{"id":129,"date":"2024-04-16T17:22:02","date_gmt":"2024-04-16T14:22:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/?p=129"},"modified":"2025-10-28T16:13:18","modified_gmt":"2025-10-28T14:13:18","slug":"kogukonna-ja-kohaliku-omavalitsuse-koostoo","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/kogukonna-ja-kohaliku-omavalitsuse-koostoo\/","title":{"rendered":"KOGUKONNA JA KOHALIKU OMAVALITSUSE KOOST\u00d6\u00d6"},"content":{"rendered":"<p>2023<\/p>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69dc043e98f0e\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc043e98f0e-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc043e98f0e-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc043e98f0e-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tM\u00f5isted\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dc043e98f0e-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dc043e98f0e-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p><strong>Kaasamine<\/strong>\u2013\u00a0 see, kui teeme otsuseid ja viime neid ellu teistega koos ja teistega arvestades.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p><strong>Koosloome<\/strong> \u2013 k\u00f5ige laiemalt t\u00e4hendab see mitme osalisega koost\u00f6\u00f6protsessi, mille eesm\u00e4rk on v\u00f5imestada protsessi osalisi sujuva koost\u00f6\u00f6 saavutamiseks, et luua midagi uut.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p><strong>Koost\u00f6\u00f6<\/strong> \u2013 Koost\u00f6\u00f6 on protsess, kus kaks v\u00f5i rohkem inimest, organisatsiooni v\u00f5i r\u00fchma t\u00f6\u00f6tavad koos, et saavutada \u00fchine eesm\u00e4rk v\u00f5i \u00fclesanne. See h\u00f5lmab ideede, teadmiste ja ressursside jagamist, suhtlemist, vastastikust toetamist ja koordineerimist.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p><strong>Sotsiaalne kapital<\/strong> \u2013 Prantsuse sotsioloog Pierre Bourdieu v\u00e4idab, et sotsiaalne kapital on inimese suhtlusv\u00f5rgustik ja v\u00f5ime v\u00f5rgustikku \u00e4ra kasutada. Inimese sotsiaalsed suhted on omaette ressurss\u00a0ehk n\u00e4htamatu kapital. V\u00f5rgustikku hoiab koos usaldus, mis tuleb k\u00f5igepealt inimesel luua, t\u00f5estades oma t\u00f5siseltv\u00f5etavust.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p><strong>V\u00f5imestamine<\/strong> \u2013 Eesm\u00e4rk luua positiivne muutus, mis aitab kaasa inimeste ja kogukondade arengule ja edenemisele ning parandab nende elukvaliteeti ja heaolu.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Kindlasti leiad peat\u00fckis ka teisi m\u00f5isteid ning eelnimetatud selgitustele veel t\u00e4iendusi.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><\/p>\n\n\n\n<p><em>\u201cKui sa t\u00f5esti tahad midagi teha, siis sa leiad selleks viisi.\u00a0<\/em><br><em>Kui ei taha, siis leiad vabanduse.\u201d<\/em><br><em>Jim Roth<\/em><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Eess\u00f5na<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Selles peat\u00fckis tuleb juttu kogukonna (geograafiline kogukond) ja kohaliku omavalitsuse suhetest, koost\u00f6\u00f6st v\u00f5i ka selle puudumisest ning koost\u00f6\u00f6 puudumise p\u00f5hjustest. Kohaliku omavalitsuse rollist kogukonnas ja kodaniku\u00fchenduste (edaspidi \u00fchendus) osast k\u00f5iges selles. Kogukonna m\u00e4\u00e4ratlemine on oluline seet\u00f5ttu, et \u00fcldjuhul on kohaliku volikogu mandaat seotud geograafiliste kogukondadega. Peat\u00fckis kasutan tsitaate kolmest intervjuust kohalike v\u00f5imuesindajatega. Lisaks viisin l\u00e4bi intervjuud l\u00e4bi nelja kogukonna aktiivse inimesega ja kahe maakonna arenduskeskuste vaba\u00fchenduste konsultandiga. Intervjueeritavate nimesid ei nimeta, kuigi m\u00f5ned neist v\u00f5ivad olla tuvastatavad, siis on ka sellekohane kokkulepe intervjueeritavatega olemas. Toon n\u00e4iteid Eestist ja mujalt maailmast ning toetun tunnustatud teoreetikute artiklitele ja raamatutele. Rohkem keskendun peat\u00fckis maapiirkonnas toimuvale koost\u00f6\u00f6le ja \u00fcle\u00fcldiselt pean siin kogukonnana silmas k\u00fclakogukonda, kohta kus inimesed tunnevad end \u00fchtse kogukonnana. Olulised m\u00e4rks\u00f5nad v\u00f5i m\u00f5tted on peat\u00fckis v\u00e4lja toodud paksus tekstis ja kursiivis.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Peat\u00fckk, mida sa loed toetub v\u00e4ga suures osas minu t\u00f6\u00f6kogemusele, mis on saadud t\u00e4nu pikale koost\u00f6\u00f6le kogukondade ja vaba\u00fchendustega. Neist 8 aastat t\u00f6\u00f6tasin Rapla maakonnas vaba\u00fchenduste konsultandina. Seet\u00f5ttu on palju n\u00e4iteid ja infot ka Rapla maakonna p\u00f5hjal. K\u00f5ik v\u00e4ited ja teadmised millele viiteid ei leidu, p\u00e4rinevad minu t\u00f6\u00f6kogemusest.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Sissejuhatus<\/h2>\n\n\n\n<p>Inimestel on kohalikule v\u00f5imule suured ootused, aga oma kogukonnale ootuseid ei ole\u2026<\/p>\n\n\n\n<p>Koost\u00f6\u00f6d erinevate osapoolte vahel v\u00f5ib defineerida erinevalt kuid hea koost\u00f6\u00f6 nurgakivideks on alati <strong><em>usaldus ning teineteisega arvestamine<\/em><\/strong>. Koost\u00f6\u00f6s on kaks v\u00f5i enam osapoolt ning tegutsetakse \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel. Koost\u00f6\u00f6 k\u00e4igus jagatakse ressursse, teadmisi ja oskusi ning \u00fcksteise panust t\u00e4iendatakse, et saavutada paremaid tulemusi. Lisaks eeldab see osapooltelt motiveeritust ning kasuks tuleb ka v\u00f5imestav juhtimine. Osapooled peavad olema valmis kuulama ja arvestama \u00fcksteise seisukohtadega ning leidma kompromisse ja lahendusi, mis rahuldavad k\u00f5iki osapooli.<\/p>\n\n\n\n<p>Kogukonnad oma asukohast l\u00e4htuvalt teevad peamiselt koost\u00f6\u00f6d teineteisega, kohaliku v\u00f5imuga, ettev\u00f5tjatega (kes sageli on ka ise kogukonna liikmed), kohalike organisatsioonidega (koolid, kohalikud MT\u00dcd) ja aegajalt ka riigiga.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh7-us.googleusercontent.com\/IYO4bzdrSjUYEAp7B_Zhr2Qakr80JmLX9WiVWlhtV4H8u1_ubLZ9SXlpnv7dVySbADcj1kHrCcmj8V4Oq8k0Mo918EAww-wsHQo6-WZ2SoZpViueaPFyn60bpqKqfMl7bxPKDK-oQ_QNIizWKJJI6w\" alt=\"\"><\/figure>\n\n\n\n<p>Kui m\u00f5elda, kellega koost\u00f6\u00f6d enim tehakse ning kellega on ka vaja koost\u00f6\u00f6d teha, siis tihti ongi selleks kohalik omavalitsus.<\/p>\n\n\n\n<p>Omades \u00fcle 10 aasta kogemust koost\u00f6\u00f6s kogukondadega, saan selle p\u00f5hjal v\u00e4lja tuua fakti, et paljuski piirdub koost\u00f6\u00f6 kahe osapoole vahel vaid probleemide lahendamisega. Kohalikku omavalitsust n\u00e4hakse pigem abistajana probleemide lahendamisel v\u00f5i ka nende p\u00f5hjustajana ning kogukonda n\u00e4hakse teenuse saajana. Selleks aga, et koost\u00f6\u00f6 toimiks, areneks ja p\u00f5hineks ka enamv\u00e4hem v\u00f5rdsetel alustel, on vaja, et vastukaaluks tugevale kohalikule v\u00f5imule oleksid tugevad ka kogukonnad. Vaid tugevad kogukonnad saavad pakkuda head kahepoolset koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n\n\n\n<p>Tugevad kogukonnad ja koosloomet teostav kohalik omavalitsus on piirkonna eduka arenemise juures \u00fcks olulisemaid faktoreid. Selleks, et tekiks tugevad sidemed v\u00e4ljapoole kogukonda, tuleb ennek\u00f5ike neid tugevdada kogukonna sees. Kui kogukonnas ei ole piisavalt tugevaid omavahelisi sidemeid, siis ei ole ka loota m\u00f5jusaid suhteid kohaliku omavalitsusega. <strong><em>Sotsiaalne kapital, omavahelised suhted ja v\u00f5rgustamine \u2013 need on v\u00f5tmes\u00f5nad kahepoolsete suhete alustamiseks.<\/em><\/strong> Kui see on olemas, siis on v\u00f5imalus millegi tekkimiseks, mida saab nimetada s\u00fcnergiaks (Agnitsch et al., 2006).<\/p>\n\n\n\n<p>Sageli j\u00e4\u00e4b koost\u00f6\u00f6 puudumine oskuste ja teadmiste taha ning ka need m\u00f5jutused, mida koost\u00f6\u00f6 pooled ise hallata ei suuda, ei tee olukorda lihtsamaks. Nii n\u00e4iteks t\u00f5i viimane haldusreform kaasa v\u00e4ga paljudes kohtades kohaliku v\u00f5imu ja kogukondade kaugenemise teineteisest.<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Mis tingib vajaduse koost\u00f6\u00f6 j\u00e4rele?\u00a0<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Anija vallavanem Riivo Noor (2023) r\u00e4\u00e4gib, et omavalitsus saaks anda sihitud ja s\u00e4titud infot, et kaasata neid, keda soovitakse kaasata. Suurem vald ei saa kaasata k\u00f5iki, sest see kaoks infopr\u00fcgisse \u00e4ra.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kaks olulist probleemi, mis peaksid osapooli suunama parema koost\u00f6\u00f6 poole ja m\u00f5jutavad kogukondade elu maal:\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00c4\u00e4remaade rahvastik v\u00e4heneb ja vananeb;<\/li>\n\n\n\n<li>Teenuste k\u00e4ttesaadavus maal halveneb.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Need on teemad, millega kohalikud omavalitsused tegelevad ja millele p\u00fc\u00fctakse lahendusi leida. See omakorda t\u00e4hendab ka seda, et v\u00e4heneva rahvastikuga omavalitsuste tulubaas kahaneb ja nii ei saagi nad k\u00f5iki teenuseid pakkuda. <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/kogukonna-arendamise-abcd\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Siinkohal tasuks m\u00f5elda ABCD mudelile<\/a>. ABCD on l\u00e4henemisviis mis keskendub kogukonna tugevustele ja nende kaudu kogukonna arendamisele. K\u00e4sitleme kogukonda kui ressurssi, aga mitte lihtsalt ressurssi kui tulubaasi, vaid ressurssi, mis on v\u00f5imalik lahenduste pakkuja v\u00f5i ka teenuste pakkuja.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>2020. aastal Tallinna \u00dclikooli poolt l\u00e4biviidud uuringust selgus, et avalike teenuste pakkumine kogukondade poolt maapiirkondade omavalitsustes on \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike. Peamise p\u00f5hjusena tuli v\u00e4lja, et \u00fcks pool (KOV) ei tea\/oska k\u00fcsida ja teine pool ei tea\/oska pakkuda (Joorik et al., 2021). Samas oleks kohalikel omavalitsustel sellisest teenuse osutamisest v\u00e4ga palju kasu, n\u00e4iteks transpordi-, hooldus-, toitlustus- v\u00f5i ka lapsehoiuvaldkonnas. Saades piisavalt tuge v\u00f5i ka n\u00f5uandeid, oleksid kogukonnad paljuski ise v\u00f5imelised vajalikke teenuseid pakkuma. Lisaks on neil v\u00f5imalik ka ise teenuseid luua ja neid rahastada. <strong><em>Seega, tehes koost\u00f6\u00f6d ja rakendades kogukonnas leiduvaid ressursse saab j\u00e4tkuda elu \u00e4\u00e4remaal ning leevendada olukorda teenuste k\u00e4ttesaadavusega keskustest kaugemal.<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kuidas luua head koost\u00f6\u00f6d?<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Kui kohalikus omavalitsuses reeglina t\u00f6\u00f6tavad spetsialistid (kuigi neid aegajalt ka napib), kes oma t\u00f6\u00f6d tunnevad, siis kogukonnad on kirev l\u00e4bil\u00f5ige \u00fchiskonna k\u00f5igist kihtidest: inimesed, kes teevad oma p\u00e4evat\u00f6\u00f6d, ei pruugi olla kogukondi puudutavate teemade eksperdid. Siit v\u00f5ib j\u00e4reldada, et kogukonnad vajavad oluliselt rohkem v\u00f5imestamist, kuid \u00fcha enam on hakanud kostma ka arvamusi, et ka omavalitsuste ametnikud vajavad teadmisi, kuidas teha koost\u00f6\u00f6d kogukonnaga. M\u00f5lemapoolne v\u00f5imestamise teema on esile kerkinud eriti peale viimast haldusreformi 2017.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Toon n\u00e4ite Austraaliast, kus \u00fches Queenslandi osariigi linnas, Toowoombas, otsustati kogukonna kaasamisele l\u00e4heneda v\u00e4ga p\u00f5hjalikult. Selleks kutsuti appi L\u00f5una-Queenslandi \u00fclikooli teadlased. Protsessi k\u00e4igus jagati kohaliku omavalitsuse (n\u00f5ukogu), vastavatele t\u00f6\u00f6tajatele teadmisi ja oskusi kogukonna kaasamise teemadel. Lisaks \u00f5petati neile teadusp\u00f5hist andmete kogumist. Eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada parim viis kuidas kogukonnale l\u00e4heneda ja teda kaasata nii, et oleks arvesse v\u00f5etud j\u00e4rgmisi n\u00fcansse:\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kogukond ei ole seisev ja homogeenne \u00fcksus, vaid ta on pidevas muutumises;<\/li>\n\n\n\n<li>Kogukonna \u201cjuurde\u201d ei tohi minna eeldusel, nagu me teaks t\u00e4pselt, milline see kogukond on ja mis seal toimub;<\/li>\n\n\n\n<li>Kogukonna kaasamine peab t\u00e4hendama seda, et tema seisukohti kuulatakse;<\/li>\n\n\n\n<li>Kogukond teab \u00fcldjuhul oma vajadusi h\u00e4sti, kuid tal on vaja kohaliku omavalitsuse abi.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Miks oli selline v\u00e4ga s\u00fcvitsi minev l\u00e4henemine niiv\u00f5rd oluline? Nimelt, 2007 aastal, toimus Austraalias haldusreform, mille k\u00e4igus selles piirkonnas liideti kokku 8 omavalitsust, millest 7 olid maapiirkonnad ja 1 oli linn. Uus kohalik v\u00f5im m\u00f5istis \u00f5ige pea, et tekkinud oli moodustis, mis koosnes v\u00e4ga erinevatest osadest. Niisiis asuti uurima, kuidas olid senised piirkonnad toimetanud ja millised olid olnud varasemad kogukondade tegutsemisviisid. N\u00f5ukogu liikmed j\u00f5udsid arusaamisele, et on vaja t\u00e4psemalt m\u00f5ista, mis on kogukond ja kuidas muuta suhteid kogukondadega probleeme lahendavatelt l\u00e4henemisviisidelt proaktiivsemale kaasamisele ja partnerlusele (Hickey et al., 2015).<\/p>\n\n\n\n<p>Mis oli kogu selle ettev\u00f5tmise suurim kasu kohaliku v\u00f5imuesindajate jaoks?\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Arusaam sellest, et alati ei piisa vaid praktikuks olemisest. Vaja l\u00e4heb ka teadusp\u00f5hist ja s\u00fcsteemset l\u00e4henemist;<\/li>\n\n\n\n<li>Kogu protsessi k\u00e4igus kohtusid v\u00f5imuesindajad v\u00e4ga palju erinevate kogukondade esindajatega. Tekkis parem m\u00f5istmine kogukondadest;<\/li>\n\n\n\n<li>Loodi kontakte, mis on kasulikud edasise koost\u00f6\u00f6 tegemisel ning vajalike andmete kogumisel;<\/li>\n\n\n\n<li>Sai selgeks, et kogukonnad on muutuv organism ning ei piisa \u00fchekordsest kokkupuutest, vaid koost\u00f6\u00f6 l\u00e4bi kaasamise peab olema pidev (Hickey et al., 2015).<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Kujutame ette olukorda, kus \u00e4sja on l\u00f5ppenud kohalikud valimised, uus volikogu ja valitsus on ametisse asunud ning vallavanem otsustab, et n\u00fc\u00fcdsest hakkame kogukondadega rohkem koost\u00f6\u00f6d tegema. K\u00f5lab ju v\u00e4ga kenasti! Mida siinkohal tuleks kindlasti tunnustada, on tahe. Kui on olemas tahe teha koost\u00f6\u00f6d, on juba sammuke astutud. Mida aga tasuks teada, enne kui oma entusiasmi rakendada? \u00dcks v\u00e4ga oluline asi on koost\u00f6\u00f6 tegemise stiimulid. Ja need v\u00f5ivad osapooltel olla v\u00e4ga erinevad. Kogukonna poolt vaadatuna v\u00f5ivad t\u00f5husa koost\u00f6\u00f6 tegemisel esile kerkida takistused, millest osa on tingitud ka varasematest kogemustest:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Arusaamine, et nende roll koost\u00f6\u00f6s on vaid n\u00f5uandev v\u00f5i formaalne;<\/li>\n\n\n\n<li>Kestev lahkheli eelmise kohaliku valitsusega;<\/li>\n\n\n\n<li>Liiga l\u00fchike ajaraam.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh7-us.googleusercontent.com\/YZmrR4Q0sbH-sGmkAEAsMUrW2p5_pHy9IlWsnUY5bnMfIrGoy35Mf2Gzkb3BE5rmWDuL_RFmHmOyJrw1LgVpH7aILk7BvqWq-gGujDh-31IJHi9UdVvSnJ8W-PKT_WOOyD_MWiN5qDQJujmIwQd4cw\" width=\"98\" height=\"46\">\u00dches endises omavalitsuses tegid kogukonna liikmed valla sotsiaalt\u00f6\u00f6tajale ettepaneku, et nii m\u00f5nedki inimesed soovivad temaga liituda kui ametnik k\u00e4ib \u00f5nnitlemas valla eakaid. M\u00f5eldud tehtud ja m\u00f5te sai teoks. Kuna vald ei olnud suur, siis k\u00f5ik sujus kenasti. Vabatahtlikud v\u00f5tsid ettevalmistuse oma \u00f5lule ning s\u00fcnnip\u00e4evalapsed oli v\u00e4ga \u00fcllatunud ja \u00f5nnelikud, et vald ja kogukond tulevad koos. K\u00f5ik toimis, kuni vahetus ametnik. P\u00e4evapealt l\u00f5petati koost\u00f6\u00f6 ning p\u00f5hjusteks olid k\u00fcsimused andmekaitsega ja ebasobivad ajad vallaametnikule. Lahku mindi nn patiseisus. T\u00e4naseks on vallad \u00fchinenud ja t\u00f6\u00f6l uus ametnik, aga kogukonnaliikmed ei ole veel s\u00f6andanud uue inimese jutule minna\u2026<\/p>\n\n\n\n<p>Selles n\u00e4ites on peegelduvad v\u00e4ga ilmekalt hea koost\u00f6\u00f6 olulised osad, milleks on usaldus ja tahe. Paraku on see ka \u201chea\u201d n\u00e4ide sellest, kui lihtne on l\u00f5hkuda toimivat koost\u00f6\u00f6d. Ja sellised negatiivsed kogemused v\u00f5ivad koost\u00f6\u00f6d p\u00e4rssida pikaks ajaks.<\/p>\n\n\n\n<p>Kas selles situatsioonis oleks head lahendust? Nii ja naa. Kogukonnaliikmed ise on \u00f6elnud, et kui neid on korra v\u00e4ga ametlikult eemale t\u00f5ugatud, siis nad enam v\u00e4ga koost\u00f6\u00f6d teha ei soovigi. Ametnikku v\u00f5ib ka justkui m\u00f5ista, sest temal on asjaajamisteks omad l\u00e4htekohad. Suures plaanis saab muidugi soovitada, et sellised v\u00e4ikese kogukonna omavahelised suhted peaksid olema ennek\u00f5ike \u00fcksteist toetavad ja sellised s\u00fcdamest tulevad algatused ning abipakkumised v\u00f5iksid olla igati teretulnud. Seega, j\u00f5uame tagasi hea koost\u00f6\u00f6 oluliste punktide juurde:\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Hea tahe<\/li>\n\n\n\n<li>Soov m\u00f5ista vastaspoolt<\/li>\n\n\n\n<li>\u00dchised eesm\u00e4rgid<\/li>\n\n\n\n<li>Partneriga arvestav suhtlusstiil<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kuidas m\u00f5jutavad muutused kogukondi?<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Erinevad muutused m\u00f5jutavad kogukondi erinevalt. Mina toon siinkohal v\u00e4lja \u00fche sellise, mis on suhteliselt suure m\u00f5juga ning puudutab ka kohalikku identiteeti: haldusreform.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kohaliku omavalitsuste reformi peamine idee on parem teenuste pakkumine ja inimeste, aga ka kogukondade toimetulekutaseme suurendamine. Parem haldussuutlikkus. Haldusreformi tulemuseks on reeglina territooriumide suurenemine. See aga tingib selle, et enne reformi on v\u00e4iksemad kogukonnad ja nende suhtluss\u00fcsteem teiste liikmete vahel detsentraliseeritud, kuna nende senised ruumilised piirid v\u00f5imaldavad neil tihedamat suhtlemist. Territoriaalsete piiride laienemine tingib selle, et suhtlemiss\u00fcsteem muutub rohkem tsentraliseeritumaks. Tekib olukord, kus kogukond ei suuda enam otseselt tajuda k\u00f5iki teisi liikmeid ja suhelda nagu enne, vaid infovahetus hakkab toimima rohkem l\u00e4bi keskuse, milleks on \u00fcldiselt koht, kus asub kohalik omavalitsus (Semigina et al., 2020).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>2017. aasta haldusreformi tulemusel v\u00e4henes Eesti kohalike omavalitsuste arv v\u00e4ga oluliselt. 213. asemel, on neid n\u00fc\u00fcd 79. Neist 15 linna ja 64 valda. Mitmed omavalitsused \u00fchinesid vabatahtlikult, aga oli ka neid, keda n\u00f6 sundliideti. N\u00e4iteks \u00fchinesid Raplamaal Rapla vallaga endised Kaiu, Juuru ja Raikk\u00fcla vald. Neist Juuru vald sundliideti, sest vallajuhtide soov oli liituda Kohila vallaga. See oli uus olukord paljude kogukondade jaoks, kes leidsid end \u00fcle\u00f6\u00f6 uuest omavalitsus\u00fcksusest ja enamjaolt kaugenes uue omavalitsuse keskus ka geograafiliselt. Pikkade aastate jooksul sisseharjunud suhtlused kogukonna ja omavalitsuse vahel muutusid samuti. Eelpool nimetatud kolme v\u00e4ikevalla rahvaarvud olid vahemikus 1200-1500, uues \u00fchinenud vallas on elanikke 13000. Selge on see, et suhtlus omavalitsuse ja kogukondade vahel ei saa olla samasugune k\u00fcmme korda suuremas vallas.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Varasemad v\u00e4ikevallad olid kui omaette kogukonnad. M\u00f5nikord kasutati ka nimetust kogukondlik vald. V\u00e4ikevaldade probleemik\u00e4sitlused v\u00f5imaldasid tihti suuremat paindlikkust kui seda said teha suured omavalitsused. Kuigi kogukonna enda geograafilised piirid ei muutunud, on siiski tekkinud arutelusid identiteedi k\u00fcsimuse \u00fcle ja sulandumisega uude olukorda. Kui n\u00e4iteks eelnimetatud v\u00e4ikevaldades puudusid t\u00e4ielikult ametlikud kogukondi esindavad organisatsioonid (n\u00e4iteks kogukonna kogu v\u00f5i k\u00fclavanemate kogu), siis Rapla vallas oli juba varem olemas Rapla valla k\u00fclade \u00fchendus. Peale hiljutisi valimisi moodustati ka Kogukonna komisjon.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Grupiprotsessidest l\u00e4htuvalt on selline organiseerumine suurvaldades loogiline, sest suurema rahvaarvuga piirkonnas ongi vajadus ametlikuma organisatsiooni j\u00e4rele suurem kui seda on v\u00e4ikestes kohtades. Miks? Sest suures omavalitsuses on koost\u00f6\u00f6pooli oluliselt rohkem ja nii on kergem suhteid luua ja koost\u00f6\u00f6d teha. Kas see ka alati kohane on, see on juba iseasi.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Kui kogukond on sattunud teatud m\u00e4\u00e4ral uude olukorda, siis saab \u00fcheks oluliseks tegevuseks sildade loomine teistega, kes v\u00f5ivad olla erinevad, aga kelle huvid v\u00f5i vajadused v\u00f5ivad olla sarnased <\/em><\/strong>(Gilchrist, 2019).<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kuidas toimib koost\u00f6\u00f6 Eestis?<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Peamised koost\u00f6\u00f6vormid, mida kogukonnad koos kohalike omavalitsustega kasutavad, on enamjaolt formaalsed:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kogukonna v\u00f5i k\u00fclade komisjon<\/li>\n\n\n\n<li>Valla territooriumil asuvate k\u00fclade \u00fchendus\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>K\u00fclavanemate \u00fchendus<\/li>\n\n\n\n<li>K\u00fclade esindajad valla komisjonides<\/li>\n\n\n\n<li>MT\u00dcde \u00fcmarlaud<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Nagu n\u00e4ha, toimib koost\u00f6\u00f6 kogukonna ja KOVi vahel peamiselt formaalsete moodustiste abil ning on sageli v\u00e4ga institutsionaliseeritud ehk KOV suhtleb kogukonnas loodud MT\u00dc esindajaga, paremal juhul k\u00fclavanemaga. Selline koost\u00f6\u00f6 ei pruugi olla halb, k\u00f5ik s\u00f5ltub sellest kas kogukond teab, keda neid esindav isik tegelikult ikka esindab, sest siin on teatav oht langeda mt\u00fc+kov koost\u00f6\u00f6le ning kogukond laiemalt j\u00e4\u00e4b tahaplaanile. Nii n\u00e4iteks kogunevad kogukonnakomisjonid teatud aja tagant arutama mingeid kindlaid probleeme, mida vallavalitsus on nendele edastanud. Arutelud ja kohtumised on kindla teemaga seotud ja oodatakse ka kindlaid ettepanekuid.<\/p>\n\n\n\n<p>Ivika N\u00f5gel, Eesti k\u00fclaliikumise Kodukant (edaspidi Kodukant) juhatuse liige, esitles 25. m\u00e4rtsil 2021. veebikonverentsil, <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=a1iiGKwoIkc\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Kogukonna roll ja v\u00f5imalused kohalikus omavalitsuses<\/a><sup>\u00a0 <\/sup>andmeid, mis n\u00e4itavad, et 69-st maaomavalitsusest on 60-l m\u00e4\u00e4ratud ametnik, kelle valdkonnaks on ka kogukondadega suhtlemine. P\u00e4ris \u00fcks \u00fchele seda numbrit vaadata ei tasu, sest selle sees on nii ametnikke, kes t\u00f6\u00f6tavad poole kohaga ja kelle t\u00f6\u00f6laual on veel teisigi valdkondi. Veel selgub ettekandest, et 36-l omavalitsusel on vastu v\u00f5etud k\u00fclavanema statuut, 44-l on kogukonnateemaline komisjon ja 27-l on toimiv koost\u00f6\u00f6kogu. K\u00f5ik 4 s\u00fcsteemi on kasutusel 18-s omavalitsuses (N\u00f5gel, 2021).<\/p>\n\n\n\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh7-us.googleusercontent.com\/YZmrR4Q0sbH-sGmkAEAsMUrW2p5_pHy9IlWsnUY5bnMfIrGoy35Mf2Gzkb3BE5rmWDuL_RFmHmOyJrw1LgVpH7aILk7BvqWq-gGujDh-31IJHi9UdVvSnJ8W-PKT_WOOyD_MWiN5qDQJujmIwQd4cw\" width=\"98\" height=\"46\">Rapla valla k\u00fclade \u00fchenduse juhatuse liige: <em>\u201ePeale haldusreformi liitus meie \u00fchinguga v\u00e4ga mitmeid uusi k\u00fclasid, kellele selline koost\u00f6\u00f6vorm oli lausa v\u00f5\u00f5ras. Nad olid harjunud pigem toimetama \u00fcksikisikute tasandil. Rapla valla k\u00fclade \u00fchenduse \u00fcldkoosolek on 1-2 korda aastas. Seal arutatakse \u00fcldiseid \u00fchingu asju ja pannakse plaane paika. Juhatus kohtub v\u00e4hemalt kord kuus. Korraldatakse ka \u00fcritusi jms., millele tegevustoetust on saadud. K\u00fclade \u00fcmarlaud kohtub 2-4 korda aastas. Seal on arutluse all vallaga seotud suuremad teemad ja konkreetsete k\u00fclade mured. Umber 3 korda aastas korraldatakse \u00fchenduse liikmetele koolitusi v\u00f5i muid tegevusi, mis teadmisi juurde toovad. \u00dcsna v\u00e4rske teemana tehti koos piirkonnakoordinaatoritega kokkulepe, et k\u00fclad jagati kantidesse ja nii saame teha ka rohkem ka piirkondlikke kohtumisi, et k\u00f5ik k\u00fclad saaks p\u00e4riselt muresid kurta ja koos vallaga kiirelt lahendusi leida. Kuna vald on suur, siis oli vaja teatud liigendamist. Et vald saaks aru, kui oluline lisav\u00e4\u00e4rtus on vabatahtlik k\u00fclaesindaja ja k\u00fclaesindaja saaks aru, et vald soovib aidata ning koos saab kiiremini. Ja need toimuvad igas kandis vastavalt vajadusele, v\u00e4hemalt 2 korda aastas.\u201c<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Edasiviiva ja sujuva koost\u00f6\u00f6 tegemiseks on paratamatult ka takistusi. V\u00e4ga paljude kogukonnaesindajate s\u00f5nul on \u00fcks suur takistus ka see, et <strong><em>ei teata, millise ametniku poole p\u00f6\u00f6rduda.<\/em><\/strong> 2017. aastal uuris Kodukant haldusreformieelsete suhete seisu ja ootusi uutele koost\u00f6\u00f6vormidele. Selles uuringus tuuakse v\u00e4lja suur ootus, et KOVis peaks olema ametnik, kelle valdkonnaks ongi koost\u00f6\u00f6 kogukondadega (Kaisel ja Valk, 2017). Nii m\u00f5neski omavalitsuses on selline inimene olemas, aga kui vaadata tema t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid, siis:<\/p>\n\n\n\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"98\" height=\"46\" src=\"https:\/\/lh7-us.googleusercontent.com\/YZmrR4Q0sbH-sGmkAEAsMUrW2p5_pHy9IlWsnUY5bnMfIrGoy35Mf2Gzkb3BE5rmWDuL_RFmHmOyJrw1LgVpH7aILk7BvqWq-gGujDh-31IJHi9UdVvSnJ8W-PKT_WOOyD_MWiN5qDQJujmIwQd4cw\">Haapsalu Linnavalitsuses on loodud <a href=\"https:\/\/www.haapsalu.ee\/teenistujad\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">kogukonnat\u00f6\u00f6 spetsialisti<\/a> ametikoht, mille eesm\u00e4rk on <em>suurendada kodaniku\u00fchenduste (sh k\u00fcla- ja asumiseltside) kaasatust oma elukeskkonna arendamisse ning kodanikul\u00e4hedaste igap\u00e4evateenuste osutamisse. <\/em>Kui aga vaadata selle ametikoha t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid, mida on ametijuhendis kokku 21, tooksin v\u00e4lja m\u00f5ned silmatorkavamad:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kogukonnat\u00f6\u00f6 valdkonna arengute kavandamine sh valdkonna arengudokumentide koostamine ning vajadusel nende esitamine linnavolikogule v\u00f5i -valitsusele kinnitamiseks, kogukonnat\u00f6\u00f6 valdkonna arengukava tegevuskava elluviimine;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Kogukondade n\u00f5ustamine;<\/li>\n\n\n\n<li>Kogukondade kaasamise kokkuleppe v\u00f5i korra v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine;<\/li>\n\n\n\n<li>Kohalike kaasamise ja kogukonna koost\u00f6\u00f6 kaudu \u00fcksikisikuteni j\u00f5udmine nende probleemide lahendamiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>Kogukondade kaasamine arengukavade koostamisse ja teenuste planeerimisse;<\/li>\n\n\n\n<li>Linna- ja k\u00fclakogukondade koost\u00f6\u00f6 korraldamine kogukondade v\u00f5rgustikup\u00f5hise toimimise kaudu;<\/li>\n\n\n\n<li>Kaugemate maapiirkondade eluj\u00f5ulisuse s\u00e4ilitamine eesk\u00e4tt kohaliku omaalgatuse, kogukonnateenuste ja kogukonna kaasamise kaudu piirkondlikku arengusse;<\/li>\n\n\n\n<li>Motivatsiooni ja tingimuste loomine kogukondade tasakaalustatud regionaalseks arenguks, oma kogukonna turvalisuse tagamiseks ning kogukonnateenuste pakkumiseks sotsiaal, kultuuri, koolituse, turismi ja ettev\u00f5tluse arendamisele suunatud teenuste pakkumiseks.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Minu hinnangul on positiivne, et kogukonnad teavad, kellega suhelda, kuid kui vaadata selle ametikoha \u00fclesandeid, siis peab sellel inimesel olema v\u00e4ga palju, v\u00e4ga h\u00e4id ja v\u00e4ga erinevaid oskusi ja teadmisi. Nii grupiprotsessidest, regionaalarengust v\u00f5i v\u00f5rgustikejuhtimisest. Hetkel lahendab ametnik peamiselt tehnilisi k\u00fcsimusi ning jagab infot. Seega, vajaksid sellised t\u00f6\u00f6tajad kindlasti ka teadmisi kogukonna arendamisest laiemalt.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ga palju kohtab Eestis ka koost\u00f6\u00f6vormi, mis on v\u00e4ga \u00fchepoolne ning piirdub toetuse andmisega KOVilt kogukonnale. Ja v\u00e4ga sageli peetakse seda ka heaks koost\u00f6\u00f6 vormiks. Selle suhtlusvormi \u00fcks oluline eeldus on, et kogukonnal on olemas juriidiline keha, kellele toetust maksta. Ja sellise juriidilise keha loomine tekitab kogukondades tihti segadust, sest enam ei saada aru, kes mida esindab. Selliste kohalike \u00fchenduste moodustamine on Eestis laialt levinud. Olgu selleks siis asumi- v\u00f5i k\u00fclaselts. Ja nagu eespool mainitud, ongi see paratamatu, sest vaid l\u00e4bi juriidiliste isikute on v\u00f5imalik kogukondi nende tegevustes toetada. Aeg, mil toetati veel seltsinguid, on praktiliselt m\u00f6\u00f6das. Mistahes toetuste taotlemiseks on kogukonnal vaja juriidilist keha ja \u00fcldjuhul on selleks mittetulundus\u00fching.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Siit koorubki v\u00e4lja \u00fcks p\u00e4riselu koost\u00f6\u00f6 vorme, mis leiab aset kogukonna seltsi ja KOVi vahel. Aktiivsete inimeste eestvedamisel loodud \u00fching ongi enamjaolt see partner, kellega omavalitsus mingis kogukonnas suhtleb. 2021. aasta seisuga oli Eestis 905 k\u00fclaseltsi. Sageli v\u00f5ib kohata ka selliseid \u00fchinguid, millel on kaks liiget ja v\u00f5ibki tekkida k\u00fcsimus, et keda selline \u00fching esindab. Maakondlike arenduskeskuste vaba\u00fchenduste konsultantide s\u00f5nul on siin v\u00e4ga pragmaatiline p\u00f5hjus \u2013 nimelt, see teeb asjaajamise lihtsamaks. Kahe inimesega tegutseval \u00fchingul on v\u00e4ga lihtne pidada koosolekuid ja korraldada asjaajamist. K\u00fcll aga viib see k\u00fcsimuseni, et kus on sellel pildil kogukond. Siin on konsultantidel v\u00e4ga \u00fchene soovitus, et sellise \u00fchingu-k\u00fclaseltsi loomisel tuleks kaasata kogukonda ning seltsi esindusfunktsioon ka kirjalikult fikseerida, v\u00e4ltimaks hilisemaid probleeme ja t\u00fclisid. H\u00e4sti l\u00e4bim\u00f5eldud ning tugeva usalduse ja mandaadiga \u00fchingul on tegelikult mitmeid v\u00f5imalusi kuidas omavalitsusega koost\u00f6\u00f6d teha ning seel\u00e4bi oma kogukonda v\u00f5imestada.<\/p>\n\n\n\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh7-us.googleusercontent.com\/vC38fSXZ9HNzCRwUMXheIfvN22_UetuRBqGL5RenqwC8FdA2fDdfu25Q4HNUx_p3gAwiuuLE2GEfdFFu4rD4sjTVfQ4A2uwGBclBkIz06wtoFXUdBoea_4rU4Xac0MrR7aHyaxBXNYuoATrlXPV15Q\" width=\"98\" height=\"46\">Tooksin siinkohal \u00fche toreda n\u00e4ite, kus said kokku kogukond, seda esindav kohalik k\u00fclaselts, omavalitsus, erinevad ametiasutused ja k\u00fclavanem.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>2016. aastal otsustasid aktiivsed Valtu k\u00fcla elanikud, et nende k\u00fcla keskel asuv <a href=\"https:\/\/dea.digar.ee\/cgi-bin\/dea?a=d&amp;d=raplateataja20150410.2.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u00d6\u00f6kulli tehisj\u00e4rv vajab puhastamist.<\/a> J\u00e4rv oli kinnikasvanud ning juba oli tekkinud ebameeldiv l\u00f5hn. J\u00e4rv on kohalikele elanikele ja ka \u00fcmberkaudsetele inimestele armastatud ujumispaik ning seda enam oli vaja midagi ette v\u00f5tta. Ja nii otsustas \u00fcks aktiivne abielupaar selle protsessiga alustada. K\u00f5igepealt uuriti parvetades p\u00f5hjamuda paksust, peeti n\u00f5u erinevate spetsialistidega ja saadi aru, et v\u00f5ib tegutsema asuda. Kuna j\u00e4rv on eraomandis, siis koost\u00f6\u00f6d alustati k\u00f5igepealt omanikuga. Uuriti ka k\u00f5ikv\u00f5imalikke seaduseid, et saada teada, kas \u00fcldse v\u00f5ib j\u00e4rve puhastada. Kuna tegemist on paisj\u00e4rvega, siis tuli avada tammiluugid ja osa vett lasti j\u00f5kke. Siis selgus, et nii lihtne see polegi. Tegeleda tuli ka j\u00e4rves elavate kaladega ja selgus, et j\u00e4rves on palju allikaid, kust vesi j\u00e4rjest tagasi tuli. V\u00e4ga kaua aega v\u00f5ttis asjaajamine Keskkonnaametiga, kust oli vaja luba. Selle taotlemine v\u00f5ttis mitu kuud aega, sest ametnikud p\u00fc\u00fcdsid v\u00e4lja selgitada, kas j\u00e4rve puhastamist v\u00f5ib ka ilma projektita ette v\u00f5tta. L\u00f5puks anti rohelise tuli. J\u00e4rve \u00fcmber asuvat looduskaitsealust parki ei tohtinud puutuda ning j\u00e4rve kaldajoon pidi j\u00e4\u00e4ma muutumata. J\u00e4rv oli 40 aastat puhastamata ja t\u00f6\u00f6d oli omajagu. Vesi lasti j\u00e4rvest v\u00e4lja, p\u00f5hi puhastati ja nagu juba \u00f6eldud, hoolitseti ka kalade eest. Rahaline kulu oli j\u00e4rve puhastamisega seoses umbes 10 000 eurot. Eraisikud, sealhulgas k\u00fcla elanikud annetasid suurusj\u00e4rgus 2000 eurot. Sama palju saadi annetustena firmadelt ja Kohaliku Omaalgatuse Programmilt, lisaks toetas Rapla vald mitmete arvete maksmisega. Projekti eestvedajate s\u00f5nul said nad juurde kuhjaga tarkust nii asjaajamises kui ka j\u00e4rve hingeelu puudutavates k\u00fcsimustes.<\/p>\n\n\n\n<p>Mis selle loo juures oluline on, et <strong><em>kogukond ei l\u00e4inud esimese asjana valla k\u00e4est raha k\u00fcsima, vaid vaatas \u00fcle enda ressursid <\/em><\/strong>ja vald tuli kaasa palumatagi. Projekti eestvedajad said 2016 aasta s\u00e4deinimeste tiitli ning p\u00e4rjati Raplamaa kogukondade tunnustamiss\u00fcndmusel Aasta Tegu nominendi tiitliga.<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kuidas v\u00f5imestada kogukondi?<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Kogukonnad on oma olemuselt sotsiaalsed s\u00fcsteemid. Nii m\u00f5nelgi juhul v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida kogukondlikust teadvusest. \u00dches piirkonnas toimetavatel ja suhtlevatel inimestel tekib ajaga oma traditsioonide, v\u00e4\u00e4rtuste, tegevuste ja suhete kogum, mis reageerib erinevatele keskkonna muutustele. Kuid siin on oluline m\u00f5ista nende tegurite s\u00fcgavust ja tugevust. Liiga tugevalt sissepoole suunatud suhtlusega, peaaegu kapseldunud kogukonnad, elavad k\u00f5ikv\u00f5imalikke muutusi \u00fcle raskelt. Sama tabab ka neid kogukondi, kus sidemed on v\u00e4ga n\u00f5rgad. Nende puhul v\u00f5ib killustumine kogukonna liikmete seas veelgi s\u00fcveneda. K\u00f5ige paremini reageerivad muutustele kogukonnad, kus omavahelised suhted on sidusad, aga mitte j\u00e4igad (Gilchrist, 2000).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kogukondade v\u00f5imestamine, nii nagu ka muud inimgruppe h\u00f5lmavad protsessid, on aega, energiat ja ressursse n\u00f5udev tegevus. Sidusate kogukondade arenemise juures peetakse oluliseks ka kogukonna sotsiaalse kapitali taset. Lisaks sellele veel erinevaid gruppe ja v\u00f5rgustikke. Sotsiaalsed sidemed on tugevamad nende inimeste vahel, kes on pikka aega elanud samas piirkonnas, aga tugevamaid sidemeid on t\u00e4heldatud ka k\u00f5rgema haridusega inimeste vahel. Siduva sotsiaalse kapitali loomine ei juhtu iseenesest ja see v\u00f5tab aega. Ka siin omab suurt rolli olemasoleva kogukonna stabiilsus ja tugevus ja kuidas uued liikmed integreeritakse. Mida tugevam ja paremal j\u00e4rjel on kogukond, seda kergemini toimib uute elanike sulandumine (Larsen et al., 2004).<\/p>\n\n\n\n<p>Viimastel k\u00fcmnenditel on l\u00e4henemine kogukonna toimimisele muutunud. Probleemi ja vajadusekesksest l\u00e4henemisest on saamas keskendumine tugevustele, ressurssidele ning nende mobiliseerimine (ingl.k assets). Selle l\u00e4henemisviisi \u00fcks suurimaid plusse on, et see ei sea nn finantsilisi raame, erinevalt vajadusp\u00f5hisest l\u00e4henemisest. \u00dcks oluline pluss on selle j\u00e4tkusuutlikkus, vastupidiselt v\u00e4lise abi kasutamisele. V\u00e4line abi on reeglina vaid ajutine. N\u00e4iteks m\u00f5ne toetuse v\u00f5i professionaalse abi n\u00e4ol. See aga ei t\u00e4henda, et seda ei peaks \u00fcldse kasutama. Kuigi ressursip\u00f5hise kogukonna arendamise eelised on teada, ei ole need veel nii \u00fcldlevinud kui v\u00f5iks. \u00dcks p\u00f5hjuseid on selles, et kohalikud elanikud ei usu oma v\u00f5imesse midagi muuta. Seet\u00f5ttu on tihti lihtsam loota v\u00e4lisele abile, kellelegi, kes suudaks kogukonna vajadusi t\u00e4ita. M\u00f5istetavalt ei ole k\u00f5ik nii must-valge ja ka ressursside p\u00f5hisel l\u00e4henemisel on omad miinused, kuid need kaaluvad \u00fcles muu. H\u00e4sti oluline n\u00fcanss, mida selline arendustegevus kaasa toob, on erinevate osapoolte, sealhulgas ka kohalike v\u00f5imudega teostatav koosloome (Green &amp; Goetting, 2010).<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks suurimaid probleeme, mida kogukondade aktiivsed liikmed v\u00e4lja toovad on passiivsus ja inimeste kokku saamine ning sageli reageeritakse vaid siis kui on tekkinud \u00fchine vaenlane. \u00dchine vaenlane liidab ja see v\u00f5ib olla m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne k\u00e4ivitaja. Siin on oluline m\u00e4rgata protsessi k\u00e4iku ning v\u00f5imalusel s\u00e4ilitada kogukonna koos tegutsemine ka muudes olukordades, et kogukond ei laguneks ja ei j\u00e4\u00e4kski vastandujaks. Selline olukord n\u00f5uab teadlikku tegutsemist ja m\u00e4rkamist, et kui juba korra on oma j\u00f5ud \u00fchendatud, siis v\u00f5iks seda kasutada pikemas perspektiivis ja \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel ka arendamist vajavate teemade juures, mitte vaid kellegi v\u00f5i millegi vastu v\u00f5itlemisel. See on ka see koht, kus sageli v\u00f5ib vaja minna v\u00e4list abi, et kogukonda edasi \u00f5iges suunas n\u00fcgida.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>2022. aasta Arvamusfestivali arutelus <a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/eestileaderliit\/videos\/369207828551817\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u201cArukad k\u00fclad, kogukonna v\u00f5imestajad\u201d<\/a> toodi v\u00e4lja, et paljud k\u00fclakogukonnad on v\u00e4ga suletud. See t\u00e4hendab seda, et nad ei suhtle v\u00e4ga kohalike organisatsioonidega, ettev\u00f5tjatega ega ka kellegi n\u00f6 teistsugusega. See aga v\u00f5ib viia t\u00f5sise isoleerituseni ka teiste poolt. Samas arutelus toob Ott Kasuri, Eesti valdade ja linnade liidust, v\u00e4lja, et ka omavalitsuste juhte ja t\u00f6\u00f6tajaid tuleb harida! Juhid vahetuvad tihti ja ka t\u00f6\u00f6tajad (Arvamusfestival, 2022).\u00a0 Selle sama teemaga tegeles ka eelpool toodud Austraalia n\u00e4ide.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks, et kogukondi v\u00f5imestada, ei ole vaja keerulisi tegevusi ent <strong><em>on vaja olla j\u00e4rjepidev<\/em><\/strong><em>,<\/em> sest kogukonnad on muutuvad organismid. Kogukondade v\u00f5imestamine annab v\u00f5imaluse neil endil paremini hakkama saada ja nii v\u00f5ib v\u00e4heneda ka omavalitsuse toe vajamine. Kuidas omavalitsus saaks siin aidata?<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong><em>T\u00f5stke inimeste teadlikkust.<\/em><\/strong> Jagage kogukonnaliikmetele teadmisi neid puudutavatest valdkondadest, nagu n\u00e4iteks turvalisus, keskkond, haridus jms. Hoidke infovahetus pidev, arusaadav ja l\u00e4bipaistev.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>Koolitage kogukondade liikmeid<\/em><\/strong><em>.<\/em> Aktiivsed kogukonnaliikmed on \u00fcldiselt v\u00e4ga agarad \u00f5ppijad. Kui pakkuda kogukondadele v\u00f5imalusi seda teha, siis tugevneb kogukonna enesekindlus koost\u00f6\u00f6s teiste partneritega. Nii n\u00e4iteks toetab Rapla vald aastas oma valla k\u00fclade \u00fchendust 10000 euroga, millest v\u00e4hemalt 1\/3 on m\u00f5eldud kogukonnaliikmete teadmiste suurendamiseks. Ka maakondlikud arenduskeskused ja Kodukant pakuvad v\u00f5imalusi eneseharimiseks. Neid v\u00f5imalusi on veelgi.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>Tehke ressursid k\u00e4ttesaadavaks.<\/em><\/strong> Tagage kogukonnaliikmetele juurdep\u00e4\u00e4s vajalikele ressurssidele, nagu n\u00e4iteks toit, vesi, tervishoiuteenused, transport, head \u00fchendused kergteede n\u00e4ol jne. Ressursside k\u00e4ttesaadavuse tagamine v\u00f5ib aidata kogukonnal oma elukvaliteeti parandada.<\/li>\n\n\n\n<li><strong><em>Kaasake p\u00e4riselt.<\/em><\/strong> Kaasake kogukonna liikmed otsuste tegemisse eelaruteludesse jms. v\u00f5imalusel kasutada koosloomet, mis tagab selle, et k\u00f5ik osapooled astuvad protsessi samal ajahetkel.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Kui kogukond on tugev, toob see sageli kaasa <strong><em>suurema kaasatuse kohalike otsuste tegemisel.<\/em><\/strong> Selline aktiivne osalemine v\u00f5ib pakkuda kohalikele omavalitsustele v\u00e4\u00e4rtuslikku v\u00f5imalust saada tagasisidet kogukonna vajaduste ja soovide kohta, mis aitab paremini m\u00f5ista oma valijaid. Kui kodanikud on kaasatud ja osalusv\u00f5imelised, saavad nende paikkonna juhtorganid <strong><em>paremini m\u00f5ista kogukonna vajadusi<\/em><\/strong>. Nende teadmiste abil saavad kohalikud omavalitsused kohaneda, et pakkuda paremaid teenuseid. Need tegurid v\u00f5ivad omakorda t\u00f5sta kogukonna elukvaliteeti ja soodustada tugevate sidemete teket kogukonna liikmete vahel. Suurem ohutus on \u00fcks paljudest tiheda kogukonna eelistest. Olles valvsad ja \u00fcmbritseva suhtes t\u00e4helepanelikud, suudavad aktiivsed kogukonna liikmed h\u00f5lpsasti m\u00e4rgata kummalist v\u00f5i ebat\u00fc\u00fcpilist k\u00e4itumist ning teavitada sellest kohe vastavaid ametiasutusi, v\u00e4hendades nii kuritegevust ja muutes keskkonna k\u00f5igile turvalisemaks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kaasamine v\u00f5i koosloome?<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Viimastel k\u00fcmnenditel oleme k\u00f5ikv\u00f5imalike protsessidega tegelemisel pidanud v\u00e4ga oluliseks erinevate osapoolte kaasamist. Mingil hetkel sai aga selgeks, et toimus v\u00e4ga palju n\u00e4ilist kaasamist, sisulist arutelu ei toimunud ning vajalikud inimesed j\u00e4id k\u00f5rvale. Ja nii kerkis esile koosloome, mis ei ole kaugelti l\u00f5plik lahendus koost\u00f6\u00f6 tegemiseks. K\u00fcll aga on see hea viis just n\u00e4iteks teenuste arendamiseks ning see aitab paljuski t\u00e4iendada muid erinevaid koost\u00f6\u00f6 vorme, mis avaliku sektori puhul on tihti v\u00e4ltimatud. N\u00e4iteks delegeerimine, reguleerimine jpm.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Eesti keeles on nendele kahele s\u00f5nale m\u00f5eldes p\u00e4ris hea tajuda ka sisulist erinevust. \u00dcks v\u00f5tab kedagi kaasa ja teine loob midagi koos. Aga ega ainu\u00fcksi s\u00f5na muutmine veel sisu p\u00e4\u00e4sta.<\/p>\n\n\n\n<p>Koosloomet ei saa defineerida alati \u00fcheselt, see v\u00f5ib erinevates situatsioonides v\u00f5tta erineva vormi, n\u00e4iteks arendustegevus, v\u00e4\u00e4rtuste loomine v\u00f5i ka lihtsalt suhtlemine. Siiski on \u00fcks v\u00e4ga oluline teadmine, et k\u00f5igis koosloome protsessides peab olema kaasatud aktiivselt teenuse kasutaja (Lepik ja Kangro, 2020). Mida selle all m\u00f5eldakse? Seda, et inimesed, kelle jaoks konkreetset teenust tehakse on protsessis kohal oma teadmiste ja kasutajakogemusega. See on oluline seet\u00f5ttu, et v\u00e4ga sageli kaasatakse inimesi, kellel on teadmisi ja oskusi sisendi andmiseks, aga ei ole tegelikud teenuse kasutajad. Koosloomes osalejad v\u00f5ivad aga esindada nii teenusepakkujaid kui ka -kasutajaid.<\/p>\n\n\n\n<p>Tooksin siin \u00fche v\u00e4ga hea n\u00e4ite t\u00f5husast koost\u00f6\u00f6st mitme osapoole vahel ja kogukonna vahel:<\/p>\n\n\n\n<p>2012 aastal planeeris Saue linn v\u00e4lja ehitada Saue keskuse. Linnavalitsus m\u00f5istis, et enda oskustest napib ja nii v\u00f5eti appi MT\u00dc Linnalabor, et saada v\u00f5imalikult h\u00e4id ideid <a href=\"http:\/\/www.linnalabor.ee\/failid\/n\/429b0f499a0a990306a4252c45e3dbcf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Saue keskusala<\/a> visiooni loomiseks. Kahe aasta jooksul toimus v\u00e4ga palju ja v\u00e4ga erinevaid koosloome protsesse. Linnalabori eestvedamisel toimusid kohtumised erinevate kogukondadega, kes Sauel elavad. N\u00e4iteks tehti p\u00f5hjalikke erutelusid garaaziomanikega, kelle kinnistuid plaan puudutas. Noorte ja volikoguliikmete vahel toimusid t\u00f6\u00f6toad. Kaasati ka eakaid. \u00dche eriti huvitava tegevusena korraldati kogukonna liikmetele \u00fchiseid jalutusk\u00e4ike loodava linnakeskuse aladel, et n\u00e4ha p\u00e4ris oma silmaga, mis ja kus muutub. Kaheaastase t\u00f6\u00f6 tulemusena valmis mitu erinevat versiooni sellest, milline v\u00f5iks tuleviku Saue olla ja l\u00f5pptulemusena said linnaelanikud valida oma lemmiku, mis siis p\u00e4riselt ellu viidaks (Linnalabor, 2014). Mis selle loo juures kurb on? Peale haldusreformi see tulemus j\u00e4eti k\u00f5rvale ning idee ei realiseerunud. Mida aga saaks sellest \u00f5ppida ja kui korraks ka meenutada veelkord seda Austraalia n\u00e4idet, on see: <strong><em>tasub kaasata kolmandat osapoolt. <\/em><\/strong>Kas oma ala eksperte v\u00f5i ka teadlasi. Kedagi, kes kannaks endas veidi v\u00f5\u00f5rast pilku ning professionaalsemaid teadmisi kaasamisest ja koosloomest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Nagu \u00f6eldud ei ole koosloome meetod, mida saab kasutada alati ja igalpool kus on vaja avalike teenuste korraldamist k\u00e4ivitada v\u00f5i muuta. K\u00fcll aga on see v\u00e4ga sobiv just nende teenuste puhul kus saab kasutada kogukonna poolt pakutavaid ressursse ja eriti kui kogukond on ise ka teenuse tarbija. Kindlasti sobib koosloomet kasutada ka nende teenuste puhul, kus olukorrad on keerulisemad: n\u00e4iteks ei ole v\u00f5imalik kvaliteeti m\u00f5\u00f5ta v\u00f5i ei ole k\u00f5rval teisi pakkujaid jms. See iseloomustab just Eesti hajaasustusega maapiirkondi, v\u00e4heneva rahvastiku ja teenuse puudumise t\u00f5ttu (Lepik &amp; Kangro, 2020).<\/p>\n\n\n\n<p>Seega, koosloome eelis kaasamise ees v\u00f5iks olla ennek\u00f5ike \u00fchine v\u00e4\u00e4rtuste loomine ja osalevate poolte ressursside sidumine koost\u00f6\u00f6s teenuse tarbijatega.<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kas t\u00e4na kehtivad kohaliku valitsemise p\u00f5him\u00f5tted takistavad koost\u00f6\u00f6d?<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>2023. aasta m\u00e4rtsikuus, Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu poolt korraldatud konverentsi, <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=cakYWnzxkIA\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u201cKOV: Kohaliku osaluse v\u00f5imalused,\u201d<\/a> aruteludes, t\u00f5i Vormsi vallavanem Maris J\u00f5geva v\u00e4lja selle, et ootused kohalikule omavalitsusele on muutunud (Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu, 2023). Kohalikke omavalitsusi n\u00e4hakse \u00fcha enam v\u00f5rgustikup\u00f5hise kogukonnajuhtimise peamiste soodustajatena, mis v\u00f5imaldavad kohalikku koost\u00f6\u00f6d (Teles, 2012). Ja siit tekibki k\u00fcsimus: Kas meie kohaliku valitsemise paradigmad peavad muutuma? Kui veel 25 aastat tagasi toimis m\u00f5tteviis mina valisin sind ja sina teed n\u00fc\u00fcd minu heaks t\u00f6\u00f6d, siis t\u00e4na n\u00e4ib sellise m\u00f5tteviisi rakendamine v\u00e4gagi tagurlik.<\/p>\n\n\n\n<p>Inimkonna ajalugu on alati olnud valitejate ja valitsetavate ajalugu. Selles valguses v\u00f5ib tunduda, et \u00fched valivad ja teised valitsevad s\u00fcsteem on alati olnud. Vaatamata v\u00e4ga pikale valitsmise ajaloole, v\u00f5ime vaid viimaste k\u00fcmnendite jooksul m\u00e4rgata muutusi, mida eesti keeles on isegi keeruline kirjeldada: nimelt on <em>local government<\/em> m\u00f5iste \u00fcha enam liikumas <em>local governance<\/em> v\u00f5i ka <strong><em>community-based governance<\/em><\/strong> poole (Wollmann, 2006). Nimetame seda <strong><em>kogukondlikuks valitsemiseks<\/em><\/strong>. Piltlikult \u00f6eldes on inimesed hakanud rohkem teadvustama seda, et kohalik valitsus on nende oma v\u00f5i osa neist ja tegutseb nende heaks. Inimeste huvi kohaliku tasandi valitsemisse sekkuda on samuti kasvanud (Wollmann, 2006). Sellele aitab kaasa riigilt \u00fcle antav \u00fcha suurenev roll kohalike otsuste tegemisel, sotsiaalmeedia m\u00f5ju suurenemine, aga ka \u00fchiskonna arengud laiemalt. Kuna kohalikule omavalitsusele pandavad \u00fclesanded kasvavad, siis on hakatud ka otsima rohkem lahendusi n\u00f6 enda seest. Otsitakse suuremat koost\u00f6\u00f6d nii kogukondade, kohalike ettev\u00f5tjate kui ka \u00fcksikisikutega. \u00dcha rohkem kohtab m\u00f5istmist, et vaid p\u00e4ris koost\u00f6\u00f6 avaliku-, era- ja mittetulundusliku sektoriga aitab piirkonnal arenenda. Kohalikule omavalitsusele v\u00f5ib see t\u00e4hendada \u00fcleminekut teenuse osutamiselt laiemale muutumisele ja otsimaks loomingulisemaid lahendusi piirkonna arendamiseks. Seega, selleks, et koost\u00f6\u00f6 sujuks, tuleks ka kohalikul omavalitsusel oma rolli veidi \u00fcmber m\u00f5testada. Tegemist ei saa olla pelgalt teenust pakkuva institutsiooniga.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Millised v\u00f5iksid olla head meetodid koost\u00f6\u00f6 suurendamiseks?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Vestlustest inimestega, kes oma t\u00f6\u00f6s puutuvad kokku kogukondadega on enim k\u00f5lama j\u00e4\u00e4nud m\u00f5te: inimesed soovivad, et neid \u00e4ra kuulatakse ja, et m\u00f5nikord saaks ka niisama r\u00e4\u00e4kida, ilma et suuri probleeme oleks. V\u00e4ga tihti muutuvad arutelud tuliseks ning emotsioonid v\u00f5tavad v\u00f5imust. Seega oleks hea kui me suudame teha koost\u00f6\u00f6d ja pidada arutelusid t\u00f5husalt ja eesm\u00e4rki t\u00e4ites. Selleks v\u00f5ib kasutada erinevaid meetodeid ja ennek\u00f5ike s\u00f5ltub ka meetodi valik sellest, mida me saavutada tahame. Kas n\u00e4iteks infot jagada, m\u00f5ne tulise teemaga koosolekut pidada v\u00f5i arengule suunatud kogunemist l\u00e4bi viia.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Toon v\u00e4lja 3 meetodit, mis aitavad vaadata tulevikku ja pidada kindlat, meetodip\u00f5hist arutelu ning seel\u00e4bi suurendada koost\u00f6\u00f6d ja v\u00f5imalikult v\u00e4ikeste negatiivsete emotsioonide m\u00f5juga.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Avatud dialoog<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Avatud dialoog v\u00f5imaldab omavahel r\u00e4\u00e4kima olulistel teemadel ja l\u00e4bi selle tekib harjumus v\u00f5rgustike kaasata (Narusson, 2022).<\/p>\n\n\n\n<p>2022 aastal viis Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu raamatukogudes l\u00e4bi pilootprojekti <a href=\"https:\/\/kogu.ee\/kohalike-dialoog-kohalikus-raamatukogus\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">\u201eKohalike dialoog kohalikus raamatukogus\u201c<\/a>. Selle projekti eesm\u00e4rk oli arendada dialoogi pidamise kultuuri, kaasata v\u00f5imalikult erinevaid kohalikke inimesi ja julgustada kohalikke inimesi ka ise olulisi vestlusi k\u00e4ivitama. Projektis osalenud raamatukogu t\u00f6\u00f6tajate s\u00f5nul aitab selline meetod h\u00e4sti l\u00e4bi viia arutelusid, mis tavaliselt taanduvad \u201e\u00e4rapanemiseks\u201c. Dialoogi vormis korraldatud aruteludel olid osalejate meelest rohkem plusse kui miinuseid. V\u00e4lja toodi m\u00f5ned olulised n\u00fcansid, nagu: tekkis tunne, et sind kuulatakse, inimesed saavad r\u00e4\u00e4kida teemal, mis neid p\u00e4riselt puudutab, oli turvaline, selle meetodiga saab iga teema lahkamisel uusi ideid. Selline meetod v\u00f5iks v\u00e4ga h\u00e4sti toimida erinevate osapoolte arvamuse avaldamiseks, ilma, et antaks hinnanguid. Avatud dialoogi meetodit saab rakendada siiski vaid ekspertide kaasabil. Selleks on vaja omandada kindlad oskused, et dialooge \u00f5igesti l\u00e4bi viia.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"2\">\n<li><strong>Lumememm<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Selle meetodi t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4lja Tartu \u00dclikooli kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu II lennu tudengid, et t\u00f6\u00f6tades kogukonnaga kasutada ABCD mudelit nii, et see oleks kasulik, aga samas lihtne. See mudel sobib v\u00e4ga h\u00e4sti kogukonna ressursside kaardistamiseks ja seda saab teha edukalt koos kohaliku omavalitsuse t\u00f6\u00f6tajatega. Meetodi p\u00f5him\u00f5te on lumememme ehitamine ning seda saab ka kohandada:\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Alumine pall \u2013 f\u00fc\u00fcsilised ressursid kogukonnas. Hooned, rajatised, looduslikud objektid\u2026<\/li>\n\n\n\n<li>Keskmine pall \u2013 s\u00fcdames olevad ressursid. \u00dchis\u00fcritused, traditsioonid\u2026<\/li>\n\n\n\n<li>Pea \u2013 ininressurss kogukonnas. Oskused, teadmised\u2026<\/li>\n\n\n\n<li>Parem k\u00e4si \u2013 mida saab\/tuleb kogukonnas kohe \u00e4ra teha, mis ei v\u00f5ta palju ressurssi.<\/li>\n\n\n\n<li>Vasak k\u00e4si \u2013 mida saab\/tuleb kogukonnas \u00e4ra teha, aga mis vajab lisaressursse.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Minu interpretatsioonis oleks ka \u00c4mber \u2013 takistused, mis ei lase soove ja ideid ellu viia.<\/p>\n\n\n\n<p>Seda meetodit kasutades valmib paberist lumememm, millele on kirja pandud k\u00f5ik eelnevas loetelus sisaldav.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"3\">\n<li><strong>Jutupulgaring<\/strong><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Ringi meetodid aitavad vestlusi pidada v\u00f5rdsetel alustel ning ei toimu l\u00e4bisegi r\u00e4\u00e4kimist. S\u00f5na saab vaid see, kelle k\u00e4es on jutupulk. Iga inimese arvamus on oluline ja loeb. Seda saab rakendada n\u00e4iteks ka mingi kindla teemaga seotud m\u00f5tete v\u00e4lja \u00fctlemiseks (Trapido, 2019).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Miks on vaja kogukonnaarendajal k\u00f5ike seda teada?<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Eesti on v\u00e4ike riik, v\u00e4hemalt v\u00f5rreldes paljude teistega. Ometi on meil nii palju geograafilist ja paigakultuurilist erip\u00e4ra. Sellest s\u00f5ltuvalt on ka kogukonnad eripalgelised ning kogukonnatunnegi on piirkonniti ja paiguti v\u00e4ga erinev. On v\u00e4ga palju erinevaid faktoreid, mis seda m\u00f5jutavad. Hajaasustusega k\u00fclas v\u00f5ib kogukonnatunne olla m\u00e4rksa suurem kui alevi v\u00f5i aleviku elanike seas.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Suurim, mida kogukonnaarendaja \u00fche kogukonna heaks teha saab on selle agentsuse arendamine. Tugev kogukond on kasulik k\u00f5igile. Selle liikmetele, kohalikule omavalitsusele, riigile. Erinevate tegevuste l\u00e4biviimisel kogukonnaga on vaja teada ka taustainfot:<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks, et toetada erinevaid osapooli koost\u00f6\u00f6 tegemisel, on vaja ka teadmisi ja oskusi ning omada t\u00f5ekspidamisi, mis kannavad endas eetilisi v\u00e4\u00e4rtusi. Seda sobib edukalt ilmestama joonis, kust saab kogukonnaarendaja enda jaoks peamised m\u00e4rks\u00f5nad ning vajadusel end t\u00e4iendada v\u00f5i ka testida oma v\u00e4\u00e4rtusi ja eetilisi t\u00f5ekspidamisi.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1503\" height=\"837\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/image.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-132\" style=\"width:1392px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/image.png 1503w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/image-300x167.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/image-1024x570.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/681\/image-768x428.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1503px) 100vw, 1503px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">image<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kokkuv\u00f5te ja ettepanekud<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Selles peat\u00fckis said sa p\u00f5gusa \u00fclevaate sellest, mida omavaheline koost\u00f6\u00f6 \u00fcldse kujutab. Kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahelise koost\u00f6\u00f6 t\u00f5hustamine on v\u00f5tmeks edukamate ja j\u00e4tkusuutlikumate kogukondade loomisele, aga ka vastupidi. T\u00f5hus suhtlus, kogukonna kaasamine, usalduse arendamine ja probleemide \u00fchine lahendamine on olulised, et tagada koost\u00f6\u00f6 edukus ning arendada elu oma kodukohas. Lisaks juba eespool toodud v\u00e4idetele, lisan l\u00f5petuseks veel m\u00f5ned ettepanekud, mida v\u00f5iks meeles pidada \u00fchise eesm\u00e4rgi poole liikumisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Ettepanekud kogukonnale:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>N\u00e4ita \u00fcles huvi koost\u00f6\u00f6ks;<\/li>\n\n\n\n<li>Tugevda oma kogukonda l\u00e4bi erinevate v\u00f5imaluste eneseharimiseks;<\/li>\n\n\n\n<li>Suhtle omavalitsusega ka siis kui k\u00f5ik on h\u00e4sti.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Ettepanekud kohalikule omavalitsusele:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tunne huvi, kuidas su kogukondadel l\u00e4heb;<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00f5imalda ametnikel k\u00fclastada kogukondi, et end tuttavaks teha;<\/li>\n\n\n\n<li>R\u00e4\u00e4gi inimestega nii suuliselt kui ka kirjalikult inimkeeles;\u00a0<\/li>\n\n\n\n<li>Hoia oma kommunikatsioon l\u00e4bipaistev;<\/li>\n\n\n\n<li>Tee oma toetuss\u00fcsteemid l\u00e4bipaistvaks ja avatuks;<\/li>\n\n\n\n<li>Hari oma ametnikke ja v\u00f5imalusel ka volikogu liikmeid kaasamise ja koosloome teemadel;<\/li>\n\n\n\n<li>Tee koost\u00f6\u00f6d pidevalt, mitte vaid siis kui on vaja arengukavale kaasa r\u00e4\u00e4kida;<\/li>\n\n\n\n<li>Tunnusta kogukondade aktiivseid vabatahtlikke.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>M\u00f5lemale osapoolele:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kasuta suhtumist-meie, mitte meie ja nemad.<\/li>\n\n\n\n<li>Edasi viib koost\u00f6\u00f6;<\/li>\n\n\n\n<li>Tee ise esimene samm;<\/li>\n\n\n\n<li>Investeeri suhetesse aega;<\/li>\n\n\n\n<li>Suhtu partnerisse austusega;<\/li>\n\n\n\n<li>\u00c4ra eelda!<\/li>\n\n\n\n<li>Jaga infot.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69dc043e9c87c\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc043e9c87c-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc043e9c87c-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc043e9c87c-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tSoovituslikku lugemist ja kuulamist\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dc043e9c87c-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dc043e9c87c-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><!-- wp:list --><\/p>\n<ul><!-- wp:list-item -->\n<li>Konverents \u201eKOV: Kohaliku osaluse v\u00f5imalused\u201c ettekanne: <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=3dYVA03AJiE&amp;t=959s\">KOV-i ja kogukonna vaheline dialoogi olulisus demokraatia seisukohast?<\/a><\/li>\n<p><!-- \/wp:list-item --> <!-- wp:list-item --><\/p>\n<li>Inspiratsioonip\u00e4ev \u201eKOV: Kohaliku osaluse v\u00f5imalused\u201c vol2 ettekanne: <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=cakYWnzxkIA&amp;t=1849s\">Kogukond ja KOV \u00fchise laua taga, aga edasi?<\/a><\/li>\n<p><!-- \/wp:list-item --> <!-- wp:list-item --><\/p>\n<li>P\u00f5nevaid meetodeid ja m\u00e4nge erinevate arutelude, koosolekute, tegevuste l\u00e4biviimiseks: <a href=\"https:\/\/gamestorming.com\/\">\u201eGamestorming\u201c<\/a>.<\/li>\n<p><!-- \/wp:list-item --><\/p><\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><\/h1>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69dc043e9cacd\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dc043e9cacd-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dc043e9cacd-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dc043e9cacd-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tAllikate loetelu\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69dc043e9cacd-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69dc043e9cacd-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p>Agnitsch, K., Flora, J. ja Ryan, V. (2006). Bonding and Bridging Social Capital: The Interactive Effects on Community Action. Community Development, 37(1), 36\u201351. https:\/\/doi.org\/10.1080\/15575330609490153<\/p>\n<p>Arvamusfestival (2022, 13.08). Arukad k\u00fclad, kogukonna v\u00f5imestajad.<\/p>\n<p>.\u00a0 https:\/\/www.facebook.com\/eestileaderliit\/videos\/369207828551817<\/p>\n<p>Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu (2023, 17.03). KOV: Kohaliku osaluse v\u00f5imalused. vol2<\/p>\n<p>. Youtube. https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=4i7OZjC-0cY<\/p>\n<p>Gilchrist, A. (2000). The Well-connected community: Networking to the \u201cedge of chaos.\u201d Community Development Journal, 35(3) Kasutatud 20.04.2023,\u00a0 https:\/\/www.jstor.org\/stable\/44257557<\/p>\n<p>Gilchrist, A. (2019). The well-connected community: A networking approach to community development (3rd ed.). Bristol, UK: Policy Press.<\/p>\n<p>Hickey, A., Reynolds, P. ja McDonald, L. (2015). Understanding community to engage community: The use of qualitative research techniques in local government community engagement. Asia Pacific Journal of Public Administration, 37, 4\u201317. https:\/\/doi.org\/10.1080\/23276665.2015.1018371<\/p>\n<p>Joorik, A., Rikmann, E., Vainu, V., Vallim\u00e4e, T. ja Vihma, P. (2021). Kohalike omavalitsuste vaba\u00fchenduste rahastamise anal\u00fc\u00fcs. Tallinna \u00dclikool. https:\/\/kysk.ee\/uuring-vabauhenduste-rahastamine-kohalikes-omavalitsustes-on-muutunud-labipaistvamaks\/<\/p>\n<p>Kaisel, M. ja Valk, M., K\u00fclavanemate uuring 2017. (2017). O\u00dc Teravik. https:\/\/kodukant.ee\/kulavanemad\/kulavanemate-uuring\/<\/p>\n<p>Larsen, L., Harlan, S. L., Bolin, B., Hackett, E. J., Hope, D., Kirby, A., Nelson, A., Rex, T. R. ja Wolf, S. (2004). Bonding and Bridging: Understanding the Relationship between Social Capital and Civic Action. Journal of Planning Education and Research, 24(1), 64\u201377. https:\/\/doi.org\/10.1177\/0739456X04267181<\/p>\n<p>Lepik, K. ja Kangro, K. (2020). Avalike teenuste korraldamisest ja nende innovatsioonist koosloome abil. Acta Politica Estica, 0(11), 137\u2013152. Kasutatud 20.05.2023, http:\/\/publications.tlu.ee\/index.php\/actapoliticaestica\/article\/view\/960<\/p>\n<p>Linnalabori veebileht. (2014). Kasutatud 6.05.2023, http:\/\/www.linnalabor.ee\/sauekeskus\/<\/p>\n<p>Narusson, D. (2022). Avatud dialoog. Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus. Kasutatud 18.05.2023, https:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/88220<\/p>\n<p>N\u00f5gel, I. ( 2021, 25.03). Kogukonna roll ja v\u00f5imalused kohalikus omavalitsuses.<\/p>\n<p>. Youtube. https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=zPhA5WPCzAE<\/p>\n<p>Semigina, T., Maidannik, O., Oni\u0161t\u0161ik, J. ja Zhuravel, Y. (2020). Local self-government reforms in Europe: Legal aspects of considering the communities social identity. Juridical Tribune, 10(2), 207\u2013221. Kasutatud 20.05.2023, https:\/\/www.researchgate.net\/publication\/342709317_Local_self-government_reforms_in_Europe_legal_aspects_of_considering_the_communities\u2019_social_identity<\/p>\n<p>Teles, F. (2012). Local governance, identity and social capital: A framework for administrative reform. Theoretical and Empirical Researches in Urban Management, 7, 20\u201334. Kasutatud 19.05.2023, https:\/\/www.researchgate.net\/publication\/288371522_Local_governance_identity_and_social_capital_A_framework_for_administrative_reform<\/p>\n<p>Trapido, T. (2019). Kasutatud 25.05.2023, https:\/\/toomastrapido.ee\/ringi-meetodi-koolitus-opetajatele\/Wollmann, H. (2006b). The Fall and Rise of the Local Community: A Comparative and Historical Perspective. Urban Studies, 43, 1419\u20131438. https:\/\/doi.org\/10.1080\/00420980600776491<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<p>Kui soovid endale peat\u00fcki salvestada, siis saad seda teha <a href=\"https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1cUXG-3KVHHjtw5FZbnrV2y8t0X_WJawt\/view?usp=sharing\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">siit<\/a> (kujunduse autor Greete N\u00f5gene).<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>2023 \u201cKui sa t\u00f5esti tahad midagi teha, siis sa leiad selleks viisi.\u00a0Kui ei taha, siis leiad vabanduse.\u201dJim Roth Eess\u00f5na Selles peat\u00fckis tuleb juttu kogukonna (geograafiline kogukond) ja kohaliku omavalitsuse suhetest, koost\u00f6\u00f6st v\u00f5i ka selle puudumisest ning koost\u00f6\u00f6 puudumise p\u00f5hjustest. Kohaliku &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":336,"featured_media":617,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-129","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-koostoo"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/users\/336"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=129"}],"version-history":[{"count":23,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":529,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/129\/revisions\/529"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/media\/617"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=129"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=129"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=129"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}