KOGUKONNA ARENDAMISE ABCD 

(The Asset Based Community Development)

Sissejuhatus

Tänapäeva maailmas on arusaam kogukonnast pidevas muutuses, nii ei ole võrreldavad näiteks 200 aasta tagune kogukond ja tema funktsioonid nende kogukondadega, kes meie ümber on praegu (Green & Haines, 2016). Kõige enam seostatakse kogukonda kodukoha, oma naabruskonna või külaga ning neid geograafilisi kogukondi on ka Eestis uuritud (Vihma & Lippus, 2014). 

Russel ja McKnight (2022) on naabruskonnale lähenemise viise võrrelnud piltlikult pooltühja või pooltäis klaasiga. Sagedamini nähakse kogukondi pooltühja klaasina, kus on liialt palju probleeme ja puudujääke, et hakata ühiselt inimväärset elu looma. Aga samas võib naabruskonda kujutada ka pooleldi täis klaasina, kus on piisavalt ressursse, et luua kõigile kogukonna liikmetele inimväärset elu, vaja on vaid oma ressursid ühendada ja omavahel jagada. Kuigi me mõistame suurepäraselt, et inimeste mahategemine ei tõsta neid kuidagi üles ega too neile rõõmu ja heaolu, kipume me kogukondi sageli määratlema tajutud puudujääkide ja probleemide kaudu, selle asemel et näha veel kasutamata ressursse ja võimalusi. Väga olulisel kohal on kogukonna arendajate ja erinevate võtmeisikute mõistmised ja vaated kogukonna arendamisele. Kogukondade võimestamine ja nende arengu teadlik toetamine tagab kogukondade püsima jäämise, võimekuse toime tulla muutuvates oludes ning inimeste vahelistes suhetes peituvate ressursside rakendamise oma kogukonna liikmete heaolu suurendamiseks. Selle eesmärgiga on Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi juures avatud 2020. aastast kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekaval õppimise võimalus.

Artikkel keskendub ABCD (The Asset Based Community Development) lähenemisviisile kogukondade arendamisel. Teoreetilistele lähtekohtadele ja erinevatele teadusuuringutele toetuvalt selgitan ABCD raamistiku tähendust kogukonna arendamisel, peamisi põhimõtteid ja seniseid kogemusi rakendamisel. Lisaks maailmapraktikale toon välja ka kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava üliõpilaste ning esimeste vilistlaste senised kogemused ABCD lähenemisviisi rakendamisel. Empiiriline materjal põhineb üheteistkümne üliõpilase või vilistlasega läbiviidud intervjuudel.

Artiklis väljatoodud lähtekohad, head praktikad ja metoodikad aitavad lugejal paremini mõtestada kogukonna arendamisega seonduvaid aspekte ning toetavad lugeja teekonda kogukonna arengu võimestamisel.

Kogukondade arendamise erinevad kontseptsioonid

Laverack (2007) esitleb oma raamatus „Health Promotion Practice: Building empowered communities“ peamisi kogukondade kontseptsioone nagu kogukonna osalus, arendus, suutlikkus ja nende seoseid kogukonna võimestumisega. Nende kõrval toob ta välja ka kogukonnapõhise koostoimimise astmelisuse mudeli. Laverack´i hinnangul suurendavad need kontseptsioonid märkimisväärselt ressursse, mida kogukond saab kasutada oma liikmete elu ja tervise parandamiseks. 

Green ja Goetting (2013) toovad omakorda välja kogukonna arengu määratlemises kaks aspekti:

• kogukonna kasv (growth), mida iseloomustab pigem kvantitatiivsus, mõõdetavus, käega katsutavus (näiteks suurenenud kogused, rohkem töökohti, rohkem inimesi piirkonnas või suurenenud palk) ning mis kokkuvõtvalt väljendab majanduslikku kasvu;
• kogukonna areng (development), mida iseloomustab kvalitatiivne, strukturaalne muudatus, inimeste tunnetatud heaolu või mis väljendub ressursside kasutuses ning jaotuses. Arengu peamine eesmärk on haavatavuse vähendamine, majanduskasvu tasakaalustamine sotsiaalse õigluse ja keskkonnakaitsega. Arengu termin on lähedases seoses jätkusuutlikkusega.

2021. aastal Tartu Ülikoolis toimunud seminaril tutvustas Jean Pierre Wilken oma ettekandes kogukonna arendamise seitset faasi (Wilken, 2021): 

1. kogukonna määratlemine; 
2. suhete üles ehitamine, võtmeisikute ning oluliste eestvedajate välja selgitamine; 
3. kogukonna profiili koostamine: kogukonda iseloomustavad karakteristikud ja ressursid, väljakutsed ja vajadused; 
4. eesmärkide ja ambitsioonide püstitamine, fookuse määratlemine; 
5. planeerimine; 
6. täitmine; 
7. hindamine: kogetust õppimine ja eesmärkide/tegevuste kohandamine, järeltegevused. 

Wilkeni sõnul on kogukonna profiil nagu kaart, mis kirjeldab kogukonna iseärasusi, majandust, sotsiaalsust, ajalugu, ressursse, andekusi, kultuuritraditsioone, väljakutseid ja vajadusi. Selline profiil on väga heaks taustandmestikuks planeerimisprotsessile ja arengusihtide seadmisele, mille koostamisel kogutakse statistilisi andmeid, viiakse läbi uuringuid, tutvutakse dokumentidega, räägitakse kogukonna liikmetega, intervjueeritakse neid, kogutakse lugusid, pilte, andmeid, korraldatakse kogukonna kohtumisi.

ABCD (The Asset Based Community Development) lähenemisviisi olemus ja tähendus kogukonna arendamisel

ABCD on lähenemisviis (Nuture development, s.a.), mis keskendub kogukonna tugevustele ja nende kaudu kogukonna arendamisele. Raamistik pöörab tähelepanu olemasolevatele ressurssidele, mis on oma olemuselt füüsilised, inimlikud, sotsiaalsed, rahalised, keskkonnaalased, kultuurilised ja poliitilised. Seda lähenemisviisi on nimetatud kirjanduses ka varapõhiseks või tugevuste põhiseks lähenemiseks, siin artiklis kasutan keskse vastena ressursipõhine kogukonna arendamine. 

ABCD ehk ressursipõhist lähenemisviisi iseloomustab: 

• kogukonnaprobleemide käsitlemisel kohapõhise lähenemise rakendamine; 
• üldise elukvaliteedi parandamine, tuginedes kohalikele oskustele, teadmistele ja ressurssidele;
• elanike, ühenduste ja kohalike institutsioonide hääle kaasamine kogukonna loomise protsessidesse; 
• “sotsiaalsete uuenduste” arendamine jätkusuutlike, õiglaste ja elujõuliste kogukondade edendamiseks (Kobayashi et al., 2020). 

ABCD protsessi eristab teistest kogukonna tugimeetoditest nelja elemendi (vahendid, meetodid, funktsioonid, hindamine) kombinatsioon. Allolev diagramm (Joonis 1) illustreerib seoseid ressursipõhise kogukonna arendamise protsessi nelja olulise elemendi vahel, mis üksteise suhtes ei ole hierarhilised ega järjestikused. Ressursipõhise kogukonna arendamise protsessis on kõik need neli elementi esindatud (McKnight & Russell, 2018).

Joonis 1. Ressursipõhise kogukonna arendamise protsess (McKnight & Russell, 2018)

Lähenemisviisile aluse panijateks on John P. Kretzmann ja John L. McKnight, kes uurisid Põhja-Ameerikas 300-s linnaosas ja 20-s linnas olevaid kogukondi. Sellele uurimusele tuginedes sätestasid nad oma raamatus “Building Communities from the Inside Out: A Path Toward Finding and Mobilizing a Community’s Assets” ressursipõhise lähenemisviisi põhimõtted ja tavad. Raamatut hakati nimetama “Ihe Green Bookiks”. Alates selle avaldamisest 1993. aastal on müüdud raamatut rohkem kui 120 000 eksemplari ja veel 20 000 on kingitud kogukondadele üle maailma (Russell & McKnight, 2022). Raamat teeb nähtavaks kirjeldused sellest, mida inimesed on põlvkondade jooksul koos teinud elu paremaks muutmisel. Kretzmann ja McKnight rajasid 1995. aastal Asset-Based Community Development Institute (DePaul University, s.a.), mille tegevus on suunatud ressursipõhise kogukonna arendamise ideede levitamisele. Nuture Development Iirimaal on üks ABCD Instituudi üheteistkümnest strateegilisest partnerist ning juhtiv partner Euroopas. Nende organisatsioonide kodulehtedelt on võimalik lugeda põhjalikumalt infot ABCD lähenemisviisi, samuti infot sündmuste ja koolituste kohta. ABCD eelduseks ja võtmeks on kogukondade liikmete endi poolt arendusprotsesside juhtimine, seda eelkõige suhete ja kaasatuse kaudu. Kogukonnast väljastpoolt tehtud kokkuvõtted, profiilid ei ole kunagi samad, mis seestpoolt välja kasvanud arusaamad – kogukonnad ei tööta institutsioonide poolt määratletud eesmärkide või oodatavate tulemustega kooskõlas (Russell, 2021). Kõigepealt on vaja keskenduda kogukonnas enda ressurssidele, leida arengu võti seal, mida on võimalik ise ära teha. Seejärel võib vaadelda, mis osas on vaja osaliselt kõrvalist tuge juurde otsida ning alles viimase sammuna tuvastada, mida saab teostada vaid välise abiga. Oma raamatus räägib Cormac Russell (Russell, 2020) institutsioonide keskselt (tehnokraatlikult) lähenemiselt pöördumist kodanikukesksele lähenemisviisile. See tähendab, et kõik teenused ei pea olema osutatud institutsioonide poolt ja nende äranägemise järgi, vaid need, mida kogukond ise saab osutada, peaks olema ikkagi kogukonna enda ellu kutsutud.

Joonis 2. Sotsiaalsete muutuste esilekutsumise neli viisi (Russell, 2021)

Ta toob oma artiklis „From what´s wrong to that´s strong“ (Russell, 2021) välja neli lähenemisviisi sotsiaalsete muutuste esilekutsumiseks ja võrdleb neid ressursipõhise lähenemisviisi erisusega (Joonis 2): 

• to (pealesunnitud muutused, mis suunavad, parendavad, nn ravivad); 
• for (pehmem ja vähem pealetükkiv ja heatahtlik, aga ikkagi on juhid nn välised osapooled, professionaalid); 
• with (otsib muutusi pigem võrdsete ja vastastikkuste kogukonnavaheliste suhete kaudu); 
• by (kogukond ise on oma muutuste arhitektid ja juhid). 

Kokkuvõtlikult on ressursside põhine kogukonna arendamine kui strateegia, kus jätkusuutlik areng on kogukonna enda poolt juhitud. Selle eelduseks ja võtmeks on kogukondade poolt arendusprotsesside juhtimine, tuvastades ja rakendades olemasolevaid, sageli märkamata jäänud ressursse kogukonna ees olevate väljakutsete, sotsiaalse heaolu ja majandusarengu parendamiseks (Nuture development, s.a.). 

Kui vajaduste põhist lähenemisviisi iseloomustavad probleemid, süüdistused, millestki puudust tundmine, vajadused, riskid, väljast sisse ja ülevalt alla juhtimine ning kliendi passiivsus versus pakkuja aktiivsus, siis ressursipõhist lähenemisviisi iseloomustavad pigem võimalused, omandi jagamine, küllus, alt üles ja seest välja juhtimine, koostegutsemine ning aktiivne loomine (Tabel 1). Igal kogukonnal on ainulaadne oskuste ja võimete kogum, mida saab kogukonna arengusse suunata.

ABCD (The Asset Based Community Development) lähenemisviisi põhimõtted

ABCD lähenemisviisi peamised põhimõtted kogukonna arendamisel jagunevad järgnevate kategooriate vahel (Russell, 2020; Nuture development, s.a.):

• Inimeste endi poolt juhitud (citizen led) – mida saab kogukonnas koos ära teha omade jõududega, mille jaoks on vähesel määral vaja välist abi, mida peaksid institutsioonid ja välised organisatsioonid kogukondade heaks tegema või tagama. Praktiliselt kõik inimesed kogukonnas saavad ja tahavad panustada. Arvestada tuleb, et inimesed on motiveeritud tegutsema valdkondades, mida nad hästi tunnevad. Iga kogukond on täis nähtamatut “tegutsemismotivatsiooni“ – sellele tuleb tähelepanu pöörata ja välja selgitada. Tavaliselt palutakse kogukonna inimestel järgida probleemide lahendamisel asutuste, välisekspertide soovitusi, aga võimsam viis inimeste kaasamiseks on kutsuda kogukondi ise oma “küsimustele” vastuseid leidma, jättes asutuste või välisekspertide rolliks abi osutamise.

• Suhetele orienteeritud (relationship oriented) – oluline on panustamine kogukonnasisestesse suhetesse. Suhted loovad kogukonna: vaadelge, looge ning kasutage suhteid, need suurendavad erinevaid väärtusi. Tahtlik pingutus suhete loomisel ja hoidmisel on ABCD ja kogu kogukonna loomise tuum. Üks-ühele või väikeses grupis vestlused on viis motivatsiooni avastamiseks ja inimeste kaasamiseks. Ametlikud uuringud, küsitlused ja ressursside hindamised on kasulikud tahtlikul kuulamisel ja suhete loomisel, kuid need ei asenda vestlusi. 
• Ressurssidel põhinev (asset based) – kesksel kohal on kogukonna tugevuste analüüs ja nende tugevuste suunamine kogukonna jätkusuutlikumaks muutmisele, tugevuste kaudu nõrkuste arendamisele. Kogukonna inimesed on valmis tegutsema, väljakutseks on avastada nende motivatsioon, võimekus, individuaalne ressurss. Kõigil kogukonna liikmetel on midagi pakkuda. Pole kedagi, keda poleks vaja. 
• Asukohapõhine (place–based) – kohalikud teavad oma probleeme ja lahendusi kõige paremini, oluline roll on naabritel ja piirkonnas toimetavatel asutustel ning kohal kus inimesed olla ja kokku tulla saavad. Vabatahtlike ühenduste, koguduste, linnaosade ja kohalike ettevõtete juhid saavad kaasata teisi oma sektorist. Kohalikud inimesed on tõhusamad laiema kogukonna kaasajad kui välised programmid. Institutsioonidel on probleemide lahendamisel piirid. Ükski institutsioon (valitsus, mittetulundusühingud, ettevõtted) ei suuda kogukonna probleeme lahendada ega olla edukas ülejäänud kogukonda lahendustesse kaasamata. Institutsioonide juhtidel on kogukonna loomisel oluline roll, luues võimalusi, näidates, et nad hoolivad ja osaledes tõelises demokraatias.
• Kaasamisele keskendumine (Inclusion-focused) – kuulatakse kogukonna liikmete soove, mõistes, et iga inimene on väärtus ja annab kogukonnale palju juurde. Luuakse inimestele, kes on piiri peal, tingimusi kogukonda sisenemiseks. Kaasamine peab tuginema usaldusele. Oluline on kaasata laiem kogukond (elanikkond) osalistena, mitte ainult teenuste saajatena. Kodanikukeskne organisatsioon, kus kohalikud inimesed kontrollivad ja määravad organisatsiooni tegevuskava, on kogukonna kaasamise võti. Küsimine ja kutsumine on kogukonna loomise võtmetoimingud, mis näitavad, et inimesi on kuulatud ja nende andeid märgatud. 

ABCD ehk ressursipõhises kogukonnaarenduses liigitatakse ressursid viide rühma (Nurture Development, s.a.): 

1. Üksikisikud: igal elanikul on oma andekus või oskus, mis tuleb üles leida ja määratleda.
2. Ühingud: ühiste huvide nimel vabatahtlikena toimetavad inimrühmad on kogukonna mobiliseerimise seisukohalt üliolulised.
3. Asutused: valitsusasutustes, eraettevõtetes, koolides jms organisatsioonides töötavad spetsialistid aitavad kogukonnal koguda väärtuslikke ressursse, luua kodanikuvastutuse tunnet. 
4. Kohapõhised ressursid: maa, hooned, pärand, avalikud ja haljasalad on näited kogukonna varadest. Erinevaid asukoha tugevusi (nt loodusvarade keskus, tegevus- või elamisoskuste keskus, transiitühendus või turg), mõistavad kogukonna inimesed ise kõige paremini. 
5. Ühendused: kogukonna jaoks on eluliselt tähtsad inimeste vahelised sidemed. Sotsiaalsed suhted, võrgustikud ja usaldus moodustavad kogukonna sotsiaalse kapitali. 

Raamatus „The Connected community“ (Russell & McKnight, 2022), on sõnastatud hea elu üheksa võtit, mis pakuvad selgeid juhiseid, praktilisi tööriistu ja näiteid ühendatud kogukonna kujundamiseks.

Teadusuuringud ABCD lähenemisviisi rakendamisest

Juba 2003.aastal kui ABCD mudel alles levis, uurisid Matthie ja Gunningham teoreetilisi lähtekohti ning seniseid praktikaid üle maailma ning kirjeldasid oma uurimuses „From Clients to Citizens: Asset-Based Community Development as a Strategy for Community-Driven Development“ (Mathie & Cunningham, 2003) ABCD lähenemisviisist saadavat kasu. Nad tõid välja ka mõned küsimuskohad ja väljakutsed: näiteks kui ABCD üks põhiprintsiipe on protsessi juhtimine kogukonna enda poolt, siis milline on välise partneri või institutsiooni roll? Kuidas hõlbustades ei tekitaks sõltuvust? Kuidas kaasava osaluse soodustamisel jõuda ka ebavõrdses olukorras olevate sihtgruppideni? Uurimuse järeldustes toodi välja, et kogukonna eksperdid ei ole ainult need, kes rakendavad ressursipõhist lähenemist kogukondade arendamisel. Kretzmanni ja McKnighti töö arenes välja spontaanselt kogukondades ja omavalitsustes toimetamisel, katsetades erinevaid strateegiaid muutuste esile kutsumiseks. Sama oluline on dokumenteerida juhtumeid, mida ei nimetata ABCD-ks, kuid mis näitavad sarnaseid põhimõtteid, tavasid ja tulemusi. Oluline väljakutse valitsusele ja mittetulunduslikele ühingutele on enda tagaplaanil hoidmises, see tähendab tõeliselt samm tagasi astumises, täites samal ajal kodanike ees sotsiaalseid kohustusi. See võib nõuda radikaalseid muudatusi asutuste senises kultuuris ja praktikas, vastutusalas ja avalikkuse ees. 

ABCD lähenemisviisi on edukalt rakendatud väga erinevates kogukondades üle maailma Etioopiast Šotimaani välja. Uurimise all on olnud teemad kogukonnas alkoholiprobleemidega tegelemisest või neoliberalismi ilmingutest tervena vananemise toetamiseni välja. Ressursipõhine lähenemisviis on tõenäoliselt kõige tõhusam haavatavate inimeste toetamisel, kus usalduse loomine soodustab inimeste võimete arendamist. 

Hanna Nel oma uuringus „A Comparison Between the Asset-oriented and Needs-based Community Development Approaches in Terms of Systems Changes“ (Nel, 2018) testis ABCD tõhusust Lõuna – Aafrika kogukondades, võrreldes ABCD lähenemisviisi traditsiooniliste lähenemisviisidega, näiteks vajaduspõhise lähenemisviisiga. Vaatluse all oli 24 projekti neljas provintsis. Uuringu tulemused näitasid, et ABCD lähenemine võimaldas kogukonna liikmetel sisukalt kaasa lüüa, olla aktiivne osaleja. Üheskoos loobuti vaesusest mõjutatud mõtteviisist ja võeti omaks uus – olla kodanikud, kes loovad ja juhivad oma projekte kogukonnas. Võrdluseks, ABCD suhtes mittetundlikke kogukondi juhtisid tavaliselt organisatsioonid, lähtudes kogukondade vajadustest ja probleemidest. Kuigi uuringus kogutud tõendid soosisid ABCD lähenemisviisi, näitas traditsiooniline probleemipõhine lähenemisviis ka teatud juhtudel positiivseid tulemusi. Samas täheldati, et probleemipõhist lähenemist järginud kogukondadel läks paremini lühiajaliselt ning projektid näitasid vähem jätkusuutlikkuse märke.

Loode-Inglismaal läbiviidud uurimuses „Asset-Based Community Development: Narratives, Practice, and Conditions of Possibility—A Qualitative Study With Community Practitioners“ (Harrison et al., 2019) uuriti kolmandas sektoris ja vabatahtlikes organisatsioonides töötavaid inimesi, et paremini aru saada mehhanismidest, mille kaudu ABCD töötab, kuidas seda lähenemisviisi rakendatakse, just läbi praktikute vaate. Neli läbivat teemat andsid ülevaate ABCD põhimõtetest ja tavadest: suhted ja usaldus kui muutuste mehhanismid, vastastikkus ja ühenduvus: “inimesed, mitte teenused”, vastutus ja sõltuvuse vähendamine ning sotsiaalselt jätkusuutlik mudel. Uuringu käigus intervjueeriti 25 inimest (individuaalsed intervjuud, paarisintervjuu ja grupiintervjuud). Selle uuringu tulemused viitavad sellele, et ABCD lähenemisviisidele tuginedes võivad ebasoodsas olukorras olevad kogukonnad hakata end erinevalt määratlema: milles nad on head, millised on nende anded ja oskused. Samuti keskendumine võimetele ja inimeste jaoks olulisele taandub tegevustest, mis põhinevad vastutusel ja kitsalt määratletud eesmärkidel. Osalejad pidasid seda oluliseks, sest eelnevalt oli rakendatud „defitsiidi” ehk vajaduspõhist lähenemisviisi, mida tugevdasid näilisest vajadusest juhitud teenindusmudelid, mis omakorda viib punktini, kus kõik lahendused tulevad väljastpoolt. Samas ABCD lähenemisviisid pakuvad lahendusi seestpoolt (mitte väljastpoolt määratletutena), muutes lähenemisviisi kasutajatele tähendusrikkamaks ja seega ka jätkusuutlikumaks. Praktikute peamiseks mureks oligi see, et väljastpoolt määratletud vajadus on viinud selleni, et ebasoodsas olukorras olevad kogukonnad on muutunud suurel määral sõltuvaks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenustest ning toimetulekustrateegiate välja töötamisest. Sõltuvuskultuuri vähendamist ja tegutsemistunde kujundamist peeti oluliseks eesmärgiks, et võimaldada kogukondadel tuvastada oma tugevad küljed, hakata arendama tugivõrgustikke, algatada muutusi ja teha ise valikuid. Usaldust, usaldusväärsust ja suhete arendamist võib pidada peamisteks mehhanismideks ABCD lähenemisel. Samuti rõhutati, et kollektiivsed ressursid on ABCD lähenemisviisi põhiline ehituskivi, kuna rõhuasetus on sotsiaalsel kapitalil ja sotsiaalsetel võrgustikel.

„The Philosophical Assumptions, Utility and Challenges of Asset Mapping Approaches to Community Engagement“ (Kramer et al., 2012) on teadusartikkel, milles asjakohase kirjanduse ülevaatele tuginedes arutletakse ressursipõhise lähenemisviisi ja ressursside kaardistamise strateegiate seoseid kogukonna kaasamise toetamisega. Vaatluse all olid: ressursipõhine kogukonnaarendus (ABCD), Religioosse tervise ressursside, võrgustike ja agentuuride osalusuuring (PIRHANA), Community Health Assets Mapping for Partnerships (CHAMP), säästva toimetuleku lähenemisviis (SLA), Planeerimine Real® jaoks ja lähenemisviisid, mis kasutavad geograafilisi infosüsteeme (GIS). Need lähenemisviisid põhinevad “ressursside”, “vajaduste” ja “kogukonna” eeldustel ning nendega seotud kogukonna kaasamismeetoditel, mida võib mõjutada konfliktide, konkurentsi ja keelega seotud dünaamika. Uurimuses viidi läbi ABCD printsiipide põhine sekkumine ühes Lõuna-Aafrika maakogukonnas, mida iseloomustas kõrge töötuse määr, vaesumine ning sisemine kogukondlik konflikt. Sekkumise käigus juhendati kogukonna liikmeid avastama kogukonnas olemasolevaid ressursse, inimesi, koostegutsemise võimalusi (kogukonna toiduaed, töövõimalused) ja selle kaudu sissetulekute suurendamise võimalusi. Selle sekkumise käigus ilmnesid selged näited kogukonna juhtimisest, mille tulemusel suurenes kogukonnatunne, ühtekuuluvus ja mõjuvõim. Uurimustöös järeldati, et ressursside kaardistamise lähenemisviiside väärtus tuleneb nende suutlikkusest toetada partnerluse ülesehitust, konsensuse loomist ning kogukonna agentsust ja kontrolli.

Gloucestershire Gateway Trust (GGT) on sotsiaalsete ettevõtete algatus Edela-Inglismaal, mis keskendus ressursipõhisele kogukonna arendamisele. Artiklis „The view from Robinswood Hill: a story of asset-based community development and a community-based participatory research partnership in South Gloucestershire“ (Willatt et al., 2022) tuuakse välja kuueaastase koostöö tulemused tegevusuuringute läbiviimisel, mille eesmärgiks oli toetada GGT-d ja selle kohalikke mittetulunduslikke organisatsioonipartnereid. Selle perioodi vältel rakendati erinevaid tegevusuuringute meetodeid nagu näiteks kogukonnauuringuid, grupitaseme hindamist, tuleviku loomise töötubasid ja kunstipõhiseid meetodeid. Partnerluse põhiaspektiks oli kogukonna elanike uurimisrühma (CCRT) mudeli väljatöötamine, st austades kohalikke teadmisi ja kogemusi, pakuti samaaegselt koolitus- ja töövõimalusi kohalikele elanikele. Artiklis kirjeldatakse erinevaid uurimismeetodeid, mis võimaldavad ühiselt luua teadmisi kohalike kogukondade ees seisvate väljakutsete kohta (uurimisperioodi sisse jäi ka Covid 19 pandeemia), kaardistada kogukonna ressursse ja töötada välja visioon kohaliku kogukonna arenguks. Samuti kirjeldatakse koostööprotsessi kogukonna teadlastega iga-aastase kogukonnauuringu läbiviimisel. Kogukonnas üleskerkinud teemade käsitlemine on jälgitav läbi erinevate uurimismeetodite. Artiklis välja toodud algatus ja kirjeldatud tegevusuuringute partnerlus pakuvad uuenduslikku lähenemist tegevusuuringute kasutamiseks kogukonna tõhusa arengu toetamisel ning seda on võimalik korrata ka muudes kontekstides. Artikli autorite sõnul tegevusuuring võimaldab paindlikkust, loovust, mängulisust, võimet uuendusi teha ja kohaneda uute oludega, meetodite kättesaadavust laiemale inimeste hulgale, meetodite ja leidude ülekantavust uutesse keskkondadesse ning keskendumist pragmaatiliste ja probleemikesksete teadmiste loomisele. Uurimuse käigus töötati välja kogukonna residentide uurimisrühma (CRRT) mudel – vahend kohalike elanike suurema osaluse ja kaasatuse loomiseks uurimisprotsessis. Artikli autorid nõustuvad Kretzmanni ja McKnighti tähelepanekuga, et „kõik ajaloolised tõendid näitavad, et kogukonna märkimisväärne areng toimub ainult siis, kui kohaliku kogukonna inimesed on pühendunud enda ja oma ressursside investeerimise jõupingutustesse“, selle väga heaks näiteks on ka Gloucestershire Gateway Trusti ja nende kogukonnapartnerite tehtud töö.

Artiklis „Asset based community development to promote healthy aging in a rural context in Western Canada: notes from the field“ (Kobayashi et al., 2020) tutvustatakse Kanada ülikooli teadlaste uuringut, mille eesmärk oli mõista ja arendada olemasolevaid inim-, sotsiaalseid ja teenuste ressursse ja suutlikkust väikese kogukonna kontekstis, kasutades ressursipõhise kogukonnaarengu (ABCD) raamistikku, et toetada aktiivset ja tervena vananemist Lääne-Kanada maakogukonnas. Olemasolevate uuenduste, praeguste tervishoiu- ja kogukonnahooldusteenuste süsteemide, mitteametliku ja vabatahtliku sektori võrgustike ning väiksemates maakogukondades kasutatavate kommunikatsioonimehhanismide ja strateegiate uurimiseks kasutati uurimuslikku kvalitatiivset lähenemisviisi. Uuring viidi läbi külas, kus elanike arv on veidi alla 500, keskmine vanus on 54 ja mediaalne vanus 61 aastat. See oli täisteenust pakkuv kogukond, kus on kool, tervisekeskus/kliinik, apteek, postkontor, bensiinijaamad, toidupoed, lugemiskeskus jne. Küla toimis ka keskse sõlmpunktina väiksematele ümbritsevatele kogukondadele, kellel on vähem ressursse. Andmeid koguti osalejatelt individuaalintervjuude, fookusrühmade ning kaardistamisharjutuste kaudu. Üks olulisemaid soovitusi, mis sellest uuringust välja tuli, oli vajadus külas ja piirkonnas kohalike kogukondade ja kogukonnaliikmete esindajate järele, kes kasutaksid ära olemasolevaid võimalusi suutlikkuse suurendamiseks nii kogukonnas kui ka suuremas valgalas, võimaldaksid eakatel oma kodukohas vananeda, jagaksid omavahel transporditeenuseid, teavet ja võimalusi ning kes teeksid omavahel koostööd, selle asemel, et konkureerida nappide ressursside pärast. Uurimustulemused tõid välja ka teabe puuduliku leviku olemasolevate teenuste ja programmide kohta. Ühe võimalusena pakuti välja ideena luua külas osalise või täistööajaga kogukonna koordinaatori koht, kes aitaks arendada ja koguda teavet kohalikus piirkonnas saadaolevate teenuste ja mugavuste, programmide ja teabeallikate kohta (nt sõidujagamise programmid, toitlustamine ratastel), et toetada tervislikku ja väärikat vananemist. Praktiliselt kõikidel fookusgrupiseanssidel ja intervjuudel peeti kohaliku tervisekeskuse säilitamist ja ööpäevaringse kiirabi osutamise suutlikkust külas terve ja eduka vananemise keskmeks. Uurimuses selgus ka tungiv vajadus täiendavate ja mitmekesiste eluasemevormide järele, mis aitaksid inimestel kogukonnale läheneda ja seal püsida või oma kodusid hooldada, remontida ja renoveerida, et kogukonda jääda. Uurimus tõdes, et ABCD raamistik võimaldas tuvastada olemasolevaid ressursse (füüsilised, inimlikud, sotsiaalsed, rahalised, keskkonna-, kultuurilised ja poliitilised) ning tulemustele toetuvalt pandi kokku soovitused järgmises viies võtmevaldkonnas: võrgustike loomine ja kogukondade ülene koostöö, infovahetus, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande algatused, transport ja eluase. Tulemused tõid esile uued valdkonnad, mida tuleks edasi arendada.

Levinumad soovitused ressursipõhise lähenemisviisi rakendamisel varasematele kogemustele toetudes (Nurture Development, s.a.):

• Iga kogukond on omanäoline, leia just sellele konkreetsele kogukonnale vajalikud, sobivad ning toimivad lähenemise viisid ja meetodid. Ei ole olemas kindlat valemit, metoodikat või tööriista, mis sobib kõigile kogukondadele ühtemoodi. 
• Kogu lugusid: need on kogukonna kultuuri kese. Nii võib avastada edulugusid, mis on kogukonna võimaluste ja olemasolevate ressursside varamu. Lugude kaudu võib näha inimeste tegutsemismotiive ning seda, mis neile korda läheb. 
• Too kokku tuumikgrupp: lugude kaudu kerkivad esile pühendunud ja liidrirolli välja kandvad inimesed, kes võivad olla huvitatud kogukonna ressursside ja võimaluste uurimisest ning arendustegevuse juhtimisest. Nende abil luuakse kogukonnas suhete võrgustikud.
• Kaardista kogukonnaga koos ressursid, millele tuginedes luua uusi vajalikke suhteid ning avastada kogukonna liikmete andekus, oskused ja võimalik panus muutuste ellu kutsumisel. 
• Usalda kogukonda, selle liikmed teavad, mida on vaja muuta, sest kogukonna seest tulevad muutused on püsivad. Julgusta uute suhete loomist, olemasolevate tugevdamist ning laiendamist. See on kogukonna loomise südameks, mis toob kaasa mõõtmatu kasu. 
• Arvesta, et kogukonnale on suur väljakutse ja samas võimalus ise arendusprotsessi juhtida, seostades olemasolevad ressursid võimalustega ning otsustades mõistetavate ja mõõdetavate tegevuste korraldamise üle. See nõuab tugevat pühendumist ja kogukonna poolt juhitud jõupingutust, kodanikuaktiivsust ja osalusdemokraatlike meetodite kasutamist.
• Aita inimestel teadvustada, mida ja miks teha, kust alustada ning kuidas tulemusi saavutada olemasolevate ressursside piires. Sellistel tegevustel on kogukonda ühendav ja tugevdav mõju ning on aluseks enesemobilisatsiooni protsessile (info jagamine, mida veel saavutada).
• Pea meeles, et visiooni määratlemine ja saavutamine algab kogukonna sees, inimestest, kes mõistavad oma jõudu ja võtavad väljakutse vastu. Institutsioonidel on kogukonda toetav, abistav ja arengut hõlbustav roll. Väliseid ressursse tasub hakata otsima alles siis, kui kohalikud ressursid on ära kasutatud. Nii tagatakse kogukonna jätkusuutlik areng, kasutades ära olemasolevaid vahendeid ja investeeringuid.

Kogukonna arendaja ja sotsiaalse heaolu õppekava üliõpilaste ja vilistlaste kogemused ABCD raamistiku ja põhimõtete rakendamisel

2020. aastal avati esmakordselt Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppekava. Esimeste lendude üliõpilaste ja vilistlastega läbiviidud intervjuud on võimalus heita pilk Eestis ABCD lähenemisviisi ja põhimõtete rakendamise kogemusele. 

Intervjuudest selgus, et teadlikult ja terviklikult ABCD lähenemisviisi kogukonna arendamisel ei ole seni rakendatud, raamistikust saadi teada alles õpingute käigus. Õppimisprotsessis järjest ABCD lähenemisviisi põhimõtetega tutvudes on siiski avastatud seoseid varasemate toimimisviisidega, st intuitiivselt on kogukonna arendamisel rakendatud osasid põhimõtteid. Kasutatud on erinevaid meetodeid, mis lähevad kokku ABCD põhimõtetega ja mis puudutasid peamiselt ressursside kaardistamist, suhete väärtustamist, kaasamist või tööpõhimõtteid:

• Mitmele intervjuudes osalejale oli omane juba varasemalt mõtteviis, et oluline on kõigepealt vaadata, mida me ise saame ära teha, mitte oodata, et keegi tuleb ja tagab meile heaolu ning hüved. Nii on vabaühenduste ümarlaudadel, noorsootöös või arengukavade koostamistel kõigepealt üle vaadatud oma ressursid ja võimalused: millised on olemasolevad teadmised- oskused, kust saab tegevuste läbiviimiseks vajalikke vahendeid. Iseäranis noortega töös on toiminud paremini tugevuste kaudu lähenemine ja seeläbi murekohtadele lahenduste leidmine. 
• Mõeldes külaliikumise algusaastatele, võib tõdeda, et Eesti külaliikumise Kodukant külade arengukavade koostamisprotsessis on väljatöötatud metoodika raames suunatud külakogukondi oma ressursse kaardistama, toona nimetati seda olukorra kaardistamiseks. Läbi analüüsiti nii inimressursid, teenused, ettevõtlus, paikkonna kohad ja eripära, mida ja kuidas on vaja konkreetses paikkonnas arendada, et paremini hakkama saada olusid arvestavalt. Küll ei suunatud külainimesi neid ressursse sisukamalt avastama ja mõtestama, kuidas see aitaks külas heaolu toetada. Ka praegusel ajal saavad maakonna külaliidrid kokku ja arutavad koos ressursipõhiselt kogukonna arendamise võimalusi. Jagatakse häid praktikaid, külastatakse külasid, kus on osatud ressursse rakendada (nt mahajäetud majadele uue elu andmine). Intervjuu tõi esile vaidlusi suhete osas: millised suhted kogukonnas on või kuidas ämblikuvõrku üles ehitada. Inimesed määratlevad kogukondi erinevalt ja väiksemaid kogukondi suurema sees ei pruugita näha ressursina. Oskus näha erinevaid tegutsejaid ja tõmmata nad võrgustikku kaasa, oskus inimesi kaasata – need on väljakutsed kogukondade arendajatele.
• Inimeste endi juhitud – seda lähenemist kasutas Mikk Sarv juba Eesti külade maapäevade korraldamisel: mida saab kõigepealt ise ära teha külakogukondades, siis mida saab teha omavalitsustega koos ja alles siis, mida on välja väljastpoolt abiks, nt riigilt. Eesti taasiseseisvumise järel, külaliikumise algusaastatel põhinetigi peamiselt oma ressursile, sädeinimestele ja nende eestvedamisele – muud võimalust raskematel aegadel ei olnudki. Heaoluühiskonnas ollakse harjunud pakutavate teenustega ja minetatakse oskus ise toime tulla. Mõneti raskemad olukorrad suunavad inimesi sisemisi ressursse üles otsima ja leidma asju, teadmisi, oskusi, mis on olemas. Hilisemal perioodil hakati orienteeruma välisele rahale, projektidele. Mitu intervjueeritavat tõid välja, et kogukondade eestvedajaid on projektimajandusega „ära rikutud“, neid on suunatud mõtlema sellele, mida neil vaja on, mitte, et mis neil olemas on. Kuigi väliseid vahendeid on mõnikord vaja kaasata, peaks see protsess olema läbi mõeldud ja eelnevalt oma ressursid kasutusele võetud (nt olemasolevate katkiste rataste korda tegemine ja uue elu andmine vs projektirahade eest uute rataste ostmine). Sellised tegevused ühendavad kogukonda ja toetavad omavahelisi suhteid.
• Välja toodi ka kogemus, kus tõenäoliselt oldi mitteteadlikult kogukonna arendaja, võimestaja ja ühendaja vabatahtlikkuse alusel toimetavas organisatsioonis. Vaba tahte alusel tegutsevas kogukonnas on sobiliku tegevuse leidmisel eriti oluline teadvustada iga liikme oskused ja tugevused, võimekused ja anded ning nende rakendamise võimalused.
• Varasemale vabaühenduste konsultandi ja kogukondade nõustamise kogemusele toetuvalt tõdeti, et meie kogukondade arendamisel on pigem oldud probleemipõhine (midagi on puudu või valesti). Kogukondade eestvedajad vajaksid strateegilisi lähenemisi ja kavandamist käsitlevaid koolitusi, et olla võrdseks partneriks omavalitsustele. Kahjuks kogukondade liidrid sageli ise seda ei tunneta. Siiski on mõnel puhul kogukonnad oma arendustegevuses väga põhjalikud olnud. Näitena Kaarepere, kus mitme küla peale moodustati piirkonna arendusselts, kuhu kuuluvad alevik ja selle läheduses paiknevad väiksemad külad. Piirkonna arengukava koostamisel toimis väga hästi kaasamine. Tagasisidena tõid külade inimesed välja, et kogesid tänulikkust, kuna nende arvamus pakub kellelegi huvi. Eestvedajad mõtlesid hoolega läbi, kus nad tahavad olla tulevikus, millele arengus tähelepanu vaja pöörata. Selle ühingu juhtimine toimib roteeruvalt: ühingu tegevust veavad eest erinevad külad.
• Huvitavaid seoseid võib leida tugevuste põhisele lähenemisviisile isegi taastusravi praktikas. Kuigi negatiivsus, võrdlemine ja probleemidele keskendumine on küllalki omased eestlastele (jututeemad), ei vii see edasi. Sama ka kogukondade puhul. Edasi viib võimaluste nägemine.
• Samuti sotsiaaltöös kogukonna teenuse pakkumisel sügava psüühikahäire või intellektipuudega inimestele on väga oluline suhete loomine kogukonnaga ning suhtluse kvaliteet. Võimalusele leida oma kogukond, kes oleks abivajavale inimesele toeks, lisaks riiklikule institutsioonile, pakuks teenusel olijale väärtuslikku naabrite tuge, tööd või ka eluga toimetuleku õpet. Sotsiaalkorraldajana on sellise teenuse osutamisel väga vajalik luua suhteid ja sidemeid naabritega, tutvuda üksteisega, selgitada teenuse osutamise tausta – selle läbi võivad toimuda kogukonna suhtumises muutused: kogukond võtab sinna elama asunud kliendi vastu, naabritest saavad abistajad nii kliendile kui ka sotsiaaltöötajale.

Enamus intervjuudes osalenutest on õpingute käigus rakendanud mingit osa ABCD raamistikust oma valitud kogukonnas ning saanud seeläbi väärtuslikke kogemusi lähenemisviisi toimimisest või esile kerkinud väljakutsetest, rääkimata endaga seotud kogukondade analüüsimisest järjest uute teadmiste ja kogemuste foonil. Olen kirja pannud intervjuudest välja koorunud erinevate kogukondade lood. Need räägivad ise endi eest.

Helena Paist, Kristi Randla: Kogukonna ressursside kaardistamine

Arukate külade projekti raames avanes kolmel üliõpilasel võimalus panustada Purtse kogukonna arengusse läbi kogukonnakohtumise ettevalmistamise ja läbiviimise. Ettevalmistuse käigus töötati välja oma meetod kogukonna ressursside kaardistamiseks. Kohtumise järel toimunut analüüsides mõisteti, et välja töötatud meetod järgis just varasemalt õpitud ABCD lähenemisviisi põhimõtteid. Meetod töötas väga hästi, kokku tulnud kogukonnaliikmed süvenesid teemadesse, olid kaasa haaratud ja pigem vajasid osalejad rohkem aega rääkimiseks ja omavahel ideede jagamiseks. Võtmekohaks on arutelulaudades tugevustele ja võimalustele keskendumine. Juhendaja roll on teadlikult suunata osalejaid arutlema, laiemalt teemale mõtlema ning probleemidele kalduva arutelu tass võimaluste võtmesse toomine. Kohtumise läbiviijad said kõrvalt jälgida protsessi, kus ilmnes inimeste vajadus õlatunde järele, imestumist, mis kõik tegelikult olemas on, mida muidu ei osatud märgata või teadmist, kelle poole on tulevikus võimalik pöörduda. Tagasisides tõid külaelanikud välja, et nad ei ole kunagi varem tundnud end nii seotuna oma külaga. Neis oli tahtmine juba homme hakata tegutsema, sest varasemalt ei oldud teadvustatud, et nende külas on nii palju võimalusi ja lahedaid inimesi. Sellised kogukonnakohtumised suurendavad osalejate ühtekuuluvustunnet, teadmisi üksteise kohta, arendavad omavahelist suhtlust, mis omakorda avardavad võimalusi sidemete ja ühenduste loomiseks. Mis peamine, pakuvad avastamisrõõmu, kui rikas erinevatel tasanditel meie kogukond tegelikult on.

Meetodi nimeks sai „Lumememme meetod“. Lisaks sellele, et meetod töötati välja talvisel ajal, on autorid näinud seda ka omamoodi kogukonna metafoorina – lumememm püsib koos ja on tervik, kui kõik pallid on ühendatud. Kui midagi saab kannatada või hakkab sulama, siis on tasakaal paigast ja lumememm võib lagunema hakata, kuni tingimused taas tema jaoks soodsamad ei ole või teda ei parandata. Meetodiga on võimalik tutvuda ja huvi korral rakendada Autorid julgustavad teid seda kohandama ja täiustama oma kogukonnast, vajadustest ja olukorra erisustest tulenevalt. 

Karin Ratas: ABCD põhine lähenemisviis kogukondade arengukavade koostamise protsessis

See lugu räägib hea kogemuse rakendamist oma praktikasse ehk kuidas väljatöötatud „Lumememme meetodit“ rakendati Rapla valla külade inspiratsiooniõhtul, arengukavade koostamise protsessi alustuseks. Meetodi abil alustati ressurssidele mõtlemisest. Ka teisenenud olukorras töötas meetod väga hästi – selline lähenemise viis tundus seminaril osalejatele loomulik, inimesed olid huviga kaasas, arutelud olid sisukad. Kohtumise läbiviimisel eel tuli muidugi põhjalikult ette valmistuda ning meetodit veidi ka kohendada, lisades lumememmele pähe ämbri (mis on takistusteks, mis ei lase arutelu käigus välja toodud tegevusi kohe ellu viia). Muus osas jäid lumememme kehaosad sümboliseerima algseid valdkondi: nt alumine pall kogukonna füüsilised ressursid; keskmine pall südamegatehtavad ja kogukonda ühendavad asjad, tegevused, traditsioonid; ühel käel oli asjad, mis kogukonnas vajavad tegemist ja saab kohe ära teha oma jõududega, teisel siis asjad, mis vajavad rohkem aega planeerimiseks või ressursse, vbl ka lisatuge jne. Aruteludes tekkinud sünenergia pani inimesed kohe tegutsema. Sujuvuse tagas põhjalik ettevalmistus ja laudadel juhiste olemasolu. Hea kui tegevuse juhendajateks oleks kaks inimest, eriti kui kogukondi ja nende esindajaid on rohkem (nt Rapla valla inspiratsiooniõhtul oli esindatud 15 kogukonda oma väikeste meeskondadega). Tagasiside kohtumisele oli väga positiivne, inimesed ei olnud oma ressurssidele niiviisi mõelnud, avastati, et mõnigi asi on võimalik kohe ellu viia. Tulemused pandi seinale, et oleks võimalus tutvuda ka teiste gruppide mõttetööga ja saada täiendavaid ideid või kogemusi. Rapla valla külade inspiratsiooniõhtu kohta saad lähemalt lugeda tehtud kokkuvõttest

Kadi Kass: Võimaluste kaardistamine praktikakogukonnas

ABCD raamistikku saab rakendada ka praktikute kogukonna kohtumisel, näiteks Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu maaraamatukogude teabepäeval. Üheks teemaks teabepäeval oli kogukondade arendamine ja raamatukogude roll selles. Loengu asemel valmistati ette töötuba, kus keskenduti sellele, mis erinevates paikades olemas on, mida juba tehakse, millised traditsioonid on välja kujunenud jne. Nii oli võimalus praktikutel saada osa Eesti eri paigus rakendatud ideedest, märgata oma paikkonna võimalusi ning ühiselt määratleda raamatukogude rolli kogukonnas. ERÜ kogukonna töötoa tulemuste kokkuvõttega saad tutvuda siin:

Riin Pärnamets: Kogukonna loomise algatus Riigikantselei Avaliku Sektori Innovatsioonitiimi projekti raames

Innotiimi meeskonda kuulusid esindajad Sotsiaalministeeriumist, Innotiimist, Siseministeeriumist, Sotsiaalkindlustusametist, Eesti Lastevanemate Liidust ja Eesti Uuringukeskusest. Põhimeeskonnas oli kolm liiget – Ulvi Tüllinen, Daniel Kotsjuba ja Riin Pärnamets. Kogukondliku lähenemise väljatöötamisel lähtuti ABCD raamistikust ja selle põhimõtetest. Projekt keskendus lapsevanematele, nende olemasolevate ressursside rakendamisele teineteise toetamisel (sotsiaalne võrgustik, lapsehoid, aeg iseendale). Kogukondlikku lähenemisviisi piloteeriti Innotiimi ja Viljandi Perepesa koostöös Viljandi lapsevanemate toetamisel ning uue toetuspõhise kogukonna loomisel. Projekti raames korraldati ühiselt lapsevanematega kolm kohtumist. Kuna meeskonnas oli endine ajakirjanik, sai põnev ning teistmoodi kutse Perepesa kaudu laiali saadetud. Planeeritud kohad kolmeks kohtumiseks täitusid väga kiiresti, inimestel oli huvi liituda. Kohtumistel Sakala keskuses osalesid nii üksikud kui paarissuhtes vanemad. Perede lastele pakuti selleks ajaks lastehoidu Perepesa keskuses. Esimesel kohtumisel said inimesed omavahel tutvuda, rääkida iseendist, oma ootustest, kaardistati nii inimeste isiklikud väärtused kui ka kokkutulnute ühised väärtused, loodi niinimetatud vundament. Kõikide kohtumiste arutelud pandi üles kogukonna seinale. Teisel kohtumisel keskenduti isiklike ja kogukonna tugevuste ning olemasolevate ressursside välja selgitamisele. Korraldajad märkasid, et inimesed tõid oma tugevusi julgelt välja (valmisolek ja motiveeritus panustada). Kuna oldi ka omavahel juba natuke tuttavamad, tekkisid kiirelt ja kergelt inimeste tugevuste pealt erinevad arutelud. Ühiselt kaardistati kohalikud tegevuskohad ning institutsioonid, kes võiks toetada. Kolmandal kohtumisel kavandati ka juba esimesi ühistegevusi, lepiti kokku uue kohtumise aeg, loodi ühine suhtluskeskkond: FB ja Messengeri grupp. Märgata oli sünenergiast tõukuvaid uusi algatusi koostegevusteks, näiteks korraldati Perepesas kirbukas, hakati üksteist abivajadusel (auto jäi lumme kinni) toetama, korraldati ühiseid väljasõite, teatrikülastusi, jalutuskäike. Kokkutulnud määratlesid end Viljandi lastevanemate kogukonnana, mis on jätkuvalt avatud uutele liikmetele. Seniste arutelude kokkuvõtted tehti kõigile huvilistele kättesaadavaks. Projekti eestvedajad tõid välja mõttekohana tegevuste jätkumise nii, et initsiatiiv jääks inimestele endile ja ei jäädaks lootma eestvedajate või väliste osapoolte algatustele. Piloodi läbiviimise tulemusena oli näha, et vanemad vajavad lihtsalt koos olemise ja üksteisega suhtlemise aega, koos tegutsemist, ka perekondadega. Projekti tulemusi tutvustati mitmel seminaril, sealhulgas SA Lapse Heaolu Arengukeskuse veebiseminaril tehtud ettekandes „Võrgustikutöö Perepesade näitel“.

Kristi Randla: ABCD põhimõtete lõimimine elanikkonnakaitse koolitustesse

Päästeamet viib kogukondades läbi elanikkonnakaitse koolitusi, mis toetavad kogukondade kaitseks valmistumist ja kriisiplaanide koostamist. Nende koolituste läbiviimisel on tuginetud ABCD põhimõtetele ning selleks välja töötatud ka toetav tööleht (siia link dokumendile Lisa 4). Koolitustel tulevad välja kitsaskohad (nt kui info ei liigu, milliseid infokanaleid kogukonna liikmed kasutavad). Koolitaja tõi välja, et vaja on muuta arusaama nagu külavanem ainuisikuliselt saaks vastutada elanike kaitse eest hädaolukorras, pigem on väga oluline kogukonnas ühtsel toimetamisel, ülesannete ja vastutuse omavahel jagamisel. Seda toetab kogukonna liikmete päriselt kaasamine protsessi, et nad saaksid julgelt avaldada oma arvamust, võtta vastutust, toetada ja tunnustada üksteist. Päästeameti kogukondi toetava lähenemisviisis ja elanikkonnakaitse kohta võib lähemalt lugeda Kristi Randla artiklist „Elanikkonnakaitse – üksi võime olla tugevad, kuid kogukonnas oleme võimsamad“.

Merle Beljäev: Toimiva kogukonna arendamise võimalused, teadlikumalt edasi

Mõnuste küla elaniku ja ühe aktiivse kogukonna eestvedaja hinnangul on Mõnustes toimiv kogukond. Oma õpingute ajal on kogenud, et intuitiivselt on nende kogukonnas rakendatud ABCD põhimõtteid: on inimestelt küsitud, mida nad teha oskavad, kogutud kontaktid edaspidiseks suhtluseks, on kaardistatud oma külakogukonna ressursid (looduvarad, paigad), palju on kirjutatud projekte lisavahendite saamiseks (näiteks vajalikud tööriistad, traktor või külaplatsile kiik, savikoja loomine, küla ajalugu kajastav Ristema muuseumi loomine, vahendid mitmesuguste ürituste läbiviimiseks), toimuvad traditsioonilised ühisüritused (jaanipäev, jõululõuna, vastlapäev), matkaraja koristustalgud ja üle kolme aasta ka külaelanike kokkutulekud. Tegevuste koordineerimiseks ja lisarahastuse taotlemiseks on loodud MTÜ Mõnuste küla arendamise selts ning MTÜ Ristema talu muuseum. Külal on aktiivne külavanem, erinevaid valdkondi veavad eest inimesed (kes põllumajandusega, kes tootmisega, kes ürituste korraldamisega), kogukonnal on oma kontaktisik, kes suhtleb omavalitsusega. Küla on liitunud Avatud talude päevadega ning muuseumiöö programmiga. Külas hoolitsetakse oma eakamate inimeste eest: käiakse külas, kogutakse lugusid, viiakse arsti juurde, vahendatakse vallale nende vajadusi. Õpingutest ajendatuna on edaspidi võimalus külaelu arengusse teadlikumalt panustada, analüüsida vajakajäämisi ja varjule jäänud võimalusi. Nii on sellises aktiivses suhtluses esile kerkinud eetilisi probleeme, näiteks eakamate elanike eest hoolitsemine on esile kutsunud nende pereliikmetes kahtlusi varanduse jahtimise osas. Pereliikmed elavad ka eemal ja ei ole seotud tihedalt külaeluga, seega nad ei pruugi toimivat mõista. Samuti on külas suuremas osas eestvedamine isiku- ja õhinapõhine, vaja oleks leida võimalusi laiemaks kaasamiseks, et tegevused (nt kogukonnamuuseum) oleksid jätkusuutlikud. Projektimajandusele orienteeritus on jätnud kogukonna vajadused tahaplaanile, tuues ettepoole võimalused – mida mingi projekti raames on võimalik saada. Samas on juba algatatud ka tegevusi, mis aitavad mõtestada konkreetse kogukonna arengut: toimunud on kogukonnakohtumine kogukonna muuseumi ressursside ja võimaluste üles tähendamiseks ning elanikkonnakaitse koolituse raames kaardistati ära küla ressursid hädaolukorras toime tulekuks (vesi, varjumine, kogunemiskohad, erinevate talude võimalused). Kogukonna tegemistest võid saada rohkem lugeda ja vaadata Mõnuste küla veebilehelt või Ristema talu muuseumi lehelt.

Eha Paas: Kogukonnas avastatud ressursid kogukonna ettevõtlusesse

Olulisel kohal paikkondliku kogukonna arendamisel on arusaamade avardamisel kogukonna mõistest ja tähendusest, et kõik kogukonnas olevad grupid on olulised ja nende tõmbamine võrgustikku on väärt ressurss. Sama oluline on inimestega suhtlemine ja nende sisuline kaasamine arendusprotsessidesse. Hüürus koolitööna alanud arengukava ressursipõhine arendustegevus tõi endaga kaasa ühe kodupagari teenuse laienemisele kogukonnas. Hüüru kogukonna esindajad pandi esmalt tööle oma ressurssidega, mis neil olemas on. Kogukonna inimesi kaasates viidi läbi intervjuusid, koguti erinevaid andmeid. Andmete kogumise järel toimus maailmakohviku meetodil ühisarutelu, mille käigus avastati täiendavaid ressursse ning leiti võimalus kogukonnas märgatud probleemkoha lahendamiseks. Muidugi on olemas ka oht, et olukorra kaardistamisele pannakse kogu aur ja edasistele tegevustele võhma ei jagu, st tekkinud ideed ei teostu. Hüürus õnneks nii ei läinud. Vastupidi – kui arutelude käigus avastati kogukonna liikme andekus pagarina, järgnes sellele kodupagari tegevuse laienemine. Tänaseks on tal olemas tunnustatud koduköök ja temast on kujunenud kohapeal tegutsev pagar, luues hüvesid kogu kogukonnale.

Kokkuvõte

Võtan artikli teema kokku intervjuudest kõlama jäänud mõtetega selle kohta, miks on hea kogukonna arendamisel just ABCD lähenemisviisi ja põhimõtteid rakendada.

Tugevad kogukonnad on need, kus inimestel on endil algatusvõime ja saadakse ise hakkama. Väline tugi ja abi on lisandväärtus. Me toimetame oma kogukonnas sellepärast, et meil oleks siin hea olla. Me ei ela siin üksi, teistega on vaja arvestada. Kõik kogukonnad ja inimesed on erilised. Ei ole vaja end võrrelda naaberkogukonnaga – inimesed ja võimalused on erinevad.

ABCD on raamistik, mis aitab kogukonnast ja seal toimuvast aru saada, olles ressursiks, mis avab ukse kogukonna enda ressurssidele. See lähenemisviis võimaldab kogukonnal olla iseseisvam, aitab vaadata sidemeid ja ühendusi kogukonna sees, annab vabaduse tegutseda ja elu korraldada oma vajaduste ja soovide järgi. 

ABCD lähenemisviis võtab kokku väga lihtsad konkreetsed põhimõtted ja tegevused, mis koos toimivad. See ei ole raketiteadus, sellega on lihtne suhestuda. Raamistik annab turvatunde: kui tead kuidas edasi liikuda, millele tähelepanu pöörata või mida vaja teha, on lihtsam edasi minna. Ja hea eestvedaja, kui sa toimetad ressursipõhise lähenemisviisi kohaselt, siis sa ei ole üksi ja ei rabele ennast hulluks.

Tugevused annavad meile edasiliikumise jõu. Negatiivsele keskendumine hoiab meid paigal. Üksi võid olla tugev, aga kogukonnas üheskoos oleme me võimsamad. Kogukond, kes ei oska leida üles oma tugevusi või luua suhteid, on habras.

Kui soovid endale peatüki salvestada, siis saad seda teha siin (kujunduse autor Greete Nõgene).