonoomsus, jagamine ja v\u00f5rdsus loomulik elu osa, mitte midagi erakorralist v\u00f5i eraldi esilet\u00f5stmist vajavat. Seal t\u00e4hendab jagamine elluj\u00e4\u00e4mist ja turvatunnet, mitte teene tegemist v\u00f5i t\u00e4nu ootamist. Ka v\u00f5rdsuse m\u00f5iste on palju s\u00fcgavam \u2013 kedagi ei peeta olulisemaks ega v\u00e4\u00e4rtuslikumaks lihtsalt tema positsiooni v\u00f5i varade t\u00f5ttu. T\u00e4nap\u00e4eva l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnas on jagamisest saanud pigem erand kui reegel ning sageli kaasneb sellega ootused t\u00e4nulikkusele v\u00f5i vastutasule.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcttide-korilaste suhtumine lastesse on v\u00e4ga usalduslik: k\u00fctid ja korilased usuvad, et laste instinkte tasub usaldada<\/strong>. See on arusaam, et lapsed, kel lubatakse oma tahte j\u00e4rgi tegutseda, \u00f5pivad ise \u00e4ra k\u00f5ik eluks vajaliku ning hakkavad vabatahtlikult h\u00f5imu \u00fchistegevustesse panustama siis, kui on saanud piisavalt osavaks ja k\u00fcpseks. K\u00fcttide ja korilaste lastel lubatakse suurem osa ajast vabalt m\u00e4ngida<\/strong> ja maailma avastada<\/strong> ning p\u00fc\u00fcdmata juhtida v\u00f5i suunata oma laste haridust, aitavad t\u00e4iskasvanud neil end ise harida, reageerides laste soovidele<\/strong>. Nad lubavad lastel m\u00e4ngida t\u00e4iskasvanute t\u00f6\u00f6riistadega, isegi nendega, mis on potentsiaalselt ohtlikud (nagu noad ja kirved, kuid otse loomulikult hoitakse m\u00fcrgiotstega nooled laste k\u00e4eulatusest eemal) (Gray, 2013).<\/p>\n\n\n\n K\u00fcttide-korilaste kogemus n\u00e4itab, et kui anda lastele vabadus ise maailma avastada ja oma huvidest l\u00e4htuda, arenevad nad iseseisvateks ja kogukonnaeluks valmis inimesteks. Selline usaldus laste vastu loob keskkonna, kus \u00f5ppimine on loomulik protsess, mitte kellegi teise poolt peale sunnitud kohustus.<\/p>\n\n\n\n T\u00e4nap\u00e4eval r\u00e4\u00e4gitakse palju sellest, et lapse t\u00f6\u00f6 on m\u00e4ngimine. K\u00fcttide ja korilaste elustiilis on m\u00e4ngimine v\u00f5imalus harjutada sotsiaalseid oskusi ja v\u00e4\u00e4rtusi. Sotsiaalne m\u00e4ng on oma olemuselt pidev koost\u00f6\u00f6<\/strong>, teineteise vajaduste m\u00e4rkamise<\/strong> ja konsensusliku otsuste langetamise \u00f5ppetund<\/strong>. 1950-60ndatel \u00fcle maailma l\u00e4biviidud ja mitmete kultuuride m\u00e4nge puudutanud uuringu k\u00e4igus leidsid uurijad, et ainsad kultuurid, kus v\u00f5istlusliku<\/strong>\/konkureeriva<\/strong> iseloomuga m\u00e4ngud puudusid<\/strong>, olid k\u00fcttide ja korilaste kultuurid (Gray, 2013).<\/p>\n\n\n\n Arvan, et meie t\u00e4nap\u00e4evased m\u00e4ngud ja konkureerivad v\u00f5istlused m\u00f5jutavad laste v\u00e4\u00e4rtushinnanguid, seet\u00f5ttu v\u00f5iksime t\u00e4iskasvanutena rohkem toetada koost\u00f6\u00f6p\u00f5hist m\u00e4ngimist<\/strong>, et kasvatada hoolivamaid ja koost\u00f6\u00f6v\u00f5imelisemaid inimesi<\/strong>. Meie kultuur on palju mitmekesisem, kui oli k\u00fcttide ja korilaste oma, kuid nagu ma enne \u00fctlesin, on meil nende elustiilist nii m\u00f5ndagi \u00f5ppida.<\/p>\n\n\n\n Alustasin seda peat\u00fckki m\u00f5ttega, et evolutsiooniliselt oleme me loodud elama kogukonnas, kus laste eest hoolitsemine, nende \u00f5petamine ja kasvatamine toimub \u00fchiselt. Briti antropoloog Rebecca Sear (2016) toob \u00fches oma artiklis v\u00e4lja, et 20. sajandi keskel kujunesid l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondades mitmed m\u00f5jukad teooriad lapsekasvatusest ja -arengust. Nende \u00fchiskondade perestruktuurid pidasid normiks \u00e4\u00e4rmuslikku tuumperekonda<\/strong>, kus pere koosnes vaid emast, isast ja lastest<\/strong>; teised sugulased elasid sageli kaugel ning t\u00f6\u00f6jaotus oli ebaharilikult j\u00e4ik \u2013 emad olid justkui vastutavad vaid laste eest, isad aga leivateenimise eest. Sear (2016) lisab, et L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondade tuumperekond pole inimkonnale t\u00fc\u00fcpiline: enamikus maailma kultuurides ja l\u00e4bi ajaloo on levinud pigem laiemad, paindlikud perekonna- ja hooldusv\u00f5rgustikud, kus mitmed inimesed panustavad laste kasvatamisse (sh vanemad \u00f5ed-vennad). L\u00e4\u00e4ne \u00fchiskondades aga ei kasutata n\u00e4iteks vanemaid lapsi hooldajana. See tuleneb osaliselt madalast s\u00fcndimusest \u2013 v\u00e4ikestel lastel on v\u00e4hem vanemaid \u00f5desid-vendi, kes saaksid nende eest hoolitseda. Teisalt oodatakse lastelt, et nad p\u00fchenduksid \u00f5pingutele, mitte ei panustaks kodustesse t\u00f6\u00f6desse ega v\u00e4iksemate eest hoolitsemisse.<\/p>\n\n\n\n K\u00fcttimise ja koriluse juurest oleme me j\u00f5udnud sinna, et me t\u00e4na elame individualistlikus<\/strong> ja materialistlikus maailmas<\/strong>, kus tuumperekonna mudel on kujunenud domineerivaks<\/strong>. Oleme v\u00f5\u00f5randunud loodusest ja elame linnades, mis aina kasvavad ja kasvavad. Sealjuures kasvavad ka t\u00f6\u00f6stused ja majandus. Sellel tohutul kasvul ei tundugi l\u00f5ppu tulevat. Me oleme t\u00e4nu internetile rohkem \u00fchendatud kui kunagi varem, ometi oleme t\u00e4iesti \u00fcksi, sest p\u00e4ris \u00fchendumist inimeste vahel ei toimu. Seda tihti isegi pereliikmete vahel. K\u00f5ik see on viinud selleni, et me ei usalda enam oma instinkte ega sisetunnet. Me v\u00f5ib-olla isegi ei kuule ega tunne seda enam. Gabor Mat\u00e9 (Ungari p\u00e4ritolu Kanada arst, kes r\u00e4\u00e4gib v\u00e4ga palju sellest, kuidas lapsep\u00f5lv tervet meie elu m\u00f5jutab) r\u00e4\u00e4gib \u00fches taskuh\u00e4\u00e4lingusaates just sellest, et kui \u00a0lapsevanemad usaldaksid oma instinkte, siis lastega oleks k\u00f5ik h\u00e4sti. Vanemad ei kohtleks sellisel juhul oma lapsi halvasti v\u00f5i ei j\u00e4taks nende vajadusi rahuldamata, arvates, et lapsed jonnivad v\u00f5i ajavad neid meelega vihale. Mat\u00e9 \u00fctleb v\u00e4ga lihtsad, kui tabavad s\u00f5nad:<\/p>\n\n\n\n \u201eKui sa kohtled lapsi h\u00e4sti, saavad nad hakkama ja kui sa ei kohtle neid h\u00e4sti, siis nad ei saa hakkama. See ongi nii lihtne. T\u00f5siasi, et seda peab nii j\u00f5uliselt ning nii paljude s\u00f5nade ja uuringutega t\u00e4nap\u00e4eval seletama nagu me teeme, on m\u00e4rk hullust \u00fchiskonnast<\/strong>.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n (Blaskey, 2019)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Lapse m\u00e4rkamine ei ole aga ainult vanemate vastutus. Seda on vaja teha ka koolis, trennis, vabal ajal jne. Haridus- ja keskkonnaps\u00fchholoog Grete Arro (2022) toob \u00fches oma artiklis v\u00e4lja, miks on vaja p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu laste baasvajaduste rahuldamisele. Ta \u00fctleb, et varasemad rahuldamata ps\u00fchholoogilised baasvajadused, mis tulenevad kontrollivast, v\u00f5istlevast v\u00f5i emotsionaalselt jahedast kodu- v\u00f5i koolikeskkonnast, suunavad inimesi eelistama kompenseerivaid v\u00e4liseid eesm\u00e4rke<\/strong> (n\u00e4iteks raha ja v\u00f5im). Seevastu demokraatlik, soe ja mittekontrolliv keskkond soosib pigem sisemisi eesm\u00e4rke<\/strong>. Kui baasvajadused on rahuldamata, p\u00fc\u00fctakse oma v\u00e4\u00e4rtust pidevalt t\u00f5estada v\u00e4lise edu kaudu, samas kui rahuldatud baasvajadustega inimesed tunnevad v\u00e4hem vajadust enda v\u00e4\u00e4rtust v\u00e4liste m\u00f5\u00f5dupuude j\u00e4rgi hinnata. V\u00f5ib \u00f6elda, et lapse areng ja heaolu on kogu kogukonna \u00fchine vastutus, mitte vaid \u00fcksikute inimeste \u00fclesanne. Kui kogukonna p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused on hoolivus<\/strong>, koost\u00f6\u00f6 ja \u00fcksteise m\u00e4rkamine<\/strong>, siis kasvab ka t\u00f5en\u00e4osus<\/strong>, et laste baasvajadused saavad erinevates eluvaldkondades t\u00e4idetud<\/strong><\/a>. Selline v\u00e4\u00e4rtustele toetuv kogukond loob tugeva aluse, kus iga laps (ja ka t\u00e4iskasvanu) tunneb end hoituna ja v\u00e4\u00e4rtuslikuna, mist\u00f5ttu ei pea ta oma t\u00e4hendust t\u00f5estama v\u00e4liste saavutustega. L\u00f5puks m\u00f5jutab kogukonna v\u00e4\u00e4rtusruum otseselt seda, millist tuge, hoolt ja t\u00e4helepanu saavad seal kasvavad lapsed ning see m\u00f5jutab omakorda seda, millised t\u00e4iskasvanud neist kasvavad.<\/p>\n\n\n\n \u201eEraldatust, kui \u00fchte praeguse valitseva maailmavaate alust ja samas p\u00f5hiprobleemi, on esile toonud mitmed m\u00f5tlejad ja praktikud. Enese teistest inimestest ja loodusest eraldiseisvaks pidamine on m\u00f5ttekonstruktsioon, mida on aidanud t\u00f5siseltv\u00f5etavaks muuta tohutu hulk fossiilenergiat transpordis, toidu tootmises, eluasemetes ja \u00fcldises elukorralduses. Me nagu ei s\u00f5ltuks niiv\u00f5rd teineteisest ja loodusest kui hoopis teisest illusioonist \u2013 \u00fchiskondlikust kokkuleppest, mida nimetatakse rahaks.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n (Trapido, 2020)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Olles n\u00fc\u00fcd ise \u00fcle kaheksa aasta olnud lapsevanem (t\u00e4naseks on mul kolm imelist last), tunnen, et p\u00e4ris sellist \u201ek\u00fcla\u201c nagu mina oma lapsep\u00f5lvest m\u00e4letan, minu lastel kahjuks ei ole. Neil on loomulikult olemas armsad inimesed: vanavanavanemad, vanavanemad, t\u00e4di ja onud ning s\u00f5brad, \u00f5petajad nii lasteaias kui koolis, kes panustavad nende heaolusse ja ma olen selle eest igap\u00e4evaselt t\u00e4nulik, kuid ei saa eirata fakti, et \u00fchiskond on muutunud<\/strong>. Toon j\u00e4rgnevalt v\u00e4lja m\u00f5ned minu enda jaoks olulisemad muutused:<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ik eelnev on viinud sotsiaalse kapitali n\u00f5rgenemiseni, millega kaasneb otsene negatiivne m\u00f5ju laste ja vanemate heaolule. Kui elatakse vaid tuumperekonnas ja p\u00f5lvkondade\u00fclene kooselu on haruldasem, siis kaob loomulik toetav sotsiaalv\u00f5rgustik, kus n\u00f5u ja abi saab kiiresti ning vahetult. Linnastumine ning tempokas t\u00f6\u00f6- ja koolielu j\u00e4tavad v\u00e4hem aega ja v\u00f5imalust kohtumiseks ning \u00fchiseks tegutsemiseks. Samal ajal viivad tehnoloogiap\u00f5hised suhted tihti pinnapealsemate kontaktideni, kus \u00fcksteise aitamine v\u00f5i s\u00fcgav usaldus tekib harvemini. \u00a0Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et kogukonnas on v\u00e4hem tugevaid, usaldusel ja vastastikusel hoolivusel p\u00f5hinevaid sidemeid, mist\u00f5ttu tunnevad nii lapsed kui t\u00e4iskasvanud end tihti \u00fcksikuna ja j\u00e4rjepideva toetuseta, mis varem oli loomulik osa elust.<\/p>\n\n\n\n Seoses kiire elutempoga tunnistan isegi, et suhtlemine sugulaste ja s\u00f5pradega on j\u00e4\u00e4nud aina harvemaks. Kui k\u00f5ik panna korraks pausile ja lihtsalt olla kohal, siis tegelikult tundub isegi jabur, miks mul ei ole aega t\u00e4henduslikeks suheteks<\/strong>. Aga kui paus l\u00e4bi saab, olen tagasi normaalsuses, mis t\u00e4hendab, et me k\u00e4ime t\u00f6\u00f6l ja teenime raha (sest raha on t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas elluj\u00e4\u00e4miseks vajalik), seej\u00e4rel kasvatame lapsi, siis p\u00fc\u00fcame paarisuhet k\u00f5ige selle k\u00f5rval elus hoida ning kui natukene veel aega \u00fcle on, siis tegeleme iseendaga. Olles juba m\u00f5nda aega enesearenguteekonnal, saan aru, et minu (ja ka enamus t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonna inimeste) prioriteedid on vales j\u00e4rjekorras. Selleks, et nii meil kui meie \u00fcmber olevatel inimestel oleks hea olla, on vaja k\u00f5igepealt keskenduda iseenda heaolule<\/strong>. Ma ei m\u00f5tle siinkohal v\u00e4liseid p\u00fc\u00fcdlusi<\/strong> nagu n\u00e4iteks raha v\u00f5i pidev keskendumine oma v\u00e4limusele, vaid just seesmiste p\u00fc\u00fcdluste<\/strong> poole liikumist. R\u00e4\u00e4kisin sellest p\u00f5gusalt ka eelmises peat\u00fckis. Grete Arro on selle kenasti lahti seletanud:<\/p>\n\n\n\n \u201eSeesmiste p\u00fc\u00fcdluste poole liikumine rahuldab m\u00e4rksa paremini meie heaolu ja tegutsemissoovi aluseks olevaid<\/em><\/strong> ps\u00fchholoogilisi baasvajadusi<\/strong> nagu vajadust kuuluda gruppi, olla teistega koos ja neile vajalik; vajadust m\u00e4\u00e4rata ja m\u00f5testada ise oma tegevuse sisu, m\u00f5tet, tempot, eesm\u00e4rki; vajadust kogeda enesearengut. V\u00e4liste p\u00fc\u00fcdluste tagaajamine p\u00f5hjustab t\u00f5en\u00e4olisemalt depressiooni, \u00e4revush\u00e4ireid ja alkoholismi<\/strong>. See, mille poole inimesed elus p\u00fc\u00fcdlevad ja mida nad taotlevad, m\u00f5jutab m\u00e4rgatavalt seda, kuiv\u00f5rd terviklikuna nad end tunnevad ja milline on nende heaolu. Lihtsustatult \u00f6eldes on meie \u00f5nnetunne seotud sellega, mida me elus tahame.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n (Arro, 2022)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Selgub, et see<\/strong>, kuidas mina ennast tunnen<\/strong>, m\u00f5jutab otseselt seda<\/strong>, kuidas minu lapsed ennast tunnevad<\/strong>. Toon siia juurde veel \u00fche Gabor Mat\u00e9 <\/a>m\u00f5tte:<\/p>\n\n\n\n \u201eHoolitse enda eest.<\/em> Suurim kingitus, mida lapsevanem saab oma lapsele anda, on tema enda \u00f5nn.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n (Blaskey, 2019)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Seega, kui me hoolitseme iseenda sisemise tasakaalu ja \u00f5nne eest<\/strong>, loome tugeva vundamendi ka meie laste heaolule<\/strong>. Kahjuks on seda t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonnas lihtsam \u00f6elda, kui teha.<\/p>\n\n\n\n Oleme \u00fchiskonnana j\u00f5udnud sinna, et \u201ek\u00fcla\u201c taastamiseks l\u00e4heb vaja erinevaid teenuseid<\/strong>. Sellest r\u00e4\u00e4givad oma artiklis It takes a village to raise a child: Understanding and expanding the concept of the \u201cvillage\u201d<\/em> Reupert jt (2022). Nad \u00fctlevad, et kogukond kui toetav v\u00f5rgustik on lagunenud ja killustunud ning inimesed on \u00fcha enam isoleeritud, nad ei soovi abi k\u00fcsida ega pakkuda. Perekondade lagunemine, majanduslik surve, pikad t\u00f6\u00f6p\u00e4evad ja suurenenud mobiilsus on viinud selleni, et pered tunnevad end \u00fcha v\u00e4hem \u00fchendatuna laiendatud perekonna (vanavanemate, t\u00e4dide-onude ja teiste sugulastega) ning \u00fcmbritsevaga. Pereliikmed ise aga m\u00f5jutavad \u00fcksteist vastastikku \u2013 \u00fche pereliikme raskus (n\u00e4iteks haigus, s\u00f5ltuvus, stress) m\u00f5jutab kogu perekonda. M\u00f5nikord v\u00f5ib perekond ise olla selle liikme trauma ja j\u00e4tkuva stressi v\u00f5i \u00e4revuse allikas.<\/p>\n\n\n\n Peredes tekkivad probleemid on sageli omavahel seotud \u2013 n\u00e4iteks v\u00f5ib s\u00f5ltuvusprobleemiga vanemal olla ka vaimse tervise h\u00e4ire v\u00f5i kui \u00fchel pereliikmel on vaimse tervise probleem, v\u00f5ib see m\u00f5jutada teiste pereliikmete vaimset tervist. Vanemate ja laste tervise vastastikust m\u00f5ju ei tohiks alahinnata ning see peegeldub perekonnas. \u00dcks probleem toob sageli kaasa teisi \u2013 n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tust, ebapiisava eluaseme olukorra, v\u00e4givalla v\u00f5i laste hooletusse j\u00e4tmise. Lisaks v\u00f5ivad need raskused kanduda p\u00f5lvkondade\u00fclestena edasi, kui vanemad annavad edasi oma kasvatustavasid, v\u00e4givalda, s\u00f5ltuvust v\u00f5i vaimse tervise muresid. K\u00f5igi nende raskuste keerukus r\u00f5hutab veelgi vajadust koordineeritud koost\u00f6\u00f6 j\u00e4rele tervishoiu, eluaseme, t\u00f6\u00f6turuteenuste, hariduse, politsei ja teiste asutuste ning kogukonnagruppide vahel \u2013 alates s\u00fcnnist kuni surmani. On rohkelt t\u00f5endeid, et tugevad, positiivsed sidemed on seotud hea vaimse tervise ja heaoluga, eriti stressi v\u00f5i trauma korral (Reupert jt, 2022).<\/p>\n\n\n\n \u201eK\u00fcla\u201c ehk laiema kogukonna roll on \u00e4\u00e4retult oluline: just kogukond suudab pakkuda tuge ja ennetada probleemide kuhjumist ning p\u00f5lvkondade\u00fclest edasi kandumist. Kui perekonnad j\u00e4\u00e4vad \u00fcksi oma raskustega, v\u00f5ib \u00fchest probleemist kergesti kasvada mitu ning nende m\u00f5ju laieneb kogu perele ja veel kaugemale. Seet\u00f5ttu on oluline m\u00f5ista, et perede heaolu ei ole ainult pere enda asi, vaid kogu \u00fchiskonna ja kogukonna vastutus. Ainult koos tegutsedes \u2013 erinevate asutuste, kogukondade ja iga inimese panusega \u2013 on v\u00f5imalik luua keskkond, kus keegi ei j\u00e4\u00e4 oma murega \u00fcksi ja kus toetavad suhted aitavad ennetada ning leevendada raskusi.<\/p>\n\n\n\n Kogukonnateadlane Cormac Russell (2020) toob samuti esile, et t\u00e4nap\u00e4eva maailmas on sagenenud \u00fcksildus ja eraldatus. Ta on kindel, et kogukonna roll<\/strong> on vaja taaselustada<\/strong> ning anda inimestele v\u00f5imalus ja motivatsioon koos panustada. Erinevalt eespool toodud infole, innustab tema kogukondi ise looma v\u00f5imalusi ja tuge, mitte ootama, et keegi teine (riik v\u00f5i omavalitsus) seda teeks, sest t\u00f5eliselt hooliva ja j\u00e4tkusuutliku keskkonna loovad inimesed siis, kui nad saavad koos otsustada, ressursse jagada ning ise oma \u201ek\u00fcla\u201c taaselustada. Tema r\u00f5hutab, et rohujuuretasandi algatused toovad kohalikule elule kestlikumaid ja elul\u00e4hedasemaid lahendusi kui kesksed b\u00fcrokraatiad. Seet\u00f5ttu peaks v\u00f5im ja vastutus olema seal, kus probleemid ja v\u00f5imalused tekivad \u2013 kogukonnas endas. Kui laps kasvab keskkonnas, kus t\u00e4iskasvanud tegutsevad koos ja kus kogukond tunnustab tema tugevusi ning pakub osalemisv\u00f5imalusi, kasvab ka lapse enesekindlus ja ps\u00fchholoogiline vastupidavus. Russell osutab, et kogukondlikud tugiv\u00f5rgustikud on paindlikumad ja valmis kiiremaks reageerimiseks kui ametlikud teenused, mis t\u00e4hendab, et kriisiolukorras \u2013 olgu see n\u00e4iteks perekriis v\u00f5i loodus\u00f5nnetus \u2013 on lapsel paremad v\u00e4ljavaated saada abi \u00f5igel ajal ja \u00f5igel moel.<\/p>\n\n\n\n Russelli m\u00f5tted haakuvad h\u00e4sti Helne ja Hirvilammi (2017) relatsioonilise ehk suhtep\u00f5hise heaolu k\u00e4sitlusega: see on terviklik k\u00e4sitlus, kus inimese heaolu ei ole individuaalne seisund, vaid s\u00f5ltub tihedalt suhetest teiste inimestega<\/strong>, kogukonnaga ja looduskeskkonnaga<\/strong>. See on vastand majanduskasvule keskendunud heaolukontseptsioonile ning pakub j\u00e4tkusuutlikumat alternatiivi, kus heaolu p\u00f5hineb hoolivusel<\/strong>, koost\u00f6\u00f6l ja tasakaalul looduskeskkonnaga<\/strong>. Lapse heaolu tugineb eriti just nendel sidemetel: usaldusv\u00e4\u00e4rsed suhted tekitavad turvatunnet, \u00fchised v\u00e4\u00e4rtused kujundavad kuuluvustunnet ning koost\u00f6ised tegevused annavad lapsele v\u00f5imaluse kogeda t\u00e4henduslikku panustamist juba varakult. Relatsioonilise heaolu perspektiivist t\u00e4hendab \u201ck\u00fcla\u201d aga ka \u00f6kos\u00fcsteemi hoidmist: laste heaolu on lahutamatult seotud elukeskkonna kvaliteediga. Kui kogukond v\u00e4\u00e4rtustab loodust, \u00f5pib laps juba varakult hoolivust nii inimeste kui ka keskkonna suhtes. See loob eeldused tulevikuks, kus heaolu ei v\u00f5rdsustata pelgalt majandusliku kasvuga, vaid tasakaalustatud ja kestlike suhetega.<\/p>\n\n\n\n N\u00e4eme, et t\u00f5elise heaolu ja turvatunde allikaks on just kogukondlikud suhted ja koost\u00f6\u00f6. Russell, Helne ja Hirvilammi toovad esile, et kui inimesed ise loovad ja hoiavad oma \u201ck\u00fcla\u201d, s\u00fcnnivad ka p\u00fcsivamad, paindlikumad ja t\u00e4henduslikumad lahendused nii igap\u00e4evastes kui kriisiolukordades. Relatsiooniline heaolu t\u00e4hendab, et lapse turvatunne ja areng toetuvad tihedalt usalduslikele suhetele teiste inimeste ning looduskeskkonnaga. Selline l\u00e4henemine aitab n\u00e4ha, et j\u00e4tkusuutlik heaolu s\u00fcnnib hoolivusest, vastastikusest toetusest ja tasakaalust inimeste ning looduse vahel \u2013 ning iga\u00fchel meist on roll selle \u201ck\u00fcla\u201d taaselustamisel ja hoidmisel.Lapse heaolu on kollektiivne vastutus, mis \u00f5nnestub vaid siis, kui kogukond n\u00e4eb end nii kasvatuspartneri, sotsiaalse sideme loojana kui ka kestliku elukeskkonna hoidjana.<\/strong><\/p>\n\n\n\n \u201eMaailmas on armastuse defitsiit. Alles siis v\u00f5ib midagi muutuda, kui me oleme v\u00f5imelised \u00fctlema \u2013 ja mitte ainult \u00fctlema, vaid ka tundma \u2013, et sinu laps on ka minu laps ja minu laps on ka sinu laps. See t\u00e4hendab, et sa oled minu vend v\u00f5i \u00f5de. Kui me selle tunnetuseni j\u00f5uame, siis me oleme k\u00f5ik \u00fcks. Sest maailm on \u00fcks organism. Kui \u00fcks inimene kannatab, siis tegelikult kannatab terve maailm, ehkki me seda kohe ei tunne.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n Arvo P\u00e4rt<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Eestis on olukord paradoksaalne \u2013 meil on t\u00e4na riigi poolt pakutav tugi lastega peredele v\u00e4ga tugev: lapse s\u00fcndides on vanematel \u00f5igus vanemah\u00fcvitisele ja vanemapuhkusele, meil on \u00fchtne s\u00fcsteem alushariduseks lastehoidude ja -aedade n\u00e4ol (Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel k\u00e4ib Eestis lasteaias 81% 1,5\u20133-aastastest ning 94% 4\u20137-aastastest lastest), kuid ometi kogevad lapsevanemad suurt \u00fclekoormust ja nii t\u00e4iskasvanute kui ka laste vaimse tervise probleemid muutuvad \u00fcha sagedasemaks (sagenenud on ka erinevate k\u00e4itumish\u00e4irete esinemine lastel).<\/p>\n\n\n\n Eestis on lapsed hoius ja lasteaias hommikust \u00f5htuni. Ei ole uudis, et Eesti lapsed veedavad lasteaias m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt rohkem aega v\u00f5rreldes paljude teiste Euroopa riikide eakaaslastega<\/strong>. Olen oma laste pealt n\u00e4inud, et pikk p\u00e4ev vanematest eemal ja m\u00fcrarikas keskkond (sest seal on palju lapsi koos) kurnavad neid nii emotsionaalselt kui f\u00fc\u00fcsiliselt. Seep\u00e4rast olen pooldanud l\u00fchikeste lasteaiap\u00e4evade tegemist, kui meil v\u00e4hegi on selleks v\u00f5imalust. Aga saan sellest aru, et k\u00f5igil ei ole see v\u00f5imalik, sest vanematel on vaja t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia. Elame \u00fchiskonnas, kus lisaks pere heaolu tagamisele on naiste \u00fcheks oluliseks \u00fclesandeks t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine ja sissetuleku teenimine. Massiline naiste t\u00f6\u00f6le minek algas n\u00f5ukogude perioodil, mil sai alguse ka ikka veel toimiv lasteaias\u00fcsteem. N\u00fc\u00fcd on meil \u00fcha enam ja enam naisi, kes t\u00f6\u00f6tavad juhtivatel ametikohtadel ning \u00fcha enam on naisi ka ettev\u00f5tluses. K\u00f5ige selle k\u00f5rvalt aga oodatakse naistelt ikka veel ka maksimaalset panust pereelus, eriti lastekasvatuses. T\u00e4nu jagatavale vanemapuhkusele on see \u00f5nneks Eestis vaikselt muutumas \u2013 aina rohkem mehi j\u00e4\u00e4b lapsehoolduspuhkusele ning mu enda pere ja tutvusringkonna perede n\u00e4itel v\u00f5in \u00f6elda, et ka kodused t\u00f6\u00f6d (nagu s\u00f6\u00f6gi valmistamine ja kodu koristamine) on t\u00e4nap\u00e4eval jagatud m\u00f5lema partneri vahel, mitte ei ole ainult naiste teha.<\/p>\n\n\n\n 2022. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Lastega perede leibkonnapildi ja elukorralduse uuringust<\/em> (2023) selgus, et eluga rahulolu on lastega peredel 10-palli skaalal keskmiselt 7,7 punkti. Eluga rahulolu on madalam \u00fcksikvanematel. Samuti on eluga rahulolu seotud leibkonna sissetulekuga leibkonnaliikme kohta: mida madalam on sissetulek, seda madalam on eluga rahulolu. Vastupidiselt minu arvamusele selgus uuringust, et erinevad kodused t\u00f6\u00f6d<\/strong> on j\u00e4tkuvalt \u00fclekaalukalt<\/strong> naiste \u00fclesanded<\/strong> (k\u00f5ige rohkem tasakaalus on rahaasjade korraldamine ja laste transport), kuid nooremate vastajate puhul on kodut\u00f6\u00f6d v\u00f5rdsemalt partnerite vahel jaotatud. Ka lastega seotud erinevaid tegevusi teevad naised oluliselt rohkem kui mehed (abistamine riietumisel, koju j\u00e4\u00e4mine haige lapsega, laste magama panek). Lastega m\u00e4ngimine ja laste huvitegevustes osalemine oli k\u00f5ige rohkem tasakaalus. Vastajate keskmine rahulolu laste eest hoolitsemise \u00fclesannete jaotusega on 10-pallilisel skaalal 8,3 palli. 66,4% leibkondadel on v\u00e4ljaspool leibkonda inimesi, kes on neile vajadusel abiks laste hoidmisel ja kasvatamisel. 38% leibkondadest vajaks rohkem abi laste hoidmisel ja kasvatamisel. V\u00e4ga paljud leiavad, et neil oleks vaja rohkem teadmisi ja oskusi lapse vaimse tervise toetamisel \u2013 lausa 83,5%; lapse f\u00fc\u00fcsilise tervise kohta vajaks rohkem teadmisi 31,9% ja vanemlike oskuste teadmisi vajab 31,4%. Uuringust selgus ka lapsevanemate vaimse tervise olukord: rohkem aega partneriga olemiseks vajab 31,8%, rohkem aega iseendale vajab 28,1%, stressi v\u00f5i masendust tunneb 24,9%, liigselt suurt kodut\u00f6\u00f6de koormust tunneb 15,4% ja seda, et lapsevanemaks olemine k\u00e4ib \u00fcldse \u00fcle j\u00f5u, tunneb 5,9%. K\u00f5ik need numbrid suurenevad, kui lapsel esineb pikaajaline terviseprobleem v\u00f5i kui vanemal endal esineb pikaajaline terviseprobleem.\u00a0<\/p>\n\n\n\n N\u00e4eme, et kuigi lastega perede \u00fcldine eluga rahulolu on Eestis suhteliselt k\u00f5rge, m\u00f5jutavad seda m\u00e4rgatavalt nii sissetulek, vanemlus\u00fclesannete jaotumine kui ka toetusv\u00f5imalused. \u00dcksikvanemad ja madalama sissetulekuga pered on rohkem ohustatud rahulolematusest ja stressist. Kuigi kodut\u00f6\u00f6de jagamine muutub nooremate perede seas v\u00f5rdsemaks, langeb peamine hoolduskoormus siiski j\u00e4tkuvalt naistele. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne osa peredest tunneb, et vajaks rohkem tuge laste hoidmisel ning rohkem teadmisi, kuidas toetada laste vaimset tervist. See n\u00e4itab, kui oluline on pakkuda peredele laiap\u00f5hjalist tuge ning edendada nii vanemlike oskuste kui ka vaimse tervise teemade teadlikkust.<\/p>\n\n\n\n Arenguseire Keskuse poolt v\u00e4lja antud artiklist Laste heaolu tulevik<\/em> (2022) selgub samuti, et emad on vanemliku koormuse ja paarisuhtes rahulolu poolest kehvemas olukorras kui isad (sest naised p\u00fchendavad meestest oluliselt enam aega lastega tegelemisele). Lapsed, kes tunnevad peres hoolivust ja arvestamist, on emotsionaalselt rahulolevamad kui need lapsed, kes on perega n\u00f5rgalt seotud. \u00dcksikvanemaga v\u00f5i keerulistes peresuhetes kasvavad lapsed, eriti t\u00fcdrukud, on eluga v\u00e4hem rahul ning nende heaolu on rohkem m\u00f5jutatud peresuhete kvaliteedist: \u201eSelline tulemus on t\u00e4henduslik tuleviku \u00fchiskonna laste heaolu silmas pidades: t\u00fcdrukud, olles poistega v\u00f5rreldes peresuhetest enam m\u00f5jutatud, on ka tulevaste emadena oma pere keskkonna kujundamisel tulevastest isadest haavatavamad.\u201c Viimastel aastatel on kasvanud vanematevaheliste hooldus\u00f5iguse vaidluste ja perest eraldatud laste arv, mis viitab vanematevaheliste pingete kestmisele ja vastastikusele kompromissitusele: \u201eParandamist vajavad vanemate elu- ja vanemlikud oskused<\/strong>, sh oskused last kuulata ja temaga arvestada<\/strong>.\u201c Kahjuks on ka vanemaid, kes on vanematena toimetulematud, mist\u00f5ttu l\u00e4heb lapse hooldus\u00f5igus \u00fcle vanavanemale v\u00f5i muule l\u00e4hisugulasele v\u00f5i saab lapse eestkostjaks kohalik omavalitsus. Kohtupraktika n\u00e4itab, et kolmveerand sellistest lastest on p\u00e4rit lahuselavate vanematega v\u00f5i \u00fcksikvanemaga perest. Laste perest eraldamise peamisteks p\u00f5hjusteks on vanemliku toimetulematuse taga olevad s\u00f5ltuvusprobleemid, perev\u00e4givald ja ebastabiilne elukorraldus. Lapse perest eraldamist kaalutakse \u00e4\u00e4rmuslikel juhtudel, kui teised meetmed ei ole piisavad. Perest eraldatakse igal aastal ligi 300 last<\/strong>. \u00dcle poole nendest lastest paigutatakse asendushooldusele v\u00f5i turvakodusse. See k\u00f5ik n\u00e4itab selgelt, kui oluline on peredele pakkuda rohkem tuge ning arendada vanemlikke oskusi, et iga laps saaks kasvada turvalises ja hoolivas keskkonnas.<\/p>\n\n\n\n Arenguseire Keskuse (2022) artikkel sisaldab ka kolme v\u00f5imalikku arengusuundumust Eesti peresuhetele tulevikus. Toon need siin v\u00e4lja koos selgitava kirjeldusega:<\/p>\n\n\n\n Suundumus 1: \u00dchiskonna kestlikkust ja sidusust toetav perekond kui h\u00e4sti toimiv v\u00f5rgustik. <\/strong>Laste ja perede eneseabi ja toimetulek suureneb koost\u00f6\u00f6meele ja sidususe kasvu (p\u00f5lvkondade vaheline solidaarsus, kogukondlik tugi) abil. Eluoskuste ja sotsiaalsete oskuste omandamine ja arendamine erinevate tegevuste kaudu erinevates keskkondades algab varases eas, koost\u00f6\u00f6meele arendamine kestab l\u00e4bi elu. Vanemaks kasvamine algab ammu enne lapse s\u00fcndi ja j\u00e4tkub inimese elu l\u00f5puni. V\u00f5rdne vanemlus on nii indiviidide kui ka institutsioonide ja organisatsioonide poolt laialdaselt omaks v\u00f5etud. Mitmekesiste perekonnastruktuuride taustal toimib perekond kui v\u00f5rgustik, pakkudes lastele h\u00e4id kasvu- ja arengutingimusi ning luues subjektiivset heaolu. Laps on oma vanusele vastava sotsiaalse kompetentsusega aktiivne \u00fchiskonda panustaja. Inim- ja laste \u00f5igused on \u00fchiskonnas k\u00f5rgelt teadvustatud. Valitseb tasakaal perekonnasisese ja -v\u00e4lise eneseteostamise vahel.<\/p>\n\n\n\n Suundumus 2: \u00dchiskonna kestlikkust ja sidusust luua p\u00fc\u00fcdev laste ja perede terapiseerimine.<\/strong> J\u00e4tkub intensiivne teenuste loome, t\u00f5endusp\u00f5histe programmide aktiivne rakendamine, erinevatel viisidel laste ja perede ellu sekkumine nende heaolu parandamise eesm\u00e4rgil. Suureneb vajadus lastekaitsespetsialistide, ps\u00fchholoogide, pereterapeutide, hooldusvanemate jt abistavate elukutsete esindajate j\u00e4rele. \u00dchiskonna kestlikkust ja sidusust toetavate ennetusmeetmete asemel on suurem r\u00f5hk\u00a0 sekkumismeetmetel. Probleemile reageeriv sekkumine v\u00f5ib k\u00fcll pakkuda l\u00fchiajalist leevendust, kuid olla pikemas perspektiivis v\u00e4het\u00f5hus (n\u00e4iteks lapse eraldamine perekonnast v\u00f5ib ajutiselt leevendada lapse olukorda, kuid aidata ebapiisavalt kaasa tema edasise heaolu loomes). \u00dchiskonnas napib inim- ja laste \u00f5iguste alast teadvustatust, oskused \u00f5igustega igap\u00e4evases suhtluses arvestada on ebapiisavad. Sekkuvatele ja abistavatele p\u00fc\u00fcdlustele vaatamata on \u00fchiskonna kestlikkus ja sidusus v\u00e4he toetatud.<\/p>\n\n\n\n Suundumus 3: Mina<\/em>-kultuuri v\u00e4\u00e4rtustav sidusust loov rahvaarvult kahanev \u00fchiskond.<\/strong> Individuaalsele elukarj\u00e4\u00e4rile orienteeritus s\u00fcveneb; s\u00fcndimust ja vanemlust toetavad meetmed ning programmid toimivad vaid osaliselt, panustades v\u00e4he nii \u00fchiskonna vananemise protsessi pidurdamisse kui ka tuleviku\u00fchiskonna sidususse. Rohkem on l\u00fchemat v\u00f5i pikemat aega kestvaid kooselup\u00f5hiseid leibkondi, kasvab soovitud lastetuse osakaal \u00fchiskonnas. Inim\u00f5igustealane teadlikkus on k\u00f5rge, valikute laias ja muutuvas spektris navigeerimise oskus on v\u00e4ga hea, r\u00f5hk on perekonnav\u00e4lisel eneseteostusel.<\/p>\n\n\n\n \u201eKirjeldatud kolm suundumust toimivad \u00fcheaegselt \u00fcha keerukamaks muutuvas \u00fchiskonnas. Selle taustal s\u00e4ilub inimese vajadus perekonna kui \u00fchiskonna kestlikkust tagava ning sidusust loova tuuma j\u00e4rele. Ajaks, mil t\u00e4nastest lastest saavad t\u00e4iskasvanud, on paljudel lastel keeruline kogemuste muster elamisest muutuva struktuuriga peres. Need kogemused m\u00f5jutavad tulevasi pereloomelisi valikuid ja j\u00e4rgmiste laste p\u00f5lvkondade heaolu. Kokkuv\u00f5ttes on \u00fchiskonna kestlikkust ja sidusust m\u00f5jutamas nii peresuhete haprus ja perestruktuuride muutlikkus kui ka raskused vastamisel heaks kaaslaseks, lapseks, vanemaks ja kasuvanemaks olemise k\u00f5rgendatud sotsiaalsetele ootustele. Perekonnaelu keerukustumine keerukustuva \u00fchiskonna taustal heidab v\u00e4ljakutseid targale laste ja perede heaolu toetavale poliitikakujundamisele ning perede toimetuleku ja pereellu sekkumise vahelise tasakaalu hoidmisele.\u201c (Arenguseire Keskus, 2022)<\/p>\n\n\n\n Need arengusuundumused n\u00e4itavad, kui mitmekesised ja vastandlikud v\u00f5ivad olla peresuhete tulevikuteed Eestis. K\u00f5ige kestlikum ja toetavam on mudel, kus perekond ja kogukond ise loovad tugevaid, hoolivaid v\u00f5rgustikke, arendavad koost\u00f6\u00f6oskusi ning v\u00e4\u00e4rtustavad v\u00f5rdsust ja sidusust. Seevastu liigne keskendumine sekkumistele v\u00f5i individuaalsele edu saavutamisele v\u00f5ib j\u00e4tta pered haavatavamaks ja lapsed ilma vajaliku toeta. Perekonna struktuuride ja rollide muutumine seab nii poliitikakujundajatele kui \u00fchiskonnale tervikuna \u00fclesandeks leida tasakaal, mis toetaks erinevate perede vajadusi, hoiaks kooslusi ning looks lastele stabiilsema ja hoolivama kasvukeskkonna.<\/p>\n\n\n\n Riik on l\u00f5puks m\u00f5istnud vajadust s\u00fcsteemse ja pikaajalise l\u00e4henemise j\u00e4rele, et toetada peresid ja lapsevanemaid ennetavalt, mitte ainult tagaj\u00e4rgedega tegeledes. Seep\u00e4rast on Eesti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi raames v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud Vanemluse toetamise valdkondade\u00fclene tegevuskava<\/em><\/a> 2024\u20132030 <\/em>(2024), mille eesm\u00e4rk on tagada lastele ja peredele suunatud ennetusprogrammide j\u00e4tkusuutlik rahastamine ning tugevdada vanemluse toetamist Eestis. Vanemluse toetamise strateegia p\u00f5hineb pikaajalisel koost\u00f6\u00f6l ja k\u00f5iki elukaare etappe h\u00f5lmavatel tegevustel. Mida see tegevuskava endast t\u00e4psemalt kujutab? Prioriteediks on ennetus:<\/strong> toetatakse peresid juba lapseootusest ning pakutakse tuge kodu l\u00e4hedal ja \u201e\u00fche ukse\u201c kaudu, panustatakse t\u00f5endusp\u00f5histesse ennetustegevustesse (n\u00e4iteks \u201eImelised aastad\u201c programm). Spetsialistide koolitamine<\/strong>: laste ja peredega t\u00f6\u00f6tavaid spetsialiste koolitatakse, et nende teadmised ja oskused vanemluse toetamisel paraneksid. Koost\u00f6\u00f6 erinevate valdkondade vahel<\/strong>: tugevdatakse ja koordineeritakse sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koost\u00f6\u00f6d, et pere saaks abi sujuvamalt ja selgemalt. Pere ja haridusasutuse koost\u00f6\u00f6 tugevdamine<\/strong>: luuakse uued koost\u00f6\u00f6formaadid pere ja lasteaia\/kooli vahel, et toetada lapse arengut. Teenuste arendamine ja k\u00e4ttesaadavus<\/strong>: laiendatakse vanemlust toetavaid teenuseid, n\u00e4iteks ennetus- ja peret\u00f6\u00f6keskusi (Perepesa), et need oleksid k\u00e4ttesaadavad igas piirkonnas ja vajadusel \u201e\u00fche ukse\u201c kaudu. Veebiplatvormid ja infojagamine<\/strong>: luuakse ja arendatakse vanematele m\u00f5eldud infoallikaid, n\u00e4iteks veebileht Tarkvanem.ee ja \u201elapsevanemaks saamise teekonnakaart\u201c portaalis Eesti.ee. Ressursside parem planeerimine ja rahastuse j\u00e4tkusuutlikkus<\/strong>: t\u00f6\u00f6tatakse selle nimel, et vanemluse toetamise programmid ei s\u00f5ltuks ainult projektip\u00f5hisest rahastusest, vaid oleksid j\u00e4tkusuutlikult riigieelarves. \u201eVanemluse toetamise valdkondade\u00fclene tegevuskava 2024\u20132030 on oluline samm Eesti perede ja laste heaolu tagamisel. Tegevuskava toetab terviklikku l\u00e4henemist vanemluse toetamisele, arendades nii spetsialistide p\u00e4devusi kui ka lapsevanemate oskusi ja teadmisi. Oluline on tagada, et k\u00f5ik tegevused oleksid suunatud t\u00f5husatele ennetusmeetmetele ja j\u00e4tkusuutlikule ressursikasutusele, et aidata kaasa Eesti \u00fchiskonna kestlikule arengule ja heaolule.\u201c<\/p>\n\n\n\n Oluline on, et fookusesse on t\u00f5usnud nii spetsialistide kui lapsevanemate oskuste arendamine ning erinevate valdkondade tihedam koost\u00f6\u00f6, mis aitab muuta abi peredele k\u00e4ttesaadavamaks ja sujuvamaks. J\u00e4tkusuutlik rahastus ja ennetavate teenuste arendamine loovad eeldused, et vanemad ei j\u00e4\u00e4 raskustega \u00fcksi, vaid saavad toetust juba varakult. Loodetavasti aitab selline terviklik l\u00e4henemine tugevdada perede ja laste heaolu ning suurendada kogu \u00fchiskonna sidusust tulevikus.<\/p>\n\n\n\n Sotsiaalministeeriumi 2023. aastal avaldatud artikkel Lastega pered vajavad l\u00e4hedaste ja kogukonna tuge<\/em> toob v\u00e4lja, kui oluline on lastega peresid m\u00e4rgata ja pakkuda abi ka siis, kui seda otseselt ei k\u00fcsita. Lapsevanemaks olemine on v\u00e4ljakutserikas roll ja vahel v\u00f5ib v\u00e4ike m\u00e4rkamine kujuneda tegelikkuses oluliseks toeks. Artiklist tuleb ka v\u00e4lja \u00fcks v\u00e4ga hea n\u00e4ide praegu toimivast abin\u00f5ust, milleks on juba eelnevalt mainitud Perepesa<\/strong><\/a>. Perepesa on kogukondlik ennetus- ja peret\u00f6\u00f6keskus, mille mudeli on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud SA Lapse Heaolu Arengukeskus laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamiseks. Seal toetatakse laste ja perede heaolu s\u00fcsteemse<\/strong> ning j\u00e4rjepideva<\/strong> ennetustegevuse<\/strong> ning kogukonna v\u00f5imestamise<\/strong> l\u00e4bi oma kodukoha l\u00e4heduses. Perepesade keskmes on pered alates lapseootusest kuni lapse kooliminekueani. Oluline on ka see, et Perepesa tegevused on peredele \u00fcldjuhul tasuta. Perepesa tegutsemine p\u00f5hineb neljal alustalal: universaalne ennetus; \u00fche ukse p\u00f5him\u00f5te; teadus- ja t\u00f5endusp\u00f5hised sekkumised; valdkonna\u00fclene koost\u00f6\u00f6. Lapse Heaolu Arengukeskuse tegevjuht Kiira Gornischeff \u00fctles Postimehe artiklis Perepesad toetavad laste ja vanemate heaolu<\/em> (2024), et ta usub, et Perepesades tehtava t\u00f6\u00f6 tulemusel paranevad vanemlikud oskused ja vanemate teadlikkus laste vajadustest ning t\u00e4nu sellele on lastel tulevikus v\u00e4hem vaimse tervise-, arengu- ja k\u00e4itumisprobleeme. \u201eKui vanemad on teadlikud v\u00e4ljakutsetest, mida pere loomine t\u00e4hendab, on meil tulevikus tervem ja \u00f5nnelikum p\u00f5lvkond lapsi ja t\u00e4iskasvanuid.\u201c<\/p>\n\n\n\n Perepesad t\u00e4idavad t\u00e4nap\u00e4eva Eestis olulist rolli, pakkudes lapsevanematele tuge ja n\u00f5u laste kasvatamisel ning pereeluga seotud k\u00fcsimustes. Need keskused aitavad leevendada vanemate stressi ja \u00fcksildustunnet, pakkudes samas ka praktilist abi ja kogukondlikku tuge. Perepesade laienemine \u00fcle Eesti n\u00e4itab, et vajadus selliste teenuste j\u00e4rele on suur ning nende m\u00f5ju perede heaolule on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n\n\n\n Loomuliku tugiv\u00f5rgustiku puudumine t\u00e4nap\u00e4eval on viinud selleni, et kogukonnas on v\u00e4hem tugevaid, hoolival suhtlusel p\u00f5hinevaid sidemeid, mist\u00f5ttu tunnevad paljud lapsed ja t\u00e4iskasvanud end \u00fcksi. Lapsevanemad ei saa vanemlusega hakkama ja lapsed ei saa vanemate t\u00e4helepanuta hakkama (rahuldamata baasvajadused tekitavad probleeme). Kiire elutempo, linnastumine ning suur t\u00f6\u00f6- ja koolikoormus j\u00e4tavad v\u00e4he aega \u00fchisteks tegevusteks ja t\u00e4henduslikeks suheteks, tekitades stressi ja l\u00e4bip\u00f5lemist. T\u00e4nap\u00e4evane tehnoloogial p\u00f5hinev suhtlus on sageli pealiskaudne ning ei tekita usalduslikke suhteid. \u00a0<\/p>\n\n\n\n Kuidas taastada olukord, kus nii vanemad kui lapsed tunneksid end m\u00e4rgatuna ja toetatuna? T\u00e4iskasvanuna on k\u00f5igepealt vaja alustada iseendast \u2013 hoolitsedes iseenda sisemise tasakaalu ja \u00f5nne eest, loome tugeva vundamendi ka oma laste heaolule. Lapsevanema kontakt ja usalduslik suhe lapsega on h\u00e4davajalik. Seej\u00e4rel on olulised rohujuure tasandil algatused \u2013 kogukond elustub siis, kui inimesed ise otsustavad ja tegutsevad, jagades ressursse ja luues ka lastele osalusv\u00f5imalusi. Lisaks, kui kogu kogukonna p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused on hoolivus, koost\u00f6\u00f6 ja \u00fcksteise m\u00e4rkamine, siis kasvab ka t\u00f5en\u00e4osus, et laste baasvajadused saavad erinevates eluvaldkondades t\u00e4idetud, mitte ainult kodus. Praeguses Eestis on vaja riigi toetust erinevate strateegiate ja teenuste n\u00e4ol, mis tagavad perekonnale ja kogukonnale vajaliku abi (n\u00e4iteks erinevad vanemlusprogrammid ja ennetuskeskused).<\/p>\n\n\n\n Oluline on m\u00f5ista, et lapse ja pere heaolu ei ole ainult pere enda asi, vaid kogu \u00fchiskonna ja kogukonna vastutus.<\/strong> \u201eK\u00fcla\u201c taastamine \u2013 olgu see riiklike programmide, kogukondlike teenuste v\u00f5i naabrite omavahelise suhtlusena \u2013 loob kaitsefaktoreid, mis v\u00e4hendavad stressi, t\u00f5stavad nii laste kui t\u00e4iskasvanute ps\u00fchholoogilist vastupidavust ja tugevdavad \u00fchiskonna sidusust.K\u00fcla ei ole kadunud, vaid peitub v\u00f5imaluses, et iga\u00fcks meist otsustab uuesti \u00fchenduda, m\u00e4rgata, jagada ja hoolida.<\/strong><\/p>\n\n\n
<\/strong><\/p>\n\n\n\nMinu lapsep\u00f5lv ja sealt edasisse ellu kaasa v\u00f5etud v\u00e4\u00e4rtused<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
Evolutsioonist, k\u00fcttidest-korilastest, tuumperekonnast ja baasvajadustest<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
\n
T\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskond, iseenda, lapse ja pere heaolu ning kogukonna olulisus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
\n
\n
Praegune olukord Eestis<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n\t\t\t\t\t\t