{"id":105,"date":"2024-04-16T14:07:52","date_gmt":"2024-04-16T11:07:52","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/?p=105"},"modified":"2025-10-28T16:13:34","modified_gmt":"2025-10-28T14:13:34","slug":"konflikt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/konflikt\/","title":{"rendered":"KONFLIKTI M\u00d5JU KOGUKONNA \u00dcHTSUSELE JA ARENGULE"},"content":{"rendered":"<p>2023<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p><strong>Head konflikti ei saa raisku lasta!<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p><em>Ehtsas kogukonnas puudub vastandlikkus. See ei ole alati lihtne, kuid kogukonna kasvades \u00f5pivad selle liikmed loobuma kildkondadest, kuulama \u00fcksteist ning v\u00e4ltima vastasseisu sattumist. M\u00f5nikord j\u00f5utakse kogukonnas kiiresti \u00fcksmeelele, teinekord v\u00f5ib see v\u00f5tta aega ja n\u00f5uda palju pingutust. \u00dchtne kogukond ei taga automaatselt konfliktide puudumist, kuid see on koht, kus konflikte saab lahendada ilma v\u00e4givalla v\u00f5i emotsionaalse v\u00e4givallata, kasutades pigem tarkust ja kaastunnet. Tugev kogukond suudab konflikte lahendada v\u00e4\u00e4rikalt ja elegantselt.<\/em><\/p>\n\n\n\n<p><em>\u00a0M. Scott Peck<\/em><\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Eess\u00f5na<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>See k\u00e4siraamatu peat\u00fckk on kasulik materjal igale kogukonna arendajale, andes \u00fclevaate kogukonnaks kujunemise etappidest ning pakkudes t\u00f6\u00f6riistu takistustest \u00fcle saamiseks. Peat\u00fcki sisu keskendub kogukonnaks kujunemise \u00fchele keerulisemale etapile \u2013 <strong>konfliktile<\/strong>. Erinevad k\u00e4sitlused kirjeldavad konflikti olemust ka kaosena, selles peat\u00fckis seon need terminid ning s\u00f5nastuses kasutan peamiselt konflikti v\u00e4ljendit.<\/p>\n\n\n\n<p>On oluline m\u00f5ista, kuidas konfliktid tekivad ja kuidas neid konstruktiivselt lahendada, et edendada kogukonna kasvu ja \u00fchtsustunnet. Konflikt v\u00f5ib saada peamiseks takistuseks t\u00f5eliseks kogukonnaks kujunemisel, kui seda ei suudeta adekvaatselt juhtida ja lahendada. Kogukonna arendajal on hea olla teadlik v\u00f5imalikest konfliktiallikatest ning omada oskusi ja t\u00f6\u00f6riistu, mis aitavad konflikte produktiivselt lahendada ning luua kogukonnas rahumeelset ja harmoonilist keskkonda. Kogukonna arendaja t\u00f6\u00f6riistakastis olevad meetodid konfliktide \u00fcletamiseks v\u00f5imaldavad arendajal luua platvormi, kus kogukonna liikmed saavad avatult ja ausalt suhelda, erimeelsusi lahendada ning leida \u00fchiseid lahendusi.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks annab peat\u00fckk v\u00f5imaluse teadvustada, millises arenguetapis kogukonnana ollakse. See aitab arendajal hinnata kogukonna v\u00e4ljakutseid, vajadusi ja v\u00f5imalusi ning kohandada oma l\u00e4henemist viisil, mis aitab kaasa t\u00f5eliseks kogukonnaks kujunemisele.<\/p>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69d98bb392e60\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d98bb392e60-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d98bb392e60-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d98bb392e60-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tKasutatud m\u00f5isted\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69d98bb392e60-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69d98bb392e60-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p><strong>Konflikt<\/strong> \u2013 olukord, kus on vastuolud, vastasseisud v\u00f5i erinevused huvide, seisukohtade, vajaduste, eesm\u00e4rkide v\u00f5i v\u00e4\u00e4rtushinnangute osas. Konflikti v\u00f5ib k\u00e4sitleda kui eriarvamuste ilmingut, mis v\u00f5ib olla arengu katal\u00fcsaatoriks.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p><strong>Kaos<\/strong> \u2013 kogukonna konflikti kontekstis viitab kaos olukorrale, kus valitseb segadus, ebakindlus ja korratus. Kui kogukond on konflikti k\u00fc\u00fcsis, v\u00f5ib tekkida erinevate huvide ja v\u00e4\u00e4rtuste vastasseis, mis p\u00f5hjustab sotsiaalseid pingeid ja ebastabiilsust.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p><strong>Geograafiline kogukond \u2013 <\/strong>kindlas piirkonnas v\u00f5i paikkonnas elav teatud sotsiaalse suhte v\u00f5rgustikuga seotud inimeste r\u00fchm (Vihma &amp; Lippus, 2014). Olulisel kohal on seotus kohaga, konkreetse paikkonaga (<em>place attachment)<\/em>. Teisis\u00f5nu on see inimeste emotsionaalne side kindla geograafilise ruumi, kohaga (Perkins, Hughey &amp; Speer, 2002).<\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Sissejuhatus<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Olles mitmeid aastaid \u00fche geograafilise kogukonna eestvedaja, olen kogenud v\u00e4ga erinevaid perioode meie \u00fchistes tegemistes. Meie kogukond elab hajaasustusega k\u00fclas ning oma naabreid ei pruugi n\u00e4dalaid kohata. Tajusin, et kuigi meie kandi inimesed tunnevad end kogukonna osana, siis tegelikult puudub meil t\u00f5eline \u00fchtsustunne ja s\u00fcgavamad suhted. See v\u00f5ib olla tingitud asjaolust, et kogukonna liikmed v\u00f5ivad olla seotud ainult teatud \u00fchistegevustega, kuid ei pruugi tunda s\u00fcgavamat sidet \u00fcksteisega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks, et s\u00e4ilitada ja tugevdada kogukondlikku sidet, oli selge, et minul eestvedajana j\u00e4\u00e4b senine teadmistepagas napiks ning tuleb omandada uusi oskusi. Tartu \u00dclikooli \u00f5ppekava \u201cKogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu\u201d andis kogukonna olemusest uue vaatenurga ja avardas v\u00f5imalusi, mitte lihtsalt olla parem kogukonna eestvedaja, vaid ka teadlikum arendaja. \u00d5pingute k\u00e4igus m\u00f5istsin, et t\u00f5eliseks kogukonnaks kujunemiseks tuleb l\u00e4bida teatud etapid. Nii m\u00f5nigi pealtn\u00e4ha negatiivsena tunduv olukord v\u00f5ib hoopis pikemas perspektiivis kasu tuua. Nii v\u00f5ib olla ka konflikti olukord t\u00e4iesti loomulik kogukonnaks kujunemise etapp ja sellest on v\u00f5imalik tervena v\u00e4ljuda.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks, et saada \u00fclevaadet konfliktidega toimetuleku viisidest just geograafilistes kogukondades, viisin l\u00e4bi intervjuud kogukonna eestvedajate\/aktivistidega (7) ning kogukondi n\u00f5ustavate organisatsioonide esindajatega (3).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Konfliktid kogukonna arengus<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Konflikti olemus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Konflikt ei seisne tingimata vaenulikkuses, see v\u00f5ib t\u00e4hendada hoopis erinevat vaadet olukorrale v\u00f5i probleemile, arvamuste lahknemist. See v\u00f5ib t\u00e4hendada olukorra teistsugust t\u00f5lgendust v\u00f5i teistsugust maailmapilti (religioon, kombed, v\u00e4\u00e4rtused). Kogukonnas v\u00f5ivad konfliktid olla seotud ressursside, v\u00f5imu, otsuste tegemise protsesside, \u00fchistegevuse ja muude teemade ja probleemidega. (Butler, 2007).<\/p>\n\n\n\n<p>Konflikt kogukonnas pakub v\u00e4ljakutset, sest konflikti osapooled v\u00f5ivad olla omavahel tihedalt seotud, mist\u00f5ttu konflikt m\u00f5jutab kogu kogukonda, mitte ainult \u00fcksikuid inimesi v\u00f5i v\u00e4iksemaid r\u00fchmi. Samuti v\u00f5ivad kogukonna konfliktid olla pikaajalised ja komplekssed, kuna kogukonnaliikmed kannavad erinevaid v\u00e4\u00e4rtusi, arusaamu, mist\u00f5ttu v\u00f5ib \u00fchisosa ning sealtkaudu lahenduste leidmine olla vaevarikas.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Konfliktifaasis v\u00f5ib suhtlus ja koost\u00f6\u00f6 kogukonnas olla raskendatud v\u00f5i peaaegu olematu. Konfliktid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada \u00fcksteise vastastikuse m\u00f5istmise ja usalduse v\u00e4henemist ning takistada konstruktiivset suhtlemist ja koost\u00f6\u00f6d. Konfliktifaasis v\u00f5ib v\u00f5imu ja kontrolli p\u00e4rast toimuda intensiivne v\u00f5itlus. Konfliktide lahendamine kogukonnas n\u00f5uab oskuslikku juhtimist, l\u00e4bim\u00f5eldud l\u00e4henemisviisi ja empaatiat kogukonna liikmete suhtes. Selleks, et m\u00f5ista konflikti p\u00f5hjuseid ja osapoolte vajadusi, on oluline luua ruumi avatud aruteluks ja kuulata erinevaid seisukohti. Kogukonna eestvedajate oluline roll on juhtida konflikti lahendamist, aidates kaasa dialoogini j\u00f5udmisele ja kokkulepete s\u00f5lmimisele. Kogukonna liikmetel on samuti oluline vastutus, et teha koost\u00f6\u00f6d ja otsida lahendusi, mis aitavad kaasa kogukonna \u00fchtsuse ja terviklikkuse s\u00e4ilitamisele. Konfliktide lahendamine v\u00f5ib aidata kogukonnal kasvada ja areneda ning luua tervislikku ja j\u00e4tkusuutlikku kogukonna suhet.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Konflikti liigid<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Konfliktid v\u00f5ivad ilmneda mitmel erineval viisil, s\u00f5ltuvalt konflikti olemusest ja osapoolte vahelistest erinevustest (Adler, Rosenfeld &amp; Proctor II, 2018):\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Infokonfliktid<\/strong> tekivad siis, kui osapooled erinevalt t\u00f5lgendavad, koguvad v\u00f5i levitavad informatsiooni. See v\u00f5ib h\u00f5lmata valeinformatsiooni, desinformatsiooni v\u00f5i erinevaid arusaamu faktide v\u00f5i s\u00fcndmuste kohta. Infokonfliktid v\u00f5ivad tekitada segadust, valearusaamu ja usalduse kaotust.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00e4\u00e4rtuskonfliktid<\/strong> tulenevad osapoolte erinevatest v\u00e4\u00e4rtustest ja veendumustest. Need konfliktid v\u00f5ivad olla seotud eetiliste, moraalsete, religioossete v\u00f5i kultuuriliste erinevustega. V\u00e4\u00e4rtuskonfliktid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada vastuolusid ja arusaamatust erinevate v\u00e4\u00e4rtushinnangute t\u00f5ttu.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eesm\u00e4rgikonfliktid <\/strong>tekivad siis, kui osapooled soovivad saavutada erinevaid eesm\u00e4rke v\u00f5i tulemusi. Nad v\u00f5ivad olla seotud ressursside, v\u00f5imu, positsiooni v\u00f5i konkurentsiga. Eesm\u00e4rgikonfliktid v\u00f5ivad tekitada vastasseise ja pingeid, kuna osapooled p\u00fc\u00fcavad oma huve maksimeerida.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Vajaduste konfliktid<\/strong> tulenevad erinevatest vajadustest ja huvide vastuoludest. Osapooled v\u00f5ivad vajada erinevaid asju, n\u00e4iteks ressursse, tunnustust, turvalisust v\u00f5i autonoomiat. Vajaduste konfliktid v\u00f5ivad tekitada rahulolematust ja pingeid, kuna osapooled p\u00fc\u00fcavad oma vajadusi rahuldada.<\/p>\n\n\n\n<p>Need konflikti liigid ei ole alati selgelt eristuvad ja sageli v\u00f5ivad konfliktid h\u00f5lmata mitut t\u00fc\u00fcpi samal ajal. Lisaks v\u00f5ivad konfliktid olla d\u00fcnaamilised ja arenevad ning nende iseloom v\u00f5ib muutuda vastavalt sellele, kuidas muutuvad olukorrad ja osapoolte vahelised suhted. Konfliktide m\u00f5istmine aitab paremini m\u00f5ista nende p\u00f5hjuseid ja v\u00f5imaldab leida t\u00f5husamaid lahendusi. Konfliktid pakuvad v\u00f5imaluse avastada ja rakendada loomingulisi lahendusi ning s\u00fcvendada teadmisi ja paremat arusaamist teistest.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Konflikti lahendamise l\u00e4henemisviisid ja nende m\u00f5ju<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>Kogukonna \u00fchtlasele arengule saab tihti takistuseks olukord, kus esmane eufooria kogukonna positiivsest olemusest hakkab raugema ja esile kerkivad esimesed vastasseisud ning eriarvamused. Tekib konfliktiolukord. Sellist olukorda ei tasuks aga karta, see on v\u00e4\u00e4rtuslik etapp \u00fchtseks kogukonnaks kujunemisel. Kuna konfliktiolukorrad kogukondades m\u00f5jutavad paljusid inimesi, on asjakohane siin v\u00e4lja tuua viis peamist konflikti k\u00e4sitlemisviisi (Adler, Rosenfeld &amp; Proctor II, 2018):<\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00e4ltimine<\/strong> (<em>avoidance<\/em>) On \u00fcks v\u00f5imalikest l\u00e4henemisviisidest konfliktile, kus osapooled suhtuvad lahenduse leidmisse pessimistlikult ja pigem eiravad konflikti, sellega seotud olukorda v\u00f5i teemat. Osapooled pigem taluvad vaikust kui et t\u00f5statavad teemat. Selline l\u00e4henemine konfliktile suurendab rahulolematust ja muutub aegamisi j\u00e4rjest h\u00e4irivamaks.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Leppimine\/vastutulelikkus<\/strong> (<em>accommodation<\/em>) on l\u00e4henemine, kus pannakse teise osapoole heaolu enda omast ettepoole ning lepitakse kokku lahendus, mis ei pruugi endale rahulolu pakkuda. See viib \u201ckaotus-v\u00f5it\u201d olukorda, kus \u00fcks osapool loobub oma soovidest. Selline l\u00e4henemise valik v\u00f5ib olla tingitud kultuurilisest kontekstist.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00f5istlus<\/strong> (<em>competition<\/em>) tekitab \u201cv\u00f5it-kaotus\u201d olukorra, kus \u00fche osapoole tahe peab saama rahuldatud. Selleks kasutatakse sageli otsest kui ka passiivset agressiivsust. Esimest iseloomustavad m\u00f5nitamine ja \u00e4hvardused, teist iseloomustavad teise inimese karistamine, s\u00fc\u00fctunde tekitamine ja sarkasm.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kompromiss<\/strong> (<em>compromise<\/em>) on l\u00e4henemine, kus m\u00f5lemad osapooled teevad j\u00e4releandmisi ning j\u00f5uavad vastuv\u00f5etava lahenduseni. Kuigi kompromiss ei ole t\u00e4ielikult <em>win-win<\/em> olukord, rahuldab see m\u00f5lemat poolt. Kompromissi korral loobuvad m\u00f5lemad osapooled enda jaoks ideaalsest lahendusest ning sellisele lahendusele j\u00f5udmine on aja- ja heaoluressursimahukas.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Koost\u00f6\u00f6<\/strong> (<em>collaboration<\/em>) on l\u00e4henemine, kus m\u00f5lemad osapooled saavutavad parima v\u00f5imaliku lahenduse ilma, et peaksid tegema j\u00e4releandmisi v\u00f5i kompromisse. See n\u00f5uab aktiivset teineteise kuulamist. Kuigi koost\u00f6\u00f6 on ideaalne olukord, v\u00f5ib see olla aegan\u00f5udev.<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kogukonna kujunemine<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>\u00dcks juhtivatest teadlastest kogukonna loomise teemal on dr M. Scott Peck. Oma raamatus \u201c<em>The Different Drum: Community Making and Peace<\/em>\u201d (2010) tutvustab ta nelja selgelt piiritletud etappi t\u00f5elise kogukonna edukaks \u00fclesehitamiseks:\u00a0<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Pseudokogukond<\/strong><\/li>\n\n\n\n<li><strong>Konflikt (kaos)<\/strong><\/li>\n\n\n\n<li><strong>T\u00fchjus<\/strong><\/li>\n\n\n\n<li><strong>T\u00f5eline kogukond<\/strong><\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Pseudokogukonda<\/strong> nimetab Scott (2010) olukorraks, kus ei s\u00fcveneta \u00fcksteise ideedesse ega p\u00f6\u00f6rata t\u00e4helepanu emotsioonidele \u2013 inimesed on pigem pealiskaudsed, kuid s\u00f5bralikud ja sotsiaalsed. Domineerivad kokkulepped, korrastatus ja sarnasuste otsimine. Selles etapis on suhtlemine tavaliselt v\u00e4ga viisakas ja v\u00e4lditakse keerulisi probleeme. Usaldus on pigem madal. Kogukonda kuuluvate liikmetega pole juhtunud midagi seesugust, mis n\u00e4itaks, kuidas nad surve all k\u00e4ituvad. Usalduse puudumine muudab aga kogukonda kuulumise tunde ebakindlaks. Pseudokogukonda iseloomustab konfliktide v\u00e4ltimine.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Pseudokogukonna p\u00f5hiline takistus on individuaalsete erinevuste minimeerimine v\u00f5i suisa eitamine. Tehakse n\u00e4gu justkui teiste erinevused ei h\u00e4iri ning lahkarvamuse korral vahetatakse sujuvalt teemat. Kuid selline k\u00e4itumisviis purustab ajapikku individuaalsuse, intiimsuse ja aususe.<\/p>\n\n\n\n<p>Konfliktide puudumine kogukonnas ei t\u00e4henda iseenesest pseudokogukonda, kuna n-\u00f6 t\u00f5elised kogukonnad v\u00f5ivad kogeda toredaid ja m\u00f5nikord pikki konfliktideta perioode. Kuid see on tingitud sellest, et nad on \u00f5ppinud konfliktidega toime tulema, mitte seda v\u00e4ltima. Kui individuaalseid erinevusi mitte ainult ei lubata, vaid ka julgustatakse mingil viisil esile kerkima, liiguvad kogukonnaliikmed peaaegu kohe kogukonna arengu teise konflikti etappi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Rohkem suheldes tulevad esile erimeelsused ja esmalt tihti teeseldud teiste kogukonna liikmetega n\u00f5ustumine j\u00f5uab konflikti faasi. Seda olukorda iseloomustavad j\u00f5upingutused kogukonnas esile kerkivate erimeelsuste maandamiseks, liikmete vaheline t\u00f5husa kuulamise puudumine, ebarealistlikud ootused ja hinnangud nii enda kui teiste suhtes.<strong> <\/strong>See on omamoodi realism, kuid on rohkem v\u00f5i v\u00e4hem vastandlik \u2013 puudub usaldus, mida on vaja, et liikmed saaksid v\u00e4ga isiklikult r\u00e4\u00e4kida. Seda etappi iseloomustab tihti konflikt, vastandumine ja ebakindlus. Inimesed v\u00f5ivad omavahel olla eriarvamusel ning kogukond v\u00f5ib tunduda killustunud erinevate gruppide vahel. Selles etapis v\u00f5ib puududa ka \u00fchine eesm\u00e4rk ja tegevuskava, mis muudab kogukonna suuna ebakindlaks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Selles etapis v\u00f5ib olla palju h\u00f5\u00f5rdumist ja pingeid. Inimesed v\u00f5ivad olla v\u00e4ga kirglikud oma seisukohtade ja arvamuste suhtes ning v\u00f5ivad v\u00f5tta teiste arvamuste kritiseerimist isiklikult. V\u00f5ib tekkida ka usaldamatus ja kahtlustus teiste kogukonna liikmete suhtes, mis v\u00f5ib raskendada koost\u00f6\u00f6d ja suhtlemist.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Kuid konfliktil on ka positiivne k\u00fclg. See v\u00f5ib olla periood, kus kogukond otsib uusi ideid ja v\u00f5imalusi ning avastab oma potentsiaali. Selles etapis v\u00f5ib kogukond saada l\u00e4bi katsetamiste ja vigade teada, mis on nende tugevused ja kuidas saavutada t\u00f5elisem \u00fchtsus. Seet\u00f5ttu on oluline meeles pidada, et konflikti etapp ei pruugi olla midagi halba. See on pigem v\u00e4ljakutse, mis v\u00f5ib viia kogukonna kasvamisele ja edenemisele. On oluline luua ruumi avatud arutelude ja konfliktide jaoks, et leida lahendusi ja liikuda edasi, et j\u00f5uda t\u00fchjuse ja kogukonna etappidesse.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00fchjus<\/strong> on sild kogukonna ja konflikti vahel, mis viib t\u00f5elise kogukonna juurde, mida iseloomustab t\u00f5ketest lahtilaskmine, mis on takistanud liikmete t\u00e4ielikku kohalolekut, ausat ja sisukat suhtlemist. Sellised t\u00f5kked v\u00f5ivad h\u00f5lmata ootusi kogukonna loomise v\u00f5i eestvedajate suhtes. Pahameelt millegi suhtes, mida \u00f6eldi v\u00f5i tehti, vajadus isikuid parandada v\u00f5i protsessi kontrollida, stereot\u00fc\u00fcpidesse kinni j\u00e4\u00e4mine, kiirete otsuste tegemine ja minevikus saadud negatiivsed kogemused. T\u00fchjus on k\u00fcllalt raske faas. Samas on see kogukonna arengu oluline etapp, sild kaose ja kogukonna vahel.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00fchjuse etapile on iseloomulik periood, kus kogukond v\u00f5ib tunduda \u00fchtse ja tugevana, kuid samas v\u00f5ib puududa selgus selle eesm\u00e4rkide ja tegevuskava osas. Kogukond v\u00f5ib tunda, et on saavutanud oma eesm\u00e4rgi, kuid samas v\u00f5ib tekkida ka tunne, et on j\u00e4\u00e4nud midagi puudu v\u00f5i et eesm\u00e4rkide saavutamiseks puudub j\u00e4tkusuutlikkus.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00fchjuse etapis v\u00f5ib kogukond tunda, et on kaotanud energia ja suuna ning liikmed ei pruugi m\u00f5ista, mis on selle kogukonna eesm\u00e4rk. Selles etapis v\u00f5ib kogukonnas valitseda rahulolu ja mugavustsooni mentaliteet, kus ei soovita v\u00e4ljakutseid ega muutusi.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka t\u00fchjuse etapil on positiivne k\u00fclg. See v\u00f5ib olla periood, kus kogukond saab oma eesm\u00e4rgi uuesti l\u00e4bi m\u00f5elda ja selle suuna selgeks teha. See v\u00f5ib olla v\u00f5imalus uute ideede ja lahenduste leidmiseks, mis aitavad kogukonnal edasi liikuda. Oluline on luua ruumi avatud aruteludeks ja uute ideede jagamiseks, et taasluua kogukonna motivatsiooni ja suunda.<\/p>\n\n\n\n<p>Olles kogukonnaga t\u00fchjuse etapis, on oluline keskenduda \u00fchistele v\u00e4\u00e4rtustele, eesm\u00e4rkidele ja tegevustele, et leida uus suund. Kogukonna juhtide roll selles etapis on julgustada kogukonna liikmeid kaasa l\u00f6\u00f6ma uute ideede ja suundade v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisel ning luua \u00fchtekuuluvuse tunne, mis v\u00f5ib viia kogukonna taas\u00fchinemisele ja kasvule.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00f5elist<\/strong> <strong>kogukonda<\/strong> iseloomustab individuaalsete erinevuste tunnustamine ja austamine, kuulamise s\u00fcgavus, jagatud juhtimine, pehmendatud (austav) konflikt, efektiivne r\u00fchmaotsuste tegemine, kuuluvustunne. Samuti ollakse teadlikud sellest, millises etapis kogukond on ja mida on vaja teha edasiliikumiseks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Peck (2010) r\u00f5hutab, et need etapid ei ole l\u00f5plikud ja kogukond v\u00f5ib igal hetkel langeda tagasi m\u00f5nda eelmistest etappidest. Kuid need etapid v\u00f5ivad anda v\u00e4\u00e4rtusliku raamistiku selleks, et inimesed m\u00f5istaks kogukonna kujunemist ja oskaks sellele kaasa aidata.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00f5hjus, miks sageli kahte viimast etappi \u2013 <strong>t\u00fchjus<\/strong> ja t\u00f5eline <strong>kogukond<\/strong> ei kogeta, on see, et enamik kogukondi ei tea, kuidas <strong>konfliktiga<\/strong> toime tulla.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kogukonna kujunemisetappide m\u00f5istmine<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>M. Scott Pecki (2010) poolt kirjeldatud kogukonna kujunemisetapid ei ole alati selgelt eristatavad ja v\u00f5ivad olla \u00fcksteisega kattuvad. Siiski on m\u00f5ningaid m\u00e4rke, mis v\u00f5ivad anda aimu sellest, millises etapis kogukond hetkel asub:\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Pseudokogukonna etapp<\/strong>: Selles etapis v\u00f5ib kogukond tunduda pigem kinnine ja konservatiivne. Inimesed hoiavad end teistest tagasi ja v\u00f5ivad k\u00e4ituda formaalselt. V\u00f5ib puududa t\u00f5eline \u00fchtsuse tunne ja avatus teiste inimeste ideede ja m\u00f5tete suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Konflikti etapp<\/strong>: Selles etapis v\u00f5ib kogukond olla pigem konfliktne ja pingeline. Inimesed v\u00f5ivad omavahel eriarvamusi jagada ja v\u00f5ivad tekkida erinevad r\u00fchmad. Kogukond v\u00f5ib olla ka h\u00f5ivatud uute ideede ja eesm\u00e4rkide otsimisega, kuid v\u00f5ib puududa \u00fchist arusaama selle kohta, millises suunas liikuda.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00fchjuse etapp:<\/strong> Selles etapis v\u00f5ib kogukond olla pigem avatum uutele ideedele ja uutele inimestele. Inimesed v\u00f5ivad omavahel suhelda avatult ja jagada oma m\u00f5tteid ja ideid. V\u00f5ib tekkida uusi projekte ja algatusi, kuid kogukonna \u00fchtsus v\u00f5ib veel olla ebam\u00e4\u00e4rane.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kogukonna etapp:<\/strong> Selles etapis tunnevad inimesed t\u00f5elist \u00fchtsustunnet, vastastikust austust ja toetust. Inimesed on valmis panustama \u00fchiste eesm\u00e4rkide saavutamisse ja tunnevad end kogukonna t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslike liikmetena. Kogukond on v\u00f5imeline t\u00f5eliselt toimima ja v\u00f5tma vastutuse oma liikmete eest.<\/p>\n\n\n\n<p>Kogukonna kujunemisetappide tuvastamine v\u00f5ib olla keeruline, kuiv\u00f5rd nad on tihti \u00fcksteisega kattuvad ja erinevad kogukonnad v\u00f5ivad l\u00e4bida neid etappe erinevalt. Siiski v\u00f5ivad \u00fclaltoodud n\u00e4ited aidata saada aimu sellest, millises etapis kogukond hetkel v\u00f5ib olla.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Segadus ja v\u00f5imalused kogukonna arengus<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p>\u00dcldiselt seisavad inimesed muutustele vastu. Geograafilises kogukonnas peab arvestama, et elanikud vahetuvad ja kogukond on pidevas muutumises. Omaks saanud inimesed liiguvad mujale ning asenduvad v\u00f5\u00f5rastega, kellega tuleb suhteid looma hakata. Need muutused v\u00f5ivad tekitada segadust, viia kogukonna v\u00e4ikesesse v\u00f5i suuremasse kaosesse, kuid samas annavad muudatused kogukonnas p\u00f5hjuse uuesti l\u00e4bi m\u00f5elda, mis on nende p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused, millest nad tahavad kinni hoida (Narusson, 2022). Kaos ei ole lihtsalt seisund, see on kogukonna arengu protsessi oluline osa. J\u00e4relikult ei kao see erinevalt pseudokogukonnast niipea kui kogukond sellest teadlikuks saab. Kaose staadiumis on individuaalsed erinevused (erinevalt pseudokogukonna omadest) kohe n\u00e4ha. Ei p\u00fc\u00fcta ignoreerida erinevusi, vaid on v\u00f5itlus, kelle norm v\u00f5iks domineerida. Kuna kaos tekitab ebameeldivust, on selles faasis tavap\u00e4rane, et kogukonna liikmed suunavad oma r\u00fcnnakud mitte ainult \u00fcksteisele, vaid ka juhi suunas. Probleemide ilmnemisel s\u00fc\u00fcdistatakse sageli ebat\u00f5husat juhtimist. Teatud m\u00f5ttes on see \u00f5igustatud, sest kaos on loomulik vastureaktsioon suuna puudumisele. Kui kogukonna juhtimisstiil on autoritaarne, v\u00f5ib juht proovida konflikte lahendada, andes liikmetele kindlaid \u00fclesandeid, mis kuidagi summutavad pingeid. Probleem seisneb aga selles, et autoritaarselt juhitud r\u00fchmitus ei ole ega saa kunagi olla tegelik kogukond. Kogukond ja totalitarism ei sobi omavahel kokku. (Narusson, 2022).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Intervjueerides kogukonna eestvedajaid, t\u00f5i nii m\u00f5nigi teemaks selle, et vahel tuleb teha kiireid otsuseid rahastuse saamiseks ja nii v\u00f5etakse otsustusprotsess t\u00e4ielikult enda k\u00e4tte, tehes otsused \u00fcksinda, ilma kogukonna kaasamiseta. Kogukonna arengu kaootilise etapi kestus on erinev, olenevalt juhi iseloomust ja grupi iseloomust. Kaose lahendamine ei ole kindlasti lihtne. Lahendus, mis sobib \u00fchele kogukonnale ei pruugi sobida teisele. Kuid kaos ei ole kogukonna jaoks tingimata halvim koht. V\u00f5itlemine on palju parem kui teeselda, et kogukond pole l\u00f5hestunud. See on valus, kuid see on algus. (Narusson, 2022).<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Meetodid konfliktide lahendamiseks ja ennetamiseks kogukonna tasandil<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Konfliktid on inim\u00fchiskonna lahutamatu osa ning neid v\u00f5ib esineda igas kogukonnas. Seet\u00f5ttu on oluline arendada ja rakendada konstruktiivseid meetodeid konfliktide lahendamiseks ja ennetamiseks kogukonna tasandil, et \u00e4ra hoida suuremaid konflikte enne nende eskaleerumist. Peat\u00fckis on kirjeldatud m\u00f5ningaid l\u00e4henemisviise ja praktilisi vahendeid, mis aitavad leida tasakaalu konfliktide lahendamisel ning toetada kogukonna \u00fchtsust ja sidusust.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Konfliktiga teadlikult tegelemise protsess aitab seda edukalt lahendada. Adler jt (Adler et al., s.a.) on oma raamatus \u201e<em>Interplay. The Process of Interpersonal Communication<\/em>\u201c esitanud probleemilahendamise seitsmeastmelise <em>win-win<\/em> mudeli, mida on kohandatud vastavalt Eider Hatfieldi, Raider jt l\u00e4htekohtadele. Need seitse astet on:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Oma vajaduste defineerimine \u2013 siin on oluline k\u00f5igepealt rahulikult j\u00e4rele m\u00f5elda v\u00f5i s\u00f5nastada oma vajadus;<\/li>\n\n\n\n<li>Oma vajaduste v\u00e4ljendamine teistele \u2013 oluline on ajastus ja \u201cmina\u201d s\u00f5numi kasutamine;<\/li>\n\n\n\n<li>Teise osapoole vajaduste \u00e4rakuulamine \u2013 oluline on teise poole poolt v\u00e4ljendatud m\u00f5tete \u00fcmbers\u00f5nastamine, aktiivne kuulamine ja empaatia;<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00f5imalike lahenduste v\u00f5i ideede genereerimine \u2013 ajur\u00fcnnaku puhul on oluline ideid mitte kritiseerida, hoida t\u00e4helepanu pigem ideede ja lahenduste kvantiteedil kui kvaliteedil ning arvestada, et ideed ei ole kellegi isiklik omand;<\/li>\n\n\n\n<li>Pakutud ideede hindamine ja parima lahenduse v\u00e4lja valimine \u2013 oluline on valida lahendus, mis k\u00f5ikide vajadusi rahuldab ning mis on koost\u00f6\u00f6s \u00fchiselt valitud;<\/li>\n\n\n\n<li>Lahenduse rakendamine \u2013 oluline on j\u00e4lgida, kas valitud idee ikkagi rahuldab k\u00f5ikide vajadusi ning on suunatud tegelikult ka probleemi lahendamisele;<\/li>\n\n\n\n<li>Lahenduse rakendamise j\u00e4lgimine \u2013 oluline on j\u00e4lgida l\u00fchiajalist toimet, m\u00f5istlik on kokku kutsuda uus kohtumine, mille v\u00f5tmeks on osapoolte rahulolu lahendusega, mis sobib k\u00f5igile.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Sellise seitsmeastmelise konflikti lahendamise mudeli rakendamine sobib kogukonnas tekkinud konfliktide lahendamiseks. Et tegelikud probleemid ja niinimetatud taustaemotsioonid v\u00e4lja tuleks, oleks hea kasutada esimese kolme-nelja astme puhul teadlikult erinevaid meetodeid, n\u00e4iteks kaasata eksperte avatud dialoogi l\u00e4biviimiseks. Kui inimesed on valmis r\u00e4\u00e4kima oma murekohtadest, siis on v\u00f5imalik minna samm edasi ning hakata pakkuma v\u00f5imalikke lahendusi. Konfliktis oleva kogukonnaga t\u00f6\u00f6tamise \u00fcks oluline etapp on usalduse ja positiivse fooni tekitamine. Inimeste avamine ei ole lihtne ning suur v\u00f5it on juba see kui rahulikult suudetakse konflikti p\u00f5hjuste \u00fcle arutleda. Meetodid s\u00f5ltuvad konflikti olemusest, inimestest ja vajadustest. Eelnimetatud mudeli v\u00f5tmekoht on parima lahenduse leidmine. Oluline on see, et leitud lahendus lahendaks esile kerkinud probleemi, arvestades k\u00f5igi osapoolte vajadusi. Kirjeldatud mudeli tugevusena v\u00f5ib esile tuua lahenduse j\u00e4lgimise etappi, kus lahenduse toimimist monitooritakse nii l\u00fchiajaliselt kui ka pikema perioodi jooksul, et veenduda, et see t\u00f5epoolest toimib ning arvestab k\u00f5igi osapooltega. Samuti on selles etapis hea kaasata eksperte ja korraldada kogukonnaga \u00fchiseid arutelusid, et saada ettekujutus, mis seisus konflikti lahendamisel ollakse.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks on loomulikult mitmeid erinevaid meetodeid, kuid selles k\u00e4siraamatu peat\u00fckis tutvustan kolme n\u00e4idet, millega ma tutvusin Tartu \u00dclikooli Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu \u00f5ppekava raames. Meetodid, mis on seotud positiivsusega ja toetavad kogukonda konfliktist v\u00e4ljumisel:<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Avatud dialoog<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p><strong>Ekspertide kaasamine ja avatud arutelude korraldamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Avatud dialoogi puhul on oluline, et seda juhiksid eksperdid, kuna nende teadmised ja oskused aitavad tagada dialoogi kvaliteeti ja tulemuslikkust. Avatud dialoogi meetodi kasutamisel luuakse turvaline \u00f5hkkond, kus ekspertide juhtimisel saavad osalejad jagada avameelselt oma m\u00f5tteid, kogemusi ning peegeldada kuuldut (Seikkula ja Arnkil, 2019; Gidugu jt, 2021; Narusson, 2021 kaudu). J. Sekkula (Putman, 2022) on selliseid koosolekuid nimetanud pol\u00fcfoonilisteks koosolekuteks. Ta on v\u00f5rrelnud koosoleku r\u00fctmi, kus vahelduvad r\u00e4\u00e4kimine, kuulamine, pausid, vaikus ja hetked sisemiseks dialoogiks muusikaga (Narusson, 2022). Harmooniline keskkond, mis luuakse pol\u00fcfoonilistel koosolekutel soodustab kaasatust ja s\u00fcgavamat \u00fcksteise m\u00f5istmist tuues esile uued vaatenurgad ja lahendused (Narusson, 2022).<\/p>\n\n\n\n<p>Avatud dialoogi meetod on d\u00fcnaamiline ja seda saab kohandada nii ruumilises, sisulises kui ajalises m\u00f5ttes. Selle meetodi puhul v\u00e4lditakse osalejate surumist kindlatesse raamidesse, nii ei ole ette m\u00e4\u00e4ratud protsessi kestust ega kohtumiste arvu, ehk kohtumised j\u00e4tkuvad seni kui on k\u00f5ik saanud v\u00f5imaluse oma m\u00f5tted ja seisukohad v\u00e4lja \u00f6elda (Putman, 2022; Narusson, 2021).<\/p>\n\n\n\n<p>Avatud dialoogi tulemusena kujuneb inimestel intersubjektiivne teadmine ehk jagatud arusaam olukorrast (Narusson, 2020). Avatud dialoogi edukaks l\u00e4biviimiseks on oluline arvestada viie aspektiga (Narusson, 2021, loengu konspekt):<\/p>\n\n\n\n<p><strong>F\u00fc\u00fcsiline ruum:<\/strong> Toetav keskkond, kus inimesed saavad \u00fcksteist selgelt n\u00e4ha, kuulda ja tajuda ning end mugavalt tunda.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ajaline ruum:<\/strong> Piiranguteta aeg, kus dialoog leiab aset ilma ajalise surve v\u00f5i piiranguteta ning osalejad kogevad hetkes \u201csiin ja praegu\u201d olemist.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Diskursiivne ruum<\/strong>: K\u00f5ik m\u00f5tted ja tunded on teretulnud ning puudub \u00f5ige v\u00f5i vale arvamus. Inimesed on avatud erinevustele ning dialoog toimub nii s\u00f5nalises kui ka mitteverbaalses vormis.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Mentaalne ehk vaimne ruum:<\/strong> Ps\u00fchholoogiliselt turvaline keskkond, kus inimesed ei tunne hirmu ega ole sunnitud v\u00f5tma kindlat positsiooni. Iga\u00fche erilisus saab m\u00f5istetud ja austatud.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Sotsiaalne ruum:<\/strong> Pol\u00fcfooniat v\u00f5imaldav keskkond, kus inimesel on lubatud omada mitut seisukohta. Sotsiaalne ruum h\u00f5lmab ka suhtlusviisi, kus pausid on lubatud ja dialoogil on oma r\u00fctm ning s\u00f5numeid peegeldatakse tagasi.<\/p>\n\n\n\n<p>Avatud dialoogi kohtumistel osalevad k\u00f5ik probleemiga seotud v\u00f5rgustikuliikmed. Kohtumisi h\u00f5lbustavad v\u00e4hemalt kaks koolitatud praktikut, kes on saanud avatud dialoogi meetodi l\u00e4biviimise koolituse (Narusson, 2020). H\u00f5lbustajate rolliks on luua pause dialoogi ning peegeldada kuuldut ja tajutut ning jagada m\u00f5tteid ja tundeid, mis kuulates on tekkinud. Samuti esitavad nad avatud k\u00fcsimusi, mis aitab dialoogi hoida avatuna ja minna probleemi lahkamisel s\u00fcgavuti. Lisaks esitavad h\u00f5lbustajad avatud k\u00fcsimusi, et hoida dialoog avatud ja s\u00fcgavam (Olson, M., Seikkula, J., jt, 2014).<\/p>\n\n\n\n<p>Kogukonna arendaja tegevus on tihedalt seotud v\u00f5rgustikega ja inimestevaheliste suhetega. \u00dcks oluline aspekt kogukonna arendaja rollis on toetada mitmekesises kogukonnas inimeste kohanemist ning v\u00e4hendada ebav\u00f5rdsust (Narusson, 2021, loengu konspekt). Lisaks sellele on kogukonna arendaja \u00fclesanne h\u00f5lbustada kriitiliste probleemide lahendamist, luues tingimused ja toetades protsessi, mis aitab leida sobilikke lahendusi. Avatud dialoogi meetodit saab edukalt rakendada ka t\u00f6\u00f6s sisser\u00e4nnanutega, pakkudes neile platvormi, kus nad saavad avatult ja s\u00fcgavuti arutada oma m\u00f5tteid, tundeid ja kogemusi (Putman, 2022). Selline l\u00e4henemine toetab sisser\u00e4nnanute kohanemist uues keskkonnas ning annab v\u00f5imaluse jagada oma lugu ja identiteeti.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Eduelamuse kovisioon<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p><strong>Positiivne l\u00e4henemine kogukonna suhtlusolukordade lahendamisel<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kogukonnas, kus esineb konfliktiolukord, v\u00f5ib \u00fcheks t\u00f5husaks meetodiks olla positiivse emotsiooni jagamine, mis v\u00f5ib k\u00e4ivitada edasiliikumise protsessi ja taastada suhtluse inimeste vahel. \u00dcks v\u00f5imalus selle saavutamiseks on, kui inimesed kogunevad ja jagavad isiklikke lugusid, kuidas nad on edukalt \u00fcletanud raskusi. <strong>Eduelamuse kovisioon<\/strong> on meetod, mis keskendub inimeste positiivsetele kogemustele ja individuaalsetele saavutustele, v\u00f5imaldades neil s\u00fcgavat rahuldust ja \u00f5nnetunnet kogeda, kui nad suudavad saavutada seatud eesm\u00e4rke ja \u00fcletada v\u00e4ljakutseid oma elus. Meetod r\u00f5hutab positiivsust, t\u00f5stes esile individuaalsed saavutused. Meetod v\u00f5ib olla kasulik keerulistes suhtlusolukordades, aidates kogukonnal avastada uusi vaatenurki ning luua positiivset suhtlusplatvormi. (Vesso, 2020).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Eduelamuse kovisiooni sammud <\/strong>(Vesso, 2020):<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li>Juhtumi valimine\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Grupp koos protsessijuhiga valib \u00fcheskoos v\u00e4lja juhtumi, mida nad hakkavad l\u00e4hemalt uurima.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"2\">\n<li>Positiivse kogemuse kirjeldamine<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Juhtumi omanik annab l\u00fchikese \u00fclevaate oma eduloo kohta ja r\u00e4\u00e4gib allolevatele k\u00fcsimustele tuginedes:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Miks see oli nii meeldiv kogemus?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis tekitas r\u00f5\u00f5mu?<\/li>\n\n\n\n<li>Miks see oli t\u00e4hendusrikas?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis tunde see tekitas?<\/li>\n\n\n\n<li>Millised olid toimivad edutegurid?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis aitas kaasa muutusele?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis oli efektiivne?<\/li>\n\n\n\n<li>Milliseid konkreetseid tegevusi tehti?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"3\">\n<li>K\u00fcsimuse s\u00f5nastamine\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Juhtumi omanik v\u00f5i grupiliikmed s\u00f5nastavad k\u00fcsimuse, millele nad eduloo uurimisel vastust otsivad.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"4\">\n<li>Arutelu ja refleksioon\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Juhtumi omanik t\u00f5mbub tagasi ja kuulab grupiliikmete arutelu sekkumata. Ta v\u00f5ib teha m\u00e4rkmeid uute m\u00f5tete, vaatenurkade, taipamiste jms kohta.<\/p>\n\n\n\n<p>Grupiliikmed reflekteerivad, pakkudes hinnanguteta vastuseid:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Millised olid juhtumiomanikuga seotud edutegurid (k\u00e4itumisstrateegiad, suhtumised, oskused, valikud jms)?<\/li>\n\n\n\n<li>Millised olid muud tegurid (nt tugiv\u00f5rgustik, meeskond, keskkond jms)?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"5\">\n<li>V\u00f5imestamine\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Grupiliikmed kirjutavad vaikides paberile, millised edutegurid neile silma paistsid. Seej\u00e4rel loevad nad kordam\u00f6\u00f6da oma m\u00f5tted ette. Juhtumi omanik t\u00e4nab ideede eest, kuid ei kommenteeri midagi.<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"6\">\n<li>Kokkuv\u00f5te\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Juhtumi omanik jagab grupiliikmetele:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Kuidas saab seda kogemust edaspidi rohkem kasutada?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis oli k\u00f5ige olulisem?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis toimis ja mida saab tulevikus samas v\u00f5i teistes olukordades kasutada?<\/li>\n\n\n\n<li>Millised taipamised ta sai oma lugu teistega jagades?<\/li>\n\n\n\n<li>Kuidas ta kavatseb seda kogemust tulevikus rakendada?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\" start=\"7\">\n<li>\u00d5ppimise kokkuv\u00f5te\u00a0<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p>Iga grupiliige jagab:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Mida nad sellest \u00f5ppisid?<\/li>\n\n\n\n<li>Mida nad endaga kaasa v\u00f5tavad?<\/li>\n\n\n\n<li>Mis oli nende jaoks t\u00e4henduslik?<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Edulugude jagamine aitab suunata t\u00e4helepanu kogukonna tugevustele ja ressurssidele, luues positiivset ja motiveerivat keskkonda. See v\u00f5ib aidata v\u00e4hendada konfliktide negatiivset m\u00f5ju ja suunata kogukonna t\u00e4helepanu konstruktiivsetele lahendustele. Jagatud teadmiste ja kogemuste baasil saavad kogukonnaliikmed paremini m\u00f5ista konfliktide p\u00f5hjuseid ning leida t\u00f5husamaid viise nende lahendamiseks. Grupiaruteludest v\u00f5ib esile kerkida uusi v\u00e4ljavaateid ja v\u00f5imalusi, mis muul juhul oleks m\u00e4rkamatuks j\u00e4\u00e4nud. Kui konfliktide t\u00f5ttu on suhted pingelised, v\u00f5ib edulugude jagamine aidata taastada usaldust ja luua platvormi koost\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n\n\n\n<p>Olukordades, kus konflikt on tekitanud ebakindlust kogukonnas, v\u00f5ib edulugude jagamine aidata taastada eneseusku ja motivatsiooni. See v\u00f5imaldab kogukonnaliikmetel astuda aktiivsemalt konfliktide lahendamise protsessi ning aidata kaasa positiivsetele muutustele kogukonnas. Eduelamuse kovisiooni meetod v\u00f5ib olla eriti kasulik kogukondades, kus suhtlemine on keeruline v\u00f5i katkenud ning loob eelduse kogukonna taas\u00fchinemiseks.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\"><strong>Ringi meetod<\/strong><\/h2>\n\n\n\n<p><strong>Avastades v\u00f5rdsust ja \u00fchtsust suhtlemises<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Intervjuudest kogukonna arendajate ja aktivistidega j\u00e4i enim k\u00f5lama oskusliku suhtlemise vajadus. Ikka saavad s\u00f5na rohkem need, kes on julgemad, ja tahaplaanile kipuvad j\u00e4\u00e4ma need, kes h\u00e4belikumad ning sageli eelistavad vaikida. Sellistel puhkudel on hea appi v\u00f5tta <strong>Ringi meetod<\/strong> (Trapido, i.a). Ring on loomulik ja iidne viis inimeste kohtumiseks ja suhtlemiseks. Ringi oluline omadus on v\u00f5rdsusprintsiip, mis tagab, et k\u00f5igil on v\u00f5rdsed v\u00f5imalused s\u00f5na v\u00f5tta ning v\u00e4ljendada oma t\u00f5ekspidamisi. Iga ringis olev liige tunneb end t\u00e4htsa osana tervikust ning on valmis panustama t\u00e4ieliku t\u00e4helepanuga. Ringis istumine v\u00f5ib r\u00fchma \u00fchtsustundele ja koost\u00f6\u00f6le palju lisada, suurendades \u00fcldist usaldust, toetamist ning avades uusi seni m\u00e4rkamata v\u00f5imalusi. (Trapido, i.a).<\/p>\n\n\n\n<p>Ringi meetodis kasutatakse s\u00f5na andmiseks ning osalejate t\u00e4helepanu koondamiseks \u00fchele inimesele jutupulka. Jutupulk ei pea olema tingimata pulk, see v\u00f5ib olla pall, pliiats vms. Erinevad ringid v\u00f5i ringil p\u00f5hinevad meetodid (Trapido, i.a):<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Avaring:<\/strong> See on hea viis alustada \u00fchist tegevust, n\u00e4iteks k\u00fclakoosolekut, et h\u00e4\u00e4lestuda kohalolule, j\u00e4tta maha eelnev ning luua \u00f5hkkond, kus k\u00f5ik saavad vajadusel v\u00e4ljendada seda, mis neid takistab t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral osalemast.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>L\u00f5puring:<\/strong> Igal tegevusel v\u00f5iks olla selge algus ja l\u00f5pp. L\u00f5puring pakub v\u00f5imalust peegeldada ja kinnistada kogetut ning annab selge tunde, et k\u00f5ik on s\u00f5na saanud ning ring on t\u00e4is.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>S\u00fcdamering:<\/strong> See on turvaline keskkond, kus saab v\u00e4ljendada emotsioone, k\u00e4sitleda teemasid, mis puudutavad hinge ning avada oma s\u00fcdant.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcdamering v\u00f5ib olla ainulaadne v\u00f5imalus jagada seda, mis meid s\u00fcdames r\u00f5\u00f5mustab v\u00f5i vaevab, ning aidata luua ja hoida toetavat \u00f5hkkonda grupis.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>T\u00e4nuring:<\/strong> See v\u00f5imas meetod aitab teadvustada iga\u00fche tugevaid k\u00fclgi ja h\u00e4id omadusi. T\u00e4nuringis saab t\u00e4nada k\u00f5iki ja k\u00f5ike, t\u00e4nu kellele v\u00f5i millele me eksisteerime ja kogeme elu.<\/p>\n\n\n\n<p>Ringi l\u00e4biviimiseks on oluline valida sobiv ruum, arvestada ruumi piiranguid, m\u00e4\u00e4rata ringi keskpunkt ning kasutada sobivaid esemeid jutupulgana ja muudeks vajadusteks.<\/p>\n\n\n\n<p>Ringi meetod on hea vahend kogukonna arendajatele ja eestvedajale, see aitab lahendada suhtlemisega seotud probleeme ning toetab k\u00f5igi osalejate v\u00f5rdsust ja kaasatust, lisaks loob toetava ja avatud \u00f5hkkonna kogukonna liikmete vahel. Oskuslik suhtlemine on kogukonna arengus oluline ning Ringi meetod pakub praktilisi lahendusi selle saavutamiseks.<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Miks on vaja kogukonna arendajal k\u00f5ike seda teada<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Kogukonna arendajal on oluline teada, millises faasis kogukond hetkel on, kuna see m\u00f5jutab oluliselt konfliktide k\u00e4sitlemist ja vajalike meetodite valikut konflikti faasist v\u00e4ljumiseks. Iga konfliktifaas n\u00f5uab erinevaid l\u00e4henemisviise ja strateegiaid ning kogukonna arendaja peaks olema teadlik sellest, millised meetodid v\u00f5ivad olla k\u00f5ige t\u00f5husamad vastavas olukorras. Teadmine, millises arengufaasis kogukond asub, aitab kogukonna arendajal paremini m\u00f5ista, mis on konfliktide allikad ja millised on kogukonna tugevused ja ressursid konfliktidega tegelemiseks. Kogukonna arendaja saab ennustada v\u00f5i ennetada konflikte, kui ta tunneb kogukonna arengufaasi. Erinevad arengufaasid v\u00f5ivad kaasa tuua erinevad konfliktide t\u00fc\u00fcbid ja intensiivsuse. N\u00e4iteks varases arengufaasis v\u00f5ivad konfliktid olla seotud identiteedi loomise ja v\u00e4\u00e4rtuste selgitamisega, samas kui k\u00fcpses kogukonnas v\u00f5ivad konfliktid olla seotud ressursside ja v\u00f5imu jagamisega.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Konfliktifaas m\u00f5jutab oluliselt konfliktide lahendamise meetodite valikut. Kogukonna arendaja peab teadma, millised meetodid on k\u00f5ige sobivamad vastavas faasis konflikti lahendamiseks. Teades kogukonna arengufaasi ja konfliktifaasi, saab kogukonna arendaja kohandada oma l\u00e4henemist ja pakkuda sobivat toetust konfliktide lahendamisel.<\/p>\n\n\n\n<p>Intervjueerides kogukondadega tegelevaid konsultante v\u00f5ib j\u00e4reldada, et teadlikult kogukondadele konfliktilahendamiseks meetodeid jagatud ei ole. Pigem tuuakse v\u00e4lja olukordi, mis on nende pikaaegses t\u00f6\u00f6s ette tulnud ja kuidas on neid lahendatud ja mis on soovitused kogukonna arendajatele. Konsultantide kogemus ja teadmised v\u00f5ivad anda kogukonna arendajale v\u00e4\u00e4rtusliku perspektiivi ning aidata neil paremini m\u00f5ista konfliktide olemust ja nende lahendamise v\u00f5imalusi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kogemuslugu 1. Suhtlus on v\u00f5ti inimestevaheliste pingete leevendamiseks<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p><em>Raplamaa Arenduskeskuse (endine) konsultant Karin Ratas<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Konflikt kogukonnas ei ole muud kui inimeste vahel selgeks r\u00e4\u00e4kimata v\u00f5i pinna all h\u00f5\u00f5guvad probleemid. V\u00e4ga tihti j\u00e4\u00e4vad need ka pikalt vinduma, sest puuduvad oskused nende lahendamiseks. Neid konflikte v\u00f5ib olla erinevaid. Enim on ette tulnud v\u00e4\u00e4rtuskonflikte, seda eriti erinevate vanuser\u00fchmade vahel, kus nooremad tunnevad end piiratuna ja vanemad inimesed kipuvad tuginema minevikule, tekitades v\u00e4\u00e4rtusp\u00f5rkumisi. Ja nii j\u00e4\u00e4vadki konfliktiolukorrad kestma, kuni \u00fcks osapool annab alla ja loobub. Teine v\u00e4ga sageli ette tulnud konfliktip\u00f5hjustaja on paljuski seotud informatsiooni omamisega. Raplamaa kogukondades on v\u00e4ga tublid eestvedajad, kes aga \u00fchel hetkel v\u00e4sivad ning ei ole m\u00f5elnud sellele, kuidas tekitada kogukonnas j\u00e4rjepidevust. Seega, tekib situatsioon, kus eestvedajad lahkuvad suure infopagasiga ning uued tegutsejad alustavad justkui nullist. Ja kui siia juurde lisada ka probleem kui need v\u00e4sinud eestvedajad ei soovigi lahkuda, pole konflikt enam kaugel. Sageli juhtub, et vanematel v\u00f5i kauaaegsetel kogukonna liikmetel on suurem toetus kogukonnas ning seega j\u00e4tkub k\u00f5ik nagu varem, samas noored loobuvad. Selline olukord s\u00e4ilitab konflikti ning tekitab l\u00f5henemist kogukonnas.<\/p>\n\n\n\n<p>Kogukonna arenguks vajalikke vahendeid saab enamasti taotleda l\u00e4bi juriidilise \u00fchingu, kus levinuimaks valikuks on mittetulundus\u00fching (MT\u00dc). Ent tihti esineb olukordi, kus \u00fchte k\u00fcla v\u00f5i kogukonda luuakse mitu MT\u00dc-d, mis v\u00f5ib s\u00fcvendada konflikte veelgi, kuna puudub arutelu \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel ning v\u00f5ib tekkida vastut\u00f6\u00f6tamine. Seet\u00f5ttu on oluline teadlikult l\u00e4bi m\u00f5elda, kuidas infot jagada ja kuidas t\u00f5estada end kogukonnas.<\/p>\n\n\n\n<p>Heaks n\u00e4iteks konfliktide ennetamisel ja kogukonna \u00fchtsemaks muutmiseks on Kaerepere piirkonna v\u00e4ikeste k\u00fclade \u00fchendus. Enne \u00fchenduse loomist ja k\u00fclade \u00fchtsemaks muutmist k\u00e4is kogukonna arendaja ukselt-uksele, kuulates inimeste m\u00f5tteid ja muresid. See loob inimestele tunde, et nende vastu on huvi ning et nad on olulised kogukonna liikmed. T\u00e4na on loodud tugev \u00fching, mis seisab mitme k\u00fcla heaolu eest ning neil on h\u00e4sti l\u00e4bi m\u00f5eldud eestvedajate vahetuste s\u00fcsteem.<\/p>\n\n\n\n<p>Konfliktide lahendamiseks on mitmeid meetodeid, mida kogukonnad saavad kasutada. N\u00e4iteks v\u00f5ib korraldada jutupulgaringi, kus inimesed saavad avatult r\u00e4\u00e4kida ja oma muresid jagada. Neutraalse inimese kaasamine konflikti lahendamisse v\u00f5ib samuti olla kasulik, kes suudab objektiivselt abistada. Avatud dialoogi meetod v\u00f5imaldab inimestel vabalt arvamust avaldada ja muresid jagada, kuid samas ei tohi keegi anda hinnanguid ega s\u00fc\u00fcdistada. Samuti on oluline kaasata inimesi \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel t\u00f6\u00f6tama v\u00f5i \u00fclesandeid lahendama.<\/p>\n\n\n\n<p>Meetodite otsimine ja inimeste kaasamine konfliktide lahendamisse on v\u00f5tmet\u00e4htsusega. Hea praktika seisneb selles, kuidas suudetakse suuremat konflikti ennetada, kaasates inimesi aktiivselt protsessi ja pakkudes neile v\u00f5imalusi kaasar\u00e4\u00e4kimiseks ning \u00fchiste lahenduste leidmiseks.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kogemuslugu 2. Raha ja v\u00f5imusuhted kui v\u00f5imalikud konflikti allikad<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p><em>Vaba\u00fchenduste konsultant K\u00fclli Vollmer<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Inimsuhetes tekivad sageli konfliktid seoses rahaga, eriti kogukonna eestvedajana tegutsemisel. Alustades entusiasmiga, ei pruugi paljud inimesed m\u00f5elda kuludele, mis hiljem tekkida v\u00f5ivad. M\u00f5ned inimesed panustavad ja teevad t\u00f6\u00f6d puhtalt inspiratsioonist, kuid mida rohkem inimesi lisandub, seda rohkem tekib ka vajadus palgata uusi t\u00f6\u00f6tajaid. See v\u00f5ib tekitada k\u00fcsimuse, miks peaks keegi t\u00f6\u00f6tama tasuta, kui teised saavad selle eest raha. Raha jaotamine v\u00f5ib alati tunduda eba\u00f5iglane. Sellised probleemid tekivad tihti ilma eelneva aruteluta kogukonnaga.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks hea n\u00e4ide raha haldamisest on Metsanurme k\u00fcla eestvedaja, kes l\u00f5i endale t\u00f6\u00f6koha Metsanurme k\u00fclaseltsis. Ta teenib protsendi teenuste m\u00fc\u00fcgist ning see on kogukonnaga algusest peale kokku lepitud. Kui tal pole aega m\u00fc\u00fcgiga tegeleda, siis puudub talle ka sissetulek ning k\u00fclaselts ei teeni tulu. Metsanurme k\u00fcla on hinnastanud oma teenused selgelt, et v\u00e4ltida segadust. Selgelt kokku lepitud tingimused aitavad konflikte ennetada.<\/p>\n\n\n\n<p>On oluline, et k\u00fclakoosolekul vastu v\u00f5etud otsused oleksid t\u00e4pselt protokollitud. Otsused selle kohta, kuidas edasi liikuda, millal keegi midagi teeb, kes vastutab jne, peaksid olema konkreetsete detailidega. Inimesed ei taha konfliktiolukorras kokku tulla, sest see v\u00f5ib viia emotsionaalsuse ja s\u00fc\u00fcdistamiseni, ning keegi ei taha pooli valida.<\/p>\n\n\n\n<p>Konflikte on kogukonnas erineval viisil lahendatud, kuigi ma pole otseselt meetodeid soovitanud. Seadustest l\u00e4htumine on minu p\u00f5him\u00f5te. Kui konsultandina selgitan, mida seadus \u00fctleb, aitan selgitada, millised on \u00f5iguslikud punktid ja mida teha antud olukorras. Kui sind s\u00fc\u00fcdistatakse ja sa tead, et oled s\u00fc\u00fctu, on oluline n\u00f5uda \u00f5iglust.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5imusuhted v\u00f5ivad samuti tekitada konflikte. Kui pole selgelt m\u00e4\u00e4ratletud, kuidas k\u00fclavanem ja k\u00fclaselts peaksid koost\u00f6\u00f6d tegema, v\u00f5ib see panna kogukonna valima poole. K\u00fclaselts peaks olema k\u00fclavanemaga koosk\u00f5las ning esindama k\u00f5igi k\u00fclainimeste huve, mitte ainult seltsi liikmete huve.<\/p>\n\n\n\n<p>Oluline on selgitada ja l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida asjad, nagu Metsanurme k\u00fclas on tehtud. Kui kogu k\u00fcla on kaasatud k\u00fcla arengukava koostamisse ja otsustesse ning k\u00fcla esindab k\u00fclaselts, siis v\u00e4heneb konfliktide oht. Kollegiaalselt valitud organil ei tekita keegi vastuvaidlemist.<\/p>\n\n\n\n<p>Saaremaa vald on hea n\u00e4ide, kus valla aleviku- ja k\u00fclavanema statuudis (2019) on selgelt reguleeritud, et kas k\u00fcla esindab k\u00fclavanem v\u00f5i k\u00fclaselts, ning see otsustatakse k\u00fclainimeste poolt. Ideaalis peaks k\u00fclaselts esindama k\u00f5igi k\u00fclainimeste huve, mitte ainult seltsi liikmete omi. Selline selge struktuur ja kokkulepe aitavad konflikte maandada ning tagada, et kogukonna huvid on k\u00f5ige olulisemad.<\/p>\n\n\n\n<p>K\u00fclavanem ei peaks sekkuma naabrite vahelistesse t\u00fclidesse, sest see v\u00f5ib muuta ta vaenlaseks number \u00fcks. Alguses palutakse abi, kuid hiljem v\u00f5ib k\u00f5ik p\u00f6\u00f6rduda tema vastu. K\u00fclavanem peaks olema inimene, kes oskab sellistes olukordades \u00f5igesti toimida ja vajadusel aitama ekspertide abi pakkuda. Kuna tavainimesel, kellel pole vajalikke oskusi, sekkuda, v\u00f5ib ta olukorra halvemaks muuta.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kogemuslugu 3. Vastutuse jagamine ja avatus<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p><em>L\u00e4\u00e4ne-Harju Koost\u00f6\u00f6kogu esimees Marje Suharov<\/em><\/p>\n\n\n\n<p>Kogukondades esineb sageli probleeme konfliktide ja vastutuse v\u00f5tmisega. M\u00f5ned inimesed ootavad, et nende soovid ja vajadused rahuldataks ilma suurema panuseta ning kui probleemid tekivad, kipuvad nad eemalduma v\u00f5i passiivseks j\u00e4\u00e4ma. See omakorda takistab konfliktide t\u00f5husat lahendamist ja kogukonna \u00fchtsuse loomist.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00f5ned inimesed on harjunud sellega, et nende soovid ja vajadused rahuldatakse ilma suurema pingutuseta ning seet\u00f5ttu ootavadki, et k\u00f5ik neile kandiku peal k\u00e4tte tuuakse. Samuti tulid esile probleemid kommunikatsioonis ja initsiatiivi puudumises, kus inimesed jagavad k\u00fcll oma m\u00f5tteid ja soove, kuid ei v\u00f5ta vastutust nende elluviimise eest. Lisaks v\u00f5ib olla hirm vastutuse v\u00f5tmise ees, kartes v\u00f5imalikke tagaj\u00e4rgi v\u00f5i ebasoovitavaid reaktsioone.<\/p>\n\n\n\n<p>Konfliktid tekivad sageli seoses erinevate huvidega, n\u00e4iteks kruusakarj\u00e4\u00e4ri k\u00fcsimuses, kus osad kogukonnaliikmed olid selle poolt, samal ajal kui teised, kes elasid l\u00e4hedal, ei olnud n\u00f5us. Probleemide ilmnemisel pigem eemaldatakse end olukorrast.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcks v\u00f5imalus on aktiivne kaasamine, kus kogukonna liikmed kaasatakse probleemide aruteludesse ja otsuste tegemisse. Samuti on oluline teadlikkuse t\u00f5stmine ja selgitust\u00f6\u00f6, et inimesed m\u00f5istaksid konfliktide p\u00f5hjuseid ja tagaj\u00e4rgi ning oleksid motiveeritud vastutust v\u00f5tma. V\u00e4lise neutraalse osapoole kaasamine v\u00f5ib aidata konfliktide lahendamisel objektiivselt ja erapooletult.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\"><strong>V\u00e4hene teadlikkus konflikti lahendamise meetoditest<\/strong><\/h3>\n\n\n\n<p>Intervjuudest geograafiliste kogukondade eestvedajatega koorus v\u00e4lja, et senine konflikti olukordade lahendamine on olnud kas pigem v\u00e4ltimine v\u00f5i siis osapooltega eraldi r\u00e4\u00e4kimine olukorra lahenduseks. Osad inimesed v\u00f5ivad ka eeldada, et konflikt v\u00f5ib tekkida, kuid see ei pruugi tegelikult juhtuda. Toodi hea n\u00e4ide vanapaarist, kes ei julgenud oma naabri k\u00e4est vett k\u00fcsida kui nende kaev suveks t\u00fchjaks j\u00e4i. Kuna nad olid alles hiljuti sinna kolinud ja tundsid end v\u00f5\u00f5rana. Selles olukorras ei tekkinud konflikti, vaid pigem v\u00f5\u00f5randumist.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Vanemad kogukonna liikmed tunnevad \u00fcksteist h\u00e4sti ja suhtlus toimib sujuvalt, kuid nad ei m\u00f5tle sellele, et uued elanikud ei pruugi k\u00f5iki asju teada. Tugev on kogukond, kus suhtlus ja \u00fchine m\u00f5ttev\u00e4lja loomine on olulised. Uute elanike puhul soovitatakse korraldada kohtumine kogukonnaga, et sisseelamine ei v\u00f5taks liiga palju aega.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00e4iteks toodi veel olukord, kus kogukond ostis puul\u00f5hkumismasina ja alguses oli palju huvilisi, kuid kui toetusraha k\u00e4es, siis inimeste huvi hakkas v\u00e4henema. Selles olukorras eeldati, et masin kuulub kogukonnale ja k\u00f5ik peaksid saama seda tasuta kasutada, kuid need, kes olid juba maksnud, ei olnud sellega n\u00f5us. Arusaamatuse lahendamiseks tuli teha selgitust\u00f6\u00f6d ja korraldada arutelusid. K\u00fclavanem l\u00e4ks igale inimesele eraldi r\u00e4\u00e4kima, eriti nendele, kes olid alguses n\u00f5us olnud panustama. Ta selgitas, et rahaline kohustus on k\u00f5igile vajalik, et masinat \u00fclal pidada ja kogukonna heaks kasutada. Samuti arutleti v\u00f5imaluse \u00fcle jagada maksumus mitme aasta peale, et see ei koormaks inimesi liigselt. Aja jooksul lahendati arusaamatused ning n\u00fc\u00fcd on masin kogukonna jaoks hinnatud ressurss, mida hakati ka laenutama, kuna inimesed n\u00e4gid, kui palju see nende igap\u00e4evaelu h\u00f5lbustab. Selles n\u00e4ites n\u00e4eme, kuidas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised ja selgitust\u00f6\u00f6 aitasid konflikti lahendada ning kogukonnas taastada \u00fchtekuuluvustunnet.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Toodi ka v\u00e4lja, et ei ole m\u00f5tet konflikte lahendada vaidlemise ja surve abil, vaid pigem tuleks kasutada l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi ja kompromisse. Samuti r\u00f5hutai, et poliitiliste teemade \u00fcle t\u00fclli minemist tuleks v\u00e4ltida.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Probleemid ilmnevad peamiselt siis, kui m\u00f5ningad olulised teemad ja kokkulepped on j\u00e4\u00e4nud l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kimata ning m\u00f5ned kokkulepped ei kehti. Konfliktid v\u00f5ivad tekkida ka seet\u00f5ttu, et \u00fchel inimesel on liiga palju \u00fclesandeid ning hiljem selgub, et ta on l\u00e4bip\u00f5lenud. Ennetamiseks soovitatakse s\u00f5lmida kindlad kokkulepped ja jaotada rollid. Kogukonna juhtgrupi liikmed peaksid v\u00f5tma vastutuse, et k\u00f5ik \u00fclesanded oleksid jaotatud ja j\u00e4lgima, kas k\u00f5ik on \u201eree peal\u201c v\u00f5i vajavad toetust. T\u00e4nane olukord on valdavalt selline, et need inimesed, kes tunnevad end \u00fclekoormatuna v\u00f5i l\u00e4bip\u00f5lenuna, j\u00e4etakse rahule ja lastakse olla. Selles kontekstis v\u00f5iks aga olla oluline tunnustamisele ja lisam\u00e4rkamisele m\u00f5tlemine, et m\u00e4rgata ja toetada neid, kes vajavad abi.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dche k\u00fcla aktiivne eestvedaja r\u00e4\u00e4kis, et tema kasutab m\u00f5ne arenguks vajaliku tegevuse osas konsensusele j\u00f5udmiseks s\u00fcstikmeetodit. See n\u00e4eb v\u00e4lja nii, et kui keegi kogukonnast on tegevuse vastu, siis ta r\u00e4\u00e4gib k\u00f5igi inimestega \u00fckshaaval. Kui neist m\u00f5nelt n\u00f5usoleku saab liigub j\u00e4lle selle juurde, kes sama meelt ei olnud, andes m\u00f5ista, et teine on tegevuse poolt. Niikaua toimub inimeste vahel liikumine (nagu s\u00fcstik) kui k\u00f5ik on olukorraga n\u00f5us. Ega saa ju vastu olla ka see \u00fcks kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud kogukond on tegevuse poolt. Selline meetod v\u00f5ib aga kergesti osutuda manipulatsiooniks kui liigset survet avaldada.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Intervjuude p\u00f5hjal v\u00f5ib j\u00e4reldada, et paljud kogukonna arendajad ei ole seni s\u00fcvenenult m\u00f5elnud konkreetsetele konfliktide lahendamise meetoditele ega olnud teadlikud t\u00f5eliseks kogukonnaks kujunemise etappidest. See t\u00f5statab olulise k\u00fcsimuse, kuidas saaksime paremini toetada arendajaid vajalike teadmiste ja oskustega konfliktide t\u00f5husaks lahendamiseks ning kogukonna arenguks. On selge vajadus t\u00f5sta teadlikkust ja pakkuda kogukonna arendajatele konkreetseid meetodeid, mida nad saaksid kasutada konfliktide ennetamisel ja lahendamisel. Samuti on oluline suurendada teadmisi kogukonna arenguetappidest, et arendajad saaksid paremini hinnata kogukonna v\u00e4ljakutseid, vajadusi ja v\u00f5imalusi ning kohandada oma l\u00e4henemist vastavalt.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<h1 class=\"wp-block-heading\"><strong>Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/h1>\n\n\n\n<p>Peat\u00fckis k\u00e4sitletud teemad pakuvad kasulikku materjali kogukonna arendajatele, kes soovivad m\u00f5ista konfliktide olemust ja \u00f5ppida neid konstruktiivselt lahendama kogukonna \u00fchtsustunde ja kasvu edendamiseks. Kuigi see on vaid p\u00f5gus \u00fclevaade konflikti k\u00e4sitluse viisidest t\u00f5eliseks kogukonnaks kujunemisel. Kogukonna eestvedajal on tegelikult k\u00fcllalt suur vastutus, sest tema teadmised ja oskused v\u00f5imaldavad tal luua kogukonnas rahumeelse ja harmoonilise keskkonna, mis omakorda toetab kogukonna \u00fchtsust ja heaolu. Eestvedaja peab m\u00f5istma kogukonna arengu d\u00fcnaamikat ning ta peaks olema v\u00f5imeline edendama positiivset suhtlemist ja koost\u00f6\u00f6d kogukonna liikmete vahel. Lisaks peaks eestvedajal olema teadmine, kuidas t\u00f5husalt juhtida konfliktiolukordi ning aidata kogukonnal leida \u00fchiseid lahendusi ja j\u00f5uda kokkulepeteni erimeelsuste korral. Tema oskused suhtlemisel, l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel, kuulamisel ja probleemide lahendamisel on olulised selleks, et kogukonnas valitseksid positiivsed suhted ning et k\u00f5ik liikmed tunneksid end kuulduna, kaasatuna ja toetatuna. Suheldes erinevate piirkondade kogukonna eestvedajate ja aktiivsete k\u00fclaelanikega, j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et enamasti tehakse seda t\u00f6\u00f6d \u00f5hinap\u00f5hiselt ja ei olda kursis kogukonnaks kujunemise etappidega. Kui oleks selgem teadmine, siis ehk oleks ka v\u00e4hem l\u00e4bip\u00f5lemise ohtu ja n\u00e4htaks konfliktiolukorras pigem v\u00f5imalusi.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks on kogukonna arendajal oluline teadvustada v\u00f5imalikke konfliktiallikaid, omada t\u00f6\u00f6riistu, mis aitavad konflikte tulemuslikult lahendada ning soodustada avatud ja ausat suhtlust kogukonna liikmete vahel. Konflikti olukorda tasub v\u00f5tta kui loomulikku etappi kogukonnaks kujunemisel ning konfliktid v\u00f5ivad pikemas perspektiivis olla arengu katal\u00fcsaatorid.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Jagades intervjueeritavatega p\u00f5gusalt k\u00e4siraamatu peat\u00fcki sisu, oli selge, et teema on v\u00e4ga aktuaalne ja oodatakse v\u00e4ga peat\u00fcki ilmumist. Sest h\u00e4sti l\u00e4bisaav kogukond on tugev ja tuleb toime ka kriisiolukordades.\u00a0<\/p>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69d98bb395110\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d98bb395110-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d98bb395110-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d98bb395110-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tSoovitused lugemiseks\/kuulamiseks\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69d98bb395110-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69d98bb395110-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><!-- wp:list --><\/p>\n<ul><!-- wp:list-item -->\n<li>Kogukondade arendamise p\u00f5him\u00f5tted \u2013 Dagmar Narusson. Ettekanne annab \u00fclevaate kogukondade arendamise p\u00f5him\u00f5tetest ja selles sidususe hoidmisest. <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=06jzzGIhLYU\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=06jzzGIhLYU<\/a><\/li>\n<p><!-- \/wp:list-item --> <!-- wp:list-item --><\/p>\n<li>Mida kujutavad endast konfliktid, kuidas neisse suhtuda ja v\u00f5imalusi nendega toime tulekuks \u2013 T\u00dc doktorant Kaili Palts<a href=\"https:\/\/tnk.tartu.ee\/0konfliktist.html\"> https:\/\/tnk.tartu.ee\/0konfliktist.html<\/a><\/li>\n<p><!-- \/wp:list-item --> <!-- wp:list-item --><\/p>\n<li>N\u00e4iteid taastava \u00f5iguse meetoditest ja nende kasutamisest Eestis. Taastav \u00f5igus on protsess, mille raames \u00f5igusrikkumise v\u00f5i konflikti osapooled saavad kokku, et \u00fchiselt leida lahendus, kuidas teo tagaj\u00e4rgedega toime tulla, v\u00f5ttes arvesse selle v\u00f5imalikke m\u00f5jusid tulevikus, <a href=\"https:\/\/advokatuur.ee\/uploads\/files\/Lisa%201_%20Taastava%20%C3%B5iguse%20meetodid.pdf\">https:\/\/advokatuur.ee\/uploads\/files\/Lisa%201_%20Taastava%20%C3%B5iguse%20meetodid.pdf<\/a><\/li>\n<p><!-- \/wp:list-item --> <!-- wp:list-item --><\/p>\n<li>Kovisiooni k\u00e4siraamat: kolleegidevaheline coaching. K\u00e4siraamaus on k\u00e4sitletud coachinguga seotud oskusi, sealhulgas kohalolu, kuulamine, \u00f5ppimise soodustamine, vastutuse v\u00f5tmine ja k\u00fcsimuste esitamise kunst.<\/li>\n<p><!-- \/wp:list-item --> <!-- wp:list-item --><\/p>\n<li>The Community Building Handbook: How to Create, Sustain, and Improve a Community \u2013 see k\u00e4siraamat sisaldab praktilisi n\u00e4pun\u00e4iteid ja tegevusi, mis aitavad kogukonnal liikuda kogukonna kujunemise poole. <a href=\"https:\/\/www.communitylivingbc.ca\/wp-content\/uploads\/2018\/05\/The-community-development-handbook.pdf\">https:\/\/www.communitylivingbc.ca\/wp-content\/uploads\/2018\/05\/The-community-development-handbook.pdf<\/a><\/li>\n<p><!-- \/wp:list-item --> <!-- wp:list-item --><\/p>\n<li>Sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja sotsiaalpoliitika erialaajakiri nr 2 (2015). Ajakirjas on hea \u00fclevaade kogukonna toimimisest ja selle m\u00f5just sotsiaalt\u00f6\u00f6le. Lisaks r\u00e4\u00e4gitakse kogukonna arendamise protsessist ning selle olulisusest kogukonna toimimise tagamisel. <a href=\"https:\/\/www.tai.ee\/sites\/default\/files\/2021-03\/148836449626_TAI_sotsiaaltoo_02.pdf\">https:\/\/www.tai.ee\/sites\/default\/files\/2021-03\/148836449626_TAI_sotsiaaltoo_02.pdf<\/a><\/li>\n<p><!-- \/wp:list-item --> <!-- wp:list-item --><\/p>\n<li>Sotsiaalt\u00f6\u00f6 ja sotsiaalpoliitika erialaajakiri nr 2 (2023). Ajakirjas keskendutakse kogukondade arendamisele ja sotsiaalt\u00f6\u00f6le ning mitmed artiklid uurivad kogukonna rolli ja v\u00f5imalusi, kuidas see saab aidata kaasa heaolule, toimida sotsiaalt\u00f6\u00f6 korraldajate partnerina ning pakkuda tuge abivajajatele. <a href=\"https:\/\/tai.ee\/et\/sotsiaalt%C3%B6%C3%B6?f%5B0%5D=month%3A2023-05&amp;f%5B1%5D=year%3A2023\">https:\/\/tai.ee\/et\/sotsiaalt%C3%B6%C3%B6?f%5B0%5D=month%3A2023-05&amp;f%5B1%5D=year%3A2023<\/a><\/li>\n<p><!-- \/wp:list-item --><\/p><\/ul>\n<p><!-- \/wp:list --><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n<div class=\"accordion-block mb-3\">\n\t\t<div class=\"accordion \" id=\"accordion-accordion-69d98bb395376\">\n\t\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-item accordion-item--gray\">\n\t\t\t\t\t<h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69d98bb395376-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69d98bb395376-collapse-1\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69d98bb395376-collapse-1\">\n\t\t\t\t\t\t\tKasutatud kirjandus\n\t\t\t\t\t\t<\/button>\n\t\t\t\t\t<\/h2>\n\t\t\t\t\t<div id=\"accordion-69d98bb395376-collapse-1\" class=\"accordion-collapse collapse \" aria-labelledby=\"accordion-69d98bb395376-heading-1\">\n\t\t\t\t\t\t<div class=\"accordion-body\">\n\t\t\t\t\t\t\t<p><!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Adler, R. B., Rosenfeld, L. B., &amp; Proctor II, R. F. (2018)<em>. Interplay \u2013 The Process of Interpersonal Communication<\/em> 14th Edition. Oxford University Press, USA. Kasutatud 23.04.2023,<a href=\"https:\/\/www.scribd.com\/document\/426021109\/Adler-Interplay-The-Process-of-InterpersonalCommunication-14th-Edition-c2018-txtbk-pdf\"> https:\/\/www.scribd.com\/document\/426021109\/Adler-Interplay-The-Process-of-InterpersonalCommunication-14th-Edition-c2018-txtbk-pdf<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Butler, C.T.L., &amp; Rothstein, A. (2007). <em>On conflict and consensus: A handbook on formal<\/em><em><br>\n<\/em><em>consensus decision making<\/em>. Kasutatud 14.03.2023, <a href=\"https:\/\/leadtogether.org\/wp-content\/uploads\/2014\/06\/on-conflict-and-consensus.pdf\">https:\/\/leadtogether.org\/wp-content\/uploads\/2014\/06\/on-conflict-and-consensus.pdf<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Narusson, D. (2020). Avatud dialoog: v\u00f5imalus muudatusteks vaimse tervise valdkonnas. <em>Tervise Arengu Instituut, Ajakiri Sotsiaalt\u00f6\u00f6<\/em>. 19. veebruar. Kasutatud 03.03.2023. <a href=\"https:\/\/www.tai.ee\/en\/node\/11698\">https:\/\/www.tai.ee\/en\/node\/11698<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Narusson, D. (2022). <em>Avatud dialoog. <\/em>Tartu: Tartu \u00dclikooli kirjastus. Kasutatud 17.04.2023, <a href=\"https:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/88220\">https:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/88220<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Narusson, D. (2021). <em>Grupiprotsesside juhtimine kogukonna arendamisel<\/em>. 04.11.21 loengu konspekt.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Narusson, D. (2021). <em>Lootuse hoidjale. Suhtlus- ja n\u00f5ustamisoskused sotsiaal- ning kogukonnat\u00f6\u00f6s: inimeste toimev\u00f5imekuse arengu toetamine<\/em>. Tartu \u00dclikooli kirjastus. Lk 55-60.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Narusson, D. (2022). <em>Turvaliste kogukondade Eesti: Dagmar Narusson \u2013 Kogukondade arendamise p\u00f5him\u00f5tted.<\/em> Vaadatud 12.01.2023,<a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=06jzzGIhLYU\"> https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=06jzzGIhLYU<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Olson, M., Seikkula, J., Ziedonis, D. (2014). The key elements of dialogical practice in open dialogue: Fidelity criteria. <em>Worcester, MA: The University of Massachusetts Medical School.<\/em> Kasutatud 06.05.2023. <a href=\"http:\/\/www.umassmed.edu\/globalassets\/psychiatry\/open-dialogue\/keyelementsv1.109022014.pdf\">www.umassmed.edu\/globalassets\/psychiatry\/open-dialogue\/keyelementsv1.109022014.pdf<\/a>.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>One Community Global (i.a). <em>The Four Stages to Achieving True Community<\/em>. Kasutatud 03.02.2023, <a href=\"about:blank\">\u00a0<\/a><a href=\"https:\/\/www.onecommunityglobal.org\/stages-of-community-building\/\">https:\/\/www.onecommunityglobal.org\/stages-of-community-building\/<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Peck, M. S. (2010). <em>The different drum: Community making and peace. Simon and Schuster<\/em>. Kasutatud 5.01.2023,<a href=\"https:\/\/16sc1b.p3cdn1.secureserver.net\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/The-Different-Drum-Chapter-5.pdf\"> https:\/\/16sc1b.p3cdn1.secureserver.net\/wp-content\/uploads\/2019\/04\/The-Different-Drum-Chapter-5.pdf<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Perkins, D. D., Hughey, J., &amp; Speer, P. W. (2002). Community psychology perspectives on social capital theory and community development practice. <em>Community Development<\/em>, <em>33<\/em>(1), 33-52. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1080\/15575330209490141\">https:\/\/doi.org\/10.1080\/15575330209490141<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Putman, N., Martindale, B. (2022). Open Dialouge for psychosis. Organizing mental health services to prioritise dialogue, relationship and meaning. Routledge. Kasutatud, 2.02.2023, <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1080\/17522439.2021.1986742\">https:\/\/doi.org\/10.1080\/17522439.2021.1986742<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Saaremaa valla aleviku- ja k\u00fclavanema statuut (09.04.2019). <em>Riigi Teataja IV<\/em>. Kasutatud 24.05.2023, <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/409042019001\">https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/409042019001<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Trapido, T (i.a). <em>Ringi meetod<\/em>, kasutatud 12.03.2023, <a href=\"https:\/\/toomastrapido.ee\/mida-pakun\/ringikoolitus\/\">https:\/\/toomastrapido.ee\/mida-pakun\/ringikoolitus\/<\/a><\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --> <!-- wp:paragraph --><\/p>\n<p>Vihma, P. &amp; M. Lippus (2014). <em>Eesti kogukondade hetkeseis<\/em>. Kasutatud 19.05.23, <a href=\"https:\/\/www.kysk.ee\/failid\/Upload\/files\/Eesti%20kogukondade%20hetkeseis_uuringuraport_parandatud.pdf\">https:\/\/www.kysk.ee\/failid\/Upload\/files\/Eesti%20kogukondade%20hetkeseis_uuringuraport_parandatud.pdf<\/a>Vesso, S. (2020). <em>Kovisiooni k\u00e4siraamat: kolleegidevaheline coaching<\/em>. Tallinn: Dictum.<\/p>\n<p><!-- \/wp:paragraph --><\/p>\n\n\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t<\/div>\n\n\n\n<p>Kui soovid endale peat\u00fcki salvestada, siis saad seda teha\u00a0<a href=\"https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1rZtO7jHxsmm40rbBBl7mBwuxJdUPylRb\/view?usp=sharing\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">siit<\/a> (kujunduse autor Greete N\u00f5gene).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>2023 Head konflikti ei saa raisku lasta! Ehtsas kogukonnas puudub vastandlikkus. See ei ole alati lihtne, kuid kogukonna kasvades \u00f5pivad selle liikmed loobuma kildkondadest, kuulama \u00fcksteist ning v\u00e4ltima vastasseisu sattumist. M\u00f5nikord j\u00f5utakse kogukonnas kiiresti \u00fcksmeelele, teinekord v\u00f5ib see v\u00f5tta aega &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":336,"featured_media":617,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-105","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-konflikt"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/users\/336"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=105"}],"version-history":[{"count":9,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":476,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/105\/revisions\/476"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/media\/617"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=105"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=105"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kashialmanahh\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=105"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}