2023<\/p>\n\n\n\n
\u201cMe k\u00f5ik oleme haavatavad ning vajame teadmist, millal ja kuidas otsida ning pakkuda abi<\/em>\u201d on president Alar Karis \u00f6elnud Eesti inimarengu aruande eess\u00f5nas (Karis, 2023: 4). Enda hoidmine, oma haavatavuse tunnistamine ning iseendale toe pakkumine v\u00f5i abi otsimine toetab nii meie endi kui ka meie kogukondade vaimset tervist.<\/p>\n\n\n\n Enesehoiust ja vaimsest tervisest r\u00e4\u00e4kimine ning nendega tegelemine on \u00fchiskonnas leviv trend. Nii k\u00e4esoleva aasta alguses avalikustatud Eesti inimarengu aruanne (Sisask, 2023) kui \u00dcRO \u00fclemaailmne inimarengu aruanne (UNDP, 2022) on keskendunud vaimsele tervisele ja heaolule, sest elame ebakindlal ajal ning ka m\u00f6\u00f6dunud koroonakriis on toonud tugevalt v\u00e4lja murekohti nendes valdkondades. Vaimse tervise toetamiseks ebakindlatel aegadel on vajalik arendada inimeste ja kogukondade s\u00e4ilen\u00f5tkust (Sisask, 2021) ning kriisidega toimetulemises n\u00e4hakse olulist rolli kogukondades (Joao-Hussar ja Randla, 2023) ning seel\u00e4bi ka kogukonna arendajates, kes saavad oma panuse anda kogukondade sidususe loomisel. Samas on kogukondade eestvedajate v\u00e4simine on \u00fcheks peamiseks ohuks kogukondade tegevuse j\u00e4tkusuutlikkusele (Vihma ja Lippus, 2014), mist\u00f5ttu peangi oluliseks r\u00e4\u00e4kida nii kogukonna arendaja kui ka eestvedaja enesehoiust ja vaadata nii v\u00e4simist p\u00f5hjustavaid ohutegureid kui seda ennetavaid enesehoiu v\u00f5imalusi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n On oluline, et kogukondadega tegelevad inimesed oskaksid hoida iseennast ja olla eeskujuks ka kogukonnakaaslastele, sest kogukonna s\u00e4ilen\u00f5tkus s\u00f5ltub iga inimese kohenemisv\u00f5imest ning muutuste v\u00f5imestajatena aitavad arendajad luua ka ennast hoidvamat \u00fchiskonda. Enesehoiu teematika on oluline ka \u00fchiskondlikul tasandil, et ennetada kogukonna arendajate ja eestvedajate v\u00e4simist ja toetada neid t\u00f6\u00f6s kogukondadega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n K\u00e4esolevas artiklis on kasutatud kogukondadega tegelejate kohta kahte erinevat m\u00f5istet: kogukonna arendaja ja kogukonna eestvedaja kui s\u00e4deinimene. T\u00f6\u00f6 faktilise selguse huvides pean oluliseks v\u00e4lja tuua, et m\u00f5iste kogukonna arendaja<\/em> ei ole samat\u00e4henduslik kogukonna eestvedaja <\/em>m\u00f5istega. Kogukonna arendaja on pigem kogukondade v\u00f5imestaja ja n\u00f6 \u201esilla looja\u201c kuid v\u00f5ib olla ka eestvedaja rollis kui kogukonnal ei ole veel \u00fchiseid eesm\u00e4rke ja v\u00e4\u00e4rtuseid ning oskust kogukonnana koos toimida v\u00f5i ollakse kogukonna loomise algetapis. Kogukonna eestvedajana m\u00f5istetakse tihti s\u00e4deinimest ehk kogukonna aktiivset liiget. P\u00fc\u00fcan siin artiklis m\u00f5elda nii kogukonna arendajatele kui eestvedajatele ilma liialt s\u00f5nade \u201eeestvedaja\u201c v\u00f5i \u201earendaja\u201c raamidesse kinni j\u00e4\u00e4mata, sest selle peat\u00fcki eesm\u00e4rk ei ole niiv\u00f5rd selgitada kogukonna arendaja ja eestvedaja rollide erinevusi vaid tuua t\u00e4helepanu \u00fcldisemalt kogukondadega tegutsevate inimeste enesehoiu teemade olulisusele.<\/p>\n\n\n\n Artikkel on jaotatud mitmeks osaks, mis aitavad aru saada kogukonna arendaja enesehoiu olulisusest, selle puudumise ning ohutegurite m\u00f5just ja tagaj\u00e4rgedest, mis omakorda aitavad n\u00e4ha v\u00f5imalusi olukorra parandamiseks. Alustan kogukonna arendaja rolli ja enesehoiu t\u00e4htsuse selgitamisega ning seej\u00e4rel tuleb juttu ohutegurite m\u00f5just, kaastundev\u00e4simusest ja l\u00e4bip\u00f5lemisest. J\u00e4rgnevalt kirjeldan kogukonna arendaja enesehoidu, s\u00e4ilen\u00f5tkust ning avan enesehoiu ja enesekaastunde m\u00f5isteid. L\u00f5pus keskendun kogukonna arendaja toetamise v\u00f5imalustele ja toetava praktikakogukonna olulisusele ning jagan soovitusi enese hoidmiseks. Artiklit ilmestavad praktilised n\u00e4ited ning m\u00f5tted kolmelt Tartu \u00dclikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu \u00f5ppekava vilistlaselt, kellega viisin l\u00e4bi fookusgrupi intervjuu (Intervjuu, 2023), kus anon\u00fc\u00fcmsed osalejad on t\u00e4histatud vastavalt A, B ja C. Mul on lootus, et selle artikli lugeja saab siit toetavaid m\u00f5tteid, mida vahel iseendale, l\u00e4hedasele ja kogukonnakaaslasele igap\u00e4evases saginas toetavalt meelde tuletada.<\/p>\n\n\n\n Kogukondades n\u00e4hakse aina suuremat rolli \u00fchiskonna heaolu edendamisel ning seel\u00e4bi on oluline roll ka kogukondade arendajatel. Ennast hoidev kogukonna arendaja aitab hoida ka kogukonna vaimset tervist. Eestis on vaimset tervist toetavate teenuste s\u00fcsteem killustunud ja abi ei j\u00f5ua k\u00f5igini, kes seda vajaksid ning kasutamata ressursina n\u00e4hakse s\u00fcsteemse kogukonnap\u00f5histe vaimse tervise teenuste arendamist (Sotsiaalministeerium, 2020). Vaimse tervise rohelises raamatus (Sotsiaalministeerium, 2020) on vaimse tervise teenused jaotatud p\u00fcramiidi, mille vundamendiks on eneseabi, keskmise osa moodustavad kogukondlik tugi ja esmatasandi teenused ning tipus on spetsiifilised vaimse tervise teenused. Kogukondliku toe rakendamise ehk p\u00fcramiidi keskmise osa efektiivsuse t\u00f5stmisel saavad oma panuse anda ka kogukondade arendajad ja s\u00e4deinimesed, panustades eelk\u00f5ige vaimse tervise probleemide ennetamisesse l\u00e4bi \u00fchiskonnaliikmete kaasamise eneseteostust ja t\u00e4hendust loovatesse tegevustesse (Sotsiaalministeerium, 2020). Visiooniga kogukondade rollist vaimse tervise edendamisel Eestis saab l\u00e4hemalt tutvuda Vaimse<\/a> <\/a>tervise rohelist raamatus<\/a>.<\/p>\n\n\n\n WHO v\u00e4lja antud \u201cVaimse tervise parandamise kogukonna juhend<\/a>\u201d (WHO, 2022) on \u00fcks dokumente, mis v\u00f5iks olla toeks kogukonna arendajatele, et edendada kogukondade v\u00f5imalusi vaimse tervise valdkonna v\u00e4ljakutsetega tegelemiseks. Juhendis jagatakse infot ja praktilisi n\u00e4pun\u00e4iteid vaimse tervise teenuste arendamiseks kogukonnas, kust iga eestvedaja v\u00f5i vaimse tervise edendamisest huvitunud inimene v\u00f5iks leida ideid ja suuniseid, kuidas oma ametikohal tegeleda nii ennetusega kui v\u00e4lja kujunenud probleemidega ning ka iseennast toetada (WHO, 2022).\u00a0<\/p>\n\n\n\n Koost\u00f6\u00f6s teiste organisatsioonide ja inimestega saab kogukonna arendaja aidata kaasa \u00fchiskondliku probleemi lahendamisele ja vaimse tervise edendamisesse. Kogukonna liikmete omavahelise toetus\u00fcsteemi arengu teadlik ja sihip\u00e4rane soodustamine aitab kaasa kogukondade s\u00e4ilen\u00f5tkuse arengule ja v\u00f5imestab neid. Kogukonnas, kus \u00fcksteist toetatakse, langeb v\u00e4iksem koormus ja mure inimeste p\u00e4rast eestvedajale, mis toetab kogukonna eestvedajat enese hoidmisel. Sellega v\u00e4heneb risk l\u00e4bip\u00f5lemisele ning kaastundev\u00e4simuse tekkimisele.<\/p>\n\n\n\n Enne enesehoiu olulisuse selgitamist avan seda, millest heaolu \u00fcldse koosneb. Sotsiaalne heaolu koosneb mitmetest erinevatest komponentidest ning kogukonna arendaja heaolu m\u00f5jutavad komponendid v\u00f5iksid olla t\u00f6\u00f6alane, keskkonna-alane, sotsiaalne, majanduslik, f\u00fc\u00fcsiline, emotsionaalne, intellektuaalne ja vaimne heaolu (Kass, 2023). Inimest heaolu tervikuna m\u00f5jutavad k\u00f5ik komponendid koos, kuid usun, et on \u00fcsnagi loomulik, et aeg ajalt n\u00f5uab \u00fcks valdkond teistest rohkem t\u00e4helepanu. Oluline on seda teadvustada ning aeg-ajalt oma \u201eeluratas\u201c taaskord \u00fcle vaadata ja vajadusel uus kurss v\u00f5tta v\u00f5i lihtsalt suunda s\u00e4ttida, et luua rohkem heaolu oma igap\u00e4evaellu. Kui \u00fcks osa on v\u00e4ga halvas seisus, m\u00f5jutab see paratamatult ka k\u00f5iki teisi ja inimese heaolu tervikuna. Enesehoid v\u00f5iks olla teadlik eluviis, et ennetada olukorda, kus n\u00e4iteks l\u00e4bip\u00f5lemine on toonud negatiivseid tagaj\u00e4rgi k\u00f5igis eluvaldkondades.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Kogukonna arendaja v\u00e4\u00e4rib sama palju hoolt, t\u00e4helepanu ja tuge kui kogukond, kellega ta t\u00f6\u00f6tab (WHO, 2022). <\/em>Enesehoid on teema, millest tuleb aina rohkem r\u00e4\u00e4kida, et teadvustada vaimse tervise probleemide laia ulatust ja j\u00f5uda ennetuses aina rohkemate inimesteni. Kogukonna arendajad ja s\u00e4deinimesed teevad t\u00e4hendusega t\u00f6\u00f6d ja panustavad oma kogukonda palju ressursse. Nad tegutsevad sisemisest motivatsioonist, on p\u00f5nevil ja haaratud uutest v\u00f5imalustest ning koos kogukonnaga tegutsemisest ja parema \u00fchiskonna loomisest. Olgu kogukondadega tegelemine t\u00f6\u00f6 v\u00f5i vabatahtlik tegevus, annab see inimesele rahuldust pakkuva tunde, et ollakse \u00fchenduses ja olulised ning \u00fchtlasi v\u00f5imaldab see n\u00e4ha positiivset m\u00f5ju inimeste eludele ning ka laiemalt \u00fchiskonnale (WHO, 2022).<\/p>\n\n\n\n Panustamise v\u00f5imalus t\u00e4idab inimeseks olemise olemuslikke vajadusi nagu kuuluvustunne ning eneseteostus, kuid nende positiivsete omaduste k\u00f5rval on ka teine pool \u2013 iseenda heaolu, mis vajab teadlikku t\u00e4helepanu ja t\u00f6\u00f6riistu (Lizano, 2015). Kogukondade arendajate tegevus on seotud inimestega, on emotsionaalse iseloomuga ja n\u00f5uab empaatiat ning kokku v\u00f5idakse puutuda ka kogukonna toetamisega kriisides ning seet\u00f5ttu on enese hoidmine oluline nende tegevuse j\u00e4tkusuutlikkuse tagamiseks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Haavatavate v\u00f5i kriisides inimeste kogemuste empaatiline aktsepteerimine v\u00f5ib n\u00f5uda kogukonna arendajalt suuri emotsionaalseid ressursse. Elades s\u00fcgavalt l\u00e4bi teiste kogemusi v\u00f5i kandes \u00fcksinda suurt vastutust n\u00e4iteks kogukonna toimimise eest v\u00f5ib eestvedaja sattuda olukorda, kus kogetakse raskusi varem meeldinud t\u00f6\u00f6 tegemisel ning see soodustab riski oma t\u00f6\u00f6st ja\/v\u00f5i kogukonnast eraldumiseks ja l\u00e4bip\u00f5lemiseks, mida selgitan j\u00e4rgmises peat\u00fckis. On oluline m\u00f5ista, et kogukonna arendaja iseenda heaolu m\u00f5jutab tema toimetulekut ja saavutatavaid tulemusi kogukonnat\u00f6\u00f6s (Lizano, 2015).<\/p>\n\n\n\n Kogukonna arendaja v\u00e4simine ja l\u00e4bip\u00f5lemine m\u00f5jutab negatiivselt ka tema kogukonda. Kogukond, kes on harjunud, et neil on inimene, kes on alati olemas ja t\u00e4nu kellele kogukond h\u00e4sti toimib, v\u00f5ib leida ennast olukorrast, kus eestvedaja puudumise t\u00f5ttu kogukonna sidusus v\u00e4heneb (Vihma ja Lippus, 2014). See v\u00f5ib omakorda viia kogukonna konflikti ja kaoseni ning ebat\u00f5husa kogukonnani v\u00f5i suisa selle lagunemiseni. <\/em>Enesehoiuga tegelemine on oluline nii kogukonna eestvedaja, k\u00f5igi kogukonna liikmete ja kogukonna kui terviku jaoks.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4bi viidud fookusgrupi intervjuus tulid v\u00e4lja mitmed p\u00f5hjused, miks on vajalik enesehoiust kogukondade arendamise kontekstis r\u00e4\u00e4kida. Peamise p\u00f5hjusena saab v\u00e4lja tuua, et kogukondade arendamises ja ka vabatahtlikus tegevuses esineb probleem, et inimesed ei oska end hoida ning p\u00f5levad seet\u00f5ttu l\u00e4bi. Enesehoiu teemast k\u00f5nelemine on oluline, et p\u00f6\u00f6rata teemale t\u00e4helepanu ja n\u00e4idata teist v\u00f5imalust kogukonnas asjade korraldamiseks, sest l\u00e4bip\u00f5lemise tagaj\u00e4rjed on kahjulikud nii inimesele endale, tema kogukonnale ning \u00fcldiselt vabatahtlikule tegevusele. Teadlikkuse t\u00f5stmine aitab muuta m\u00f5tteviisi ja n\u00e4idata, et kogukonna ressursid on jagatud ning eestvedamine ei peaks olema \u00fche inimese vastutus.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Kogukondade arendamise vaatest on intervjueeritavad m\u00e4rganud suundumust, et kogukondades teatakse ja r\u00e4\u00e4gitakse rohkem asjadest, mida kogukondadel on vaja \u00e4ra teha, millised on \u00fchised v\u00e4ljakutsed, t\u00f6\u00f6d ja projektid, kuid tahaplaanile on j\u00e4\u00e4nud \u00fchine puhkamine ja niisama suhtlemine. V\u00e4simine ja puhkamine on elu osad ning peaksid olema aktsepteeritud. M\u00e4rgiti, et pidevas asjade \u201e\u00e4ra tegemise\u201c voos v\u00f5ib ununeda algne p\u00f5hjus ja r\u00f5\u00f5m, miks kogukond \u00fcldse kokku tuli, mis on ohuks kogukondade p\u00fcsimisele. Enesehoiuteemasid on oluline v\u00e4\u00e4rtustada ja neid j\u00e4lgida ning nendes ka oma kogukonnas v\u00f5i muus tegevuses kokku leppida, sest kaudsemalt aitab see kogukondadel ise organiseeruda \u00fcksteise m\u00e4rkamise ning abi ja toe pakkumise osas.<\/p>\n\n\n\n Soovist oma kogukonda panustada teevad kogukondade eestvedajad oma t\u00f6\u00f6d s\u00fcdamega ning tihti vabatahtliku t\u00f6\u00f6 vormis. Eestvedajate v\u00e4simine ja l\u00e4bip\u00f5lemine on olulised teemad, mida teadvustada ja mille ennetamisega tegeleda.<\/p>\n\n\n\n T\u00f6\u00f6s kogukondadega ja inimestega v\u00f5ib kogeda palju positiivset, mis inspireerib tegutsema ja annab energiat \u00fcha uuteks ettev\u00f5tmisteks. Kuid selles t\u00f6\u00f6s v\u00f5ib ette tulla ka olukordi, mis on raskemad ning kokku v\u00f5ib puutuda ka kriiside ja teiste inimeste traumadega. Kogukonna arendajad, kui inimeste ja kogukondade v\u00f5imestajad, v\u00f5ivad v\u00e4heste enesehoiu oskuste t\u00f5ttu sattuda olukorda, kus panustatud on palju teistesse, kuid iseennast ning oma vajadused on tahaplaanile j\u00e4etud. See v\u00f5ib viia aga olukorrani, kus v\u00e4ljapoole panustada enam ei jaksa ning s\u00fcdamel\u00e4hedase tegevus v\u00f5ib muutuda v\u00e4sitavaks v\u00f5i lausa vastumeelseks. Selleks, et seda ennetada on oluline t\u00f5sta teadlikkust teema t\u00f5sidusest.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n Teiste abistamisega kaasas k\u00e4iv positiivne pool on kaastunde rahulolu, mis ilmneb abistaja edu tundmisel t\u00f6\u00f6alase saavutuse, teise inimese aitamise v\u00f5i laiemalt \u00fchiskonda panustamise tulemusena ning hoiab inimese tahet tegutseda (Kaaver, 2019; Kivi, 2020). Varjupoolel asub aga kaastundev\u00e4simus, mis tekib olukorras, kus inimene ei ole hoidnud iseennast piisavalt. Kaastundev\u00e4simus ohustab ennek\u00f5ike neid, kes puutuvad tihti kokku teiste inimeste probleemide, kannatuste ja traumadega ehk negatiivsete elus\u00fcndmustega. Pidevast stressist v\u00f5ib v\u00e4lja kujuneda kaastundev\u00e4simus, mis omakorda koosneb sekundaarsest traumaatilisest stressist1<\/a><\/sup> ja l\u00e4bip\u00f5lemisest (Kaaver, 2019; Kass, 2023). Kaastundev\u00e4simus ei pruugi inimene ise teadvustadagi, sest inimestel on harjumus oma olukorda normaliseerida (Nuudi, 2023). Mingis etapis ei pruugi inimene enam ise m\u00e4letadagi hetke, kui end viimati energilise ja r\u00f5\u00f5msameelsena tundis. Kaastundev\u00e4simus v\u00f5ib kogukonnat\u00f6\u00f6tajaid ohustada n\u00e4iteks juhul, kui panustatakse abistajana kriisiolukorras, kus puututakse tihedalt kokku teiste inimeste probleemidega.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4bip\u00f5lemine v\u00f5ib ohustada k\u00f5ikide elukutsete esindajaid. Kui tegevus, mis on olnud motiveeriv ning pakkunud p\u00f5nevust ja eneseteostuse v\u00f5imalusi, kasvab \u00fcle pea ning esitab suuremaid v\u00e4ljakutseid kui inimesel on selleks toimetulekuv\u00f5imalusi, v\u00f5ib inimene kogeda t\u00f6\u00f6stressi, millega kaasnevad nii vaimsed kui f\u00fc\u00fcsilised probleemid. Pikaajalist ehk kroonilist t\u00f6\u00f6stressi, mida pole teadvustatud ega selle maandamisega edukalt tegeletud, nimetatakse l\u00e4bip\u00f5lemiseks. (Peaasi.ee, i.a) ning selle tagaj\u00e4rjel v\u00f5ivad negatiivselt m\u00f5jutatud saada k\u00f5ik inimese eluvaldkonnad.<\/p>\n\n\n\n Enne t\u00e4ieliku l\u00e4bip\u00f5lemiseni j\u00f5udmist on inimene t\u00e4is energiat, teotahet, huvi ja kirglikkust oma t\u00f6\u00f6 vastu, mida nimetatakse ka \u201emesin\u00e4dalate\u201c faasiks. \u00dcks Tartu \u00dclikooli kogukondade arendamise \u00f5ppekava teise kursuse tudeng kirjeldas seda kui positiivses ps\u00fchholoogias tuntud flow<\/em>-seisundit (voogamine), kus t\u00f6\u00f6d tehes ajataju kaob, p\u00fcsib p\u00f5nevus ning energiat on palju. Sellele j\u00e4rgneb \u201es\u00e4rak\u00fc\u00fcnla\u201c etapp, kus inimene on n\u00e4rviline, rahutu, kriitikatundlik ning kujunevad uneh\u00e4ired (Kass, 2023). Edasised kolm dimensiooni on kurnatus, v\u00f5\u00f5rdumine ning v\u00e4henenud t\u00f6\u00f6- ja tegutsemisv\u00f5ime (Peaasi.ee, i.a). L\u00e4bip\u00f5lemise tagaj\u00e4rjel alaneb emotsionaalne seotus teiste inimestega ning hakatakse ennast teistest eraldama. V\u00e4heneb soov ja v\u00f5imekus teiste abistamisesse panustada, mis omakorda tekitab tunnet, et oma t\u00f6\u00f6ga ei saada hakkama, mist\u00f5ttu langeb enesehinnang ning inimene v\u00f5ib muutuda k\u00fc\u00fcniliseks, lootusetuks ja ka k\u00f5ik igap\u00e4evategevused tunduvad pingutust n\u00f5udvad ning kaob v\u00f5ime tunda r\u00f5\u00f5mu. Sellisest kurnatusest ei taastu inimene ka l\u00fchiajaliselt puhates (Kalaus, 2016, Kass, 2023). L\u00e4bip\u00f5lemise testi saab teha n\u00e4iteks siin<\/a> lehel ning vajadusel saab esmast abi Peaasi.ee veebilehelt<\/a>. L\u00e4bip\u00f5lemisest taastumine v\u00f5tab kaua aega ning v\u00f5ib n\u00f5uda vaimse tervise spetsialistide sekkumist ning m\u00f5istlik on seda ennetada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Eestvedaja v\u00e4simine ja l\u00e4bip\u00f5lemine v\u00f5ib olla tingitud nii v\u00e4hestest enesehoiuoskustest kui ka v\u00e4listest teguritest, kuid igal juhul m\u00f5jutab eestvedaja l\u00e4bip\u00f5lemine nii kogukonna eestvedajat ennast, tema kogukonda ja meie \u00fchiskonda. Kogukonna arendajad aitavad luua sidusamat ja turvalisemat \u00fchiskonda panustades kas t\u00f6\u00f6 v\u00f5i vabatahtliku tegevuse kaudu meie kogukondade p\u00fcsimisse ja arengusse, mist\u00f5ttu on oluline teadvustada, millised tegurid nende v\u00e4simist ja l\u00e4bip\u00f5lemist p\u00f5hjustavad.<\/p>\n\n\n\n Ohutegurid ja olukord kogukondades<\/strong><\/p>\n\n\n\n L\u00e4bip\u00f5lemine on keeruliste ja pikaajaliste tagaj\u00e4rgedega ning ohutegureid, mis seda p\u00f5hjustavad on mitmeid ja need v\u00f5ivad tuleneda nii inimesest endast, tema kogukonnast kui laiemalt \u00fchiskonnast. Eesti kogukondade hetkeseisu uuringuraportist selgub, et kogukondade tegevuse \u00fche takistusena tuntakse liidrite v\u00e4simist, mis on ohuks kogukondade j\u00e4tkusuutlikule tegutsemisele, sest kogukonna toimimine s\u00f5ltub oluliselt selle juhtidest. Kuigi samas uuringus leiti, et \u00fcldiselt on kogukondades 3-5 eestvedajat, mille arv on korrelatsioonis kogukonna aktiivsete liikmete arvuga, ei t\u00e4henda see siiski, et kogukonna tegutsemine oleks j\u00e4tkusuutlik, sest uuringus l\u00e4bi viidud k\u00fcsitluse tulemusel leidis 65% vastajatest, et kogukond laguneks eestvedajata laiali (Vihma ja Lippus, 2014). Mida rohkem on kogukonnas aktiivseid liikmeid, seda rohkem on ka juhte, mis aitab jaotada koormust ja ennetada l\u00e4bip\u00f5lemist.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4bi viidud fookusgrupi intervjuust\u00a0 (2023) j\u00e4i k\u00f5lama, et peamised eestvedajate l\u00e4bip\u00f5lemise ohutegurid kogukonnat\u00f6\u00f6s on isikup\u00f5hine eestvedamine ja t\u00f6\u00f6 tegemist t\u00e4htsustav kultuur, mis ei v\u00e4\u00e4rtusta puhkamist. Probleemid on tingitud ka s\u00e4deinimeste liiga suurest vastutuse v\u00f5tmisest, mille t\u00f5ttu ei osata \u201eei\u201c \u00f6elda ning asendamatuse m\u00f5tteviisist \u201ekui mina ei tee, kes siis teeb<\/em>\u201c, mis kustutab s\u00e4deme ja tegutsemisr\u00f5\u00f5mu. Ohum\u00e4rkidena toodi v\u00e4lja ka probleemi, et tihti eestvedajad ei k\u00fcsi abi ning eeldatakse, et neid ei taheta aidata ning seet\u00f5ttu j\u00e4\u00e4dakse \u00fcksi. Lisaks, meis k\u00f5igis olev eksimise hirm ja uskumus, et k\u00f5ik ettev\u00f5etu peab alati \u00f5igesti v\u00e4lja tulema paneb meid \u00fcle pingutama v\u00f5i hoopis p\u00e4rsib ettev\u00f5tlikkust, tulenevalt hirmust asjadega perfektselt mitte hakkama saada.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4lise ohutegurina r\u00e4\u00e4giti intervjuus (2023) ka \u201e\u00fclalt-alla\u201c poliitikast, mis seab kogukondadele suuri ootusi, mida on keeruline t\u00e4ita ning mis ei arvesta kogukonnaliikmete muude igap\u00e4evaeluliste kohustuste ja vajadustega. V\u00e4liselt pandud ootuste osas n\u00e4hakse probleemi ka selles, et sealjuures ei m\u00f5elda, mis aitaks kogukonna inimesi hoida. \u00dcha suureneva kohustuste koorma all ei pruugita j\u00f5uda k\u00f5ike teha ning see v\u00f5ib valmistada pettumust ja tunnet, et ei saada hakkama, mis v\u00f5ib omakorda viia l\u00e4bip\u00f5lemiseni.<\/p>\n\n\n\n \u201cNeed on ohutegurid, kui me paneme sellised koormad kogukondadele peale, ilma m\u00f5tlemata, kuidas me neid kogukonna inimesi kas hoiame ja millised viisid kogukonna toimetamiseks aitavad ellu j\u00e4\u00e4da ja millised mitte.\u201d (intervjuu A) <\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Kuigi kogukonna vundamendiks on suhted, on intervjuus osalejad m\u00e4rganud probleemi, et kogukonna inimestel pole aega \u00fcksteisega niisama suhelda, sest kokku saades on fookus \u00fchistel \u00e4ra tegemist vajavatel asjadel. Suhtlus ja \u00fcksteise p\u00e4riselt kuulamine aitaks aga inimesi hoida, t\u00e4nu millele saadakse n\u00e4iteks ka teada seda, mida kogukonna rahvas p\u00e4riselt vajab v\u00f5i teha soovib. Suurt rolli n\u00e4hakse ka eeskujudes, millist kuvandit luuakse ja mida v\u00e4\u00e4rtustatakse, mist\u00f5ttu on oluline, et ka eestvedajad oleksid teadlikud ohtudest ja nende maandamise v\u00f5imalustest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Eestvedajad saavad olla eeskujuks ja n\u00e4idata v\u00f5imalusi ennast hoidva kogukonnat\u00f6\u00f6 kultuuri loomisel, mis aitaks muuta \u00fchiskonnas juurdunud m\u00f5\u00f5teviise ja harjumusi, mis p\u00f5hjustavad eelnimetatud ohuteguritest tulenevalt eestvedajate endi v\u00e4simist. L\u00e4bip\u00f5lemine on k\u00fcll t\u00f6\u00f6ga seotud s\u00fcndroom, kuid m\u00f5jutab oma ilmnemisel ka k\u00f5iki teisi eluvaldkondi ning vastupidiselt, k\u00f5ikide teised eluvaldkondade heaolu aitab hoiduda l\u00e4bip\u00f5lemisest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Eelmises peat\u00fckis v\u00e4lja toodud kogukonna eestvedajate ja arendajate v\u00e4simist ja l\u00e4bip\u00f5lemist p\u00f5hjustavad ohutegurid k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es v\u00f5imalustega. Positiivse vaimse tervise \u00fcks alustalasid on s\u00e4ilen\u00f5tkus, sest t\u00e4nu sellega kaasnevale optimistlikule tulevikuvaatele suudetakse ebakindlates oludes paremini toime tulla (Sotsiaalministeerium, 2021). Arvestades \u00fcha kiirenevat elutempot ning kriise, mis on \u00fchiskonda ja inimesi viimasel ajal tabanud ning s\u00fcvenevat vaimse tervise probleemi, on s\u00e4ilen\u00f5tkus oluline teema, mida avada, sest selle arendamine suurendab meie vastupanuv\u00f5imet ebaturvalisusega toimetulekul ning aitab hoida vaimset tervist. Pingetaluvus ja oskus oma emotsioonidega toime tulla on s\u00e4ilen\u00f5tkuse ehk resilentsuse osad nagu ka paindlikkus ja kohanemisv\u00f5ime. Ka enese \u00fcmberh\u00e4\u00e4lestamine ja teotahte avastamine aitavad ebakindlatel ja keerulistel aegadel leida ressursse toimetulemiseks ning uute lahenduste leidmiseks. (Sisask, 2023). Oma s\u00e4ilen\u00f5tkuse arendamine on \u00fcks viise, mis aitab ka ennast hoida.<\/p>\n\n\n\n Elus ette tulevate raskustega toime tulema \u00f5ppides areneb ja kasvab ka inimene. Ka kogukondade arendajad v\u00f5ivad oma ettev\u00f5tmistes kogeda pingeid, keerukaid olukordi ja raskuseid, millega toimetulemine v\u00f5ib soodustada nende arengut inimesena (McAllister ja McKinnon, 2009; Punov\u00e1 jt, 2021). T\u00f6\u00f6alases kontekstis v\u00f5ib resilentsust kirjeldada kui v\u00f5imekust tulla toime t\u00f6\u00f6ga kaasnevate raskustega ning vaatamata eba\u00f5nnestumistele, mida vahel ikka ette tuleb, j\u00f5uda soovitud heaolutasemeni.\u00a0<\/p>\n\n\n\n N\u00e4iteks sotsiaalt\u00f6\u00f6tajate s\u00e4ilen\u00f5tkuse kirjeldamisel on Punov\u00e1 jt (2021) toetunud kolmele s\u00e4ilen\u00f5tkuse p\u00f5him\u00f5ttele<\/strong>, mida v\u00f5iks minu hinnangul kasutada ka kogukonna arendajate s\u00e4ilen\u00f5tkuse kirjeldamiseks.<\/p>\n\n\n\n S\u00e4ilen\u00f5tkuse esimene tunnus on tugevuskeskne vaade. <\/strong>Selle aluseks on usk inimese positiivsesse arengusse ning v\u00f5imalustesse, et oma ressursse (j\u00f5uvarusid ja kaitsetegureid) kasutades on v\u00f5imalik keerukatest olukordadest v\u00e4lja tulla. (Punov\u00e1 jt, 2021). Nii s\u00e4ilib optimistlik vaade ning ettetulevad keerukused ei n\u00e4i lahendamatud. Ehk siis teadvustades endale, millised on minu jaoks need asjad, mis j\u00f5uvarusid aitavad t\u00e4ita, mis on olnud mulle varem toetavateks teguriteks raskustega toime tulemisel ning teadmine sellest, kuidas ma enda heaolu keerukates olukordades kaitsta saan, aitavad luua tugeva vundamendi, millest saab j\u00f5udu.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Teine tunnus on sotsiaal\u00f6koloogiline l\u00e4henemine<\/strong>, mis s\u00f5ltub riski- ja kaitsetegurite vastastiktoimest ning ressursside leidmisest nii iseendast kui keskkonnast. Keskkonnaks v\u00f5ib olla sel juhul n\u00e4iteks nii pere, t\u00f6\u00f6koht, kogukonnakaaslased jmt (Punov\u00e1 jt, 2021). Head suhted aitavad elus ette tulevate keerukustega paremini toime tulla. Ka iseenda tundmine on oluline, sest olles teadlik ohuteguritest ehk oma n\u00f5rkustest, saame me neid arendada v\u00f5i leida viisid, kuidas nendega toime tulla ehk ennast kaitsta ning muutume seel\u00e4bi s\u00e4ilen\u00f5tkemateks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Kolmas tunnus \u2013 \u201eargip\u00e4evamaagia<\/strong>\u201c \u2013 koondab enda alla elu lihtsad asjad, mis on iga\u00fchele k\u00e4ttesaadavad. \u201cArgip\u00e4evamaagia\u201d koosneb n\u00e4iteks sobilikust eluviisist, ajast l\u00e4hedastega, t\u00e4nulikkusest, looduses viibimisest ja muusikat, huvialadest jms (Punov\u00e1 jt, 2021). On oluline, et igap\u00e4evasesse sagimisse mahuks toetavaid hetki ning seet\u00f5ttu tuleks s\u00e4ilen\u00f5tkuse suurendamiseks p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu ka lihtsatele igap\u00e4evastele asjadele, mis on meie heaolu toetavad.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Lisaks eelnimetatud tunnustele saab kogukonna arendaja s\u00e4ilen\u00f5tkuse kirjeldamisel tuua paralleele ka kogukondade arendamise t\u00e4nap\u00e4evase l\u00e4henemisega, mis keskendub suhetele ning kogukondade tugevustele ja v\u00f5imalustele. Isiklikud suhtev\u00f5rgustikud ja sotsiaalsus kannavad olulist rolli heaolu s\u00e4ilitamisel, sest igap\u00e4evaste suhete (kolleegid, naabrid, l\u00e4hedased, s\u00f5brad ja \u201ev\u00f5\u00f5rad tuttavad\u201c) regulaarsus ja kvaliteet on otseselt seotud \u00f5nnetunde ja heaoluga ning v\u00e4hendavad ka vaimse tervise probleemide tekkimise riski (Glichrist, 2019).\u00a0<\/p>\n\n\n\n Intervjuus (2023) toodi v\u00e4lja, et kogukondade arendamise suhetele ja ressurssidele p\u00f5hinev l\u00e4henemine, mida Tartu \u00dclikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu \u00f5ppekaval \u00f5pitakse, on Eestis uus ning seda on vaja laiemalt levitama hakata, sest see aitab ka kogukondade arendajatel ka iseendid hoida. S\u00e4ilen\u00f5tkus t\u00e4hendab ka v\u00f5imekust muutustega kohaneda ja taluda ebakindlust ning see toodi v\u00e4lja ka intervjueeritavate poolt, kes kirjeldasid loomuliku valmidust \u00fcmber kohaneda ja ebakindlust taluda, mis on oluline nii kogukonna arendaja t\u00f6\u00f6s kui \u00fcldse inimestena. S\u00e4ilen\u00f5tkus v\u00f5iks olla justkui ennast hoidev ja j\u00e4tkusuutlik eluviis, mis toetab nii inimest ennast ja ka tema kogukonda.<\/p>\n\n\n\n Kui s\u00e4ilen\u00f5tkuse arendamine muudab meid vastupidavamateks ja aitab meil keerukustega toime tulla, siis enesehoid aitab meil iseenda vajaduste eest hoolt kanda ja meie vaimset tervist hoida. Enesehoid on teadlik tegevus oma vaimse, emotsionaalse ja f\u00fc\u00fcsilise tervise ning heaolu eest hoolitsemiseks ja stressi leevendamiseks (Bressi ja Vaden, 2017).<\/p>\n\n\n\n Enesehoid h\u00f5lmab minu hinnangul ka eelmises peat\u00fckis nimetatud s\u00e4ilen\u00f5tkuse tunnuseid \u2013 oskust olla teadlik oma haavatavusest ehk riskidest ning sellest, kuidas nendega toime tulla ja end nende eest kaitsta. Lisaks ka teadmisi enda j\u00f5uvarusid taastavatest ressurssidest ning ka toetavatest v\u00f5imalustest, mis on olemas nii iseendas kui keskkonnas, lisaks veel tugevustele, arengule ja optimistlikule tulevikule suunatud m\u00f5tteviisist ning kindlasti ka sellest, kui oluline roll on igap\u00e4evaelulistel asjadel ja suhetel selles, milline on meie vaimne tervis ja \u00fcldine heaolu.<\/p>\n\n\n\n Enesehoiu m\u00e4\u00e4ratlus on aja jooksul muutunud. Traditsioonilise enesehoiu vaate eesm\u00e4rk oli s\u00e4ilitada isikliku ja t\u00f6\u00f6elu vahel tasakaal (eraldatus), kuid uuem ja l\u00e4bim\u00f5eldum enesehoiu m\u00e4\u00e4ratlus n\u00e4iteks sotsiaalvaldkonnas vaatleb inimest terviklikuna ning seab enesehoolduse strateegiates inimese esikohale ja peegeldab intersubjektiivseid, suhetele ja taastumisele suunatud praktikaid ning r\u00f5hutatakse refleksiivse ja dialoogilise mina kasvatamist. Selline praktika julgustab iseennast avastama, olema uudishimulik ja empaatiliselt teise inimese maailma kogema, aktsepteerima teadmatust ning olema avatud v\u00f5imalusele, et teise inimese muutumisprotsess ka iseend puudutab ja muudab. L\u00e4bi iseenda avamise ja avastamise on v\u00f5imalik leida isiklikke t\u00e4hendusi ja m\u00f5ista oma privileege ning luua ruumi oma mina n\u00e4itamiseks. Kogukondade arendamise vaatest v\u00f5ivad kogukonna inimeste lood, erinevad kogukonna s\u00fcndmused ja muutumisprotsessid m\u00f5jutada ka kogukonna arendajat. Selline vaade enesehoiule toetab iseenda arengut ja s\u00e4ilen\u00f5tkust (Bressi ja Vaden, 2017).<\/p>\n\n\n\n Sotsiaalvaldkonnas \u00fcha enam leviv taastumisele suunatud m\u00f5tteviis, kus klienti suhtutakse kui oma elu eksperti, n\u00f5uab spetsialistilt usku, et ka nemad ise muutuvad ja \u00f5pivad paralleelselt kliendiga (Bressi ja Vaden, 2017). Usun, et seda v\u00f5ib laiendada ka kogukonna arendamise valdkonda, mille t\u00e4nap\u00e4evase l\u00e4henemise j\u00e4rgi teavad kogukonnad ise k\u00f5ige paremini oma ressursse ja vajadusi ning kogukondadega t\u00f6\u00f6tades saab arendaja \u00f5ppida ka iseend paremini tundma.<\/p>\n\n\n\n Enesehoid h\u00f5lmab Bressi ja Vaden\u2019i (2017) k\u00e4sitluse j\u00e4rgi agentsust ehk toimev\u00f5imekust suurendavaid isereguleeruvaid sihip\u00e4raseid tegevusi, mis t\u00f5stavad inimese v\u00f5imet lubada endal kogeda ebakindlust ja haavatavust t\u00f6\u00f6alastes suhetes ning m\u00f5testada lahti enese muutumine tulenevalt t\u00f6\u00f6st. Enesehoiupraktikad on nende s\u00f5nul midagi enamat kui stressijuhtimine. Erinevad harjutused, t\u00e4helepanelikkuse meditatsioon, hobid jms tugevdavad inimese v\u00f5imet reguleerida t\u00f6\u00f6st tulenevat m\u00f5ju ja lubada endal kogeda ja m\u00f5ista tundeid, mis kaasnevad haavatavuse ja ebakindlusega. Lisaks on toetavad enesehoiupraktikad p\u00e4eviku pidamine, loovkirjutamine, kunstiga tegelemine, arutelud kolleegidega, mis aitavad luua t\u00e4hendust ja avastada iseennast (Bressi & Vaden, 2017).<\/p>\n\n\n\n Intervjueeritavateni (Intervjuu, 2023) on enesehoiu m\u00f5iste on j\u00f5udnud l\u00e4bi aja v\u00f5i ka l\u00e4bip\u00f5lemise kogemuse t\u00f5ttu ning suuremat m\u00f5istmist selle olulisuse osas t\u00f5id kaasa kogukondade arendamise \u00f5pingud \u00fclikoolis. \u00dchemeelselt toodi v\u00e4lja, et enesehoid on samav\u00f5rd oluline kui k\u00f5ik muud tegevused, mida tehakse v\u00f5i teadmised, mida \u00f5pitakse kuid \u00fchtlasi on see ka keeruline ja kestev \u00f5ppimine. Olulisena toodi v\u00e4lja teadlikkust, eneses\u00f5bralikkust, enese m\u00e4rkamist, pidevat arenemist ja suhtlust.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Enese hoidmine t\u00e4hendabki intervjueeritavate s\u00f5nul oskust ennast hoida ja igap\u00e4evast teadlikku tegelemist sellega, et oma t\u00f6\u00f6s kogukonna arendajana vastu pidada, korraldades oma asju nii, et iseendal oleks hea olla. Enesehoid t\u00e4hendab ka enese heaolu esikohale seadmist, sest see loob vundamendi, et j\u00e4tkuks energiat ja tahet teisi aidata. Oma kogemustest \u00f5ppimine ja oma piiride tundmine aitab teadlikumalt l\u00e4bi m\u00f5testada, mida ja mis mahus ette v\u00f5etakse. \u00dche poolena kirjeldas \u00fcks intervjueeritav (Intervjuu B) vastutust iseenda ees kuid veelgi suuremat vastutustunnet oli loonud \u00f5pingute jooksul omandatud teadmine, et k\u00f5ik tegevused on seotud ka teiste inimeste ja nende tegevustega, mis on loonud suuremat teadlikkust arvestada oma tegevuste planeerimisel sellega, et ei p\u00f5letaks l\u00e4bi ei iseennast ega teisi.<\/p>\n\n\n\n \u201cProovin m\u00f5elda kogu aeg nii alguse kui l\u00f5pu peale. Kas see tegelikult on p\u00f5hjendatud v\u00f5i kas see ressurss, mida kuskile panna kas ta on k\u00f5ikide suhtes nagu \u00f5iglane ja m\u00f5istlik?\u201d (intervjuu B)<\/p>\nEnesehoid minu jaoks ongi suurem teadlikkus sellest, mida mina ise vajan, oskus seda paremini m\u00e4rgata ja seel\u00e4bi ka sellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Oskus p\u00fc\u00fcda olla iseenda vastu parem ja iseenda vajadustega rohkem arvestada selleks, et teisega koost\u00f6\u00f6 ja suhted sujuksid paremini ja leebemalt.\u201d (intervjuu B)<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n \u00a0Enesehoiuks ei peeta vaid veebist leitavaid enesehoiupraktikaid vaid seda n\u00e4hakse pigem teadliku eluviisina. Igap\u00e4evaseid harjutused ja praktikad on k\u00fcll olulised, kuid siiski ei tasu nendesse kinni j\u00e4\u00e4da, sest enesehoid pigem nagu m\u00f5tteviis, protsess ja igap\u00e4evaste teadlike valikute kogum, mis aitab iseendaga paremini l\u00e4bi saada ja j\u00e4tkusuutlikumalt oma kogukonda panustada.<\/p>\n\n\n\n Enesehoiu raames on oluline r\u00e4\u00e4kida ka enesekaastundest ehk eneses\u00f5bralikkusest, mis aitab kogukonna arendajal olla enda vastu s\u00f5bralikum ja m\u00f5istvam ning seel\u00e4bi ka professionaalsem abistaja teistele. <\/em>Kui empaatiline side on inimestega t\u00f6\u00f6tamise nurgakivi (Lizano, 2015) ja s\u00e4ilen\u00f5tkus positiivse vaimse tervise alustala (Sotsiaalministeerium, 2021), siis mulle tundub, et enesehoiu vundamendi loob enesekaastunne2<\/a><\/sup>. Kaastundlikus teiste suhtes on paljudele tuttav kuid kaastundlikkus iseenda suhtes v\u00f5ib olla v\u00f5\u00f5ras.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Raamatu \u201cEnesekaastunne\u201c (2017) autor K. Neff \u00fctleb, et inimesed ei kohtle peaaegu kedagi teist nii halvasti kui ennast, sest oma m\u00f5tetes suheldakse iseendaga \u00e4\u00e4rmiselt kriitiliselt. \u00dchiskondlikust survest tulenevalt on meie ootused iseenda suhtes muutunud aina k\u00f5rgemaks ja hirm l\u00e4bikukkumise ning oma eesm\u00e4rkide mitte saavutamise ees tekitab vaimse tervise probleeme alandades n\u00e4iteks usku iseenda v\u00f5imetesse v\u00f5i pannes meid \u00fcle pingutama, mis p\u00f5hjustab l\u00e4bip\u00f5lemist. Eneses\u00f5bralikkus aitab meil iseendile keerulistel hetkedel toeks olla ning oma l\u00e4bielamisi, valu ja eba\u00f5nnestumisi aktsepteerida. Olles enese suhtes kaastundlik, saame me ennast toetada ka nendel hetkedel, kui teiste abistamine raske tundub (Neff, 2017). Veelgi enam \u2013 olles iseendaga s\u00f5bralikus suhtes, saame me olla eeskujuks selles ka teistele.\u00a0<\/p>\n\n\n\n K\u00f5rge enesekaastunde tase on seotud madalama l\u00e4bip\u00f5lemise tasemega (Durkin jt, 2016) ning enese suhtes kaastundlikum olles kogetakse v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega kaastundev\u00e4simust ning t\u00e4nu sellele, et abistamine inimest ei v\u00e4sita, tuntakse rohkem kaastunderahulolu. Enese suhtes kaastundlikud inimesed kogevad v\u00e4hem negatiivseid emotsioone ning ka hoolitsevad iseenda eest paremini, lubades endale piisavalt puhkust, korralikku und ja toitumist ning kannavad hoolt enda emotsionaalsete vajaduste eest (Neff, 2017). Neff (2017) \u00fctleb koguni, et enesekaastunne on peamine tegur, mis inimesi \u00e4revuse ja depressiooni eest kaitseb.<\/p>\n\n\n\n Enesekaastunne on s\u00e4ilen\u00f5tkuse oluline komponent, sest enese suhtes kaastundlikkuse praktiseerimine aitab taastada sisemisi emotsionaalseid j\u00f5uvarusid, et v\u00e4ltida l\u00e4bip\u00f5lemist ja kaastundekurnatust (Neff, 2017) ning parandab taastumisv\u00f5ime kiirust (Beshai jt, 2018). See on oluline nii kogukonna arendaja enda enesehoiu seisukohalt kui ka neile, kellega tegeletakse, sest kui kogukonna arendaja hoiab end piisavalt, on tal ka teistele rohkem jagada ning igasugused ettev\u00f5tmised on t\u00e4nu sellele j\u00e4tkusuutlikumad (Neff, 2017).<\/p>\n\n\n\n Enesekaastunne ei t\u00e4henda enesehaletsemist ega kannatustele keskendumist (Neff, 2017; Neff, 2011) vaid lihtsalt olukorra aktsepteerimist ja enese m\u00e4rkamist ning toe pakkumist, mis annab j\u00f5udu edasi minna. Enesekaastunnet illustreerib ja selgitab l\u00fchidalt see video<\/a>.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Budistliku p\u00e4ritoluga enesekaastunnet kirjeldatakse kolme v\u00f5rdselt t\u00e4htsa p\u00f5hikomponendi kaudu<\/strong>:<\/p>\n\n\n\n Esimene komponent on lahkus iseenda vastu valu v\u00f5i eba\u00f5nnestumise korral ehk eneses\u00f5bralikkus<\/strong>. See t\u00e4hendab, et iseennast koheldakse kui oma parimat s\u00f5pra, kelle \u00fcle ollakse uhked, keda toetuseks kallistatakse ja rasketel hetkedel lohutatakse. See t\u00e4hendab ka oma eksimuste m\u00f5istmist, mitte hukkam\u00f5istmist.<\/p>\n\n\n\n Teine komponent on oma kogemuste tajumine osana suuremast inimkogemusest ja \u00fchendusest teistega ehk inimlik \u00fchtekuuluvus<\/strong>. See h\u00f5lmab oma inimlikkuse teadvustamist ja tunnistamist, et kannatused ja eksimused on osa k\u00f5igi elust ja kuuluvad inimeseks olemise juurde ning me ei ole nendes \u00fcksi.<\/p>\n\n\n\n Kolmas komponent on oma valusate m\u00f5tete ja tunnete hoidmine hinnanguvabas teadlikkuses ehk teadvelolek<\/strong>. See t\u00e4hendab oma teadvusv\u00e4ljal toimuva j\u00e4lgimist siin ja praegu ning just sellisena nagu see on, mis annab v\u00f5imaluse vastata k\u00f5ige kaastundlikumal ja t\u00f5husamal viisil. Tulemuseks on tasakaalukam toimetulek k\u00f5igega, mis elul ette toob (Neff, 2017; Welp ja Brown, 2014).<\/p>\n\n\n\n Emotsionaalse heaolu suurendamiseks on enesekaastunne t\u00f5hus meetod, mida rakendada ning selle suurendamiseks on mitmeid harjutusi. Harjutused aitavad m\u00f5ista kui kriitilised me inimestega iseenda suhtes oleme ning kuidas seda leevendada. N\u00e4iteks halva enesetunde korral aitab enese kallistamine, mis pakub turvatunnet ning aitab leevendada h\u00e4irivaid emotsioone ja alandab pinget (Neff, 2017). Lisaks on abiks oma kriitilise sisemonoloogi \u00fcmberh\u00e4\u00e4lestamine lahkeks ja empaatiliseks k\u00fcsides endalt nelja k\u00fcsimust:<\/p>\n\n\n\n Selline vestlus iseendaga aitab iseennast kuulata ja t\u00e4hele panna ning oma vajadusi enesele tunnistada. See n\u00f5uab k\u00fcll harjutamist, kuid aitab luua toetavama suhte iseendaga. Harjutusi enesekaastunde suurendamiseks leiab ka internetist. N\u00e4iteks on Vaikuseminutid.ee veebilehel leitav enesekaastunde pausi harjutus<\/a>.\u00a0<\/p>\n\n\n\n \u201cOlla enda vastu sama s\u00f5bralik kui oled kaaslaste vastu ja m\u00f5testada seda niimoodi, et kui su s\u00f5ber oleks selles olukorras, mis sa talle \u00fctleksid? Kuidas sa s\u00f5pra oskad toetada ja leida neid \u00f5igeid s\u00f5nu, aga kuidas neid samu s\u00f5nu suunata enda suunas ka.\u201d (intervjuu C)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Harjutused aitavad muuta meie m\u00f5tteviisi ning kui meie sisek\u00f5ne muutub s\u00f5bralikumaks ja suudame aktsepteerida seda, et me ei pea asju perfektselt sooritama ning v\u00f5ime ka eksida ja oma eksimustest \u00f5ppida, t\u00e4nu millele v\u00e4heneb stressitase ning tekib ka julgus uusi asju proovida, abi k\u00fcsida ja oma piire seada, mis toetavad kogukonna arendajat tema ettev\u00f5tmistes ja enese hoidmises ning \u00fchtlasi m\u00f5jub positiivselt ka kogukonnale.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Intervjueeritavate (Intervjuu, 2023) jaoks on enesekaastunde m\u00f5iste tuttav pigem eneses\u00f5bralikkusena, mida n\u00e4hti kui olulist enesehoiu osa. Lisati, et enese suhtes t\u00e4helepanelikum ja kaastundlikum olemist on aidanud m\u00e4rgata ja \u00f5ppida reflekteerimisoskuse arendamine, mida endised tudengid said praktiseerida erinevates \u00f5ppeainetes l\u00e4bi kogu magistri\u00f5ppe. Enese suhtes s\u00f5bralik olemist n\u00e4hakse aga vajaliku ja keeruka m\u00f5tteviisi muutmise protsessina.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Intervjuus (2023) toodi v\u00e4lja, et tahe panustada ja kaasa teha k\u00e4ivitab kogukonnat\u00f6\u00f6d, kuid seejuures tuleb m\u00f5elda ka iseendale ja olla enda vastu s\u00f5bralik, et hakkama saada ka raskuste ja eksimustega. Eksimine on inimlik ning toetab meie arengut inimesena. Selline m\u00f5tteviis toetab ka ettev\u00f5tmisi kogukonnat\u00f6\u00f6s, kus iga kogukond on erin\u00e4oline ning toimetab isemoodi ja pole ette teada, kuidas t\u00e4pselt l\u00e4heb v\u00f5i minema peaks.<\/p>\n\n\n\n \u201cKuidas sa siis arened, kui sa ei \u00f5pi, kuidas sa \u00f5pid, kui sa ei eksi?\u201d (intervjuu B)<\/p>\n\u201cMina t\u00e4na endiselt tunnen, et see (eneses\u00f5bralikkus) on h\u00e4sti suur \u00f5ppimine, mis ikka kestab ja alles esimesed sammud toimuvad. Jah, mingid harjutused ja \u00fclesanded on aidanud, aga m\u00f5tteviisi muutus on m\u00f5nes m\u00f5ttes \u00fclivajalik ja samas \u00fcldse mitte lihtne tulema.\u201d (intervjuu B)<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n Enesekaastunne on enesehoiu t\u00f6\u00f6riist, mis v\u00f5iks olemas olla mitte ainult kogukonna arendajate vaid iga inimese t\u00f6\u00f6riistakastis. L\u00e4bi v\u00e4ikeste, kuid tugevate m\u00f5tteviisi muudatuste saame arendada oma s\u00e4ilen\u00f5tkust ning olla paremad kaaslased iseendale ja oma l\u00e4hedastele ning ka inimestele kellega t\u00f6\u00f6tame ning \u00fches sellega saame anda panusega sellesse, et ka meie kogukonnad oleksid tugevamad, hoolivamad ja j\u00e4tkusuutlikumad.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Teadmised enesehoiust, s\u00e4ilen\u00f5tkusest ja eneses\u00f5bralikkusest on osa sellest, mis v\u00f5iks toetada kogukonna arendaja ennasts\u00e4\u00e4stvat tegutsemist praktilises elus ja kogukonnat\u00f6\u00f6s kuid olulised on ka toetava tugiv\u00f5rgustiku ja juhendamise olemasolu. Nende ilmestamiseks kirjeldan j\u00e4rgnevalt intervjueeritavate (Intervjuu, 2023) jagatud m\u00f5tete toel, mis v\u00f5iks eestvedajat t\u00f6\u00f6s kogukondadega toetada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Suhtlus ja suhted<\/strong><\/p>\n\n\n\n Niisama suhtlemine, \u00fcksteise p\u00e4riselt kuulamine ja teineteisega arvestamine on kogukonnat\u00f6\u00f6s olulised p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused ning \u00fchtlasi on suhted ka kogukondade toimimise p\u00f5hitunnuseks. Nagu varem v\u00e4lja toodud, toetavad suhted ja suhtlemine nii vaimset tervist kui suurendavad \u00fcldist heaolu ning paraneb kogukonna inimeste omavaheline sidusus. L\u00e4bi \u00fcksteisega suhtlemise saab paremini korraldada t\u00f6id ja tegemisi kogukonnas ning ka k\u00f5ik j\u00e4rgnevad punktid on otseselt v\u00f5i kaudselt suhetest m\u00f5jutatud.<\/p>\n\n\n\n \u201cJoonistage valgele paberile 24 tundi ja n\u00e4idake, et teil on pere ja muud t\u00f6\u00f6d. Me ei m\u00f5tle ju sellele, et kui h\u00f5ivatud n\u00e4iteks K. igap\u00e4evaselt on ja kui K. ei \u00fctle ka seda, siis tegelikult me ei m\u00e4rka ja me ei oska k\u00fcsida. Julgustada neid s\u00e4deinimesi t\u00f5esti must-valgel n\u00e4itama, et kus on see tema aeg ja v\u00f5imalused. Siis tulevad ka teised inimesed. (intervjuu A)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Piirid ja kokkulepped\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n Vabatahtlikuna tegutsemise juhend \u00fctleb, et enese hoidmine algab kokkulepete s\u00f5lmimisest (Tambaum jt, 2021). Piiride seadmine on oluline eelk\u00f5ige iseendale, kuid muudab selgemaks ka ootused ja kogu suhtluse teise poolega. Eetiliste, elutervete ja selgete piiride seadmine ning nende kommunikeerimine ja kokkulepete s\u00f5lmimine, ent samas empaatiliseks j\u00e4\u00e4mine, on \u00fcks v\u00f5tmet\u00e4htsusega oskuseid enese hoidmisel ja l\u00e4bip\u00f5lemise v\u00e4ltimisel. Intervjueeritavad t\u00f5id v\u00e4lja, et eestvedajat v\u00f5i vabatahtlikku aitab hoida, kui ta kommunikeerib v\u00e4lja, millal on tal aega, millal ta vastab telefonile ja meilidele ning ei pea olema kogu aeg k\u00e4ttesaadav. Selline oma vajaduste v\u00e4lja \u00fctlemine ja nendes \u00fcheskoos kokku leppimine aitab muuta uskumust, et kogu aeg peab k\u00e4ttesaadav olema ning hinnata \u00fcksteise panust ja aega ning ennetada ootuste seadmist ja pettumist. Enese piiride paika panemisel tuleks hinnata oma ressursse ja v\u00f5imekust ennast hoidvalt.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Vastutuse jagamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n L\u00e4bip\u00f5lemist ja v\u00e4simist, mis on tingitud isikup\u00f5hisest eestvedamisest, saab ennetada osa vastutust \u00e4ra andes ja teisi liikmeid kaasates. V\u00e4lja toodi ka ettev\u00f5tluse analoogi, kus hea juhtumispraktika on selline, kus juht hoiab v\u00e4hemalt kahte inimest silme ees, keda ta teadlikult n\u00f6 kaasa kasvatab. Hea vastutuse jagamise n\u00e4itena saab tuua Tartumaal asuva \u00c4ksi kogukonna, mida \u201eKogukonna arendaja heaolu\u201c \u00f5ppeaine raames k\u00fclastasime, kus on eestvedamine jaotunud erinevate perede vahel, mis v\u00e4hendab koormust ja aitab s\u00e4ilitada tegutsemisr\u00f5\u00f5mu. Samuti v\u00f5ib hea n\u00e4ite tuua \u00fchest J\u00e4rvamaa kogukonnast, kus on umbes 45 aastat p\u00fcsinud traditsioon, kus kohaliku pereklubi erinevad laudkonnad regulaarselt pidusid korraldavad. Ka selle n\u00e4ite puhul v\u00f5ib nii pikaajalise traditsiooni p\u00fcsimise v\u00f5tmeks pidada seda, et korraldus on jaotunud erinevate gruppide vahel.<\/p>\n\n\n\n \u201cS\u00e4deinimene v\u00f5iks olla teadlik, kes mingil hetkel \u00fctleb, et t\u00f5mbab oma piiri v\u00f5i annab teatepulga edasi v\u00f5i \u00f5petab nooremaid v\u00f5i uusi kogukonnaliikmeid v\u00e4lja, kaasab neid endaga koos tegemia.\u201d (intervjuu C)<\/p>\n\u201cTuleb aidata neil teadlikult oma asju vedada kogukondades meeskonnana, mitte \u00fcksi ja seda teadmist nendeni viia, mis iganes viisil siis \u00f5nnestub \u2013 on see siis artiklite, kohtumiste, koolituste, \u00fcldise info jagamisena. Aga selge on see, et meie s\u00e4deinimesed vajavad sellist julgustust.\u201d (intervjuu A)<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n Juhendamine ja tugis\u00fcsteem<\/strong><\/p>\n\n\n\n Oluline roll on suhtlemisel teiste kogukonnat\u00f6\u00f6tajatega, kellega saab vahetada kogemusi ja vajadusel n\u00f5u v\u00f5i abi k\u00fcsida. Ka kogukonna arendajate teadlikkuse suurendamine v\u00f5imalustest, kust k\u00fcsida abi ja kaasaegseid teadmisi hankida aitab kogukonna arendajal oma t\u00f6\u00f6d teha, sest toetav keskkond v\u00e4hendab segadust ja sellest tulenevat stressi ning aitab ka iseennast hoida. Sarnaselt nagu vabatahtliku kaasamise puhul, kus vabatahtlikele tuleb anda vajalikud teadmised ja tugis\u00fcsteemi, mis loob turvatunnet ja ennetab l\u00e4bip\u00f5lemist, tuleks seda teha ka kogukonnat\u00f6\u00f6s. Kogukonna arendajat saavad toetada ka mentor v\u00f5i arengutreener ehk coach<\/em> aidates n\u00e4iteks lahendada probleeme, saavutada arengueesm\u00e4rke v\u00f5i toetada orienteerumist kogukonna arendamise maastikul.<\/p>\n\n\n\n \u201cMa ise pean h\u00e4sti oluliseks kogukondade arendamise t\u00e4nap\u00e4evast l\u00e4henemist. Meil on vaja lihtsaid materjale, mis oleksid inimestele k\u00e4ttesaadavad, et nad saaksid ennast kogukonna arendajatena turvalisemalt tunda. Sellega tuleb nii kiiresti tegeleda kui v\u00f5imalik, sest see auk on nii pikalt Eestis olnud. Juba ainu\u00fcksi sellest, et sa m\u00f5tled, kuidas sa talle juhised ja materjalid annad, kuidas talle selle tunde annad, et kui sul on k\u00fcsimus, siis sa v\u00f5id alati siia tulla ja k\u00fcsida \u2013 juba see v\u00f5ib nii palju v\u00e4hendada seda riski, et ta p\u00f5leb l\u00e4bi.\u201d (intervjuu A)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n Kahepoolne vastutus<\/strong><\/p>\n\n\n\n S\u00e4deinimeste hoidmine on kahepoolne vastutus. Kogukonna liikmete vastutus on m\u00e4rgata ja pakkuda ennast appi ning oma tuge ning mitte lasta eestvedajal asju \u00fcksinda \u00e4ra teha.<\/p>\n\n\n\n \u201cSeda s\u00e4det tulebki hoida. See leek p\u00f5leb siis, kui tema \u00fcmber on rohkem neid inimesi ja vajadusel tuleb seda tahti p\u00fcsti aidata. Kurja juur on eeldamine, et ta tahabki ja jaksabki l\u00f5putult. Kui see juba \u00e4ra teadvustada, et s\u00e4de v\u00f5ib kustuda, selle metafooriga m\u00e4ngida, siis inimesed v\u00f5ibolla hakkavad m\u00f5tlema.\u201d (intervjuu C)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n \u00a0Tunnustamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n Intervjueeritavad t\u00f5id olulisena v\u00e4lja ka m\u00e4rkamise ja tunnustamise, sest eestvedajad v\u00e4\u00e4rivad esilet\u00f5stmist. Kuid siin toodi v\u00e4lja ka asjaolu, et tunnustamine peab olema teadlik, ega tohiks soodustada liiga k\u00f5rgete ootuste seadmist.\u00a0<\/p>\n\n\n\n V\u00f5imalusi kogukonna arendajate ehk s\u00e4deinimeste hoidmiseks on mitmeid ning tihti on nad \u00fcksteisest m\u00f5jutatud. Osad neist v\u00f5imalustest on inimese enda vastutus ning osad kogukonna ja \u00fchiskonna vastutus. Eestvedaja v\u00f5ib olla heade enesehoiu oskustega, kuid kui riiklik s\u00fcsteem tema tegevust ei toeta v\u00f5i on liialt keerukas, ei pruugi inimene ikkagi vastu pidada. Eriti juhul, kui arvestada, et p\u00f5hiliselt tegutsevad kogukodade eestvedajad vabatahtlikena. Arvestades, et kogukondades n\u00e4hakse aina suurenevat rolli \u00fchiskondliku heaolu suurendamisel, tuleks kogukondadega t\u00f6\u00f6tavate inimeste hoidmisele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata igal tasandil.<\/p>\n\n\n\n Kogukonna arendajat aitab hoida ka toetav tugiv\u00f5rgustik ja kolleegid, kellega oma v\u00e4ljakutseid ja ka edulugusid jagada. Palusin intervjueeritavatel (Intervjuu, 2023) kirjeldada, kuidas nad \u00f5pingute k\u00e4igus oma kursusel \u00fcksteist on toetanud ning seda, mis on aidanud neil selles grupis ka iseennast hoida. Kirjeldaksin nende gruppi kui h\u00e4sti toimivat praktikakogukonda, kus on koos \u00f5pingutel saadud teadmistega rakendatud erinevaid viise \u00fcksteise ja iseenda toetamiseks. Vaatamata sellele, et koroonakriisist tingitud piirangutega toimus enamik grupi kohtumisi veebis, mis n\u00f5udis intervjueeritavate s\u00f5nul kohanemist, toimisid j\u00e4rgmised v\u00e4lja toodud punktid ka selles olukorras.\u00a0<\/p>\n\n\n\n Erinevuste aktsepteerimine ja turvalise ruumi loomine.<\/strong> Turvaline ruum v\u00f5imaldab olla ehe ja n\u00e4idata oma p\u00e4ris mina ning r\u00e4\u00e4kida olulistel ja s\u00fcgavatel teemadel.<\/p>\n\n\n\n \u201eTohutult silmi avav, kuidas juba m\u00f5nes m\u00f5ttes nii homogeense grupi sees on nii palju erisusi.\u201c <\/em>(Intervjuu B, 2023)<\/p>\n\n\n\n Ressursside kaardistamine<\/strong>. Olles teadlik \u00fcksteise v\u00f5imalustest ja vajadustest saab paremini \u00fcksteisele toeks olla ja ka abi k\u00fcsida.<\/p>\n\n\n\n V\u00e4\u00e4rtustest r\u00e4\u00e4kimine ja kokkulepete tegemine.<\/strong> Lepiti kokku, kuidas hinnatakse \u00fcksteise aega, millised on \u00fchised v\u00e4\u00e4rtused ning kuidas \u00fcksteist toetatakse.\u00a0<\/p>\n\n\n\n \u201eMina olen k\u00fcll suhteliselt veendunud, et sellised kokkulepped ja v\u00e4\u00e4rtused, et mis siis on meie jaoks oluline ja mis on hea, et nendes kokkuleppimine aitab tegelikult \u00fcksteist toetada ja ennast hoida.\u201c <\/em>(Intervjuu A, 2023)<\/p>\n\n\n\n \u00dcksteise kuulamine. \u00dcksteise jaoks olemas olemine nii individuaalselt kui grupina.<\/strong> Grupis toimus regulaarne suhtlemine ning vajadusel r\u00e4\u00e4giti ettetulevatest probleemidest. \u00dcksteist toetati nii \u00fchises suures grupis, kuid samas moodustusid vastavalt teemadele ja v\u00e4ljakutsetele ka v\u00e4iksemad toetusgrupid, kus sai n\u00f5u, abi ja tuge.<\/p>\n\n\n\n \u201eMissuguse v\u00e4ega saab olla s\u00f5na, millega sa toetad, isegi kui see on lihtsalt \u00fcks chat. Kui oluline v\u00f5i kui v\u00e4\u00e4rtuslik v\u00f5i ka kui v\u00f5ib-olla haiget tegev v\u00f5ib mingi \u00fcksik s\u00f5na olla mingis hetkes. Ikkagi ka see \u00f5ppimine KASHi ajast, et me kogeme h\u00e4sti erinevalt tegelikult.\u201c <\/em>(Intervjuu B, 2023)<\/p>\n\n\n\n V\u00f5imalus jagada erinevaid tundeid ja niisama suhtluse v\u00f5imaldamine<\/strong>. Suhtlemine, mis ei pea olema eesm\u00e4rgip\u00e4rane, s\u00fcsteemne ja m\u00f5testatud, annab v\u00f5imaluse jagada erinevaid tundeid, mida KASHi tudengid ja vilistlased nimetavad ventileerimiseks<\/em>. See loob vabama \u00f5hkkonna ja lubab olla ehe.\u00a0<\/p>\n\n\n\n \u201eKui mingisugune \u00f5pisituatsioon tekitas palju emotsioone, siis me v\u00f5tsime aja l\u00f5ime eraldi zuumiruumi ja r\u00e4\u00e4kisime sellest.\u201c<\/em> (Intervjuu C, 2023)<\/p>\n\n\n\n P\u00e4riselukohtumised.<\/strong> Kuna peamiselt saadi kokku veebis, loodi \u00fchiselt v\u00f5imalusi p\u00e4ris elus kokku saamiseks.<\/p>\n\n\n\n Ebakindluse tolereerimine.<\/strong> See m\u00f5te tuleneb Avatud Dialoogi m\u00f5tteviisist, mille kohta saab l\u00e4hemalt lugeda siit<\/a>.<\/p>\n\n\n\n \u201eKui mingi suurem raskus oli, me normaliseerisime selle \u00e4ra, et ei pea nii perfektse tulemuse peale ju siin tegema. Mingid teised v\u00e4\u00e4rtused on olulised ja oluline on ka \u00fcksteise jaoks olemas olemine. Ei ole vaja teeselda ja olla see eksimatu ja ideaalne, kes teab k\u00f5ike, oskab k\u00f5ike, vaid oleme eelk\u00f5ige ikkagi inimesed ja oleme s\u00f5brad ja oleme \u00fcksteise jaoks lahked. P\u00e4rast seda oli lihtsam abi k\u00fcsida v\u00f5i m\u00e4rku anda.\u201c <\/em>(Intervjuu C, 2023)<\/p>\n\n\n\n Need k\u00f5ik kogemused kokku on selles kogukonnas loonud turvalise ruumi, kust abi ja n\u00f5u k\u00fcsida, mis omakorda v\u00f5imaldab teha iseenda sees l\u00e4bi eluks vajalikke \u00f5ppimisi, mida endas hoida ja kaasas kanda ning t\u00e4nu millele m\u00e4rgatakse paremini nii iseennast ja oma vajadusi ning ka teisi enda \u00fcmber.\u00a0<\/p>\n\n\nKogukonna arendaja roll<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
Enesehoiu olulisus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
Kaastundev\u00e4simus ja l\u00e4bip\u00f5lemine\u00a0<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
Kogukonna arendaja s\u00e4ilen\u00f5tkuse olulisus\u00a0<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
Mis on enesehoid?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
Enesekaastunne kui enesehoiu t\u00f6\u00f6riist<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
\n
Mis aitab hoida kogukonna arendajat ja eestvedajat?<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n
\n
\n
\n
Enesehoid ja toetav praktikakogukond<\/strong><\/h2>\n\n\n\n
\n\t\t\t\t\t\t