{"id":379,"date":"2024-05-03T15:58:38","date_gmt":"2024-05-03T12:58:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/?p=379"},"modified":"2025-10-28T16:12:21","modified_gmt":"2025-10-28T14:12:21","slug":"kogukonnaorkester","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/kogukonnaorkester\/","title":{"rendered":"KOGUKONNA MUUSIKA – KOGUKONNAORKESTER"},"content":{"rendered":"

2023<\/p>\n\n\n\n

Miks on teema kogukonna arendajale vajalik ja miks ma sellest \u00fcldse kirjutan?<\/h2>\n\n\n\n


Alustame sellest, et igas kogukonnas on kindlasti peidus m\u00f5ni pillim\u00e4ngija v\u00f5i endine muusikakooli kasvandik, kes on kunagi pilli mingil p\u00f5hjusel nurka visanud ega leia n\u00fc\u00fcd enam p\u00f5hjust seda uuesti k\u00e4tte v\u00f5tta. M\u00f5nel juhul ei ole lausa tahtmistki \u2013 tont seda teab, kuidas pillist ja muusikast lahku mindi. Kuid p\u00e4ris kindlasti on igas kogukonnas olnud ka kellelgi unistus saada muusikuks v\u00f5i v\u00e4hemasti osata m\u00f5nd pilli m\u00e4ngida, kuid kes teab, mis p\u00f5hjusel see unistuseks j\u00e4igi.<\/p>\n\n\n\n

AGA!
SEE K\u00d5IK V\u00d5IB VEEL MUUTUDA!<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Selleks on maailmas igavesti \u00e4gedaid kogukondlikke algatusi, et luua kunagisele ja ka tulevasele muusikaarmastajale v\u00f5imalus sukelduda uuesti muusikasse ja miks mitte kujundada sellest ka osake argielust. Selles artiklis k\u00e4sitlen kolme algatust: kogukonnaorkester (community orchestra<\/em>, amateur-sociable orchestra<\/em>, learning orchestra<\/em>), publikuorkester (audience orchestra, family orchestra<\/em>) ja Pro-Am\u2019i algatused. Viimased kaks k\u00fcll pisut sarnanevad, kuid vajavad minu arvates siiski eraldi m\u00e4rkimist. K\u00f5ik need algatused koonduvad omakorda kogukonnamuusika suure ja laia katustermini alla. Kuid nagu eelnevalt \u00f6eldud \u2013 algatusi on palju ning valiku tegin puhtalt iseenda huvist l\u00e4htudes. Sest ka mina olen see unistaja kogukonnas, kes on alati tahtnud m\u00f5nd pilli m\u00e4ngida, kuid miskip\u00e4rast j\u00e4\u00e4nud seda otsustavat t\u00f5uget ootama. N\u00fc\u00fcd on see siis k\u00e4es \u2013 paralleelselt artikli uurimusega eksperimenteerin v\u00f5imalusega \u00f5ppida t\u00e4iskasvanueas muusikat ja osaleda kogukonnaorkestri loomisel. Sellest, kuidas 40aastane \u201ekoduperenaine\u201c viiuli ostab ja see t\u00f6\u00f6le ei hakka, on t\u00e4psemalt v\u00f5imalik lugeda minu blogist.<\/a>

Sest mine sa tea, kellele meist see artikkel kunagi m\u00f5tteteraks kujuneb ja kogukonnaorkestri eestvedajaks v\u00f5i miks mitte ka orkestrandiks hakkab. Nagu n\u00e4ha \u2013 minul igatahes on see plaan olemas!<\/p>\n\n\n\n

NIISIIS.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Enne kui alustame, pean ma avama ka pisut tausta, kuhu kogukonnaorkestri algatused muusika- ja kogukonnamaastikul paigutuvad. Selleks annan l\u00fchidalt \u00fclevaate kogukonnamuusika trendidest ja tutvustan kahte v\u00f5tmetegelast: Lee Higgins<\/strong>it ja Alicia de Banffy-Hall<\/strong>i.<\/p>\n\n\n\n

Lee Higgins<\/strong> on juhtiv kogukonnamuusika uurija ja eestvedaja Inglismaal (Yorks St. John University) ning muidugi International Centre of Community Musicu (ICCM) looja ning liige. Tema sulest on ilmunud hulk raamatuid ja kirjutisi, ilma milleta ei oleks v\u00f5imalik kogukonnamuusikat defineerida ega \u00fcldse m\u00e4\u00e4ratledagi. Ka mina toetun paljuski Higginsi kirjutistele ning soovitan julgelt k\u00f5igile tutvumiseks j\u00e4rgmisi raamatuid: \u201eCommunity Music: In
Theory and in Practice\u201c ning veelgi p\u00f5nevam \u201eEngaging in Community Music. An Introduction\u201c. Ka muusikakauge kogukonna arendaja leiab sealt mitmel sotsiaalsel ja \u00fchiskondlikult olulisel teemal \u00e4gedaid n\u00e4iteid ja praktikaid.<\/p>\n\n\n\n

Teisena toon esile Alicia de Banffy-Hall<\/strong>i, kes t\u00f5en\u00e4oliselt j\u00e4llegi ilma Lee Higginsita ei muudaks ega vormiks just nimelt praegu Saksamaa muusikamaastikku tervikuna. Aliciat v\u00f5ib pidada kogukonnamuusika t\u00f5eliseks superstaariks ja eeskujuks ning tema kirjutised on sama
huvipakkuvad ja inspireerivad kui Higginsi omad. Kindlasti tasub sirvida tema t\u00f6id \u201eCommunity Music\u201c ja \u201eThe Development of Community Music in Munich\u201c. Kel lugemiseks nii palju aega ei ole, soovitan vaadata kokkuv\u00f5tvat klippi, kus Alicia annab muu hulgas l\u00fchidalt \u00fclevaate kogukonnamuusika olemusest, siit<\/a>.

Kuid kogukonna muusika maastik on v\u00e4ga rahvusvaheline ja kirju ning praktikuid ja uurijaid on muidugi oluliselt rohkem, kui mina v\u00e4lja t\u00f5in. Paljudega neist on v\u00f5imalik tutvuda ka eelpool mainitud teoste ning allpool toodud soovitusliku kirjanduse kaudu.<\/p>\n\n\n\n

Mis on kogukonnamuusika?<\/h2>\n\n\n\n


\u00dcldiselt toonitab Higgins (2017), et kogukonnamuusika puhul tasub l\u00e4htuda ennek\u00f5ike kogukonnamuusika tunnustest ja eri liikidest, kirjeldada seda rahvusvaheliste praktikate abil ning mitte raamistada seda kokkuv\u00f5tliku definitsiooniga. Arvestades kogukonnamuusika mitmekesisust kogu maailmas, ei saagi leiduda \u00fchte ja k\u00f5ikeh\u00f5lmavat m\u00e4\u00e4ratlust (Banffy-Hall & Hill, 2017). Higginsi enda n\u00e4gemus kogukonnamuusikast on l\u00fchidalt selline:<\/p>\n\n\n\n

\n

kogukonnamuusika on kultuuridemokraatiline v\u00e4ljendus, mille raames tegutsevad muusikud on keskendunud muusikaliste v\u00e4ljundite ja v\u00f5imaluste loomisele v\u00f5imalikult paljudele inimestele. Meile on aga oluline teada, et kogukonnamuusika h\u00f5lmab mistahes muusikalist tegevust, mille k\u00e4igus ei arvestata mitte ainult muusikalise v\u00e4ljenduse, vaid ka sotsiaalsete protsessidega. Koos musitseerimist m\u00f5istetakse eelk\u00f5ige sotsiaalselt kaasava praktikana (Banffy-Hall& Hill, 2017).<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n


Higgins annab ka kogukonnamuusikale kolm laiemat vaatenurka<\/p>\n\n\n\n

    \n
  1. kogukonnamuusika;<\/li>\n\n\n\n
  2. kogukondlik musitseerimine;<\/li>\n\n\n\n
  3. muusikapraktika kui aktiivne sekkumine muusikalise juhendaja ja osalejate vahel.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n

    Esimesed kaks \u2013 kogukonnamuusika ja kogukondlik musitseerimine \u2013 on meie kontekstis praegu ehk aktuaalsemad k\u00e4sitleda. Kolmas punkt h\u00f5lmab juba laiemat perspektiivi, sh eri sekkumisi ja algatusi, mis toimivad ka teise rahastusmudeli alusel, nt kogukondlik muusikateraapia, kogukonnamuusika projektid eriasutustes (vangalad, turvakodud jne), pagulaste integreerimine ja l\u00f5imumine kogukondlike muusikaliste projektide kaudu jne. \u00dcldjoontes aga teenivad need k\u00f5ik \u00fcht eesm\u00e4rki: muuta muusikakultuur kergesti ligip\u00e4\u00e4setaval viisil k\u00f5igile ja k\u00f5ikjal igap\u00e4evaselt k\u00e4ttesaadavaks.<\/p>\n\n\n\n

    Oluline on teada, et Higginsi k\u00e4sitlused tuginevad kogukonnamuusika ajaloolisele arengule juba alates 60ndatest ning sealsed kogukonnamuusika algatused on pikalt riiklikult toetatud ja seet\u00f5ttu ka \u00fcsnagi mastaapselt levinud. Seevastu Saksamaal hakati Alicia de Banffy-Halli ja tema uurimisgrupi eestvedamisel kogukonnamuusika m\u00f5istet m\u00e4\u00e4ratlema alates 2013. aastast ning esimesed kogukondlikud algatused leidsid aset alles 2015. a. Sellele vaatamata tuleb teha suur kummardus Aliciale, sest kogukonnamuusika projektid, eriti just koost\u00f6\u00f6s suurte muusikaliste institutsioonidega, on lihtsalt imetlusv\u00e4\u00e4rsed. Allpool tuleb juttu ka maailma tipporkestrite n\u00e4idetest ja seal troonib Saksamaa v\u00f5imsalt! T\u00e4psustusena mainin, et kogukonnamuusika alla k\u00e4ivad muusika eri vormid ja liigid: orkester eri koosseisus (s\u00fcmfooniaorkester, puhkpilliorkester, keelpilliorkester jne), koorilaul (segakoorid, poistekoorid, naiskoorid jne), muusikalised ansamblid\/kollektiivid eri \u017eanrites ja ka suurustes. Et aga Eesti rahvas on koorilaulurahvas ja meil on sellega lood rohkem kui h\u00e4sti, keskendun kitsamalt kogukonnaorkestrile, kus n\u00e4en kogukonnamuusika v\u00e4ljundiks ohtralt kasutamata ressursse ja v\u00f5imalusi.<\/p>\n\n\n\n

    Kogukonnaorkester<\/h2>\n\n\n\n

    \u00dcldjoontes v\u00f5ibki kogukonnaorkestrit pidada \u00fcheks kogukonnamuusika liigiks. Kogukonnaorkester v\u00f5ib tegutseda t\u00e4iesti iseseisvalt v\u00f5i olla professionaalse orkestri kogukonnamuusika projekt. Olgu mainitud, et esimesed kogukonnaorkestrid said alguse valdavalt 30ndatel, seda nii USA-s kui ka Euroopas. Oluline on siinkohal m\u00e4rkida, et v\u00e4idetavalt on kuni 80% USA orkestritest kogukonnaorkestrid ning vaid 20% professionaalsed orkestrid (Mathias, 2016). T\u00f5en\u00e4oliselt on see vaieldav ja ajas muutuv, kuna t\u00e4pseid arvulisi andmeid kogukonnaorkestrite kohta on keeruline tuvastada \u2013 seda seet\u00f5ttu, et kogukonnaorkestril ei ole \u00fchtset definitsiooni ja selle m\u00e4\u00e4ratlus v\u00f5ib olla v\u00f5rdlemisi varieeruv. Siiski on kogukonnaorkestril teatud tunnused, mille alusel v\u00f5ime j\u00e4reldada, et tegemist on kogukonnaorkestri v\u00f5i kogukonnaorkestri v\u00f5imaliku alaliigiga. Tuginedes isiklikule kokkupuutele kogukonnaorkestritega ja loetud kirjandusele, v\u00f5ib mitteametlikult liikideks pidada j\u00e4rgmisi orkestreid: kogukonnaorkester, amat\u00f6\u00f6rorkester1<\/a><\/sup>, amat\u00f6\u00f6r-sotsiaalne orkester, perekonnaorkester, publikuorkester, \u00f5ppiv orkester jne. Ent olen \u00fcsnagi kindel, et neid on \u00fcksjagu veel!<\/p>\n\n\n\n

    Esmalt keskendun kogukonnaorkestritele, mis ei tegutse professionaalsete orkestrite juures, ehk tegemist on kogukonnap\u00f5hiselt ellu kutsutud algatusega. Sageli saabki kogukonnaorkester alguse sellest, kui kogukonnas tegutsevad harrastusmuusikud soovivad koos musitseerida v\u00f5i kui m\u00f5nel ambitsioonikal dirigendil tuleb m\u00f5te oma kogukonnas orkester luua (Baker, 2016). Nagu n\u00e4ha, on tegemist v\u00e4gagi t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rse algatusega, mis t\u00e4idab \u00fcsnagi suure augu endise, harrastus- v\u00f5i tulevase muusiku elus, st loob v\u00f5imaluse teha kaasa orkestris, kuigi varem ja tavap\u00e4raselt on olnud v\u00f5imalus orkestris m\u00e4ngida vaid elukutselistel muusikutel ja professionaalsete orkestrite juures.<\/p>\n\n\n\n

    Kogukonnaorkestriga on \u00fcldjoontes v\u00f5imalik liituda v\u00e4ga erineva tausta ja tasemega muusikutel. Ajend selleks on ennek\u00f5ike \u00fchiselt muusikat teha ning eelduseks on vaid instrumendi valdamine, kusjuures tase ja kogemus ei ole m\u00e4\u00e4rav. Oluline on muidugi ka noodikirja lugemise oskus, kuid k\u00f5ik muu on juba \u00fchiselt protsessi k\u00e4igus \u00f5pitav. USA kogukonnaorkestrite uurija ning fl\u00f6\u00f6dim\u00e4ngija Carol Shansky toob amat\u00f6\u00f6rorkestris osalemise p\u00f5hjustena v\u00e4lja armastuse pillim\u00e4ngu ja muidugi muusika vastu, aga ka soovi muusikalisteks v\u00e4ljakutseteks, inspiratsiooni harjutamiseks ning organisatsioonile v\u00f5i kollektiivile p\u00fchendumise. Kusjuures, osa kogukonnaorkestreid ei korralda isegi prooviesinemisi. N\u00e4iteks pikkade traditsioonidega Squawkestra Community Orchestra Austraalias on \u00fcks nendest kogukonnaorkestritest, kuhu on oodatud osalema ning muusikalisi oskusi t\u00e4iendama k\u00f5ik soovijad. Elukestvast \u00f5ppest ning t\u00e4iskasvanueas pillim\u00e4ngu omandamisest tuleb juttu allpool, kuid see on kindlasti \u00fcks oluline p\u00f5hjus, miks amat\u00f6\u00f6rorkestritega liitutakse (Shansky, 2015). Samuti v\u00f5ivad amat\u00f6\u00f6rorkestriga liituda muusikaeriala tudengid \u2013 paljud uuringud on n\u00e4idanud, et \u00f5ppekeskkonnana pakub see oluliselt enam sotsiaalsust, kui \u00f5pilasorkestris osalemine (Lonnert, 2020). Sotsiaalsus on ka k\u00f5ige olulisem tunnus, mis iseloomustab kogukonna- ja amat\u00f6\u00f6rorkestreid. Selle r\u00f5hutamiseks on m\u00f5ned kogukonnaorkestrid defineerinud end lausa amat\u00f6\u00f6r-sotsiaalorkestrina (amateur-sociable orchestra<\/em>). \u00dcks neist on Hollandis tegutsev pikkade traditsioonidega Bataafs Symfonie Orkest, kelle liikmetega oli mul au veeta \u00fcks tore \u00f5htupoolik koos musitseerides ja kogukonnaorkestri teemadel vesteldes.<\/p>\n\n\n\n

    Niisiis \u2013 alustame Hollandist!<\/h2>\n\n\n\n

    Hollandi muusikav\u00e4ljal on pisut teised lood kui meil siin. Nimelt on kogukonna- ja amat\u00f6\u00f6rorkestrid seal meeletult populaarsed. P\u00f5hjus on v\u00e4ga lihtne, kohati isegi poeetiline \u2013 kes mingil p\u00f5hjusel professionaalseks muusikuks ei saa v\u00f5i saada ei soovi, ent omab siiski muusikalist haridust, j\u00e4tkab musitseerimist \u00fcsna t\u00f5en\u00e4oliselt kuskil amat\u00f6\u00f6rorkestris. Sest valdavalt minnakse ju muusikat \u00f5ppima ikka armastusest muusika vastu ja selle tegemine ei tohiks kunagi l\u00f5ppeda!!!!! Vahet ei ole, et rahvusvaheline muusikat\u00f6\u00f6stus on karm ja konkurents tihe, muusikat saab ju teha ka teisiti \u2013 ja r\u00f5\u00f5muga. <\/p>\n\n\n\n

    R\u00f5\u00f5muga saab ka \u00f5petada, n\u00e4iteks minu viiuli\u00f5petaja Hollandis Petra van Besouw teadis kohe p\u00e4rast Haagi konservatooriumi l\u00f5petamist, et tema ei soovi professionaalses orkestris m\u00e4ngida, kuigi ta armastab muusikat \u00fcle k\u00f5ige. Ta leidis, et konkureerimine on liiga n\u00e4rves\u00f6\u00f6v ja t\u00f5en\u00e4osus saada palgaliseks orkestrandiks liiga v\u00e4ike. Seevastu pakub talle rohkem r\u00f5\u00f5mu viiuli \u00f5petamine (k\u00f5igile! Ka t\u00e4iskasvanutele, muide!) ja muusikaliste projektide (laagrite, t\u00f6\u00f6tubade) korraldamine. Ka Petra s\u00f5nul on kogukonna- ja amat\u00f6\u00f6rorkestrid Hollandis v\u00e4ga levinud n\u00e4htus ning paljud tema \u00f5pingukaaslasedki kuuluvad m\u00f5nda. Bataafsi orkestri leidsin aga puhtjuhuslikult guugeldades. Kui uskuda Bataafsi orkestri dirigenti Arne Visserit, siis on ainu\u00fcksi Haagi linnas \u00fcle 40 kogukonna-\/amat\u00f6\u00f6rorkestri, vahest rohkemgi veel. <\/p>\n\n\n\n

    Ja t\u00e4helepanu! Neid orkestreid ei rahasta Hollandi riik \u2013 kaugel sellest! Kogukonnaorkestrid on isemajandavad, kusjuures oma kulude ja kirjadega k\u00e4iakse esinemas ka v\u00e4lismaal. Haagis ja \u00fcle\u00fcldse Hollandis on rahvusvaheliselt v\u00e4ga kirju seltskond. Siin on orkestrite kodulehed valdavalt ka ingliskeelsed ja \u00fcsna kergesti leitavad. Samuti jagavad heatahtlikult soovitusi pillipoodide m\u00fc\u00fcjad. N\u00e4iteks l\u00f5ppes minu viiuliost kohalikus muusikakaupluses v\u00f5imalike viiuli\u00f5petajate ja kogukonnaorkestrite nimekirjaga. Sest Hollandis on see t\u00e4iesti normaalne, et sul tuleb \u00fchel p\u00e4eval soov \u00f5ppida m\u00f5nd instrumenti, ja sul on selleks t\u00e4ielik \u00f5igus, ilma et peaksid pillipoes h\u00e4benema ja m\u00fc\u00fcjale luiskama, et ostad viiuli oma lapsele. <\/p>\n\n\n\n

    \u00dches\u00f5naga, musitseerima on oodatud on k\u00f5ik, vanus ega rahvus ei ole m\u00e4\u00e4rav, keeleoskus samuti mitte, ja variante on mustmiljon! Samuti on see suurep\u00e4rane v\u00f5imalus keeleoskust lihvida, kogukonda sulanduda ja uusi tutvusi s\u00f5lmida. Bataafsi orkestri liikmed on valdavalt k\u00fcll kohalikud ja t\u00f6\u00f6keeleks on hollandi keel, aga n\u00e4iteks Amsterdamis tegutsev Amsterdam Community Orchestra on rahvusvahelisema suunaga ja seet\u00f5ttu on ka orkestriproovid ingliskeelsed, vt t\u00e4psemalt siit<\/a>.

    Bataafsi orkester saab kokku korra n\u00e4dalas, tavaliselt neljap\u00e4eviti p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5ppu. Kuigi prooviaeg on kellaajaliselt m\u00e4\u00e4ratletud vahemikus 20.00\u201322.30, siis uskuge v\u00f5i mitte, mina sain proovist tulema alles p\u00e4rast s\u00fcda\u00f6\u00f6d. Traditsioon p\u00e4rast proovi lobisema j\u00e4\u00e4da on orkestrantide jaoks v\u00e4ga oluline, loomulikult on sama oluline ka vahepealne kohvipaus hea ja paremaga. T\u00f5sisem l\u00f5\u00f5gastus ootab k\u00f5iki p\u00e4rast proovi ja selleks v\u00f5etakse rahulikult aega. Iga kord ootab ees kaetud lauake, kaasa on v\u00f5etud sn\u00e4kke, veini ja \u00f5lut. Toimub m\u00f5nus sumisemine ja inimesed p\u00e4riselt-p\u00e4riselt naudivad teineteise seltskonda. R\u00e4\u00e4gitakse maast ja ilmast, aga ka muusikast, eesootavast kontserdist ja suvetuurist. Kuid ka juba proovi alguses on ruumis tunda m\u00f5nusat meeleolu. Orkestriliikmed kogunevad aegsasti, s\u00e4titakse lava, h\u00e4\u00e4lestatakse instrumente. Paar prouat tulevad proovisaali rulaatoriga, viiulikast seljas, lokid peas ja suu punane. Wow! See olen tulevikus mina! T\u0161ellistide r\u00fchmas on veidi murelik sagin \u2013 orkestri k\u00f5ige vanemat liiget, 96aastast t\u0161ellisti t\u00e4na proovis ei ole. Tavaliselt tuleb ja l\u00e4heb ta oma autoga. K\u00f5ik on pisut mures. Lobisen l\u00e4hemalt t\u0161ello r\u00fchmaga, selgub, et enamik neist on konservatooriumi l\u00f5petanud, aga \u00f5ppisid seej\u00e4rel teise ameti \u2013 ei ela \u00e4ra! Ka selles orkestris on osa pillim\u00e4ngijaid vahepeal m\u00f5ne teise pilli juurde \u00f5ppinud. N\u00e4iteks \u00f5ppis tuubam\u00e4ngija m\u00f6\u00f6daminnes selgeks ka kontrabassi m\u00e4ngimise. Mis see siis \u00e4ra ei ole! Esimeses prooviosas v\u00f5etakse ette Ravel \u2013 \u00e4ge! Minul lubatakse istuda viiulite vahele. Dirigent Arne Visser tundub nakatavalt entusiastlik ja soe. Kuigi r\u00e4\u00e4gitakse hollandi keeles, on positiivne \u00f5hustik v\u00e4gagi tajutav. Tegelikult on muusika keel ju itaalia keel, nii et nii m\u00f5nestki korraldusest saan minagi aru. Paar eksimust ja lugu logiseb \u2013 selle \u00fcle vaid naerdakse \u00fchiselt ja proovitakse uuesti. Keegi ei vaata viltu, ei tee n\u00e4gusid ega kurjusta. Rulaatoriga tulnud proual, kellel vanust 93 aastat, kipub aeg-ajalt noot maha libisema v\u00f5i tuleb ta liiga hilja sisse, aga sellest ei tehta numbrit! Pinginaaber lahkesti abistab! Vaatamata sellele on \u00f5hkkond t\u00f6ine, lugu tahetakse selgeks saada ja naljatlemine ei l\u00e4he sugugi labaseks. \u201eAlla tutti,\u201c kostub dirigendipuldist ja k\u00f5igil on ikka naeratus n\u00e4os.<\/p>\n\n\n\n

    Vaheajal kohviringis \u00f5nnestub mul vestelda mitme orkestriliikmega. Nad ei usu mind!
    Kuidas Eestis ei ole selliseid kogukonnaorkestreid?    2<\/a><\/sup>
    Ei ole v\u00f5imalik!
    Mida siis teevad k\u00f5ik need muusikud, kes ei t\u00f6\u00f6ta professionaalses orkestris?
    \u00d5petavad \u2013 seda k\u00fcll!
    Aga nemad ise \u2013 kuidas ei tehta \u00fchiselt muusikat? \u00dcks asi on \u00f5petada ja siis kodus \u00fcksi viiuldada, aga see ei saa ju ometi olla piisav?????????
    <\/p>\n\n\n\n

    Edasi jagatakse mulle juba rohkelt soovitusi, millisesse muusikakooli v\u00f5iksin \u00f5ppima minna, ja leidku mina ikka kindlasti endale v\u00e4ike orkester \u2013 selline \u00f5ppiv orkester, kellega koos musitseerida. \u00dcksi on jube igav! \u00d5htu l\u00f5ppedes lubasid k\u00f5ik ka meie laulupeole tulla! Muide, laulupidu on siiani ainuke tunnus, mille kaudu hollandlased Eestit tunnevad \u2013 v\u00e4hemasti need hollandlased, kellega mina viimase aasta jooksul kokku olen puutunud. Siin orkestri koduleht<\/a> dirigent Arne Visser<\/a><\/p>\n\n\n\n

    \u00d5ppiv orkester<\/h3>\n\n\n\n

    Soovitusi t\u00f5siselt v\u00f5ttes ja l\u00e4hemalt uurides selgus t\u00f5esti, et ongi olemas ka eraldi kogukonnaorkestri t\u00fc\u00fcp \u2013 learning orchestra<\/em> ehk \u00f5ppiv orkester. Selles kontekstis on see ennek\u00f5ike suunatud t\u00e4iskasvanutele, kes end amat\u00f6\u00f6rorkestris esialgu ehk p\u00e4ris kodus ei tunne. Loomulikult on see varieeruv, kuidas kogukonnaorkester on end positsioneerinud ja kui k\u00f5rget muusikalist taset eeldatakse. Ent vaatamata sellele on end v\u00f5imalik t\u00e4iendada ka v\u00e4iksema kollektiivi juures ja v\u00e4hemn\u00f5udliku repertuaariga. Seda orkestri t\u00fc\u00fcpi leidub ise\u00e4ranis palju Inglismaal ning legendaarne Sue Adley on mitme sealse amat\u00f6\u00f6rorkestri ellukutsuja ning samuti teiste kogukondlike algatuste, nagu Playdays ja toosama Learning Orchestra korraldaja. Sealse \u00f5ppiva orkestri korraldus on \u00fcsna sarnane tavap\u00e4rase amat\u00f6\u00f6rorkestriga \u2013 kohtutakse samuti korra n\u00e4dalas, harjutatakse eri repertuaari ja iga \u00f5ppeperioodi l\u00f5pus on ka kontsert. Ainuke n\u00f5ue on noodi lugemise oskus, kuid proovitempo ei ole nii intensiivne ja sisseastumiskatseid ei tehta. Siin info Sue Adley ja \u00f5ppiva orkestri kohta:
    http:\/\/www.suehadley.co.uk\/about<\/a>
    https:\/\/www.learning-orchestra.org.uk<\/a>
    Lisan ka lingi     \u00dcK amat\u00f6\u00f6rorkestrite kohta<\/a>.
    Meeletult inspireeriv arv orkestreid, ja kui m\u00f5elda riiklike toetusmeetmete peale, siis ega imestada suurt ei olegi!<\/p>\n\n\n

    \n\t\t
    \n\t\t\t\t\t\t\t
    \n\t\t\t\t\t

    \n\t\t\t\t\t\t