{"id":150,"date":"2024-04-17T13:36:34","date_gmt":"2024-04-17T10:36:34","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/?p=150"},"modified":"2025-10-28T16:13:02","modified_gmt":"2025-10-28T14:13:02","slug":"ankurasutus-harjumaa-muuseumi-naitel","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/ankurasutus-harjumaa-muuseumi-naitel\/","title":{"rendered":"ANKURASUTUS HARJUMAA MUUSEUMI N\u00c4ITEL"},"content":{"rendered":"<p>2023<\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\"><div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69dd119225a7f\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dd119225a7f-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dd119225a7f-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dd119225a7f-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tM\u00e4rks\u00f5nad\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dd119225a7f-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dd119225a7f-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><b>Ankurasutus <\/b><span style=\"font-weight: 400;\">on<\/span> <span style=\"font-weight: 400;\">selle peat\u00fcki m\u00f5istes asutus, mida seob konkreetse kohaga tema missioon, ajalugu, f\u00fc\u00fcsiline vara ja kohalikud suhted. Asutus kannab paikkonna v\u00e4\u00e4rtusi ning selle juurde on koondunud nii \u00fcksikisikud kui ka kogukonnad.<\/span><\/p>\n<p><b>Kogukonnamuuseum <\/b><span style=\"font-weight: 400;\">toetab l\u00e4henemist, millega muuseumide esmane kohustus on oma piirkonna kogukonna areng. Muuseumi areng tekib vastusena piirkonnas elavate ja t\u00f6\u00f6tavate inimeste vajadustele ja soovidele, aasab neid ka kollektiivselt igal planeerimis- ja loomistasandil ning ka hiljem, kui see on avatud ja t\u00f6\u00f6tab (van Mench, 2003).<\/span><\/p>\n<p><b>Kogukonda <\/b><span style=\"font-weight: 400;\">k\u00e4sitletakse<\/span> <span style=\"font-weight: 400;\">peat\u00fckis kui paikkonda (geograafiline kogukond) kui ka huvi-p\u00f5hise kogukonnana.<\/span><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"646\" height=\"277\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-13.56.48.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-163\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-13.56.48.png 646w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-13.56.48-300x129.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 646px) 100vw, 646px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\">FOTO: VALDUR VACHT<br><\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Sissejuhatus<\/h2>\n\n\n\n<p>See peat\u00fckk avab teekonna, kuidas m\u00e4luasutusest v\u00f5ib kujuneda ankurasutus ehk kohaliku kogukonnaga tihedalt seotud organisatsiooni. Harjumaa Muuseumi n\u00e4itel toon v\u00e4lja erinevad meetodid ja praktikad kogukonnaliikmete sotsiaalsest kaasamisest, mis on \u00fcks ankurkogukonna oluliseks eesm\u00e4rgiks. Kirjutan sel teemal valdkonnajuhina, olles 2020. aasta algusest Keila linnas arendus-, kultuuri-, noorsoot\u00f6\u00f6teenistuse abilinnapea. Harjumaa Muuseum kuulub\u00a0 minu valdkonna koosseisu ning omab olulist rolli Keila linna, aga ka kogu piirkonna (laiemalt Harjumaa) m\u00e4luasutuse ning kultuurikorraldajana. Teekond kogukonnamuuseumi ja ankurasutuse suunas liikumisel ei ole olnud lihtne \u2013 on esinenud konflikte meeskonna sees kui ka muuseumi ja linnavalitsuse vahel. Kogukonna jaoks on muuseumi hoone ning asukoht (Keila j\u00f5esaarel) olnud armastatud puhke- ja vabaaja paik \u2013 koht, kus nautida n\u00e4ituseid, kultuuri\u00fcritusi ning olla kaasatud haridusprogrammides. Just haridusprogrammid on olnud Harjumaa Muuseumis viimaste aastate hinnatumad ja k\u00fclastajarohkemad ettev\u00f5tmised. Laste kaudu j\u00f5uab info ka kodudesse, mis on arvestades piirkonna uusarendusi ning elanikke olulise v\u00e4\u00e4rtusega koduloo tundma \u00f5ppimisel. Hariduslike rollide t\u00f5us muuseumides seab uued n\u00f5udmised koost\u00f6\u00f6ks muuseumide ja pedagoogide vahel, et n\u00e4iteks passiivne kooliekskursioon muuta v\u00e4\u00e4rtuslikuks kogemuse ja aktiivse tegevuse kaudu \u00f5ppimiseks. Muuseum, k\u00f5netamaks noort, peab teadma tema sotsiaalset tausta ja seel\u00e4bi avama nii mineviku kui ka tuleviku (M\u00e4gi, 2016).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00f5ike eelnevat arvesse v\u00f5ttes, on nii muuseumi t\u00f6\u00f6tajate, linnajuhtide kui ka kogukonna arvates oluline arusaam, et asutusel on potentsiaal areneda millekski enamaks ja olla ankruks selles piirkonnas. Ankurasutused on konkreetse piirkonnaga seotud asutused: koolid, haiglad,\u00a0 raamatukogud, kirikud, talud, kultuurikeskused, kohalikud ettev\u00f5tted ja kindlasti ka muuseumid. Ankurasutused v\u00f5ivad olla piirkonnas eksisteerinud pikka aega, m\u00f5nikord lausa p\u00f5lvkondi. Paljud inimesed saavad neist h\u00fcvesid \u2013 t\u00f6\u00f6d\u00a0 v\u00f5i teenust. N\u00e4iteks Tartut ei kujutaks keegi ette \u00fclikoolita. Nende asutuste hooned on maam\u00e4rgid, mist\u00f5ttu nad kujundavad ka koha identiteeti (Narusson, 2020).<\/p>\n\n\n\n<p>Harjumaa Muuseum on suhteliselt noor maakonnamuuseum, mis avati 1989. aastal Keila J\u00f5epargis, endises Keila m\u00f5isahoones. Harjumaa Muuseumil filiaal Paldiskis (L\u00e4\u00e4ne-Harju vallas), Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum, alustas tegevust skulptor Amandus Adamsoni endises suveateljees 2010. aasta s\u00fcgisel (Harjumaa Muuseum, i.a.). Maakonnamuuseumite reformimise k\u00e4igus andis Kultuuriministeerium 2017. aastal omaniku\u00f5igused \u00fcle Keila linnale, kuid muuseumi kontseptsioon j\u00e4i endiseks ehk see t\u00e4idab edasi maakonnamuuseumi funktsiooni. See peat\u00fckk k\u00e4sitleb Harjumaa Muuseumi Keila linnas oleva hoone ja tegevuse n\u00e4idet ning v\u00e4hem selle filiaali ehk Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumit Paldiskis.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcleminek riigiasutusest kohaliku omavalitsuse hallatavaks asutustest oli konfliktide rohke. Keila linna juhid ei osanud piisavalt ohte ette n\u00e4ha, sest arvati, et varasemalt linnaga tihedalt koost\u00f6\u00f6d tegev asutus sulandub teiste asutuste seltskonda valutult. Pidevalt vahetusid muuseumijuhid ning olukord oli t\u00e4is pingeid asutuse sees ja rahulolematust v\u00e4ljendasid muuseumit\u00f6\u00f6tajad ka linnajuhtidele. Peat\u00fckis k\u00e4sitlen etappe, mis aitasid konfliktsituatsioonist v\u00e4lja ning vaatlen, millised on olnud esimesed sammud muutumaks asutusena Keila linna inimestele l\u00e4hemale. Lisaks toon soovitusi, meetodeid ja m\u00f5ttearendusi, kuidas teadlikult tegutseda, et kogukond \u00fche organisatsiooni paremini omaks v\u00f5taks ning v\u00f5imaldaks huvigruppidel \u00fcksteisega suhelda, teadmisi jagada ja neid saada, kuuluvustunnet luua ning ressursse m\u00f5istlikult jagada.<\/p>\n\n\n\n<p>Peat\u00fckis esitatud metoodikaid on v\u00f5imalik kasutada erinevate arenguprotsesside juures, need aitavad kaasa sisendi kogumisele v\u00f5i ka tagasisidestamisele. Loodetavasti aitab n\u00e4ite kirjeldamine organisatsioone ja kogukondi, kes on konflikti l\u00e4inud v\u00f5i teatud m\u00f5ttes arengus seisma j\u00e4\u00e4nud, kuid soovivad siiski \u00fcheskoos edasi tegutseda ning olukorrast positiivse lahendusega v\u00e4lja tulla.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Ankurasutuse m\u00f5istest l\u00e4hemalt<\/h2>\n\n\n\n<p>Ankurasutust on m\u00f5istena seni Eestis v\u00e4he kasutatud ja seep\u00e4rast ei ole ka materjali selle kohta v\u00e4ga palju. Ankurinstitutsioon m\u00f5istena sai 2000. aastatel uue rolli m\u00f5tlemisviisina, et kohap\u00f5hised asutused saavad osaleda demokraatlikuma ja \u00f5iglasema \u00fchiskonna loomisel (Kajupank jt, 2021).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Tilga jt (2021: 18-19) toob magistrit\u00f6\u00f6s v\u00e4lja viidates autoritele Taylor ning Luter (2013), et m\u00f5iste \u201eankurasutus\u201c formuleeriti esimest korda 2001. aastal Ameerika \u00dchendriikides Aspeni instituudi kogukondlike algatuste t\u00f6\u00f6r\u00fchma poolt. \u201eAnkurasutustega\u201c hakati t\u00e4histama uudset m\u00f5tteviisi, mille j\u00e4rgi geograafiliselt liikumatud avalikud asutused. Mersand jt (2019), Schartman-Cycyk ja Messier (2017) on v\u00e4lja toonud, et ankurasutusteks v\u00f5ivad olla (\u00fcli)koolid, haiglad, raamatukogud, aga ka muuseumid ja teised kultuuriasutused, saavad soodustada kogukondade arendamist, kohalikku majandust ja demokraatiat. Tegeledes sotsiaalsete probleemidega, panustades solidaarsemasse \u00fchiskonda, soodustavad ankurasutused ka linnade ja k\u00fclade sotsiaalmajanduslikku arengut. Kuigi puudub \u00fchtne ankurasutuste m\u00e4\u00e4ratlus, loetakse oluliseks nelja printsiipi:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>geograafiline asukoht ja paigap\u00f5hisus, mis loob stabiilse, p\u00fcsiva ja t\u00e4hendusliku suhte \u00fcmbritseva kogukonnaga ning aitab arendada kohalikku elu ja majandust;<\/li>\n\n\n\n<li>juriidiline staatus: ankrud on pigem mittetulunduslikud avalikku funktsiooni kandvad asutused;<\/li>\n\n\n\n<li>sotsiaalne missioon ja sotsiaalne \u00f5iglus, v\u00f5rdsus ja demokraatia. Vajadus teha rohkem peab saama ankru p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuseks;<\/li>\n\n\n\n<li>suurus ja m\u00f5jukus, kus olulisemal kohal on m\u00f5ju kohalikule majandusele ning kogukonna ja kultuuri arengule.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Ankurasutus ei ole orienteeritud enamasti kasumi saamisele, kuid siiski on kohaliku kogukonna majanduses neil suur roll. Oluline on asutuse usaldusv\u00e4\u00e4rsus, ette ennustatavus, br\u00e4ndi lojaalsus ja kohaliku unikaalse teadmise omamine (Narusson, 2021).<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n<p>Ankurasutuse roll kogukonnas v\u00f5ib erineda olenevalt konkreetsest kontekstist, kuid \u00fcldiselt h\u00f5lmab see juhtimise, koordineerimise ja toetuse pakkumist teistele kogukonna organisatsioonidele ja \u00fcksikisikutele. Ankurasutuse tavalised funktsioonid on j\u00e4rgmised:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>F\u00fc\u00fcsilise ruumi pakkumine kogukonna s\u00fcndmusteks ja tegevusteks.<\/li>\n\n\n\n<li>Kogukonnaliikmete vajadustele vastavate teenuste v\u00f5i programmide pakkumine, n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6alane koolitus v\u00f5i tervishoid.<\/li>\n\n\n\n<li>Koost\u00f6\u00f6 edendamine kogukonna liikmete ja organisatsioonide vahel.<\/li>\n\n\n\n<li>Kogukonna huvide ja murede eest seismine.<\/li>\n\n\n\n<li>Olla kogukonnaga seotud teabe ja ressursside keskus.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>\u00dcldiselt on ankurasutuse roll aidata luua ja tugevdada kogukonnatunnet konkreetses piirkonnas v\u00f5i v\u00f5rgustikus ning pakkuda tuge ja ressursse, mis parandavad kogukonna liikmete elukvaliteeti.<\/p>\n\n\n\n<p>Ankurasutused peaksid igati uurima v\u00f5imalusi, kuidas teha paremat ja tihedamat koost\u00f6\u00f6d kogukondadega, kohalikud omavalitsused peaksid selliseid partnerlusi soodustama ja toetama ning kogukondade liikmed peaksid olema avatud meelega ankurasutuste suhtes ja selle asemel, et n\u00e4ha neis paljuski iganenud institutsioone, vaatama neid hoopis <em>siin v\u00f5ib olla potentsiaali<\/em> pilguga (Taft, 2012).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kogukonna sotsiaalne kaasamine muuseumites<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Kaasav muuseum on m\u00f5istena sarnane kogukonnamuuseumile. Kaasava muuseumi eesm\u00e4rk on saavutada nende \u00fcksikisikute ja kogukondade kultuuriline kaasatus, kes tihtipeale k\u00f5rvale j\u00e4etakse. Seda \u00fcritatakse saavutada nende esindamise ning osalemisv\u00f5imaluste pakkumise abil. Muuseumi n\u00e4hakse isegi kui sotsiaalse taass\u00fcnni tekitajat, kuna tema eesm\u00e4rk on parendada individuaalset elukvaliteeti. Muuseum v\u00f5ib olla ka laiema \u00fchiskondliku muutuse kandja, kutsudes esile positiivse sotsiaalse muutuse, n\u00e4iteks propageerides suuremat tolerantsi v\u00e4hemuste suhtes (van Mensch, 2003).<\/p>\n\n\n\n<p>Ealasaid Munro uuris Glasgow muuseumides kogukonna sotsiaalset kaasamist. Kaasamist, mis v\u00e4ljendus elukestva \u00f5ppe, formaalhariduse toetamise, teavitust\u00f6\u00f6 ja kogukonna kaasamise n\u00e4ol. Mille peale tihtilugu ei m\u00f5elda, aga mis on t\u00f5si, et kogukonna kaasamisel puutuvad (muuseumide) t\u00f6\u00f6tajad kokku erinevate emotsioonidega, millega ei pruugi olla k\u00f5ige kergem toime tulla (Kajupank jt, 2021). Siinjuures on oluline, et asutus panustaks t\u00f6\u00f6tajate koolitamisele ja n\u00f5ustamisele, sest inimeste kaasamine n\u00e4ituste kureerimisele v\u00f5i s\u00fcndmuste korraldamisse, toob lisandv\u00e4\u00e4rtuse loomisel kaasa ka suurema suhtluse, millega iga t\u00f6\u00f6taja arvestanud ei ole. See v\u00f5ib t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus kaasa tuua ka raskete teemade k\u00e4sitlusi ja oluline on, et t\u00f6\u00f6tajad oskaksid ennast hoides sellest lahti lasta, et v\u00e4ltida l\u00e4bip\u00f5lemist.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5lema osapoole rahulolekuks kaasamisprotsessis\u00a0 ning et ei tekiks v\u00e4\u00e4rootusi, peaks olema piisavalt aega, et kaardistada osalejate ootused, rollid ja vastutus. Kogukonna kaasamine muuseumit\u00f6\u00f6sse on keerukam siis, kui asutus on toiminud aastaid sama mustri j\u00e4rgi ning m\u00f5tteviisina on kasutusel \u201emeil on alati nii tehtud!\u201c. Selle mustri murdmine v\u00f5ib olla n\u00e4iteks noorele juhile, kes soovib teistviisi l\u00e4henemist, olla t\u00f5eliseks proovikiviks. Uuel muuseumil on kogukonnamuuseumi kontseptsiooni lihtsam luua ja Eesti puhul on heaks n\u00e4iteks Kalamaja kogukonnamuuseum, mis on loodud \u00fcheskoos Kalamaja kandi inimestega. Selline muuseumi loomise meetod on ainulaadne kogu Eestis. Muuseum sai alguse 2018. aasta kevadel kohalike hulgas korraldatud k\u00fcsitlusega, millele j\u00e4rgnesid m\u00f5ttetalgud ja kohtumis\u00f5htud. K\u00fcmned endised ja praegused kalamajakad on osalenud p\u00fcsin\u00e4ituse valmimisel, annetades esemeid ning jagades oma m\u00e4lestusi eluolust Kalamaja asumis (Linnamuuseumi kodulehek\u00fclg, i.a.). Kalamaja muuseum on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, seega sarnaselt Harjumaa Muuseumile kohaliku omavalitsuse hallatav asutus.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Konfliktist lahenduste otsimiseni<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Keskendun siin sellele, mis tingis muutuste voo ja millised olid esimesed sammud selleks. Nagu ka eespool oli juttu, siis Kultuuriministeeriumi alluvusest \u00fcleminek kohaliku omavalitsuse muuseumiks t\u00f5i esile mitmeid pingeid. 2021. aasta alguseks oli muuseumis konflikt v\u00e4ga suur ja erinevatel p\u00f5hjustel olid vahetunud juhatajad, meeskonna ebak\u00f5la ja omavahelise koost\u00f6\u00f6 puudumine oli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Muuseumit\u00f6\u00f6tajate seast valitud juhataja j\u00e4i lapsehoolduspuhkusele, mist\u00f5ttu muuseumit asus juhtima v\u00e4ljapoolt asutust ametisse tulnud juhataja kohuset\u00e4itja ning konfliktid hakkasid uuesti arenema. kkisid ka s\u00fc\u00fcdistused linnavalitsuse juhtimise osas ning v\u00f5imetuses valida muuseumile hea juht. Linnavalitsus otsustas appi v\u00f5tta juhtimiskonsultandi ning erinevate meeskonnategevustega ja koost\u00f6\u00f6s linnajuhtidega saavutati olukord, kust oli v\u00f5imalik edasi liikuda. Konsultatsioon sisaldas minu, kui valdkonnajuhi probleemi s\u00f5nastamist tekkinud olukorrale, koost\u00f6\u00f6d konsultandi ning t\u00f6\u00f6tajate vahel, k\u00f5ikide muuseumit\u00f6\u00f6tajate tagasiside k\u00fcsitlust, mis omakorda h\u00f5lmas iga t\u00f6\u00f6taja p\u00f5hiprobleemi s\u00f5nastamist, v\u00f5imaliku lahenduse pakkumist ning iga\u00fche panust lahenduses. Selle konsultatsiooni k\u00e4igus andis v\u00e4ljapoolt tulev juhataja kohuset\u00e4itja meeskonnas tekkinud ebak\u00f5lade t\u00f5ttu lahkumisavalduse ning juhataja uus kohuset\u00e4itja valiti t\u00f6\u00f6tajate seast konsensuslikult, sest uue juhiga v\u00e4ljapoolt asutust nad n\u00f5us ei olnud. Kuna tegemist oli Covid-19 piirangute ajaga, siis tagasisidest selgunud probleemid ja lahendused arutati l\u00e4bi \u00fchiselt veebikeskkonnas. J\u00e4rgnes kahep\u00e4evane meeskonnakoolitus \u201eReSTART\u201c, mis sisaldas refleksioone, eesm\u00e4rkide seadmist ja eneseanal\u00fc\u00fcsi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Sammhaaval tekkis usaldussuhe muuseumi kollektiivis endis, aga ka muuseumi ja linnavalitsuse vahel. Samas olid muuseumi t\u00f6\u00f6tajad ning linnavalitsus rahulolematud senise tegevusega, mis ei olnud enam kaasaegne ega atraktiivne k\u00fclastajatele. Muuseumi k\u00fclastatavus ning s\u00fcndmuste v\u00e4hesus tekitas k\u00fcsimusi eelarve kavandamisel, sest riigi toetus maakonnamuuseumile on 2016. aastast samal tasemel, kuid palkade ja muu elukallidus on m\u00e4rgatavas t\u00f5usutrendis. Nii tuleb Keila linnal muuseumile oluliselt rahaliselt juurde panustada, sest omatulu teenimine on olnud v\u00e4iksema kaaluga. Teatavat kapitali on juurde andnud projektikonkurssidelt saadud rahastus. Majandusliku institutsioonina on muuseumi \u00fclesandeks v\u00f5istelda avatud turul oma klientide meelelahutussoovide t\u00e4itmise ja vaba aja nimel (kaasaegne muuseum peab teenima tulu ja meelitama endale k\u00fclastajaid, olema konkurentsiv\u00f5imeline) (M\u00e4gi, 2016).<\/p>\n\n\n\n<p>Mis puudutab kogukonna osalust muuseumis, siis algusaegadel oli kogukonnal muuseumi saamisloos v\u00e4ga oluline roll, sest t\u00e4nu ajaloos\u00f5prade initsiatiivile m\u00e4luasutus ka loodi \u2013 Harjumaa\u00a0 Muuseumi eellugu ulatub 1985. a s\u00fcgisesse, mil Keilas tuli kokku grupp koduloo- ja muinsuskaitsehuvilisi inimesi, kelle osalusel loodi Keila Muinsuskaitse Selts (Harjumaa Muuseum, i.a.). Peamiseks loomise argumendiks oli asjaolu, et Harjumaal ainsana puudus maakonnamuuseum. Mitmeid aastaid tegutses muuseumi juures ajaloos\u00f5prade klubi, kes igatepidi muuseumi tegevustele kaasa aitas. J\u00f5ulude ajal tehti \u00fcheskoos lastele n\u00e4idendeid jne. Teiseks oluliseks seltsiks oli Kulbi Klubi, mis kujutas endast fotograaf Gustav Kulbi fotode de\u0161ifreerimist. Hetkel on m\u00f5lemad klubid nii-\u00f6elda varjusurmas \u2013 ajaloos\u00f5pradele saadetakse k\u00fcll s\u00fcndmuste teavitusi meili teel ning j\u00f5ulude ajal saab postkasti j\u00f5ulukaardi, kuid sisulist tegevust ei ole. Samuti said allkirjastatud k\u00f5ik Gustav Kulbi fotod, liikmed on j\u00e4\u00e4nud vanaks ning aeg-ajalt kutsub muuseum neid kokku, et vanu aegu meenutada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fcll aga oli kaasajal muuseumi k\u00f5rvale tekkinud mitu huvigruppi, kes v\u00e4hesel v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral soovisid muuseumis v\u00f5i selle \u00fcmbruses kogukonnaprojekte algatada ning ellu viia. Selline olukord on aga ideaalne selleks, et muuseumist saaks ankur, mis koondab kogukonda ning pakub mitmek\u00fclgset tegevust ning v\u00f5imaldab erinevatele osapooltele eneseteostusv\u00f5imalusi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><em>T\u00e4pselt nii nagu praegu ongi \u2013 s\u00fc\u00fca, juua, j\u00e4\u00e4tist,muusikat, n\u00e4put\u00f6\u00f6d, mis sa veel tahad saada. Punuvad seal k\u00e4sit\u00f6\u00f6d\u2026mis sa veel tahad saada, lastele on oi jumal kui palju. <\/em>(K\u00fclastaja tagasiside)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteid teostatud ideedest toon l\u00e4hemalt peat\u00fcki l\u00f5pusosas.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Esimesed sammud kogukonnamuuseumi loomise suunas: alusuuringu l\u00e4biviimine<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Iga muuseum s\u00f5ltub kogukonna, kus ta asub, soovist ja v\u00f5imest\u00a0 investeerida materiaalseid ning mittemateriaalseid ressursse (nt vabatahtlikud, t\u00f6\u00f6 juhatuses ja koost\u00f6\u00f6 kogukonna organisatsioonidega). Planeerijatena aitame oma klientidel hinnata, mida kogukond muuseumilt ootab (nt piirkonna taaselustamine) ning millised on kogukonna v\u00f5imalused pakkuda materiaalset ja mittemateriaalset toetust (van Mench, 2003).<\/p>\n\n\n\n<p>2022. aastal viis Rakendusliku Antropoloogia Keskus koost\u00f6\u00f6s Harjumaa Muuseumi ja Keila Linnavalitsusega l\u00e4bi alusuuringu, mille eesm\u00e4rgiks oli aidata m\u00f5ista Harjumaa Muuseumil Keila linnavalitsuse, L\u00e4\u00e4ne Harju valla ja KOVi allasutuste, koost\u00f6\u00f6partnerite ja sidusr\u00fchmade vajadusi ja ootusi muuseumile (J\u00e4rv ja Kalaj\u00e4rv, 2022).<\/p>\n\n\n\n<p>Kaasaegne muuseum pole enam traditsiooniline esemete koguja ja s\u00e4ilitaja, vaid muuseumile on lisandunud uus, sotsiaalne roll \u2013 kogukonna k\u00f5netamine, eesm\u00e4rgiks muuseumit ja kogukonda arendav dialoog. Uue museoloogia m\u00e4rks\u00f5nadeks on k\u00fclastajakesksus muuseumi toimimises, kaasav ja kogukonnamuuseum ning osalev muuseum (M\u00e4gi, 2013).<\/p>\n\n\n\n<p>I etapis olid j\u00e4rgmised tegevused:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>alusuuring Keila linnavalitsuse ja allasutuste, praeguste ja potentsiaalsete koost\u00f6\u00f6partnerite hulgas;<\/li>\n\n\n\n<li>alusuuringu tulemuste tutvustamine muuseumile;<\/li>\n\n\n\n<li>koosloomet\u00f6\u00f6tuba ja protot\u00fc\u00fcpide kavandamine (J\u00e4rv, 2022).\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Alusuuringus osalenud I etapi sihtr\u00fchmad olid kohaliku omavalitsuse esindajad (uuringus osalesid nii Keila linna kui ka L\u00e4\u00e4ne Harju valla t\u00f6\u00f6tajaid, kokku osales kuus KOVi esindajat) ja koost\u00f6\u00f6partnerid \u2013 muuseumiga koost\u00f6\u00f6 kogemust omasid nii Keila linna allasutused kui ka piirkonnast kaugemalt kultuuri- ja haridusvaldkonnas tegutsevad asutused; potentsiaalseid koost\u00f6\u00f6punkte n\u00e4gid m\u00f5ned osalejad, kelle asutused hetkel veel muuseumiga koost\u00f6\u00f6d teha ei ole j\u00f5udnud. Kokku osales uuringus kaheksa praegust v\u00f5i potentsiaalset koost\u00f6\u00f6partnerit (J\u00e4rv ja Kalaj\u00e4rv, 2022).<\/p>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion accordion--limited-width\" id=\"accordion-accordion-69dd119229ec3\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dd119229ec3-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dd119229ec3-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dd119229ec3-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tMEETOD: INTERVJUU\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dd119229ec3-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dd119229ec3-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Kohaliku omavalitsuse esindajatega viidi l\u00e4bi s\u00fcvaintervjuud. Muuseumi projektimeeskonnaga koost\u00f6\u00f6s koostati intervjueeritavate valim, kus tasakaalu huvides oli nii muuseumi suhtes positiivselt, neutraalselt kui ka negatiivselt tajutud hoiakutega omavalitsuse t\u00f6\u00f6tajad.<\/p>\n<p>S\u00fcvaintervjuu astub sammu edasi uuringumaailmas rohkem levinud struktureeritud v\u00f5i ankeet-intervjuudest. Poolstruktureeritud avatud individuaalsed intervjuud v\u00f5imaldavad saavutada inimestega hea kontakti ning avada neid teemasid, mis on just uuritava jaoks olulised. Intervjueerija on neutraalne osapool, kes oskab k\u00fcsida ja suunata vestlust ise hinnanguid andmata. Uuritakse hoiakuid, suhtumisi, mis seesolija jaoks on harjumuslikud, midagi sellist millele t\u00e4helepanu ei osata p\u00f6\u00f6rata, ent mis v\u00f5ivad olla olulised tegurid muutuste juhtimisel (J\u00e4rv, 2022).<br>\nLoe lisaks: <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/intervjuu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Lepik, K., Harro-Loit, H., jt. (2014). Intervjuu. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim),\u00a0<em>Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia \u00f5pibaas<\/em>.\u00a0<\/a><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dd119229ec3-heading-2\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dd119229ec3-collapse-2\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dd119229ec3-collapse-2\">\n\t\t\t\t\t\t\tMEETOD: FOOKUSGRUPI INTERVJUU\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dd119229ec3-collapse-2\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dd119229ec3-heading-2\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Koost\u00f6\u00f6partneritega viidi l\u00e4bi fookusgrupi intervjuud, kellega muuseumil koost\u00f6\u00f6kogemused kas puuduvad v\u00f5i on ka olnud eriilmelised. Fookusgrupi intervjuude tugevuseks on intervjuu k\u00e4igus tekkiv s\u00fcnergia, mille abil innustavad osalejad \u00fcksteist r\u00e4\u00e4kima ning teemat erinevate vaatenurkade alt t\u00e4iendama (J\u00e4rv, 2022). Fookusgrupp on struktureeritud k\u00fcsitluskava j\u00e4rgi toimuv vestluslik r\u00fchmaintervjuu, millel on kindel, k\u00fcllalt kitsas teemafookus ning eesm\u00e4rk saavutada vestluses osalevate informantide omavaheline stimulatsioon. Fookusgruppi juhib moderaator, kelle \u00fclesandeks on hoida vestlus kindlates aja- ja teemaraamides ning luua-s\u00e4ilitada sotsiaalsest survest vaba \u00f5hkkonda (Vihalemm, 2014).<\/p>\n<p>Loe lisaks:\u00a0 <a href=\"http:\/\/samm.ut.ee\/fookusgrupi-intervjuu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Vihalemm, T. (2014). Fookusgrupi intervjuud. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim),\u00a0<em>Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia \u00f5pibaas<\/em>.<\/a><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dd119229ec3-heading-3\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dd119229ec3-collapse-3\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dd119229ec3-collapse-3\">\n\t\t\t\t\t\t\tMEETOD: VAATLUS\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dd119229ec3-collapse-3\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dd119229ec3-heading-3\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>3-tunnine vaatlus piloot\u00fcritusel. Antud vaatluste eesm\u00e4rgiks oli koguda t\u00e4iendavat informatsiooni k\u00fclastajate muuseumikogemuse kohta: mis inimesi n\u00e4itustel ja muuseumis k\u00f5netab, kuidas n\u00e4itusel liigutakse, mis tegevused \u00fcrituse raames k\u00fclalisi k\u00f5netavad, millised<br>\non kogemused tegevustes osalemisel jne. Vaatluste k\u00e4igus viidi l\u00e4bi l\u00fchiintervjuud k\u00fclastajatega (J\u00e4rv, 2022).<br>\nVaatlus on klassikaline antropoloogiline meetod, mis otsib eelk\u00f5ige vastuseid miks- ja kuidask\u00fcsimustele. Vaatluse k\u00e4igus on hea leida vastuseid k\u00fcsimustele, millele inimene ei oska verbaalselt vastata, sest teatud tegutsemisviisid ja k\u00e4itumismustrid ei ole inimese enda poolt<br>\nm\u00f5testatud (Ibid). Vaatlus on uurimisviis, mis kas iseseisvalt v\u00f5i kombineerituna intervjuude jt uurimismeetoditega v\u00f5imaldab m\u00f5testada \u00fchiskonnaelu erinevaid k\u00fclgi tegevuste, olukordade ja keskkondade vahetu ning meelelise kogemuse kaudu, v\u00f5imaldades v\u00e4lja tuua ka raskesti verbaliseeritavaid aspekte. Vaatlus p\u00f5hineb vahetu meelelise kogemuse s\u00fcstematiseeritud, eetikareegleid j\u00e4rgival kirjeldusel. Vaatlusel on mitmesugused vorme, mis<br>\neristuvad vaatluse formaliseerituse astme, kestuse ja selle j\u00e4rgi, kas uurija osaleb vaadeldavates tegevustes ja protsessides (Vihalemm, 2014).<br>\nLoe lisaks: <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Vihalemm, T. (2014). Vaatlus. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim),\u00a0<em>Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia \u00f5pibaas<\/em>.\u00a0<\/a><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<p>II etapis viidi l\u00e4bi j\u00e4rgmised tegevused:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Muuseumi piloot\u00fcrituste planeerimine, l\u00e4biviimine;<\/li>\n\n\n\n<li>k\u00fclastajauuring piloot\u00fcrituste raames;<\/li>\n\n\n\n<li>k\u00fclastajauuringu tulemuste tutvustamine;<\/li>\n\n\n\n<li>muuseumi meeskonnaga koosloomeline aruteluseminar;<\/li>\n\n\n\n<li>j\u00e4tkukonsultatsioon muuseumile (J\u00e4rv, 2022).<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Lisaks vaatlusele ja l\u00fchiintervjuudele viidi \u00fcritustel osalenud inimestega pikemaid <strong>s\u00fcvaintervjuusid<\/strong> (kokku 6 intervjuud). S\u00fcvaintervjuude eesm\u00e4rk oli kaardistada laiemalt muuseumile oluliste k\u00fclastaja segmentide huvisid ning soove ja vajadusi seoses Harjumaa muuseumi pakutavate tegevuste, teenustega (J\u00e4rv, 2022).<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Koosloome t\u00f6\u00f6toad<\/h2>\n\n\n\n<p>Koosloome t\u00f6\u00f6toad viidi l\u00e4bi nii alusuuringu kui k\u00fclastaja tagasisideuuringu tulemuste pinnalt. Uuringutulemuste esitlemine ja vaadete kaardistamine p\u00f5hines kaasavatel ja inimkesksetel meetoditel, kus osalesid muuseumi t\u00f6\u00f6tajad, kahe lasteaia, noortekeskuse ja linnavalitsuse esindajad. Seega olid asutustest kaasatud need, kellega k\u00f5ige tihedamalt koost\u00f6\u00f6d tehakse, n\u00e4iteks haridusprogrammide, laste- ja noortelaagrite n\u00e4ol v\u00f5i juhtimisalaselt.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>I etapi koosloome t\u00f6\u00f6tuba<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>T\u00f6\u00f6toa kestvus oli 6 tundi ja selle eesm\u00e4rk oli saadud alusuuringu ja muuseumi seniste tegevuste anal\u00fc\u00fcsi pinnalt suunata pilk tulevikku ja otsida \u00fchiselt vastuseid tuumk\u00fcsimustele muuseumi kontseptsioonis \u2013 millist tulevikku muuseumi projektimeeskond ette kujutab? Selle n-\u00f6 \u201cUnistamise t\u00f6\u00f6toa\u201d v\u00e4ljundina s\u00fcndisid muuseumi oluliste sihtr\u00fchmade persoonad, mis omakorda vastavad k\u00fcsimustele kellele,\u00a0 kuidas,\u00a0 mida,\u00a0 kus. T\u00f6\u00f6tuba andis sisendit j\u00e4rgmisele etapile (projektimeeskonnaga protot\u00fc\u00fcpimine uute tegevuste ja sihtr\u00fchmade muuseumisse toomiseks) (J\u00e4rv,\u00a0 2022).<\/p>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69dd11922b7d0\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dd11922b7d0-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dd11922b7d0-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dd11922b7d0-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tMEETOD: AJALEHE ESIKAAS\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dd11922b7d0-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dd11922b7d0-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-218\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-15.37.57.png\" alt=\"\" width=\"184\" height=\"252\"><\/strong><\/p>\n<p><strong>Ajalehe esikaane lugu<\/strong> on meetod, mis v\u00f5imaldab grupis fantaseerida, millest tulevikus ajalehe esikaas r\u00e4\u00e4gib. Lisaks annab see grupile v\u00f5imalus<br>\nloominguliselt panustada, sest selle meetodi raames on v\u00f5imalik rebida,l\u00f5igata, liimida, joonistada\u2026 Harjumaa muuseumis oli ajalehe aluspinnaks<br>\nKeila Lehe vanad ajalehed, aga kasutada v\u00f5ib siis vastavaid v\u00e4ljaandeid oma soovi j\u00e4rgi v\u00f5i valget paberit. Vaja l\u00e4heb veel liimi(pulka), vanu<br>\najakirju v\u00f5i ajalehti, k\u00e4\u00e4re, markereid. Muuseumis oli gruppidele teemana ette, et 3. mail 2028 ilmub Keila Lehe<br>\nesikaanel suur lugu uuenenud Harjumaa muuseumist.<\/p>\n<p>\u00dclesanne grupile:<br>\nMida soovite muuseumiga saavutada? Mis on muuseumi tegevuse m\u00f5jul<br>\njuhtunud 6 aasta p\u00e4rast. Etteantud aja jooksul said grupid v\u00e4lja m\u00f5elda<br>\nenda esikaane loo, mida hiljem tutvustati k\u00f5ikidele t\u00f6\u00f6toa osalejatele.<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dd11922b7d0-heading-2\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dd11922b7d0-collapse-2\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dd11922b7d0-collapse-2\">\n\t\t\t\t\t\t\tMEETOD: PERSOONA KAART\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dd11922b7d0-collapse-2\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dd11922b7d0-heading-2\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Persoona kaart, et m\u00e4\u00e4ratleda \u00e4ra endale oluline sihtgrupp. T\u00f6\u00f6toas esitati persoona<br>\nkirjeldamiseks j\u00e4rgmisi k\u00fcsimusi:<\/p>\n<ol>\n<li>Nimi<\/li>\n<li>Persoona kirjeldus (perekonnaseis, kus elab, mis keelt r\u00e4\u00e4gib, millised on v\u00e4\u00e4rtused, huvid jne)<\/li>\n<li>Mida tahab muuseumilt?<\/li>\n<li>Mida saab muuseumilt?<\/li>\n<li>Isiklikud vajadused<\/li>\n<li>Isiklikud ootused<\/li>\n<li>Positiivne keskkonnam\u00f5ju<\/li>\n<li>Negatiivne keskkonnam\u00f5ju (J\u00e4rv, 2022).<br>\nLoe l\u00e4hemalt <a href=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0037\/7761\/files\/Sotsiaalse%20innovatsiooni%20t%C3%B6%C3%B6riistad-2.pdf\">Sotsiaalse innovatsiooni t\u00f6\u00f6riistad<\/a><\/li>\n<\/ol>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone wp-image-222 size-full\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-15.43.31.png\" alt=\"\" width=\"642\" height=\"411\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-15.43.31.png 642w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-15.43.31-300x192.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 642px) 100vw, 642px\"><\/p>\n<p>N\u00e4ide t\u00f6\u00f6toas valminud persoonast<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>II etapi koosloome t\u00f6\u00f6tuba<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>T\u00f6\u00f6toa kestvus taas 6 tundi. T\u00f6\u00f6toale eelnes piloot\u00fcrituste raames l\u00e4biviidud k\u00fclastaja tagasisideuuringust v\u00e4lja koorunud tulemuste esitlus. <\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><em>On \/\u2026\/ silma j\u00e4\u00e4nud, et ta tegi ka seda ravimtaimede<\/em> <em>p\u00e4eva n\u00fc\u00fcd p\u00fchap\u00e4eval, kui oli vanavanemate p\u00e4ev<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>ja siis on siin veel olnud selliseid, kus nad kutsuvad<\/em> <em>peredega. N\u00fc\u00fcd on neil peredega \u00fcritusi tekkinud juurde, neid varem ei olnud. See on positiivne. <\/em>(K\u00fclastaja tagasiside)<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Uuringust saadud taipamised aitasid sihtr\u00fchmade persoonasid konkretiseerida, kohendada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Selles etapis osalesid erinevate Harjumaa muuseumite esindajad, muuseumi k\u00f5rval tegutsevad aktiivsed kogukonnaliikmed (kogukonnaaia, kontserdikorraldaja ning Keila ajalooga seotud ekskursioonide korraldajad), noortekeskuse ja linnavalitsuse esindajad. Inspiratsiooni esinejateks oli Kadi Kass (kogukonnat\u00f6\u00f6 nooremteadur Tartu \u00dclikooli \u00dchiskonnateaduste Instituudis), kes andis \u00fclevaate erinevatest kogukonnaliikidest ning Merle Belj\u00e4ev (Ristema talu muuseum ja MT\u00dc M\u00f5nuste K\u00fclaarendamise Seltsi vedaja), kes r\u00e4\u00e4kis Ristema talu muuseumi saamisloost ja tegevusest. Toimunud t\u00f6\u00f6toa eesm\u00e4rk oli defineerida ja sisustada m\u00f5iste \u201ekogukonnamuuseum\u201d Harjumaa Muuseumi kontekstis. V\u00f5ttes arvesse osalejate kogemusi ja soovitusi uuringutest v\u00e4lja koorunud taipamistega \u00fchiselt m\u00f5elda, millised tegevused Keilas ja Harjumaa Muuseumis toimuda v\u00f5iksid, mis kogukonnamuuseumiks olemist ellu aitavad viia (Rakendusliku Antropoloogia Keskus, 2022). Erinevaid meetodeid kasutades toimusid nii grupit\u00f6\u00f6 kui arutelud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh7-us.googleusercontent.com\/UGTlxDAAWKrWjalvh6C17vIDHZlSXDIVLhuV0Au9yWYj-5fTDlRSjYipNlW5_YmXmtsk_VtNevij_Fur72TfwMAVw3oLRoF0fStIVoWhgt6_rUzsMG5b50pwI7h9d6gVQEua45ZeRurwRYuYTjOazQ\" alt=\"Pilt, millel on kujutatud r\u00f5ivad, inimene, jalatsid, toas\n\nKirjeldus on genereeritud automaatselt\" style=\"\"><\/p>\n\n\n\n<p>Foto: Maret Lepiksaar<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcheks k\u00fcsimuseks, millele t\u00f6\u00f6toas vastust otsiti, oli: mis on sinu jaoks kogukonnamuuseumi p\u00f5hiline tunnus?<em> <\/em>V\u00e4lja koorusid enim punkte saanud vastused:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Avatus (inimestele, ideedele ja v\u00f5imalustele)<\/li>\n\n\n\n<li>Kaasamine<\/li>\n\n\n\n<li>Inimesed, kes on huvitatud\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Kohalike inimeste kaasamine<\/li>\n\n\n\n<li>Koos loomine<\/li>\n\n\n\n<li>Kohalike inimeste lood<\/li>\n\n\n\n<li>Asjad, lood ja tegevused kohalikelt inimestelt<\/li>\n\n\n\n<li>Et selle juures tegutsevad inimesed, kes hoolivad kodukandis<\/li>\n\n\n\n<li>Sotsiaalsete suhete looja ja hoidja<\/li>\n\n\n\n<li>Avatud s\u00f5bralik kaasamine<\/li>\n<\/ol>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69dd11922ce11\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dd11922ce11-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dd11922ce11-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dd11922ce11-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tMEETOD: MAAILMAKOHVIK\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dd11922ce11-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dd11922ce11-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Maailmakohvik on struktureeritud vestlusprotsess, milles v\u00e4ikesed osalejate r\u00fchmad arutavad \u00fcht v\u00f5i rohkem teemasid mitmes lauas. Selle t\u00f6\u00f6riista p\u00f5hiidee on l\u00f5\u00f5gastava ja loomingulise kohvikumeeleolu (koos laudade, toolidega ning tahvlipaberiga) arutelu. Eeldatakse, et \u00fchine arutelu sellises keskkonnas julgustab kollektiivset tegutsemist. Meetod v\u00f5imaldab koguda ressursit\u00f5husalt hulgaliselt sisendit v\u00f5i tagasisidet. Teine eelis on et maailmakohvikud<br>\nv\u00f5imaldavad inimestel tundma \u00f5ppida \u00fcksteist ja jagada ideid vabas, pingevabas olemises ja potentsiaalselt l\u00f5busas keskkonnas. Vt nt <a href=\"https:\/\/kaasamine.ee\/meetodid\/maailmakohvik\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Maailmakohvik (i.a)<\/a><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Sammud kogukonnamuuseumi suunas<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Toon siinkohal m\u00f5ned konkreetsemad n\u00e4ited, mis sisaldavad muuseumi dokumentatsiooni, visioone ja koost\u00f6\u00f6d teiste asutustega.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Rakendusliku Antropoloogia Keskus koostas l\u00e4biviidud k\u00fclastaja tagasiside tulemusena Harjumaa Muuseumile loetelu praktiliste soovitustega (2022) muuseumi atraktiivsemaks muutumiseks. Need soovitused sisaldasid t\u00e4helepanekuid n\u00e4ituste, \u00fcrituste, haridusprogrammide, kommunikatsiooni korraldamist, aga ka k\u00fclastaja teekonna algust muuseumisse.\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>\u00dche k\u00fclastaja soovitus tuua osa lastele m\u00f5eldud tegevustest v\u00f5i n\u00e4itusest \u00f5uealale:<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"234\" height=\"226\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.00.20.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-231\" style=\"width:234px;height:auto\"><\/figure>\n\n\n\n<p><em>Minu arust v\u00f5iks olla lastele mingit tegevust<\/em> (\u00f5uealal). Kasv\u00f5i need vana aja asjad, mis seal oli \u2013 adrad ja mingid asjad (m\u00f5tleb \u00f5rritit), mingi atraktsioon v\u00f5iks seal olla, midagi muuseumi v\u00f5i Keilaga seotud, et oleks teistmoodi. (Praktilised soovitused Harjumaa Muuseumile, 2022)<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Muuseum koostas uue arengukava, milles s\u00f5nastatud visioon aastaks 2027 iseloomustab v\u00e4ga h\u00e4sti ka kogukonnamuuseumi, kui ankurasutuse olemust: <em>Harjumaa Muuseum on Keila ja Paldiski elanikele suunatud ajaloo- ja kogukonnamuuseum. Innustame kohalikke elanikke kaasa m\u00f5tlema ja panustama muuseumi tegemistesse. Suhtleme piirkonna elanike ja huvir\u00fchmadega, oleme uudishimulikud ja kaasavad, luues \u00fcheskoos erinevaid kogukondi puudutavaid s\u00fcndmusi. Oleme Harjumaal hinnatud muuseumihariduse pakkuja, k\u00f5netades igas vanuses huvilisi. Harjumaa Muuseum on v\u00e4ga h\u00e4sti juhitud ja majandatud organisatsioon ning atraktiivne t\u00f6\u00f6andja<\/em> (Harjumaa Muuseumi arengukava, 2022). Arengukavas seatud eesm\u00e4rgid kirjeldavad soovi olla n\u00e4oga kogukonna poole, n\u00e4iteks: hariduslikud s\u00fcndmused on loodud koost\u00f6\u00f6s kogukonnaga ning suunatud esmajoones kohalikele elanikele; n\u00e4ituste ja tr\u00fckiste loomine koost\u00f6\u00f6s piirkonna elanikega (Ibid.).\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>17. novembril 2022 toimus muuseumis Eesti 2035 Arvamusr\u00e4nnaku raames arutelu teemal \u201eHarjumaa Muuseum kui kogukonnamuuseum\u201c<em>. <\/em>Arutelu keskseteks k\u00fcsimusteks oli: mis on Harjumaa Muuseumi roll Keilas t\u00e4na?; mis peaks muutuma, et muuseum muutuks kohalikele elanikele kutsuvamaks?; kellele peaks muuseum m\u00f5eldud olema?; millist kogukonnamuuseumi on Keilasse vaja ja kuidas me sinna \u00fcheskoos j\u00f5uame? Arutelule oli osalema tulnud nii teiste asutuste t\u00f6\u00f6tajaid, aga ka kaks pigem varasemas muuseumielus aktiivset kogukonnaliiget. Selle arutelu k\u00e4igus s\u00fcndis raamatukogu ja muuseumi vaheline koost\u00f6\u00f6m\u00f5te (kirjeldan seda peat\u00fcki l\u00f5puosas), kogukonnaliikmed said r\u00e4\u00e4kida, milline oli varasemalt nende panustamine muuseumis ja kuidas nad saaksid edaspidi toeks olla.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Koost\u00f6\u00f6 ja \u00f5pir\u00e4nne. Keila Noortekeskus korraldas detsembris 2022 \u00f5ppereisi Taani, Kopenhaagenisse, mille peamiseks eesm\u00e4rgiks oli k\u00fclastada ja tutvuda kogukonnakeskuse Absaloniga. Sellel reisil osalesid peale noortekeskuse t\u00f6\u00f6tajate ka linnavalitsusest kaks t\u00f6\u00f6tajat, muuseumist \u00fcks t\u00f6\u00f6taja ja aktiivne panustaja Keila kogukonnaellu, kes sealhulgas on olnud muuseumi \u00f5uealal kontserdikorraldaja.\u00a0 See oli oluline koost\u00f6\u00f6punkt erinevate asutuste, aga ka aktiivse kogukonnaliikme vahel. \u00d5ppereisil s\u00fcndisid uued ideed ja koost\u00f6\u00f6plaanid. Olles ise \u00fcks osaleja sellel reisil, siis viisin kahel \u00f5htul l\u00e4bi ka tagasiside ringi kasutades <strong>jutupulga <\/strong>metoodikat.<\/p>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69dd11922d8c2\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dd11922d8c2-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dd11922d8c2-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dd11922d8c2-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tMEETOD: JUTUPULGA RING\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dd11922d8c2-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dd11922d8c2-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Jutupulga ring: ringi kasutamise alusmeetod, kus kasutatakse pulka v\u00f5i muud eset, mis saab<br>\nolla ainult \u00fche inimese k\u00e4es, kellel on s\u00f5na\u00f5igus ja teiste t\u00e4helepanu.<br>\nLoe ka: <a href=\"https:\/\/www.tai.ee\/et\/sotsiaaltoo\/taastav-aruteluring\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Annagreete Johansoni artiklit \u201eTaastav aruteluring\u201c<\/a>:<br>\nja teisi ringimeetodeid <a href=\"https:\/\/toomastrapido.ee\/mida-pakun\/ringikoolitus\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Toomas Trapido kodulehelt<\/a><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<p>Teise \u00f5pir\u00e4ndena toimus muuseumi t\u00f6\u00f6tajate v\u00e4ljas\u00f5it Helsinkisse, kus k\u00fclastati erinevaid muuseume. Oluliseks pean, et mind kui valdkonna abilinnapead kutsuti koos kollektiiviga v\u00e4ljas\u00f5idule ning \u00fchisele arutelule (see toimus hommikusel v\u00e4ljas\u00f5idul laevas, mille tarvis oli eraldi renditud ruum), kus fookusteemadeks olid muuseumi s\u00fcndmused kogukonnale ja meeskonna \u00fchis\u00fcritused. Arutelul k\u00e4isin v\u00e4lja m\u00f5tte, et korraldan muuseumi t\u00f6\u00f6tajatele kevadel matka Keila ajaloolisel taluteel ehk Tammiku teel ja Niitv\u00e4lja soos, millele j\u00e4rgneb sauna\u00f5htu. Selle m\u00f5tte tegingi aprilli (2023) alguses teoks. Ma olen v\u00e4ga rahul sellega, et erinevad pinged, millest peat\u00fcki alguses oli juttu, said aja pikku l\u00e4bi konfliktide lahendamise, alusuuringu ning sellega seonduva m\u00f5testatud tegevuse ja \u00fchise suhtluse lahendatud. Keerulisi olukordi ja ka konflikte v\u00f5ib kollektiivides ikka esile kerkida, kuid v\u00f5tan sellest \u00f5ppetunnist kaasa kogemuse, et l\u00e4bi m\u00f5istliku suhtluse on v\u00f5imalik barj\u00e4\u00e4re vallutada ning luua sild linnajuhtide ja asutuset\u00f6\u00f6tajate vahel, seda nii, et m\u00f5lemad osapooled m\u00f5istavad \u00fcksteise rolle, on aktsepteerivad ning avatud suhtlejad.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Muuseumi roll kogukonna v\u00f5imestajana<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Toon siinkohal m\u00f5ned n\u00e4ited, millised ettev\u00f5tmised on muuseumis sees ja selle \u00fcmbruses aktiivsete kogukonnaliikmete ja muuseumi kaasabil teoks saanud.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Keila suvise p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva t\u00e4histamine. Sel aastal toimub p\u00f6\u00f6rip\u00e4eva s\u00fcndmus kolmandat aastat ning selle algataja oli Keila Linnavalitsus, kui seoses lauluv\u00e4ljaku amortiseerumisega tekkisid kogukonnas m\u00f5tted, et jaanip\u00e4eva t\u00e4histamine v\u00f5iks olla rohkem rahvalik, traditsioone ning vanu kombeid kandev s\u00fcndmus. Nii ongi seda pidu eest vedamas linnavalitsus, muuseum ja noortekeskus. Toimuvad mitmesugused t\u00f6\u00f6toad \u2013 n\u00e4iteks kaseviha tegemine, p\u00e4rja ja paelte punumine, puidu t\u00f6\u00f6tuba jne. M\u00e4ngudest on olnud esindatud k\u00f6ie- ja v\u00e4gikaikavedu, pakujooks, v\u00f5istkondlik jaanijooks, saapavise, kotijooks jne. Esinevad kohalikud laulukoorid ning rahvatantsijad. P\u00e4eva l\u00f5petab simman. <\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"277\" height=\"308\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.06.38.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-236\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.06.38.png 277w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.06.38-270x300.png 270w\" sizes=\"auto, (max-width: 277px) 100vw, 277px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\">Foto: Vahur Vacht<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Keila sillad. Kahel aastal on toimunud s\u00fcndmus, mis tutvustab Keila sildade asukohti ning ajalugu. Esimesel aastal korraldati see s\u00fcndmus suve alguses koos Titeralliga (see on s\u00fcndmus, kus vankritega pereliikmed v\u00e4lja tulevad. Alati on mingi orienteerumine v\u00f5i m\u00f5ne muu aktiivse tegevusega \u00fclesanne) ning \u00f5htul toimus sildade jooks. Teisel aastal koostasid kaks kogukonnaliiget Keila sildade bro\u0161\u00fc\u00fcri, millel oli muuseumil ajaloo n\u00f5uandjana juba suurem roll. 1. mail, kui on Keila linna s\u00fcnnip\u00e4ev, toimus Keila sildade ekskursioon koos ajaloomeenutustega bro\u0161\u00fc\u00fcri koostajate poolt. Nii algus- kui l\u00f5pp-punkt koos kehakinnitusega toimus muuseumi \u00f5uel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"162\" height=\"156\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/image-1.png\" alt=\"Selle pildi alt-atribuut on t\u00fchi. Failinimi on Screenshot-2024-04-17-at-16.07.50.png\" class=\"wp-image-243\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\">Foto: Vahur Vacht<\/p>\n\n\n\n<p>Piknik-kontserdid muuseumi \u00f5uel. Taas on nende korraldajad Keila aktiivsed inimesed, kelle igap\u00e4eva t\u00f6\u00f6 kujutab hoopis midagi muud, kui kontserdikorraldus v\u00f5i muuseumit\u00f6\u00f6. Kontserdid toimusid \u00fche suve jooksul kolmel korral (esinejateks Puuluup, Mick Pedaja, Elina Born ja J\u00fcri Pootsman). Eelmisel aastal kontserte ei korraldatud, kuid sel aastal on taas tulemas kolm s\u00fcndmust.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"392\" height=\"294\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.14.12.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-242\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.14.12.png 392w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.14.12-300x225.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 392px) 100vw, 392px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\">Foto: Vahur Vacht<\/p>\n\n\n\n<p>Kogukonnaaed. Algatajateks olid Keila Ringmajandusmajanduse \u00fchingu eestvedajad. Taas oli siin osapooli rohkem, kui muuseum ning \u00fching. Ettevalmistust\u00f6id (koosk\u00f5lastused, muld jms) aitas korraldada linnavalitsus, \u00fching kutsus huvilisi ehitama aiakaste ning kasvumaja. Valminud kastides said kogukonnaliikmed kasvatada endale meelep\u00e4raseid aiasaadusi. Augustis \u00fchendasid kogukonnaaednikud ning muuseumi t\u00f6\u00f6tajad j\u00f5ud ning korraldasid \u00fchiselt hoovikohvikute p\u00e4eva raames <em>Kogukonnaaia kohviku. <\/em>Toitu valmistati eesk\u00e4tt kohalikust toorainest. \u00d5htupimeduses avati \u00f6\u00f6kino.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"404\" height=\"269\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.15.29.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-244\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.15.29.png 404w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.15.29-300x200.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 404px) 100vw, 404px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\">Foto: Maret Lepiksaar<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib ka asjaolu, et m\u00f6\u00f6dunud aastal rajati muuseumi tagusele alale, Keila j\u00f5e supluskoha juurde puhkeala ja palliplats. Selle idee k\u00e4is talvekuudel v\u00e4lja Keilast sirgunud m\u00f5minar\u00e4ppar nublu, kes tegi kohtumisel linnavalitsuse juhtkonnaga ettepaneku muuseumi l\u00e4hedusse teha v\u00f5rkpalliplats ja puhkeala. 18. juulil toimus puhkeala avamine koos nublu osav\u00f5tuga, kes kinkis puhkealale nimesildi \u201eSulpsu?\u201c.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"235\" height=\"332\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.18.18.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-246\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.18.18.png 235w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.18.18-212x300.png 212w\" sizes=\"auto, (max-width: 235px) 100vw, 235px\"><\/figure>\n<cite><em>Jooksen, jooksen, jooksen, <\/em><br><em>jooksen, jooksen, jooksen randa<\/em> <br><em>Keilas pole randa, <\/em><br><em>niiet jooksen Klooga randa<\/em> (nublu)<\/cite><\/blockquote>\n\n\n\n<p>K\u00f5ik need n\u00e4ited illustreerivad kogukonnaliikmete vajadust panustada kodupaika, olla aktiivne ning suhelda teistega. Seda on keeruline teha t\u00fchjas, ankruta kohas. Inimesed tahavad meelsasti osaleda asutuste juures, mis l\u00e4hevad nende huvide, t\u00f5ekspidamiste ja v\u00e4\u00e4rtustega kokku ning mis aitavad neil nende ideid ja unistusi teostada. Siin saabki (kogukonna)muuseum v\u00f5tta ankurasutuse rolli ning v\u00f5imestada kogukondi, olles \u00fchtlasi ka hea koost\u00f6\u00f6partner erinevatele linnaasutustele. K\u00e4esoleva aasta heaks koost\u00f6\u00f6n\u00e4iteks lisaks k\u00f5igi eelpool nimetatud organisatsioonidega, on ka \u00fchine ettev\u00f5tmine Harju Maakonnaraamatukoguga (asub Keilas). Raamatukogu koost\u00f6\u00f6s muuseumiga kannab k\u00f5ik muuseumi raamatutoa tr\u00fckised (sh unikaalsed ja k\u00e4sikirjalised) raamatukogude \u00fchtsesse andmebaasi URRAM. Koju neid tr\u00fckiseid laenutada ei saa, k\u00fcll aga saab lugeja v\u00f5i uurija aimu, et sellised tr\u00fckised on olemas ning muuseumis on v\u00f5imalik neid kasutada.\u00a0S\u00fcndmuse kohapealt toon esile ka muuseumi\u00f6\u00f6 \u201e\u00d6\u00f6s on liikumist\u201c koost\u00f6\u00f6 Keila Kooli kehalise kasvatuse \u00f5petajatega, kes viisid \u00fche s\u00fcndmusena l\u00e4bi <em>nostalgilise kehkatunni retrodressidega<\/em><\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image aligncenter size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"550\" height=\"391\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.20.15.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-247\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.20.15.png 550w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/Screenshot-2024-04-17-at-16.20.15-300x213.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 550px) 100vw, 550px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-text-align-center\">Foto: Harjumaa muuseum<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Tulevikuv\u00f5imalused<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Kirjutan ka m\u00f5ned \u201ek\u00e4egakatsutavad\u201c plaanid, mis on kirjas nii poliitilistes lubadustes (koalitsioonileppes) kui linna ja muuseumi arengu- ja tegevuskavades ning mis laiendab v\u00f5imalust olla veelgi olulisemaks paikkonna ankurasutuseks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kui m\u00f5ni aasta tagasi korrastati Keila linna m\u00f5isapark (nimetatakse (sh antud t\u00f6\u00f6s) ka j\u00f5esaar, j\u00f5epark), misj\u00e4rel muutus see elanike seas meelispaigaks jalutamisel ning ka pikniku tegemisel, siis on pargi arendustega j\u00f5utud uude etappi ning kavas on rajada j\u00f5epromenaad, mis annab veelgi suuremad v\u00f5imalused liikumiseks, jalutusk\u00e4ikudeks ning vaba aja veetmiseks. Promenaad n\u00e4eb ette v\u00e4ikeste suvekohvikute ning istumispaikade v\u00f5imalusi. Promenaadi \u00fcheks keskseks kohaks saab olema Harjumaa Muuseumi \u00fcmbrus.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Teiseks v\u00f5imaluseks mitmek\u00fclgsema tegevuse pakkumisel saab olema muuseumi k\u00f5rvalhoone kasutusele v\u00f5tmine. Koos linnavalitsuse ja muuseumi t\u00f6\u00f6tajatega ning arvestades kogukonnainimeste soove linna teenuste arendamisel, on valminud eskiis k\u00f5rvalhoone arhitektuurse lahenduste ja v\u00f5imalustega. Selle j\u00e4rgi saab seal olema kogukonnaruum, kus on v\u00f5imalik teha aruteluringe, t\u00f6\u00f6tube, v\u00e4iksemaid koolitusi ning teisi koosviibimisi. Seal on olemas avatud k\u00f6\u00f6k, mida saavad kasutada ka teisel korrusel majutavad turistid v\u00f5i matkasellid. Keilas ei ole siiani majutusasutust, mis v\u00f5imaldaks k\u00fclalisel Keilasse pikemalt peatuma j\u00e4\u00e4da. See m\u00f5ne kohaline korrus peaks selle puuduse k\u00f5rvaldama. Samuti on arvestatud, et selles hoones on v\u00f5imalik ellu viia \u00f6\u00f6bimisega laste- ja matkalaagreid. Mitmendat aastat on muuseum koost\u00f6\u00f6d teinud kanuumatkade korraldajate ja SUP laua rentijatega. K\u00f5rvalhoone v\u00f5imalused avardavad teenusepakkumise kvaliteeti veelgi. Puhke- ja palliala kasutajatel on v\u00f5imalus kasutada pesemis- ja tualetiv\u00f5imalusi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Majutuse ja erinevate teenuste laiendamine annab muuseumile v\u00f5imaluse ka suuremaks omatulu teenimiseks, mis on erinevate arendustegevuste ning riiklike muuseumit\u00f6\u00f6tajate palkade konkurentsis \u00fclioluline. Projektitoetusmeetmete ja annetajate abile saab k\u00fcll loota, ent see on ebakindel ja pigem juhuslik. Samas n\u00e4itab Harjumaa Muuseumi olulisust teadust\u00f6\u00f6 tegemisel ning tr\u00fckiste v\u00e4lja andmisel asjaolu, et inimestele l\u00e4heb ka taoline t\u00f6\u00f6 korda. Toon v\u00e4lja Keila linna jaoks \u00fche olulisema seeria, milleks on Keila kiriku\u00f5petaja Ado K\u00f6\u00f6gardali p\u00e4evaraamatud, mida muuseum kajastab nii sotsiaalmeedias, muuseumi kodulehel kui ka eraldi raamatutena paberkandjal. Ado K\u00f6\u00f6gardali p\u00e4evaraamatud kuuluvad tema perekonnale, kelle loal Harjumaa Muuseum neid avaldab. P\u00e4evaraamatud toovad lugejateni \u00fche kiriku\u00f5petaja isikliku elu ja t\u00f6\u00f6 k\u00f5rval ka 90 aasta taguse elu-olu ning Eestile m\u00f5ju avaldanud \u00fchiskondlikud s\u00fcndmused, mida autor talle ainuomases stiilis kirjeldab. Hulgalistele faktidele lisavad v\u00fcrtsi K\u00f6\u00f6gardali siirad ja emotsionaalsed \u00fclest\u00e4hendused olukordade, inimeste ning ettev\u00f5tmiste kohta (Harjumaa Muuseum, i.a.). Paberkandjal on kokku ilmunud neli p\u00e4evaraamatut aastatest 1944-1949. On t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne, et k\u00e4esoleval aastal kogus kamp kogukonnaliikmeid kokku rahalisi annetusi summas 5500 eurot, et toetada uue raamatu v\u00e4lja andmist. Uut tr\u00fckist on oodata j\u00e4rgmise aasta jooksul.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kokkuv\u00f5te<\/h2>\n\n\n\n<p>Alusuuringu l\u00f5ppraporti esitamisest on selle peat\u00fcki valmimise ajaks m\u00f6\u00f6dunud veidi \u00fcle poole aasta. Olen kogu valuliku protsessi juures viibinud ning sellega otseselt seotud olnud. T\u00e4naseks on vahetunud Paldiskis asuva filiaali ehk Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi t\u00f6\u00f6tajad, ametist lahkus juhataja kohuset\u00e4itja (peavarahoidja), tagasi ametipostile saabus lapsehoolduspuhkuselt muuseumi juhataja. Selleks, et \u00fchendada kogukonda muuseumiga, kes soovib v\u00f5tta suuremat vastutust ankurasutusena, on vaja sulandada kokku meeskond muuseumis sees ning luua usaldussuhe kohaliku omavalitsuse juhtidega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Pean v\u00e4ga oluliseks kogu seda protsessi, mis h\u00f5lmas teekonda konfliktist lahenduste leidmiseni ja konkreetsete tegevusteni. K\u00f5ikide alusuuringu etappide ja hilisemate arutelude v\u00e4\u00e4rtus oli see, et saadi avatult ning ausalt probleemidest r\u00e4\u00e4kida ning s\u00f5nastada uusi sihte. Selle aja jooksul vaadati \u00fcle ka olulisi dokumente nagu n\u00e4iteks arengukava, p\u00f5him\u00e4\u00e4rus, kodukord ja ametijuhendid.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Muuseum on t\u00e4na liikunud oma ruumidest v\u00e4ljapoole ja v\u00f5tnud suurema rolli ka linnapildis. Lisaks peat\u00fckis toodud n\u00e4idetena muuseumi rollist kogukonna v\u00f5imestajana v\u00f5ib siinkohal veel v\u00e4lja tuua kaks olulist omavalitsuse ootust muuseumile, et tuua inimestele l\u00e4hemale linnaruumi ajalugu ning n\u00e4idata muuseumi tegevust laiemalt. Muuseum t\u00f6\u00f6tas selleks v\u00e4lja kaks ettev\u00f5tmist, mis olid p\u00fchendatud Keila 85. s\u00fcnnip\u00e4evaks. Nendeks on Keila linna ajalugu ja paiku tutvustav ekskursioon ja keskpargi v\u00e4lin\u00e4itus \u201eKodulinn n\u00e4inud on muutuvaid aegu\u201c. Muuseum meelitab uusi k\u00fclastajaid kaasaegsemate t\u00e4htp\u00e4evade t\u00e4histamistega, n\u00e4iteks s\u00f5brap\u00e4eva raames toimuv \u201eSivas\u00f5brunemine\u201c v\u00f5i Halloweeni t\u00e4histamine, kus on suur roll ka hingedep\u00e4eva ja -aja kombestiku tutvustamisel ning austamisel. Suuremat r\u00f5hku pannakse j\u00e4tkuvalt haridusprogrammidele ning koost\u00f6\u00f6le linna teiste asutustega. Kuigi kogukonna kaasamine muuseumi tegevustesse \u00fcha enam paraneb, siis n\u00e4en siin veelgi suuremat potentsiaali. Hetkel on muuseum tulnud kaasa tegevustesse, kus algatajateks on erinevatesse r\u00fchmadesse kuuluvad ja huvialadega seotud kogukonnaliikmed. See on suur v\u00e4\u00e4rtus, et initsiatiiv tuleb alt \u00fcles, ent ma leian, et v\u00f5imalusi koostegemisteks on veelgi enam, kui seda t\u00e4na tehakse. Olgu selleks siis haridusprogrammide v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja l\u00e4biviimine, n\u00e4ituste koostamine ja kureerimine v\u00f5i isegi muuseumi pikemad lahtiolekuajad, s\u00fcndmuste korraldamised, mis saavad teoks kogukonnaliikmete kaasabil. Taasluua v\u00f5iks ka ajaloos\u00f5prade klubi, sest ajaloohuvilisi linnas on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt ning kindlasti v\u00f5iks seal koha leida nii pedagoogid kui noored. Ka M\u00e4gi (2016) toob oma magistrit\u00f6\u00f6s v\u00e4lja, et kogukondlik muuseum on kohalikule kogukonnale oluline, muuseum on osa kohalikust identiteedist, \u00fchisest territooriumist, keskkonnast ja sotsiaalsest seotusest ning oma rollilt on kogukonna muuseum kogukonna l\u00e4hendaja ja kohaliku piirkonna arendaja.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5ttes kokku kogukonnamuuseumi, selle juurde kuuluva loodusliku v\u00f5imaluse ning ankurasutuse m\u00e4\u00e4ratluse selle peat\u00fcki k\u00e4sitluses, siis on muuseum kui ankurasutus peamiselt mittetulunduslik kogukonnap\u00f5hine organisatsioon, mis m\u00e4ngib kohalikus paikkonnas ja v\u00f5rgustikus keskset rolli.<\/p>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69dd11922e46e\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dd11922e46e-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dd11922e46e-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dd11922e46e-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tKASUTATUD ALLIKAD\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dd11922e46e-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dd11922e46e-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><i><span style=\"font-weight: 400;\">Ado K\u00f6\u00f6gardali p\u00e4evaraamat<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">. Harjumaa Muuseumi kodulehek\u00fclg. Kasutatud 21.05.023. <\/span><a href=\"https:\/\/harjumaamuuseum.ee\/koogardal\/\"><span style=\"font-weight: 400;\">https:\/\/harjumaamuuseum.ee\/koogardal\/<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><i><span style=\"font-weight: 400;\">Harjumaa Muuseum<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">. (i.a.). Harjumaa Muuseumi kodulehek\u00fclg. Kasutatud 14.01.2023, <\/span><a href=\"https:\/\/harjumaamuuseum.ee\/harjumaa-muuseum\/\"><span style=\"font-weight: 400;\">https:\/\/harjumaamuuseum.ee\/harjumaa-muuseum\/<\/span><\/a><\/p>\n<p><i><span style=\"font-weight: 400;\">Harjumaa muuseum: kellele ja kellega?<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\"> I koosloome t\u00f6\u00f6toa kokkuv\u00f5te. (2022). Harjumaa Muuseum ja Rakendusliku Antopoloogia Keskus<\/span><\/p>\n<p><i><span style=\"font-weight: 400;\">Harjumaa muuseum: kellele ja kellega?<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\"> II koosloome t\u00f6\u00f6toa kokkuv\u00f5te. (2022). Rakendusliku Antopoloogia Keskus<\/span><\/p>\n<p><i><span style=\"font-weight: 400;\">Harjumaa Muuseumi arengukava 2023-2027.<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\"> (2022). Harjumaa Muuseumi kodulehek\u00fclg. Kasutatud 14.05.2023, <\/span><a href=\"https:\/\/harjumaamuuseum.ee\/avalik-teave\/\"><span style=\"font-weight: 400;\">https:\/\/harjumaamuuseum.ee\/avalik-teave\/<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">J\u00e4rv, E. (2022). <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Harjumaa Muuseumi konsultatsioon. <\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">Pakkumus. <\/span><span style=\"font-weight: 400;\">Rakendusliku Antropoloogia Keskus<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">J\u00e4rv, E., Kalaj\u00e4rv, J. (2022). <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Alusuuring Harjumaa Muuseumist. <\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">Ettekande slaidid. Rakendusliku Antropoloogia Keskus<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">J\u00e4rv, E., Kalaj\u00e4rv, J. (2022). <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">K\u00fclastaja tagasiside Harjumaa Muuseumile.<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\"> Ettekande slaidid. Rakendusliku Antropoloogia Keskus<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kajupank, K., Lepiksaar, M., Soop, A. (2021). <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Organisatsioonide\/ ankrute \u00fcmber olevad kogukonnad. <\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">Kirjutuslauauuring. Tartu \u00dclikool, Sotsiaalteaduste valdkond, \u00dchiskonnateaduste instituut<\/span><\/p>\n<p>Lepik, K., Harro-Loit, H., jt. (2014). Intervjuu. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim),\u00a0<em>Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia \u00f5pibaas<\/em>. Kasutatud 14.01.23 <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus\"><span style=\"font-weight: 400;\">https:\/\/<\/span><\/a><a href=\"http:\/\/samm.ut.ee\/intervjuu\">samm.ut.ee\/intervjuu<\/a><\/p>\n<p>Maailmakohvik (i.a) Kasutatud 14.01.23 <a href=\"https:\/\/kaasamine.ee\/meetodid\/maailmakohvik\/\">https:\/\/kaasamine.ee\/meetodid\/maailmakohvik\/\u00a0<\/a><\/p>\n<p><i><span style=\"font-weight: 400;\">Muuseumist<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">. Linnamuuseumi kodulehek\u00fclg. (i.a.). Kasutatud 13.05.2023<\/span> <a href=\"https:\/\/linnamuuseum.ee\/kalamaja\/muuseumist-lm\/\"><span style=\"font-weight: 400;\">https:\/\/linnamuuseum.ee\/kalamaja\/muuseumist-lm\/<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">M\u00e4gi, P. (2016). <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Heliloojate Kappide majamuuseumi kohalike sidusr\u00fchmade ootused muuseumile. <\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, Sotsiaalteaduste valdkond, \u00dchiskonnateaduste instituut, Info- ja teadmusjuhtimise \u00f5ppekava. Kasutatud 21.05.2023. <\/span><a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/51944\/m2gi_peeter_ma_2016.pdf?sequence=5&amp;isAllowed=y\"><span style=\"font-weight: 400;\">https:\/\/dspace.ut.ee\/bitstream\/handle\/10062\/51944\/m2gi_peeter_ma_2016.pdf?sequence=5&amp;isAllowed=y<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Narusson, Dagmar (2020). <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Kogukonna arenemine ankurkogukonnaks v\u00f5imaldab ise\u00e4ranis laia haaret.<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\"> Tartu Postimees, 8. detsember. Kasutatud: 14.01.2023,\u00a0 <\/span><a href=\"https:\/\/skk.ee\/fileadmin\/media\/pildid\/uudised\/REGIONAALARENG-Dagmar-Narusson-kogukonna-arenemine-ankurkogukonnaks-voimaldab-isearanis-laia-haaret-Tanane-leht.pdf\"><span style=\"font-weight: 400;\">https:\/\/skk.ee\/fileadmin\/media\/pildid\/uudised\/REGIONAALARENG-Dagmar-Narusson-kogukonna-arenemine-ankurkogukonnaks-voimaldab-isearanis-laia-haaret-Tanane-leht.pdf<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Narusson, Dagmar (2021). Kogukonna arendamise teooria ja praktika. <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Kogukondade liigid<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">. Loengu slaidid 11.09.2021. Tartu \u00dclikool, Sotsiaalteaduste valdkond, \u00dchiskonnateaduste instituut<\/span><\/p>\n<p><i><span style=\"font-weight: 400;\">Praktilised soovitused Harjumaa Muuseumile<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">. (2022). Rakendusliku Antopoloogia Keskus<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Taft, B. (2012). Institutions must invest in neighborhoods. <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Indianapolis Business Journal<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">, <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">33<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">, 12\u201312.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Tilga, K., Lepik, K., Linno, M. (2021). <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Raamatukogu kui kogukonna ankur: kvalitatiivne kirjandus\u00fclevaade. <\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">Eesti Raamatukoguhoidjate \u00dchingu aastaraamat 2021<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Van Mensch, P. (2003). <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">Museoloogia ja juhtimisteooria \u2013 kas vaenlased v\u00f5i s\u00f5brad? Teoreetilised museoloogia ja muuseumide juhtimise praegused suundumused Euroopas. <\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">Amsterdam: Reinwardt Academie. Kasutatud 21.05.2023.<\/span> <a href=\"http:\/\/www.muzeologija.lv\/sites\/default\/files\/mensch_museoloogia_ja_juhtimisteooria.pdf\"><span style=\"font-weight: 400;\">http:\/\/www.muzeologija.lv\/sites\/default\/files\/mensch_museoloogia_ja_juhtimisteooria.pdf<\/span><\/a><\/p>\n<p>Vihalemm, T. (2014). Fookusgrupi intervjuud. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim),\u00a0<em>Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia \u00f5pibaas<\/em>. <span style=\"font-weight: 400;\">Kasutatud 14.01.2023, <\/span><a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/fookusgrupi-intervjuu\/\">https:\/\/samm.ut.ee\/fookusgrupi-intervjuu\/\u00a0<\/a><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Vihalemm, T. (2014). <\/span><span style=\"font-weight: 400;\">Vaatlus<\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">. K. Rootalu, V. Kalmus, A. Masso, ja T. Vihalemm (toim),\u00a0<em>Sotsiaalse anal\u00fc\u00fcsi meetodite ja metodoloogia \u00f5pibaas<\/em>.\u00a0<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">Tartu \u00dclikool. Kasutatud 14.01.2023,<\/span> <a href=\"https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus\"><span style=\"font-weight: 400;\">https:\/\/samm.ut.ee\/vaatlus<\/span><\/a><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<p>Kui soovid endale peat\u00fcki salvestada, siis saad seda teha\u00a0<a href=\"https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1joxyNBFQFoR1VvCo7CiV_pWHyHzmdlZ-\/view?usp=sharing\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">siit<\/a> (kujunduse autor Greete N\u00f5gene).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>2023 FOTO: VALDUR VACHT Sissejuhatus See peat\u00fckk avab teekonna, kuidas m\u00e4luasutusest v\u00f5ib kujuneda ankurasutus ehk kohaliku kogukonnaga tihedalt seotud organisatsiooni. Harjumaa Muuseumi n\u00e4itel toon v\u00e4lja erinevad meetodid ja praktikad kogukonnaliikmete sotsiaalsest kaasamisest, mis on \u00fcks ankurkogukonna oluliseks eesm\u00e4rgiks. Kirjutan sel &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":336,"featured_media":617,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[8,6],"tags":[],"class_list":["post-150","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ankurasutus","category-konflikt"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/users\/336"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=150"}],"version-history":[{"count":29,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":372,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/150\/revisions\/372"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/media\/617"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=150"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=150"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=150"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}